A I G O O L O N I M R E T A I S T A A M R A F FARMAATSIATERMINOLOOGIA Euroopa farmakopöa ravimvormid, manustamisviisid, pakendid ja droogid ATC süsteemid FARMAATSIATERMINOLOOGIA Euroopa farmakopöa ravimvormid, manustamisviisid, pakendid ja droogid ATC süsteemid Tartu 2010 Koostajad: Toivo Hinrikus, Mailis Jaamaste, Eveli Kikas, Peet-Henn Kingisepp, Ott Laius, Ain Raal, Sander Sepp, Ave-Ly Toomvap, Peep Veski, Daisy Volmer Farmaatsiaterminoloogia ekspertkomisjoni liikmed aastast 1999 (Tartu Ülikool): Toivo Hinrikus, Peet-Henn Kingisepp, Ain Raal, Peep Veski, Daisy Volmer Farmaatsiaterminoloogia ekspertkomisjoni liikmed aastatel 1999–2009 (Ravimiamet): Birgit Aasmäe, Malle Jaagola, Mailis Jaamaste, Eveli Kikas, Silja Kokk, Signe Leito, Margit Plakso, Lembit Rägo, Helga Suija, Ave-Ly Toomvap, Merje Veeberg Keeletoimetaja: Rutt Läänemets Kaanefoto: Ain Raal Kirjastanud: Ravimiamet Nooruse 1, 50411 Tartu Telefon: +372 737 4140 Faks: +372 737 4142 E-post: [email protected] Trükise väljaandmist toetasid Eesti Terminoloogia Ühing ja Haridus- ja Teadusministeerium projekti „Terminikomisjonide toetuskonkurss 2009“ raames. Väljaande refereerimisel või tsiteerimisel palume viidata allikale. ISBN 978-9949-18-919-9 Saateks Räägime ravimitest eesti keeles Ravimimaailmas toimub üleilmastumine tohutu hooga. Sageli mõeldakse ravim välja ühes, selle omadusi ja toimet hinnatakse teises ning seda toodetakse kolmandas maailma nurgas. Sama ravimit võivad kasutada arstid, apteekrid ja patsiendid üle kogu maailma. Kui ravimi kõrvaltoime registreeritakse näiteks Portugalis, peame meiegi Eestis sellest oma järel- dused tegema ja teadma, mis on sellest oluline meie patsientide jaoks. Selleks, et ravimitega tegelejad erinevates riikides üksteist mõistaksid, peavad nad kasutama ühtset terminoloogiat. Nüüdisajal on üldkasutatavaks suhtlemisvahendiks teatavasti inglise keel. Just inglise keeles trükitud Euroopa farmakopöa on aluseks ravimitega seonduvate terminite kasuta- misele kogu Euroopas. Meiegi jaoks on rahvusvaheliselt hädavajalik suhelda üldarusaadavates keeltes, kuid vaid kodus saame rääkida eesti keeles. Saame seda teha isegi siis, kui jutuks on niivõrd keeruline maailm nagu ravimid. Tõenäosus ja sageli ka kiusatus, võtta rahvusvaheliselt kasutatavad sõnad võõrlaenu- dena otse üle oma emakeelde, on väga suur. See teeb küll elu mugavamaks, kuid on samas kergema vastupanu teed minek. Ravimiameti juures tegutsev farmaatsiaterminoloogia ekspertkomisjon on alates 1999. aastast teinud tööd selle nimel, et rahvusvahelistel far- maatsiaterminitel oleksid ilusad ja asjakohased emakeelsed vasted. Pidades eesti keelest väga lugu, on mul hea meel tõdeda, et Eestis ei ole kergema vastupanu teed mindud – rahvusvaheliselt levinud ingliskeelsed Euroopa farmakopöa terminid on tõlgitud eesti keelde. Alljärgnev võtabki kokku farmaatsiaterminoloogia ekspertkomisjoni kümneaastase töö tulemused. Arvestades, et nii farmaatsia kui ka keel arenevad kogu aeg edasi, ei saa me väita, et siintoodu on lõplik tõde, küll aga on see kindlasti hea alus edasiminekuks. Ma tänan kõiki, kes seda tööd on aidanud teha. Kõik ettepanekud ja mõtted farmaatsiaterminoloogia kohta on Ravimiametisse edaspidigi oodatud. Kristin Raudsepp Ravimiameti peadirektor 4 Sisukord Farmaatsiaterminoloogia Eestis............................................................... 7 Euroopa farmakopöa ............................................................................. 12 Euroopa farmakopöa sõnastik ............................................................... 15 Standardterminid ................................................................................... 18 Ravimvormid.................................................................................. 18 Vedelad ja pooltahked suukaudsed ravimvormid ...................... 19 Tahked suukaudsed ravimvormid .............................................. 22 Suuõõneravimvormid ................................................................. 32 Hambaravimvormid ................................................................... 35 Naha- ja transdermaalsed ravimvormid ..................................... 37 Silmaravimvormid...................................................................... 45 Kõrvaravimvormid ..................................................................... 47 Ninaravimvormid ....................................................................... 49 Vaginaalsed ravimvormid .......................................................... 51 Rektaalsed ravimvormid ............................................................ 53 Inhaleeritavad ravimvormid ....................................................... 55 Parenteraalsed ravimvormid ...................................................... 58 Implantaadid ............................................................................... 