Rein Einasto

Nähtust ja tehtust

Raamatu väljaandmist on toetanud

tõrva Kirik-Kammersaal, juhataja ilmar Kõverik
Pärtli Paas oÜ, juhataja Hillar müür lossikivi oÜ, juhataja aivar allikmaa
Paekivitoodete tehase oÜ, juhatuse esimees vladimir libman väo Paas oÜ, juhataja veljo Haube
Reval stone oÜ, juhataja Hindrek auväärt
Gildemann dolomite designs, madis ja mihkel villand

j. viru markšeideribüroo oÜ, it-tugiisik, Priit tammik

steiger inseneribüroo oÜ, juhataja erki niitlaan talter as, mäetöödejuht Heini viilup
Redoil oÜ, juhataja Raivo Reinu tunne Kelam, aatesõber Ülo vooglaid, aatesõber

toimetanud mari-leen toome
Kujundanud Henry vürst / Kujunduskuur
Raamatus kasutatud fotod pärinevad autori erakogust

tallinna tehnikakõrgkool, 2009

Pärnu mnt 62, 10135 tallinn

isBn 978-9985-9906-8-1

KIVIS ON ELU JA MÕTISKELU

Küllap sa isegi tead, palju kivis on head.
Palju kultuuri on kivis pikkade ajastute rivis. palju kivi – kultuuris ajaloosündmusis suuris.
Kivis peidus on aegadetagune elu ja juurdleva vaimu mõtiskelu; kivi peidab inimelu võlu ja valu – hingetuid kivi kuuldavasti ei talu.
Kivisse kantuna olevik põlistub, üleisikuline inimeses õilistub, kivis on paljude põlvkondade vaev, allaheidetute põlgus ja raev.
Rahva elupõline maa-ootus ja kustumatu priiuse lootus. vaadates kivile kestvamalt silma, tajume tagamaid, igavikulist ilma; püsiväärtused saavad puhtama värvi, argipäev ei ulatu rikkuma närvi...

Rein einasto Paevana

SiSukord

EESSÕNA ....................................................................................................... 6

REIN EINASTO ELULOOLISI PÕHITÄHISEID .................................... 7 ÜLEVAADE REIN EINASTO, TEADLASE JA PUBLITSISTI

KIRJATÖÖDEST ........................................................................................... 8 KOOSTÖÖ JA VÄLISSUHTLUS ................................................................ 12 REIN EINASTO – LOOV NATUUR .......................................................... 16

i - BiBLioGrAAFiA

SAATEKS ..................................................................................................... 17 TRÜKIS ILMUNUD TÖÖD ....................................................................... 17 KÄSIKIRJALISED TÖÖD ........................................................................ 59 JUHENDATUD MAgISTRITÖÖD .......................................................... 61 JUHENDATUD DIPLOMITÖÖD ............................................................. 61

REIN EINASTO ELU JA TEgEVUS TRÜKISÕNAS .............................. 62

NIMELOEND .............................................................................................. 67

ii - PÄEVikuLiNE ELukroNoLooGiA

SÜNDMUSI JA TÄHENDUSI ................................................................... 72

iii - TEGEVuSi

KIVI- JA FOTONÄITUSED ...................................................................... 134 ALgATUSI, KORRALDATUD ÜRITUSI ............................................... 136

OLULISEMAD PAEKONSULTATSIOONID ......................................... 138 OSALEMINE ERIALASTES JA HARRASTUSLIKES

SELTSIDES NINg ÜHENDUSTES ......................................................... 139 OLULISEMAD TUNNUSTUSED ........................................................... 140

iV - MEENuTuSi

Mõnda Reinu elurajalt * Eva Maaring ........................................................ 144 „Nüüd pole Sul pääsu!” * Jüri Haabpiht ..................................................... 148

