DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 HUGO BERNHARD RAHAMÄGI, EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU TEINE PIISKOP 1934–1939 VEIKO VIHURI Usuteaduskonna nõukogu otsusega 28. juunist 2007 on Veiko Vihuri väitekiri „Hugo Bernhard Rahamägi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teine piiskop 1934–1939” (Hugo Bernhard Rahamägi, the Second Bishop of the Estonian Evangelical Lutheran Church 1934–1939) lubatud kaitsmisele doctor theologiae kraadi kaitsmiseks TÜ usuteaduskonna doktorikraadide kaitsmise komisjonis Juhendaja: dr theol Riho Altnurme Oponendid: dr theol Mikko Ketola dr theol Toomas Paul Kaitsmine toimub 7. novembril 2007 kell 14.15 TÜ nõukogu saalis ISSN 1406–2410 ISBN 978–9949–11–709–3 (trükis) ISBN 978–9949–11–710–9 (PDF) Autoriõigus Veiko Vihuri, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 344 Visioonina kadunud, kuid võib-olla siiski kord veel ülestõusvast maailmast näen ma pikka rongkäiku Eesti Evangeelse Kiriku kirikukogu ajal Tallinnas. Eesotsas koos välismaa külalistega peapiiskop valges rüüs, violetse vöö ja musta keebiga. Paremas käes hoiab ta ühe Rootsi pimeda puunikerdaja valmistatud saua, mille piiskop Nathan Söderblom oli kinkinud esimese Eesti piiskopi ametisseõnnistamise puhul. Neile järgneb suur hulk pasto- reid mustades maani talaarides, barett peas ja hõberist rinnal. Seejärel tulevad köstrid ja ilmikametimeeste esindajad kogu maalt, enamasti eakad taluperemehed ja parkunud kalurid. Võimas laul kerkib rongkäigu kohale, nagu laulaks tõeline meeskoor. Rongkäik suundub Kiek-in-de-Kökist mööda ja Toompea nõlvast üles ning kreeka-ortodoksi katedraalist möödudes tervitab teda ühe Euroopa suurima kirikukella helin, mis paneb maa värisema. Rongkäik siseneb evangeelsesse Toomkirikusse, kus algab pidulik jumala- teenistus. Kooril istuvad kõige ees Riigivanem ja mõned ministrid, maani mustas talaaris ja valge tiaaraga kreeka-ortodoksi metro- poliit ning hulk välismaiseid külalisi. [---] Kirikukogu lõpetamine jääb mulle kustumatult meelde armu- lauaga jumalateenistuse pärast Toomkirikus. Altari ees seisis piis- kop üksinda ja teenis sõna ja sakramendiga kogu seda suurt hulka pastoreid ja ilmalikke ametimehi. Väsinud, nagu ta pidi olema pärast kõikide läbirääkimiste juhtimist, pani sellisel suurel armu- laual teenimine tema jõu kindlasti tõsiselt proovile. Ta seisis seal nagu illustratsioon Kristuse kiriku põhilisele seadusele: „Kõige suurem teie seast olgu kõikide teenija.” Sven Danell, „Kuldrannake” EESSÕNA Esmane huvi 1930. aastate Eesti kirikuelu ja piiskop Hugo Bernhard Rahamäe isiku vastu tekkis mul 1999. aasta sügisel, kui alustasin õpinguid Durhami ülikoolis Inglismaal ja otsisin oma magistritööle teemat, mis oleks huvipakkuv nii Eesti kirikuloo seisukohalt kui rahvusvahelises kontekstis. Valisin selleks vaimuliku ameti küsimuse Inglise, Eesti ja Läti kiriku õpetuskõnelustel 1936. ja 1938. aastal. Allikmaterjalidega tutvudes sai selgeks, kui olulist rolli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku lähenemisel Inglismaa Kirikule etendas tollane piiskop Rahamägi. Kodumaale naasmise järel tundus endastmõistetav jätkata õpinguid doktori- õppes Tartu ülikoolis, keskendudes Rahamäele kui kirikujuhile. Miks see teema tundus eriti köitvana, selgitan lähemalt sissejuhatuses. Olgu vaid lisatud, et suur osa käesolevast tööst valmis 2006. aastal, kui piiskop Rahamäe sünnist möödus 120 aastat ja surmast 65 aastat. Paraku möödusid need tähtpäevad täielikus unustuses. Loodetavasti aitab siinne töö veidi kaasa tema mälestuse jäädvusta- misele ning tema isiku ja ajastu paremale mõistmisele. Siinkohal soovin avaldada tänu inimestele, kes on ühel või teisel viisil käesoleva uurimuse valmimisele kaasa aidanud. Ennekõike kuulub minu tänu juhendaja dr. Riho Altnurmele. Paljude kriitiliste, kuid asjakohaste märkuste ja nõuannete eest tahaksin tänada dr. Mikko Ketolat. Mõnedes süstemaatilise teoloogia valdkonda kuuluvates küsimustes konsulteeris mind dr. Arne Hiob. Ja mõistagi ei saa mainimata jätta nii Usuteaduse Instituudi raamatukogu personali kui EELK konsistooriumi arhivaari Janis Tobrelutsu abivalmidust. Olgu tänatud ka kõik teised, kes nõu ja jõuga lahkesti abiks olid. 1. septembril 2007 SISUKORD LÜHENDEID.................................................................................................. 10 SISSEJUHATUS............................................................................................. 11 1. ELUKÄIK JA TEGEVUS KUNI 1934. AASTANI ................................... 24 1.1. Kujunemisaastad................................................................................. 24 1.2. Kogudusetööl Saaremaal .................................................................... 26 1.3. Usuteaduslik ja akadeemiline tegevus ................................................ 