Eesti kaitsejõud 2003-2006 Riigikaitse juhtimisstruktuur Kohalikud omavalitsused Riigikogu Eesti Pank Teised isikud Vabariigi President Siseministee- riumi valit- Päästeamet Kaitsevägi semisalas olevad relva- Piirivalve Kaitseliit üksused Vabariigi Valitsus Teised minis- teeriumid Teabeamet Kaitseminis- teerium Riigikaitse- Kaitseminister osakonnad Kaitseväe juhataja NATO läve- pakul Prahas 2002. aasta novembris toimunud NATO tippkohtumisel sai Eesti kutse alusta- da liitumisläbirääkimisi NATO-ga. Liitu- miskutse tähendab põhimõttelist muutust Eesti julgeolekupoliitilises olukorras ning meie vastutuses Euroopa julgeoleku ja stabiil- suse tagamisel. Kaks aastat tagasi toimunud kaitsejõudude struktuurireformi peamiseks tulemuseks on struktuuri lihtsustamine. Nüüd, kui Eesti kaitsevägi on lõimumas NATO relvajõududega muutub ka meie riigi kaitsekontseptsioon osaks alliansi kait- sekavadest. 2003. aasta jooksul, lähtudes NATO kaitseplaneerimise protsessi põhi- mõtetest ja soovitustest arendatakse ka Eesti riigikaitse struktuuri. Selleks: 1) pöörata Eesti kaitsejõudude arendamisel peatähelepanu NATO kõikideks operat- sioonideks võimelistele ja NATO kriteeriu- mitele vastavatele ümberpaigutatavatele ük- sustele; 2) tagada NATO operatsioonide ja õppuste mereseire süsteemi väljaarendamine, mis korraldamise jaoks vajaliku vastuvõtva riigi viiakse lõpuni 2005. aastal. Õhuvägi kes- toetuse väljaarendamine Eestis; kendus õhuseire arendamisele. Alates 2003. 3) täpsustada territoriaalkaitse struktuuri aasta aprillist on töökorras kolmedimen- ülesandeid, vähendada olulisel määral selle siooniline kaugmaa õhutõrjeradar. suurust ja väljaarendamiseks planeeritavaid Tõhus areng toimus aasta jooksul ka seadus- ressursse; andluses: Riigikogu poolt kiideti heaks uus 4) täpsustada siseministeeriumi valitsemis- “Rahuaja riigikaitse seadus” ja parandused alas kaitsejõudude operatiivstruktuuri koos- “Kaitseväeteenistuse seadusse”, mis re- seisu jaoks ettevalmistatavate üksuste üles- guleerivad mobilisatsiooni ja kaitseväe reservi andeid ja mahtu. küsimusi, samuti “Rahvusvahelise kaitsealase koostöö seadus” ja sidejulgeolekut käsitlevad 2002. aastal oli kaitseväe areng suunatud täiendused “Riigisaladuse kaitse seadusse”. eelkõige NATOga liitumise ettevalmistustele läbi üldise kaitsevõime arendamise ja NATO- Niisuguste eeltingimuste täitmise puhul ga koostegutsemisvõime parandamise. Maa- saavutavad Eesti kaitsejõud taseme, mis või- väe peamine tegevus oli seotud jalaväebrigaa- maldab täita NATO liikmesusega kaasnevaid di väljaarendamisega ja rahvusvaheliste kohustusi, eeskätt Põhja-Atlandi lepingus fik- kohustuste täitmiseks vajalike üksuste ette- seeritud tõotust – abistada oma liitlast. Just valmistamisega. Brigaadi esimese jalaväe- seepärast oleme seadnud pearõhu vajadusele pataljoni ja lahingutoetusüksuste ettevalmis- arendada oma kiirreageerimisvõimet. Pika- tamine lõpeb pataljoni taktikalise grupi ajaline Eesti kaitsejõudude arendamise õppusega 2003. aasta mais. Samuti jätkus visioon, stabiilsete kaitsekulude tagamine ja mullu allüksuste ettevalmistamine kiir- ressursside tõhusam juhtimine loob kindlus- reageerimispataljonile Scoutspataljon, ees- tunde, et Eesti on