Rein ja tema edasiviivad mõtted * Anto Raukas .......................................... 150 Juubelijuttu Paevanale Ookeanivanalt * Ivar Murdmaa .............................. 151 Rein Einasto on inimene, kes tunneb minevikku, tegutseb täna

ja mõtleb tulevikule * Vladimir Libman ....................................................... 155

Tööalastest kontaktidest Rein Einastoga * Helle Perens ............................ 155

Rein Einastost mõeldes * Elmar Kala .......................................................... 156

Rein Einasto – paekivi taasväärtustamise isa * Aivar Allikmaa .................. 158 Rein Einasto – südamelt geoloog, hingelt

maailmaparandaja * Anne Põldvere ............................................................. 159

Tormi ja tungi aastad Reinu elus ehk Figaro siin,

Figaro seal * Johannes Jürisson .................................................................... 161 Kõrvasügaja Rein * Mati Kiirend ................................................................ 164 Kes ta on? * Ülo Vooglaid ............................................................................. 168

Rein Einasto teisitimõtlejana * Arvo Valton ................................................ 168

Ükskõiksust peletav mees * Rein Ratas ....................................................... 170 Rein läbi minu silmade * Tiina Soo (Koha) ................................................. 171 Rein Einasto teenetest * Toivo Makk ........................................................... 174 Looduskaitsja Rein * Veljo Ranniku ............................................................ 175

Sinisilmseid idealiste peab ilmas olema * Heli Salong ................................. 176

Kodu ja pere väärtustaja * Enno Lend ......................................................... 177 Nupuke Reinust * Maria Laurson ................................................................ 178 Imeinimene * Peeter Maimik ....................................................................... 178 Meie õppejõud * Veiko ja Margus ................................................................ 180 Armas härra Rein Einasto * Olga Heinloo .................................................. 180 Austatud juubilar! * Vello Klein ................................................................... 181

Armas kaasteeline, juubilar Rein Einasto! * Elsa Pajumaa ja Sirje Arro ..... 181

Mõttekilde vennast * Õde Tiina ................................................................... 182 Mõtisklusi isast * Tütar Heili ...................................................................... 184

Sõnad isa 75. juubeli tervituskontserdil * Mart Einasto ............................... 186

V - riiMid rEiNu ELuS ........................................................................ 187 Meist * Maie Koldits ..................................................................................... 193

Vi - ÕPETAjATEST jA kAASTööTAjATEST

Eesti basseinilise ökostratigraafia koolkonna kujunemisest ....................... 195

Vii - kujuNEMiSAEG

KODU JA PERE ........................................................................................... 222

PISUTPERELIIKMETEST........................................................................... 226

KOOLIEELIK ................................................................................................ 232 KOOLIAEg ................................................................................................... 233 ESIMESED TÖÖAASTAD ............................................................................ 239

TÄNuAVALduSEd ............................................................................... 242

ꢀ

EESSÕNA

Professor Rein einasto teosele „nähtust ja tehtust” on väga tänuväärne, et tallinna tehnikakõrgkooli professori Rein einasto 75. juubeliks on kokku pandud teos, kuhu on koondatud ülevaade tema tegemistest paeuuringute ja looduskaitse vallas. Faktiliste elulooandmete ning artiklite, algatuste, näituste jm loetelude kõrval on kirjutise huvipakkuvaimaks osaks temaga eluteel kohtunud inimeste meenutused. märkimist väärib, et kuigi professor einasto on oma valdkonnas väga tunnustatud teadlane ja ta on nii oma alal kui ka laiemalt – ühiskondlikus plaanis – väga palju korda saatnud, tõstavad kaasteelised esile eelkõige tema inimlikke omadusi: elujaatav, ausameelne, initsiatiivikas, hea sõber (e. maaring); hea algatusvõimega (j. Haabpiht); spontaanne, heade ideede algataja (a. Raukas); entusiastlik (H. Perens); aktiivne, laia huvideringiga (a. allikmaa); heatahtlik, eelarvamustevaba, ettevõtlik, energiline, ootamatusi täis, väsimatu, innustav, optimistlik (a. Põldvere); idealistlik, isamaaline, seltskondlik, abivalmis (j. jürisson); usin, nõudlik (Ü. vooglaid); korraarmastaja, südamlik, organiseerija, siiras (t. soo); hea esinemisoskusega (t. makk); kodu ja perekonda väärtustav (e. lend); avatud, rõõmsameelne (m. laurson); sõbralik, suhtlusaldis, usaldusväärne, hea empaatiavõimega, aus (õde tiina).

