www.riigikogu.ee/rito Riigikogu Toimetised RiTo 35/2017 RIIGIKOGU TOIMETISED Riigikogu Kantselei väljaanne ilmub aastast 2000 Riigikogu Toimetised (RiTo) on parlamendi põhiseaduslikke ja ühiskondlikke ülesandeid mõtestav perioodiline ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas – juunis ja detsembris. RiTo on ajakiri poliitikuile, teadlastele, õppejõududele, õpetajatele ja üliõpilastele, ametnikele, äri- ja mittetulundusühingute liikmeile ning kõigile poliitikahuvilistele. RiTo missioon on eden- dada dialoogi teadlaste ja riigitegelaste vahel. Uuringute ja arvamuste rubriigis avaldatakse ka eelretsenseeritud heatasemelisi teadusartikleid, mis käsitlevad nüüdis- ühiskonna, riigivalitsemise ja poliitika huvipakkuvaid probleeme. Eesmärk on sotsiaalteaduste originaalsete uurimistule- muste abil mõtestada teaduspõhiselt praktilist valitsemiskogemust. Oodatud on ka Eesti autorite välismaistes teadusajakirjades avaldatud artiklite eestindused. The Journal of the Estonian Parliament – The Riigikogu Toimetised (RiTo) – is a forum for discussing the constitutional tasks of the Parliament and it is oriented towards politicians, scholars, teachers, students, civil servants and representatives of business and non-profit associations, and everybody interested in politics. It also publishes peer reviewed research papers that deal with the issues of interest in modern society, governance and politics. TOIMETUSKOLLEEGIUM: Anne Sulling – Riigikogu liige, Eesti Reformierakond Krista Aru – Riigikogu liige, Eesti Vabaerakond Raul Narits – Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Jaak Aaviksoo – Tallinna Tehnikaülikooli rektor Anu Toots – Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professor Kaire Põder – Estonian Business School, õppeprorektor Ivo Juurvee – Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Margus Sarapuu – Riigikantselei strateegiadirektor Aaro Mõttus – Riigikogu Kantselei asedirektor Rita Hillermaa – Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskuse juhtiv spetsialist TOIMETUS: Peatoimetaja: Mart Raudsaar | [email protected] Tegevtoimetaja: Leeni Uba | [email protected] Keeletoimetaja: Viime Laanpere Tõlkijad: Mari Ets, Martin Garbuz, Tatjana Kobanova, Helve Trumann Kujundaja: Ahto Meri Tehniline toimetaja: Piret Pärgma, Eesti Rahvusraamatukogu | [email protected] Küljendaja: Merike Kaseorg Trükk: AS Printon Trükikoda Riigikogu Toimetiste aadress: Riigikogu Kantselei, Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, Eesti/Estonia Telefon: +372 631 6382; faks +372 631 6354 E-post: [email protected] Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2017 Fotod: Lauri Kulpsoo, Marko Ojakivi, Erik Peinar, Mart Raudsaar, Andres Tennus, Eero Vabamägi, Alfred&Partners OÜ, Identity OÜ, Incap Electronics Estonia OÜ, Postimees, Riigikantselei, Riigikogu Kantselei, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ISSN 1406-5665 2 Riigikogu Toimetised 35/2017 Sisukord Peatoimetaja veerg Mart Raudsaar Kaheteistkümne tähe sära . 5 RiTo vestlusring RiTo vestlusring Eesti parlamentaarse kultuuri viljad on küpsemas . 7 Fookus Eiki Nestor Eesistumise asjus ette vaadates . 23 Paavo Palk Euroopa Liidu eesistumise ajalugu – tähelepanu nihkus halduselt poliitikale . 