60 Ravimvormid dialüüsiks ............................................................ 62 Intravesikaalsed ja uretraalsed ravimvormid ............................. 63 Trahheopulmonaalsed ravimvormid .......................................... 63 Endotservikaalsed ravimvormid ................................................ 64 Intramammaarsed ravimvormid ................................................. 64 Intrauteriinsed ravimvormid ...................................................... 65 Keskkonnakaudsed ravimvormid............................................... 66 Meditsiinilised gaasid ................................................................ 67 Mitmesugused muud ravimvormid ............................................ 67 Kombineeritud terminid ............................................................. 70 Lihtsustatud terminid ................................................................. 75 5 Manustamisviisid ........................................................................... 79 Pakendid ......................................................................................... 85 Toimeained ............................................................................................ 93 Droogid ................................................................................................ 131 ATC süsteemid..................................................................................... 138 Humaan-ATC süsteem ................................................................ 138 Seedekulgla ja ainevahetus ...................................................... 140 Veri ja vereloomeorganid ......................................................... 149 Kardiovaskulaarsüsteem .......................................................... 151 Dermatoloogias kasutatavad ained .......................................... 160 Urogenitaalsüsteem ja suguhormoonid .................................... 165 Süsteemsed hormoonpreparaadid, v.a suguhormoonid ja.............. insuliinid ................................................................................... 169 Infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks ............ 171 Kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained ..................... 176 Skeleti-lihassüsteem ................................................................. 178 Närvisüsteem ............................................................................ 181 Parasiidivastased ained, insektitsiidid ja repellendid ............... 186 Hingamissüsteem ..................................................................... 188 Meeleelundid ............................................................................ 191 Varia ......................................................................................... 194 Veterinaar-ATC süsteem (ATCvet) ............................................ 201 Seedekulgla ja ainevahetus ...................................................... 201 Veri ja vereloomeorganid ......................................................... 202 Kardiovaskulaarsüsteem .......................................................... 202 Dermatoloogias kasutatavad ained .......................................... 202 Urogenitaalsüsteem ja suguhormoonid .................................... 202 Süsteemsed hormoonpreparaadid, v.a suguhormoonid ja insuliinid ................................................................................... 204 Immunoloogilised ained ........................................................... 204 Infektsioonivastased ained süsteemseks kasutamiseks ............ 229 Kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained ..................... 231 6 Skeleti-lihassüsteem ................................................................. 232 Närvisüsteem ............................................................................ 232 Parasiidivastased ained, insektitsiidid ja repellendid ............... 232 Hingamissüsteem ..................................................................... 234 Meeleelundid ............................................................................ 234 Varia ......................................................................................... 234 Kirjandus ............................................................................................. 235 Terminite ingliskeelne register ............................................................ 238 Terminite eestikeelne register .............................................................. 248 7 Farmaatsiaterminoloogia Eestis Erinevatel perioodidel on mõistet „terminoloogia” tõlgendatud erinevalt. Kõige tavalisemaks definitsiooniks teatmeteostes on: < kr terminus ’piir, raja’, < kr logos ’mõiste, õpetus’, 1)