Professor Rein einasto väsimatus, ideederikkus, põhimõtte- ja järjekindlus vajab tulevastele põlvedele jäädvustamist, seepärast on oluline, et tallinna tehnikakõrgkooli rajatakse lähitulevikus eesti rahvuskivi – paekivi – püsinäitus, milles professor einasto elutöö saaks väljenduse kivis.

13.01.2009

arvi altmäe tallinna tehnikakõrgkooli rektor

7

REIN EINASTO ELULOOLISI PÕHITÄHISEID

Lapsepõlv:

1934.07.07.

sündis tartus koolijuhataja elmar einasto neljanda pojana (noorema kaksikuna)

1939–1942 1940

kolm viimast koolieelset aastat kaksikvennaga lasteaias Kukulinna suvelaagris, teistel suvedel Restu-madisel vanaema juures maal

Õpiaastad:

1942–1948 1948–1952 1952–1957

tartu vii mittetäielikus Keskkoolis tartu i Keskkoolis (treffneris) tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna geoloogia osakonnas, lõpetades erialal: geoloogiline kaardistamine ja maavarade otsimine

1959–1962

ensv ta Geoloogia instituudi aspirantuuris litoloogia erialal. samal ajal ka tallinna Kultuuriülikooli muusikaosakonnas

Tööaastad:

1957–1980 1980–1989 1989–1993 1993–1996 1996–2002 2002

nooremteadur ensv ta Geoloogia instituudis vanemteadur ensv ta Geoloogia instituudis juhtteadur eesti ta Geoloogia instituudis vanemteadur eesti ta Geoloogia instituudis teadur eesti ta Geoloogia instituudis professor tallinna tehnikakõrgkoolis geoloogia ja keskkonnaõpetuse erialal

Kohakaasluse korras:

1990.01.06. 1991–1996 1996–1997

eesti vabariigi Riigikantseleis teaduskonsultant Paekivitoodete tehases teaduskonsultant Paldiski Põhikoolis maateaduse õpetaja

Teaduskraad:

1979

kandidaadi väitekirja kaitsmine teemal „laguunilise ja madalikulise Kaarma kompleksi (Balti silur) ehitus ja tekketingimused”

Tõsisemad tunnustused:

1972

eesti riiklik preemia eesti 2007. aasta missiooniinimene

2008

ꢁ

ÜLEVAADE REIN EINASTO, TEADLASE JA PUBLITSISTI KIRJATÖÖDEST

eesti entsüklopeedia 14. köide „eesti elulood” määratleb Rein einastot kui geoloogi. see on kahtlemata õige määratlus, mida kinnitab ka tartu Riiklikust Ülikoolist 1957. a saadud vastav diplom, kuid selle personaalbibliograafia lugejail on kerge veenduda, et see ei ole n-ö kogu tõde. selle ülevaate koostamisel nägi allakirjutanu tegelikult ammu teada olevat asjaolu, et Reinu huvidering ja tegevusampluaa on palju laiemad õpitud erialast ning see motiveerib ka meie ülevaate pealkirja formuleeringut. Geoloogiateadlaseks (kandidaadi/doktori teaduskraad on kaitstud 1979. a leningradis) kujunes Rein einasto eesti ta Geoloogia instituudis, millega ta on olnud seotud ülikooli lõpetamisest alates tänini, tõsi, viimastel aastatel ainult osalise koormusega (vt eluloolisi andmeid). tema isikuomadused, entusiasm ja ilmselt pärinemine koolmeistri perekonnast, viisid teda aga teadlase kitsalt teerajalt välja palju laiemale publitsisti ja propagandisti töömaale. see personaalnimestik esitab bibliograafilised andmed 425 Rein einasto publikatsiooni kohta. võib arvata, et siia lisandub veel mingi hulk seni unustusse jäänud kirjutisi, kuid tervikuna on üldpilt selgelt välja joonistunud. Kokkuvõtvalt võib nentida, et Reinu tegevuse kaks külge on arvuliselt praktiliselt võrdsed, kuid alateemade ajalise jaotumuse põhjal võib esile tõsta huvide ja tegevuse prioriteetide järk-järgulisi muutusi. Kui arvestada ka avaldatud kirjutiste arvu aastas, siis võib esile tõsta järgmisi etappe:

