Teisipäev, 1. november 2011 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 81 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Tsooru tuletõrje veevõtukoht sai korraliku parkimisplatsi Rõõm oli oktoobrikuu esimesel nädalal märgata OÜ eekogud täidavad inimelus tähtsat rolli. Nad pa- V Sän & Mäni ekskavaatorit askeldamas mõisaaegse kuvad elatust, kaitset, ilu ... Peamiselt just veekogude viinavabriku juures. Jarek Jõela sõnade kohaselt on äärde tekkisid muistsetel aegadel inimasulad. Tsooru abivallavanem Ustav Allas mitmel korral üles võtnud paisjärv on tekkinud kolhoosi poolt 1971. aastal oja küsimuse tuletõrje veevõtukoha kordategemiseks. ülespaisutamisega, et anda vaatelisele ürgorule ilu Nüüd on see tehtud ja korralikult. juurde. Samas saab siin ujuda ja kalastada. Järve ka- sutatakse ka tuletõrje veevõtukohana. Kuigi nõukogude ajastul rajati suuremate ehitiste lä- hedusse tuletõrje veevõtukohti betoonmahutitena, ei täitnud need oma otstarvet. Näiteks hakkasid Tsooru- Kangsti tee ääres asuva korterelamu asukad veevõtu- kohta hoopis kasutama prügiladustamiskohana. Samuti ei oska paljud aimatagi, et rahvamaja kõrval väikese künka alune on tühi. Viimane suur maa-alune mahuti ehitati Tsooru kolhoosi lõpuaastatel perekond Raidma kodu naabrusse koos uue väetiselao valmimi- sega. Vanarahva tarkus - tahtmine on taevalik, saami- ne iseasi, pidas ka siinkohal paika. Ehitiste halb kva- liteet ei pidanud vett. Kõige kindlamaks veevõtuko- Tuletõrje veevõtukoha sildi juures on korralik kruu- haks on tsoorulastele olnud ikkagi paisjärv. Tammi saga täidetud parkla, mille serv on varisemise ära- juurest on vett alati kõigile jagunud, vaatamata aasta- hoidmiseks kindlustatud suurte maakividega. ajale ja ilmastikule. Talude tagastamise algaastatel Foto: Kalle Nurk võttis mõni maaomanik tammilaudu vähemaks, et vee Samuti vahetati välja osa veetõkendlaudu. Sademete- alla jäävaid maid kuivendada. Ega sest suurt kasu pol- vaene sügis pole jõudnud veel veetaset tõsta, kuid nud, sest see tekitas rahva hulgas ainult pahameelt. kevadeks on tõenäoliselt kõik jälle endisel tasemel. Mäletan, et tammide lõhkumist teostati ka valla teises Jarek teadis lisada, et üksikud tööotsad on veel tarvis otsas endiste Linda kolhoosi kalatiikide allalaskmisel. kokku tõmmata. Nimelt kasutati otstarbekalt tehnika Tsoorulastele lõppes kõik õnnelikult. Ilus veesilm on kohalolek ja juuriti välja mitmes kohas järve kallast alles ja meelitab inimesi ligi. Aeg-ajalt vajab vee re- risustavad kännud. Nüüd vajavad need veel äravedu. gulaatoris mõni laud väljavahetamist. Nii juhtus ka Tsooru mäe all järvekaldal maeti aga osa juurikad käesoleva aasta kevadel, kui paisjärve vesi suve jook- mulla alla ja pinnas siluti. Nõnda saadi teelt lauge sul tublisti kahanes. Ega ei oska arvatagi, kelle otse- juurdepääs veepiirile. seks ülesandeks pärast kolhooside kadumist on vee- Tasa ja targu tegutsedes hakkab Tsooru keskuse ilu tõkendi hooldamine ja veetaseme reguleerimine. Seni üha rohkem välja paistma. Ikka leidub meie hulgas on ikka on leidunud ettevõtlikke, kes käed külge löö- neid, kel on tahtmist meie kodu ümbrust kaunimaks nud. Kindlasti vajab tulevikus Tsooru kandi arengu- muuta. Olen