25 Margus Mägi, Valdek Laur Kuidas digida eurokoridore? . 32 Poliitiline mõte Alar Kilp Noortega noorte kompetentsusest valimistel . 39 Viljar Veebel Venemaa uusimperiaalsed mustrid suhetes naaberriikidega 2008–2016 . 51 Kārlis Skalbe Marginaale (1917–1920) . 65 Hannes Korjus Skalbe ja tema „Marginaale” . 71 Uuringud Tõnis Saarts Sotsioloogiline käsitus ja erakonnakonkurentsi kujundavad tuumkonfliktid Eestis ja mujal Euroopas . 73 Kadri Männasoo, Heili Hein, Raul Ruubel Tootlikkuse kasvutegurid Euroopa regioonides . 88 Ülla-Karin Nurm Eesti tervisepoliitika visioon vajab uusi sihte . 99 Katrin Uba Protestiliikumised Rootsis ning nende mõju poliitikale . 105 Riigikogu Toimetised 35/2017 3 Rein Ruutsoo Liikumised ja protest taasiseseisvas Eestis . 117 Kerly Randlane, Indrek Saar Riiginõuete sissenõudmise kriitika: majandusteoreetiline lähenemine . 119 Anne Reino, Maaja Vadi Akadeemilise töötaja rollikäsitlus riigi, organisatsiooni ja indiviidi vaatenurgast. 129 Varia Meelis Kitsing, Tea Danilov Arvamus tuleviku kohta mõjutab praeguseid otsuseid . 143 Volli Kalm Teaduse tähtsusest ja mõjust . 153 Airi Mikli Mida me teame kohalike omavalitsuste andmekogudest? . 157 Kristi Joamets Kas Sagrada Familia või klaasmaja? Milline on rahvusvahelise perekonnaõiguse tulevik? . 165 Rahvusvahelised parlamendiuudised Piret Viljamaa Parlamentaarsed uudised . 171 Autoritest . .. 189 Contents in English . 196 Summaries . 198 Nimede register . 214 4 Riigikogu Toimetised 35/2017 Peatoimetaja veerg Kaheteistkümne tähe sära Sellest, mida eesistujaroll endast kuju­ tab, kuidas see aja jooksul on muutunud ning mil moel saame end selles rollis MART RAUDSAAR teostada, annab hea ülevaate käesolevas Riigikogu Toimetiste numbris ilmuv Paavo Palgi kirjutis. Lisan peatoimetaja omalt poolt, et olles eesistumise eel kooli­ tanud meie ametnikke avaliku esinemise Mäletan, et mu Taani kolleegid sokuta­ vallas, pole mul nende suutlikkuses suuri sid mind 2012. aasta oktoobris Brüsselis kahtlusi. Nad jagavad arusaama, et ajaloo toimunud Euroopa regioonide ja linnade jooksul on ELi eesistujast kujunenud päevade kultuuriprogrammiga tutvuma. sekretär, kes tegeleb kogu masinavärgi Kõik nähtu oli väga õpetlik. Äärmiselt haldamisega ning läbirääkija, kes otsib huvitav oli vaadata, millise taidlusprog­ vaidlusalustes küsimustes kompromissi rammiga esines Euroopa Liidu Nõukogu kogu ühenduse huvides. eesistujamaa Küpros, enne teda eesistu­ Teisalt, see ei tähenda, et Eesti ei saaks misega tegelenud Taani ja pärast teda jätta Euroopasse oma positiivset jälge. eesistujamaa olnud Iirimaa. Me ei saa patroneerivalt soovitada teha Vastuvõtul pakuti veini ja suupisteid liikmesriikidel seda või teist, kuid saame ning juttu jätkus kauemaks. Mulle jäi näidata eesistumise prioriteetide konteks­ meelde väide, et enne Küprose eesistumist tis oma parimaid praktikaid, nagu saame üritati (jätame ka selle allika umbisiku­ jagada meie kogemusi IT­ ja digivaldkon­ liseks) kõik olulised asjad ära otsustada nas. Kuidas digida eurokoridore? Sellest ning need, mida ei jõutud, lükata edasi kirjutavad Riigikantselei Euroopa Liidu Iirimaa eesistumise aega. Veel mäletati sekretariaadist Margus Mägi ja Valdek Laur. 2009. aasta alguse