• 1.
• 1959–1963.

• esimesed
• kirjutised,
• valdavalt
• kultuurialased

lühikirjutised, esimene teadustöö ilmus 1961.

2.

1964–1974. teadustöö algperiood, kus suhteliselt tagasihoidliku publitseerimistegevuse foonil paistab silma 1970. aasta tipp (10 artiklit), mis seotud riikliku preemia toonud monograafia „eesti silur” ilmumisega.

3. 4.

1975–1987. valdavalt intensiivse ja mitmetahulise teadustöö periood, mil ilmus keskmiselt viis artiklit aastas. 1988–2004. teadustemaatika teisenemine ja publitsistliku tegevuse puhang, eriti seoses paetemaatika esiletõstmisega, avaldati keskmiselt 12 kirjutist aastas (kolmel aastal 18–19). esitatud dünaamika on kõnekas ja oluline Reinu tegevusest arusaamisel; tuleb muidugi arvestada, et märgitud piirid ei ole aastaarvuliselt teravad, vaid tavapäraselt üleminekulised.

ꢂ

selle ülevaate koostamise hõlbustamiseks jagasin kõik nimestikus olevad tööd 14 liiki, sh teaduse ja populaarteaduse alal 10 ja publitsistikas 4. liikide pealkiri ei pruugi peegeldada sisu mitmekesisust ning liikide piirid on sageli tinglikud. eriti kehtib see publitsistika kohta, kus paetemaatika arendused lähevad sageli üle ka publitsistlikeks käsitlusteks kitsamas mõttes. neil põhjusil on siin publitsistikat mõistetud avaralt ja selle rühma iseloomustus on esitatud ühe tervikuna. teadus on muidugi Rein einasto peamine tegevusala ja üllatusena tuleb nentida, et mees, kes on tuntud kui üks eesti juhtivaid litolooge ja fatsiaalse analüüsi asjatundjaid, on kõige järjepidevamalt publitseerinud stratigraafia alal (kokku 20 tööd). sellesse rubriiki kuulub ka tema esimene teaduslik artikkel „Kaarma lademe piiridest ja paksusest uute puuraukude alusel” [nurksulgudes on siin ja edaspidi viide artikli järjekorranumbrile personaalnimestikus], mis arendas edasi tema käsikirjaks jäänud litoloogiaalast ülikooli diplomitööd äsja kättesaadavaks saanud uute puursüdamike alusel. Kaarma (hilisema Rootsiküla) lademe läbilõigete korrelatsioon ja detailne stratigraafiline liigestus said just tänu Reinu töödele [13, 36, 45] tänapäevalgi kasutatava vormi. alates 1975. a järgnes rida ainu- ja kaasautorluses kirjutatud artikleid [48, 50, 57, 74, 87, 212, 213, 266, 279 jt], milles täiustati eesti siluri stratigraafilist skeemi ning arendati selle metodoloogilisi aluseid. viimases osas oli ta läbilõigete tsüklilisusele toetuva nn loodusliku stratigraafia idee pooldaja. Kuigi „looduslik” stratigraafia ei ole leidnud tänapäevases stratigraafiate paljususes ja nn komisjonide stratigraafia valitsemise all suuremat kõlapinda, on siiski sedimentatsiooni tsüklilisuse uurimine oluline lõik nii geoloogias üldse kui ka R. einasto isiklikus temaatikas [41, 44, 51, 182, 212 jt]. need tööd on, nagu juba mainitud, tihedalt seotud stratigraafilistega ja lisaks andsid ka suure kogemuse läbilõigete üksikasjalikul litoloogilis-fatsiaalsel uurimisel. viimane oli aga omakorda aluseks tihedale koostööle paleontoloogidega, kes vajasid neid R. einasto teadmisi läbilõigete biostratigraafilisel uurimisel. see koostöö andis rea olulisi uusi tulemusi [52, 119, 232, 279, 280, 302 jt] nii eesti, Gotlandi, ukraina kui ka siberi ordoviitsiumi ja siluri stratigraafias. teine oluline grupp Rein einasto teaduslikke kirjutisi seonduvad terminitega faatsies, fatsiaalne vööndilisus, basseini areng, organismide seos faatsiestega, rifid ja muidugi kivimite uurimise alusandmeid andev litoloogia. see omavahel tihedalt läbipõimunud tööde tsükkel, millesse kuulub 58 publikatsiooni, sisaldab allakirjutanu vaatevinklist kõige huvitavamaid töid. nende hulgast kahtlemata olulisim oli koos H. nestoriga 1977. a avaldatud suur artikkel „Paleobalti siluri perikontinentaalse basseini fatsiaal-