valmis kandma vastu- märgiga tagada üksuse tegutsemisvalmidus tusvõimelise liitlase koormat. aastaks 2005. Kaitseväe juhataja Merevägi keskendus miinisõja võime aren- viitseadmiral Tarmo Kõuts damisele. Eraldi projektina käivitus uue 3 Kaitseministri ja kaitseväe juhataja prioriteedid 2003. aasta riigikaitse arendamisel NATO kiirreageerimisjõudude (NATO’s Response Force - NRF) loomist, analüü- sida Eesti osalemisvõimalusi selles prot- sessis ning arendada juba olemasolevate sõjaväepolitsei, meremiinitõrje ja lõhke- kehade kahjutustamise võimele lisaks uusi alliansi poolt tähtsustatud sõjalisi võimeid. Nende sõjaliste võimete aren- damisel tuleb teha võimalikult palju koostööd Läti ja Leeduga. Jätkata osa- lemist KFOR-is Kosovos ning alustada missiooni ISAF-i koosseisus Afganista- nis. 3. ÜHINEMINE NATO KAITSEPLA- NEERIMISSÜSTEEMIGA JA EESTI KAITSEPLANEERIMISE LÕIMIMINE SELLEGA. NATO missioonide, sealhul- gas ka NATO territooriumi kaitse pla- neerimine toimub NATO planeerimis- protsessi kaudu. Selles protsessis pan- nakse alus ka nende vahendite ja sõja- liste võimete loomisele, mis on vajalikud Eesti territooriumi kaitsmiseks. Võr- 1. LIITUMINE NATO-ga. Välisminis- delise panuse tagamiseks ja oma huvide teeriumi juhtimisel alliansiga peetavail teadvustamiseks peab Eesti osalema läbirääkimistel lepitakse kokku liitumis- NATO kaitseplaneerimisprotsessis ning põhimõtted ning Eesti poolt liitumisprot- harmoniseerima sellega oma siseriikliku sessi käigus võetavad kohustused ja üles- planeerimisprotsessi. Planeerimisprot- anded. Läbirääkimistel vastutavad kait- sessis osalemine toob kaasa vajaduse tun- seministeerium ja kaitsevägi sõjaliste, da ja hinnata kõikide liikmesriikide, informatsiooni ja riigisaladuse kaitse samuti liitumiskutse saanud riikide kait- ning riigikaitse valdkonna seadusandlust seplaane ning hoomata nende koosmõjul puudutavate küsimuste eest. Liitumise tekkivat tervikpilti. Eeldatavalt tuleb pla- kontekstis tuleb koostada järjekordne neerimisprotsessi käigus Eesti kaitsepla- riiklik aastaprogramm (ANP), mis peab neerijatel veel kord täpsustada Eesti kait- muuhulgas sisaldama ka läbirääkimistel seväe arenduseesmärke. kokkulepitud reformide ajakava. Kodu- 4. SEADUSLOOME JA RIIGIKAIT- töö NATO-ga integreerumisel peab jät- SESÜSTEEMI ÕIGUSLIK REGULEE- kuma. RIMINE. Vastuvõtmist ootavad rahvus- 2. SÕJALISTE VÕIMETE ARENDAMI- vahelise kaitsealase koostööseaduse, NE OSALEMAKS NATO JA EUROO- riigisaladuse kaitse seaduse ja kaitseväe- PA LIIDU SÕJALISTES VÕI KRIISILA- teenistuse seaduse parandused, millele HENDAMISE MISSIOONIDES. NATO peab järgnema nende kiire rakendamine. ja Euroopa Liidu liikmena peab Eesti ole- NATO-ga liitumise käigus tuleb Eestil ma valmis andma oma panuse nii allian- ühineda lisaks Washingtoni lepingule si poolt korraldatavatesse sõjalistesse kui veel umbes 6–7 rahvusvahelise lepinguga ka Euroopa Liidu kriisilahendamise ning töötada välja siseriiklikud õigusak- operatsioonidesse. Selleks tuleb intensii- tid nende rakendamiseks. Kuigi see vistada kõigil tasandeil kaitseväe kiir- toimub pärast Eesti täisliikmeks saamist, reageerimisvõime ja selleks vajaliku tuleb need sammud varem ette valmista- operatiivstruktuuri