täis usku, et tuleval aastal suudame kava koostamisel täpsemat paikapanemist järve kasu- üheskoos kõrgest heinast puhtana hoida ka teeäärse tamine ja hooldamine. Kuigi üks osa paisjärvest kuu- järvekalda. lub vallale, on kaasarääkimise õigus kogu Tsooru kandi rahval. Kalle Nurk likuna tööle tulla oligi keelteoskuse arendamine. Maa ja ilm - Romainile, kes on viibinud eestis juba mitu kuud, on XI noorte laulu- ja sellest kasu olnud. Ta rääkis natuke juba eesti keeles tantsupidu ja teadis isegi võru keele nüansse. 1.-3. juulini toimus Tallinnas koolinoorte laulu-ja tantsupidu „Maa ja ilm“. Esmakordselt toimus nii laulu- kui ka tantsupidu ühiselt lauluväljakul. Tsooru kandist käisid seal tantsijatena Kertu Niilus, Andi Paal ja Andre Luik ning lauljatena Elisabeth Keerov ja Kertty Keerov, Antsla mudilaskoori saatjatena Kai- re Niilus ja Ly Raudsepp. Sõitsime Antsla gümnaa- siumi tantsurühmaga Särts proovidele juba nädal aega varem. Kõrbepalavust trotsides ja veepudeleid täites möödusid töökad, kuid lõbusad treeningud. Proovipäevad olid pikad ja väsitavad, kuid õhtuti leidsime aega ja jaksu külastada loomaaeda, kino, Prantsuse vabatahtlikud Romain Leray (vasakult) Vabaduse väljakut, vanalinna ja laulda Radissoni ho- ja Louis Quiller tutvustasid tsoorulastele head telli katusel laulu Võrumaast. võimalust maailmaga tutvumiseks. Merili Reismann Eriti võimas oli rongkäik. Kaasaelajaid oli nii kodu- aga rääkis abistajatest, kes aitavad teiste riikidega kandist, mujalt Eestist kui ka välismaalt. Meid leidis suhtlemisel. Foto: Kalle Nurk üles ka Eesti Televisioon. Kogetud elamused innus- tavad jätkuvalt käima tantsu- ja lauluproovides, sest Muuhulgas tuli jutuks ka mõni eripära, mis neile kaugel pole ka üldlaulu- ja tantsupidu. siin on silma torganud. Nimelt see, et meil Eestis ei koputata alati enne sisenemist uksele, aga Prantsus- maal tehakse seda alati. Ja see, et meil võetakse vä- lisjalanõud eluruumides jalast, seal mitte. Merili Reismann rääkis aga töötamisest ja tarbimi- sest Euroopa Liidus. Pikemalt tarbijakaitsest Euroopa Liidus, piiriülestest ostudest, E-kaubandusest ja tõi palju näiteid. Kohalviibijad said kasulikku teavet ja maitsta head kringlit. Kahju vaid, et noored jätsid kasutamata hea võimaluse suhelda prantslastega ja uurida vabatahtli- ku töö kohta mujal maailmas. Antsla gümnaasiumi tantsurühm Särts tantsupeo Krista Puija rongkäigul. Tsoorulastest on pildil esireas väikese lipuga Kertu Niilus, tema selja taga teises reas Andi Ajakirjanike huvi Paal Temast tagapool vaatab kõrvale Andre Luik. tsoorulaste tegemiste Tekst ja foto: Kertu Niilus vastu on kasvanud Aasta alguses viibisid Võrumaa Teataja ajakirja- Prantslased külastasid nikud Inno ja Irja Tähismaa Tsoorus. Vestluse käigus Tsoorut käisid nad välja huvitava mõtte, et kohtuda Tsooru rahvaga uuesti ja siis juba põhjalikumalt. 