28 1.4. Ühiskonnategelane ja poliitik ............................................................. 37 1.5. Üldkiriku teenistuses: kiriklik-konfessionaalse suuna eestkõneleja ........................................................................................ 42 1.6. Tegevus kirikujuhtimisest taandumise järel ning kiriku ja riigi vahekorra küsimusi............................................................................. 61 2. KIRIKU JUHTIMISREFORM 1934–1935 ................................................ 75 2.1. EELK teise piiskopi valimine ja ametisse astumine ............................ 75 2.1.1. 1934. aasta piiskopivalimised ................................................... 75 2.1.2. Uue piiskopi ametissepühitsemine ja esimesed sammud .......... 80 2.2. 1934. aasta võimupööre ning uus kirikute ja usuühingute seadus.................................................................................................. 89 2.2.1. Pöördeline aasta......................................................................... 89 2.2.2. „Jõulukink” – 1934. aasta kirikute ja usuühingute seadus ........ 101 2.3. 1935. aasta põhimäärused ja nende rakendamine ................................ 106 2.3.1. Põhimääruste väljatöötamine ja kehtestamine .......................... 106 2.3.2. Põhimääruste rakendamine ....................................................... 111 2.4. Kokkuvõte............................................................................................ 116 3. PIISKOPKONDADE LOOMISE KAVA................................................... 118 3.1. Piiskopiameti omaksvõtmise probleeme.............................................. 118 3.2. Vikaarkondadest piiskopkondadeni ..................................................... 127 3.3. Piiskopkondade kava läbikukkumine................................................... 139 3.4. Kokkuvõte............................................................................................ 149 4. PIISKOP RAHAMÄGI VÄLISSUHETE EDENDAJANA ....................... 151 4.1. EELK välissuhted ja oikumeeniline tegevus........................................ 151 4.1.1. Välissuhete üldiseloom ja horisondi avardumine...................... 151 4.1.2. Osavõtt oikumeenilisest liikumisest .......................................... 162 4.2. Suhete loomine Inglismaa Kirikuga 1936–1938.................................. 173 4.2.1. Eellugu ja esimene Inglise-Balti konverents 1936. aastal ......... 173 4.2.2. Kirikuringkondade reaktsioone ................................................. 184 4.2.3. Teine Inglise-Balti konverents 1938.......................................... 187 4.3. Kokkuvõte............................................................................................ 203 8 5. KIRIKUELU ARENGUJOONI 1934–1939 ............................................... 205 5.1. Kirikuelu õitseaeg või süvenev kriis? .................................................. 205 5.2. Kirik ja riik ning 1938. aasta põhiseadus............................................. 218 5.2.1. Kiriku kaasamine riigiellu ja toetus „12. märtsi režiimile” ....... 218 5.2.2. Kiriku ja riigi suhete valupunkte ............................................... 230 5.3. Rahamägi ja liturgiauuendus ............................................................... 236 5.4. Kokkuvõte............................................................................................ 256 6. 1939. AASTA KIRIKUKRIIS .................................................................... 258 6.1. Vastasrind ............................................................................................ 258 6.2. Piiskopi abieluprobleemid ja kriisi kujunemine................................... 265 6.3. „Piiskopisõda”...................................................................................... 277 6.3.1. Praostide juulikirjast erakorralise kirikukoguni......................... 277 6.3.2. Kirikukogu erakorraline koosolek ............................................. 292 6.3.3. Valitsuse otsustav sekkumine .................................................... 300 6.4. Kirik hooldamise all............................................................................. 315 6.5. Lõppvaatus: mis sai edasi?................................................................... 327 6.6. Kokkuvõte............................................................................................ 331 KOKKUVÕTE................................................................................................ 333 LISA. FOTOMATERJAL ALLIKAD JA KIRJANDUS........................................................................... 339 1. Arhiiviallikad ......................................................................................... 339