arendamist. Esma- da. tähelepanu tuleb pöörata Scoutspataljoni 5. ÕHUSEIRESÜSTEEMI VÄLJAEHI- mehitamisele, väljaõppele ja varustami- TAMISE JÄTKAMINE JA EELDUSTE sele. Jalaväebrigaadi struktuur peab LOOMINE SELLE ÜHENDAMISEKS looma pataljoni toetuse ja missioonil NATO-ga. Selleks tuleb 2003. aastal 4 hoidmise võimekuse. Pidades silmas paigaldada ja seadistada kaugmaa õhukaitse primaarradar ja üks keskmaa primaarradar. NATO samade süstee- midega koostöötamise eesmärgil on vaja tagada seire- ja informatsiooniedas- tussüsteemide tehniline ühenduvus ning juurutada NATO-s kasutatavad protse- duurid. 6. VASTUVÕTVA RIIGI TOETUSE (HOST NATION SUPPORT) KONT- SEPTSIOONI ALUSEL VASTAVA RIIK- LIKU SÜSTEEMI ELLURAKENDAMI- NE. 2002. aastal koostati vastuvõtva riigi toetuse kontseptsioon, mis määrab kind- laks struktuurid ja vahendid ning nende kasutamise protseduurid. Rakendatuna peab see tagama NATO vägedele vajaliku toetuse ja abi Eesti territooriumil toimu- vate sõjaliste operatsioonide jaoks. Pärast kontseptsiooni kinnitamist tuleb koostada selle rakendamise plaan ning alustada rakendamist. Alustada tuleb vajaliku andmekogu loomist ja infra- struktuuri ettevalmistamist. Viimase osas tuleb intensiivistada koostööd al- liansiga NATO investeeringute program- mi (NSIP) raames. 7. INFORMATSIOONI TURVALISUS JA STRATEEGILINE SIDE. 2003. aas- tal tuleb suuremat tähelepanu pöörata seire-, turva- ja sidesüsteemide väljaehi- tamisele. Käivitada tuleb süsteem, mis tagab vajaliku turvalisuse nii NATO poolt Eestile kui ka Eestilt NATO-le edastatava informatsiooni jaoks. Enne liitumist tuleb luua eeldused side- pidamiseks NATO strateegilise ja regio- naalse tasandi staapidega. See kätkeb endas nii infrastruktuuri ettevalmista- mist, vajaliku varustuse hankimist kui ka personali väljaõpet ja protseduuride rakendamist. 8. RAHUPARTNERLUSPROGRAMMIS OSALEMINE JA REFORMIKOGEMU- SE JAGAMINE. NATO rahupartnerlus- programm jääb Eesti jaoks tähtsaks julge- olekut tootvaks rahvusvaheliseks pro- grammiks ka NATO-ga liitumisprotsessi ajal. Lisaks juba väljakujunenud koos- töövormidele peaksime keskenduma oma kaitseväe ülesehitamisel, riigikaitse tsiviil- juhtimissüsteemi loomisel ja NATO-ga lõimumise protsessis saadud kogemuste jagamisele teiste riikidega. 9. KAITSEVÄE KÕRGEMA JUHTI- MISTASANDI REFORMI LÕPULE VIIMINE. Kinnitada tuleb strateegilisel lema nii NATO otsustamise ja planeeri- tasandil olevate staapide, Kaitsejõudude mise protsessis kui ka organisatsiooni Peastaabi, väeliikide staapide ja opera- igapäevases tegevuses. Selleks tuleb ühelt tiivstaabi põhimäärused ja koosseisu- poolt saata Eesti ohvitsere ja ametnikke tabelid. Koosseisude lõplikul kinnita- tööle NATO rahvusvahelistesse struk- misel tuleb järgida põhimõtet, et staapide tuuriüksustesse ja staapidesse, teisalt aga isikkoosseis oleks aastaks 2005 täidetud mehitada kompetentse kaadriga riik- 90% ulatuses. likud struktuurid ja ametikohad nii Eesti missioonis NATO peakorteri juures kui 10. PERSONALI VALIK JA ETTEVAL- ka kodus. 2003. aasta jooksul tuleb välja MISTAMINE NATO-ga LÕIMUMISEST valida ja ette valmistada vähemalt 40–50 TULENEVATE ÜLESANNETE TÄIT- ohvitseri ja ametnikku, kes on valmis MISEKS. NATO liikmena