10

sedimentoloogiline mudel” [54], mis formuleeris väga selge ning kiiresti populaarseks muutunud settebasseinide fatsiaalse vööndilisuse kontseptsiooni. loomulikult eelnes selle artikli avaldamisele oluline eeltöö nii kivimite kirjeldamise ja klassifikatsiooni [17, 18, 30–35] ning tekketingimuste [15, 20, 25] kui ka organismide leviku ja faatsieste suhete selgitamisel [16, 22, 40, 46, 50]. mainitud mudeli algvariandid avaldati juba alates 1970. a eri kaasautorite osalusel [37, 38, 42]. mudeli kõige enam vaidlusi tekitanud aspektiks osutus nõlva mõiste kasutamine ning selle motiveerimiseks avaldasid R. einasto ja H. nestor veel paar artiklit [73, 79], kuid tänaseks on sellest terminist esialgses tähenduses loobutud ning kõneldakse sügava shelfi piires oleva sügaviku nõlvadest (ülemineku faatsies avashelfi ja depressiooni vahel). samuti on mudeli uusimas versioonis süvendatult käsitletud Balti basseini arengu eri staadiumidel toimunud fatsiaalse vööndilisuse ja sedimentatsiooni iseloomu

muutusi [98, 232].

mudeli publitseerimisele järgnes koostöös kolleegidega, terve hulga ühisprojektide käivitamine ja vastavate artiklite avaldamine litofatsiaalsete kaartide [83], vene platvormi ääremerede arengu [67, 98, 99, 102 jt] ja eriti ökoloogiliste mudelite [82, 89] ning rea organismide gruppide leviku fatsiaalse kontrolli selgitamiseks [üldkäsitlused – 63, 65; vetikad 55, 74, 100, 111; vertebraadid 59, graptoliidid 84 jt]. on selge, et nagu ühisüritustes ikka, on edu aluseks mõlema poole aktiivne panus, mistõttu siinkohal Rein einasto tegevusest kõneldes ei tohi kuidagi ära unustada nende tööde valmimisel kaasas olnud partnerite rolli. Konkreetsed nimed on loomulikult näha vastavate numbrite all nimistus.
Kaheksakümnendate aastate teises pooles toimuvad R. einasto teadustöö temaatikas muudatused – kahaneb kirjeldatud tsükli tööde arvukus ja ilmuvad mitmesugused, siin tinglikult geoloogia alla liigitatud kirjutised