Tšehhi eesistumist, mis Kindlasti pakub ka tagasihoidlikuks olevat olnud „traumaatiline kogemus”. jäädes ELi Nõukogu eesistumine Eestile Vahepeal on ELi Nõukogu eesistujatena hulgaliselt võimalusi võita sõpru ja mõju­ saanud kätt proovida nii Leedu kui ka Läti tada olulisi inimesi. Me saame neile näi­ (Läti oli eesistuja jaanuarist juunini 2015 data kohalikke vaatamisväärsusi, millest ning Leedu juulist detsembrini 2013). üks on kahtlemata ajalooline ekspressio­ Need eesistumised on olnud pigem edukad nistlik parlamendisaal. Parlamendi spiiker ning tõenäoliselt ei ole Eesti suunal enam Eiki Nestor mõtiskleb käesolevas Riigikogu eelarvamust stiilis, et mida see endine Toimetiste numbris, mida saab ja mida Nõukogude liiduvabariik ka suudab. Meile võiks teha Riigikogu kui parlament ees­ jäetakse juhtida (ja praegune hetk ei või­ istumise perioodi vältel. maldagi oodata) väga keeruliste küsimuste See küsimus pakkus ainest aruteluks ees seisev Euroopa Liit. ka parlamendisaadikutele, kes osalesid Riigikogu Toimetised 35/2017 5 Mart Raudsaar Riigikogu Toimetiste vestlusringis. Nagu Teine ülevaatlik lugemine on Katrin tavaks, osales vestlusringis iga fraktsiooni Uba analüüs protestiliikumistest Rootsi esindaja. Mulle tundub, et tulemus on Kuningriigi näitel, millele on lühemas ehteestlaslik. See tähendab palju erinevaid lisaloos andnud hea Eesti konteksti Rein arvamusi, kuid suutlikkust võtmeküsimus­ Ruutsoo. Aga see pole veel kõik, Alar tes kokku leppida. Eesti saamine ELi Kilp kirjutab noorte kompetentsusest Nõukogu eesistujaks ei tähenda seda, vali mistel ning Viljar Veebel Venemaa et Eesti peaks oma seisukohtadest loo­ uus­imperiaalsetest mustritest suhetes buma või vahetama mingites küsimustes naaberriikidega. kriitilise vaatevinkli läbinisti neutraalse Juhiksin eraldi Riigikogu liikmete vaatevinkli vastu; teisalt tunnistasid kõik tähelepanu ühele artiklile, mis võib muidu vestlusringis osalenud poliitikud tava­ „varias” tähelepanuta jääda. Tegemist on pärasest suurema kodurahu pakkumist Meelis Kitsingu ja Tea Danilovi kirjuti sega, valitsusele vastutus rikka eesistumise kus nad räägivad lähemalt äsja loodud õnnelikuks läbivii miseks. Arenguseire Kes kuse olemusest ja plaani­ Huvitav, mida ütleks Jaan Poska, nähes dest. Selle numbri vestlusringis tõstatasid ettevalmistusi Eesti eesistumiseks? Mulle fraktsioonide esindajad probleemi, et neil tundub, et ta oleks rahul, et meie riikluse oleks vaja (eriti võrdluses valitsusega) roh­ seemnest vaatamata vahepealsele ikaldu­ kem abilisi ning iseäranis rohkem süvaeks­ sele ikkagi midagi arvestatavat kasvanud pertide abi. Arenguseire Keskuse loomise on. Et see seeme sai külvatud, polnud sada mõte seisnebki Riigikogu liikmete varusta­ aastat tagasi sugugi iseenesestmõistetav. mises ekspertinformatsiooniga, mis aitab Sarnases, kuid veelgi hapramas olukorras paremini näha poliiti lisi valikuvõimalusi. olid siis meie lõunanaabrid lätlased, kes Kinnitan, et Riigikogu Toimetised hakkab peagi samuti oma riikluse sajandat sünni­ tulevikus kindlasti avaldama Arenguseire aastapäeva tähistavad. Nendesse aegadesse Keskuse uuringuid, nagu meil on kuju­ aitavad tagasi vaadata Läti kirjamehe ja nenud väga hea koostöö Riigikontrolli, parlamendiliikme