27.oktoobril oli Tsooru raamatukogus võimalik Septembrikuu keskel olidki nad jälle tagasi, kaasas kohtuda Europe Direct Võru Teabekeskuse juhataja kogu toimetustöö varustus. Esimesel päeval visati Merili Reismanniga. Temaga olid kaasas Võru noor- pilk siinsele kandile ja pandi paika järgmise päeva tekeskuse vabatahtlikud Prantsusmaalt. tegevuskava, õhtul kohtuti aga külarahvaga. Põhja-Prantsusmaalt pärit noored päikeselised me- Külalised jutustasid meedia rollist ühiskonnas ning hed Romain Leray ja Louis Quillerou tutvustasid lü- kuidas seda kõige paremini ära kasutada. Ütleb ju hidalt vabatahtlikuna töötamise võimalusi. Noorme- vanasõnagi, et kordamine on tarkuse ema. Nii tuleb hed rääkisid inglise keeles ja Merilin tõlkis. Üheks ka ajaleheveergudel teravalt päevakorda tõstatatud põhjuseks, miks nad otsustasid välismaale vabataht- probleeme järjepidevalt pommitada niikaua, kui la- peremeest Harald Mõttust. Vanahärra on sündinud hendus leitud. Võrumaa Teataja ajakirjanike sõja- 9. aprillil 1927. aastal ja on justkui elav ajalooraamat. tandritest on mitmeid näiteid. Maarahvale hingelähe- Lühikese ajaga saame teada palju huvitavat, mida ja- dasem oli võib-olla Võru valla vanainimese mitmeid game ka lehelugejatega. aastaid väldanud maaostu küsimus, mis leidis lahen- duse tänu meedia abile mõne kuuga. Toimetuse esin- dajatele anti edasi ka soov, et ajalehes „Nädal vallas“ kirjanurgale rohkem ruumi eraldataks. Vallad püüa- vad tihti paigutada oma seitsmepäevased tegemised mõnesse lausesse, mis aga lugejale ei anna midagi. Teadmata jääb toimunu sisu. Meelde tulevad O. Lutsu raamatust „Kevade“ tarkusesõnad - pigem vähem, aga paremini. Järgmine päev kujunes huvitavaks ja õpetlikuks eri- ti Külalehe toimetusele, kel oli võimalus ringreisi kaasa teha. Kohtumised Aino Sarapuga Savilöövi kü- last ja AS AKO osaniku Agu Ilvesega kujunesid avastusterohkeks. Kõrvalseisja pilguga oli võimalus jälgida ajakirjaniku igapäevast tööd. Silma torkas Sutessaare Hilja Valling ja Suure-Lahu Harald tsoorulaste tagasihoidlikkus, kes omaette vaikselt no- Mõttus on õde-venda. Koos Hiljaga, keda rahvas kitsedes on kohaliku rahva jaoks palju head teinud. kutsub ka Jutaks, käisimegi Haraldil külas. Selle esiletoomine oligi perekond Tähismaa väljakäi- dud mõtte tagamaa. Võtta aeg maha ja märgata lihtsat Harald on üles kasvanud Pööni külas, mis praegu maainimest ning tungida tema hingepõhja. kuulub Viirapalu küla alla. Pööni talud on üle poole sajandi vanemad kui mõisa keskuses. Siin elas uhkes häärberis ka mõisavalitseja, kelle sugupuu juured ulatuvad vestluskaaslaseni. Pööni naabruses asus kä- putäie taluga Viirapalu küla. Mõisa ajal polnud ole- mas Piisi küla ega ka Kikkaoja küla. Oli küll Kikka- oja piima vastuvõtupunkt, mille lähedusse ehitati 1937. aastal Kikkaoja võitööstus. Sealset kanti kutsuti Pulsti külaks. Pärast Lalli karjamõisamaade jagamist tekkis Lalli küla. Roosiku küla asemel aga laiusid Päka küla ja Mõisaküla. Pool sajandit tagasi keerati kõik peapeale ja muudeti külade nimed ning piirid. Vaatamata sellele lipsab aeg-ajalt kõrvust mööda mõisaaegsed külanimed. Rahvasuus on edasi kantud lugu, kuidas Litsmetsa Mõni tund hiljem istus Inno Tähismaa laua taga ja küla omale nime sai. Vana-Antsla ja Tsooru tee äärde voolis osavalt kirjaridu, et juba järgmisel päeval ka jäi kõrts, kus veskilistel meeldis pikemalt peatuma teised saaksid lugeda Tsooru kandi tegemistest. jääda. Kõrtsist umbes paarisaja meetri kaugusel met- Nii kirjutasime oma ajalukku järjekordse lehekülje - sa sees lagendikul asus väike majake. Nii mõnigi