–

tektoonilised interpretatsioonid [66, 158]; kaardistamise metoodika [78]; põlevkivi orgaanika kuhje [101, 149]; ordoviitsiumi jäätumise

[102, 148]; settelünkade [103, 119, 267] teemadel ning alates 2000. a seeria

koostööartikleid ttÜ Geoloogia instituudi petrofüüsikutega [265, 284, 290, 303, 305]. Huvitavaid tulemusi on andnud ka ühisuuringud geokeemikutega tallinna vanalinna hoonete murenemise ulatuse ja põhjuste selgitamisel [284, 301]. samal ajal esineb Rein sageli eesti looduses jm ilmunud populaarsete kirjutiste [20] ning paljude geoloogiliste teaduslike ekskursioonijuhtide artiklite [58] autorina. viimastes on leidnud realiseerimist tema aastaid kestnud töö konkreetsete läbilõigete kirjeldamisel. Pole kahtlust, et R. einasto on ordoviitsiumi ja siluri läbilõigete parimaid tundjaid eestis.

11

Rein einasto publitsistliku tegevuse ülevaadet on kergem lühidalt kokku võtta, kuivõrd tema meelisteemade arv on võrreldes teadusega piiratum. tema esimesed artiklid selles valdkonnas olid pühendatud suurte muusikute tähtpäevadele [1, 3], hiljem ka kehakultuurile [21], üliõpilaselule [27] jne kuni keskkonnakultuuri [310], tunnelite ja kunstimuuseumi ehitamiseni välja [275, 294–296]. Kui siia lisada veel persoonide tähtpäevadele pühendatud artiklid, siis n-ö kultuuriga seotud kirjutisi on ligikaudu 27. umbes seepärast, et siin on teatud põimumine olemas Reinu publitsistika kõige arvukama lõiguga – s-o paas ja selle kasutamine ehituses, Paeliidu tegevus (ca 40 kirjutist) ning suur hulk (ca 60) muid kirjutisi, mis käsitlevad osalt samuti paetemaatikat, kuid enam n-ö ühiskondlikust aspektist; keskkonnakaitset ja keskkonnatunnetuse arendamist, organisatsioonilisi üritusi (talgute, muusikajm päevade korraldamist); paearhitektuuri ja rahvuskivi propageerimist ning palju muid teemasid. neid ei ole võimalik siin üksikasjalikult tutvustada, seda polegi õieti mõtet paari sõnaga teha – neid on vaja lugeda, tutvumaks autori mõttemaailmaga.
Üks on aga kindel, et Rein einasto personaalbibliograafia lugeja saab ka ainuüksi tema publitsistlike artiklite pealkirjade alusel teada, et tegemist on missioonitunde ja aktiivse eluhoiakuga inimesega, kes on ühtlasi ka mitmekülgne edukas geoloogiateadlane.
Postskriptum. see ülevaade lõppes aastaga 2004, mil bibliograafias oli 302 nimetust. juba siis oli selge, et Reinu tööde nimestik ei ole täielik ja ei peaks ruttama selle avaldamisega. siiski, sellesse perioodi on lisandunud vaid tosin kirjutist, mis õigustab algse kokkuvõtte säilitamist endisel kujul. Kuid kogu nimestik on viimaste aastatega tublisti kasvanud, sisaldades nüüd 425 publikatsiooni. ainuüksi see sedastus peaks veenma Rein einastot vähemtundvaid inimesi, et autor on jätkanud ka viimastel aastatel raugematu hooga oma laiahaardelist tegevust geoloogi ja publitsisti, looduse ja kultuuri kaitsja ning Paevanana. see pole uudis Reinu sõpradele, kuid ka neile võiks olla üllatav teada, et 2008. a avaldas ta 40 kirjutist, veerand nendest teadusliku suunaga. see n-ö isiklik rekordaasta veenab, et Reinul püssirohtu salves jätkub ja jääb vaid üle talle soovida jätkuvalt teravat silma ja kindlat kätt.