Koidula Ameerikas Harjumaa Kiili vald Jüri kihelkond, Kurna mõisa külad VAELA JA SAIRE küla ajaloost Kiili 2004.a. Sisukord Küla nimi …………………………………………………………….. 4 Küla asukoht ………………………………………………………….. 4 Muistsed asulad (kaart) ……………………………………………… 5 Vana kaart …………………………………………………………….. 6 Valla nimest …………………………………………………………... 7 Küla asukoht maastikul ……………………………………………….. 8 Küla plaan …………………………………………………………….. 9 Küla tüüp ja vanus …………………………………………………….. 10 Küla suurus, talude ja perede arv ……………………………………... 11 Adramaa revision 1725-26 ……………………………………………. 12 Küla välisilme ………………………………………………………… 13 Ühiskondlikud hooned ………………………………………………... 13 Küla asetus ……………………………………………………………. 14 Talud ………………………………………………………………….. 15 Raba …………………………………………………………………... 15 Peetri ………………………………………………………………….. 17 Lepiku ………………………………………………………………… 18 Ilba ……………………………………………………………………. 19 Otti ……………………………………………………………………. 20 Pinna …………………………………………………………………... 21 Mardihansu ……………………………………………………………. 22 Opmanni ………………………………………………………………. 24 Söödi ………………………………………………………………….. 25 Miku …………………………………………………………………... 25 Luige ………………………………………………………………….. 26 Saire küla talud ………………………………………………………... 28 Tilluvälja ……………………………………………………………… 28 Mikuhansu …………………………………………………………….. 29 Hinreki ………………………………………………………………... 30 Evardi …………………………………………………………………. 31 Lauri …………………………………………………………………... 31 Kuusiku ……………………………………………………………….. 32 Kõrtsu …………………………………………………………………. 33 Nõmme ………………………………………………………………... 34 Vaino ………………………………………………………………….. 34 Mareti …………………………………………………………………. 34 Öövahi ………………………………………………………………… 35 Koidu ………………………………………………………………….. 36 Rutu …………………………………………………………………… 37 Ärtu …………………………………………………………………… 37 Kuuse …………………………………………………………………. 37 Nellise ………………………………………………………………… 37 Talumajapidamised …………………………………………………… 39 Talupere toitlustamine ………………………………………………… 41 Mida talus osteti ………………………………………………………. 43 Töökorraldus ………………………………………………………….. 44 Käsitöölised külas …………………………………………………….. 45 Teenindusettevõtted …………………………………………………... 46 Pered …………………………………………………………………... 47 Vanaaegsed laulud ……………………………………………………. 49 Ühistegelik liikumine …………………………………………………. 50 Kooli ja kultuurielu …………………………………………………… 51 Raamatukogu …………………………………………………………. 53 Isetegevus ja sport …………………………………………………….. 55 Valitsuste vahetused ja sõjad …………………………………………. 55 Elanike nimekiri 1948.aastal ………………………………………….. 59 Kolhoosid ……………………………………………………………... 63 Vaela ja Saire peale taasiseseisvumist ………………………………... 69 Kasutatud kirjandus …………………………………………………… 72 Autorist ………………………………………………………………... 73 Küla nimi Teadaolevalt on Vaela küla nime mainitud esmakordselt Taani hindamisraamatus 1220.a., kus on kirjas: küla Waiolae – 5 adramaad, Queronoie Kurna, (hiljem Saire) –10 adramaad, kuninga omand, Ocrielae kihelkond. Johansen, Paul märgib oma uurimises, et aastatel 1382 ja 1384 on Vaela maaomanik olnud Herman Esenbeks ja Vaelat tuntakse ka selle pärast, et sealt läheb läbi talitee Tallinna poole. Küla mitmetest nimekujudest on märgitud: 1220.a. Waiolae, 1368.a. Waile, 1377.a. Wayle, 1382.a. Wayele, 1547.a. Wayeakulla, ja 1765.a. juba Waila. Saire küla on esinenud veel Saere ja Sairi nime all. Inimeste mälestustes on Vaela ja Saire küla püsinud enamvähem muutumatuna, talude arv Vaelas 8-10 talu ja mõned saunakohad. Saires 10-12 talu ja samapalju saunakohti. Alates 2003.a. on need kaks väikest küla ühe nime alla viidud, on ainult Vaela küla. Küla asukoht Harjumaal, Jüri kihelkonnas asus Kurna mõis (esmakordselt mainitud 1384.a. Koirenen). Sellele mõisale kuulus kolm küla – Vaela, Saire ja Mõisaküla. 1726.a. revisjonis on märgitud, et Kurna (Cournal) mõisale on kuulunud Moisaküll 11 perega, Waiolae 3 perega ja Saire 12 pere ja 5 kõrtsuga. Vaela küla keskelt, kõige vanemate talude nagu Pinna ja Mardihansu, kohalt on leitud vanade asulakohtade jälgi ja kultusekive, mis on ka ära märgitud vastavate tahvlitega. Piirkonnas olevad muistsed asula kohad ja kultuse kivid Karte von Ehstland met den Kreis Polizeidistricts und Grets-Ggrensen so wie den Plänen der Städte Neu umbgearbeitet und herausgeben von Hofrath J.K. Schmidt Ehstlandischem Gouvernem Revision weite Auflage 1: 210 000 (ERA F T6 n 3 1126) Valla nimest Valla nimetused on piirkonnas tihti muutunud. 1889.a. seadusega väikesed mõisavallad ühendati. Nii siis 1891.a. Lehmja (Rosenhagen), Mõigu, Suure- Sausti ja Nabala kogukonnad liideti üheks Kurna vallaks. 1919.a. Nabala piirkond eraldus Kurna vallast. 1939.a.toimus vabariigis uus haldusjaotus, kus Kurna, Nabala ja Saku vallast moodustati Tõdva vald. Kurna valla viimane volikogu 1939.a. vallamaja trepil. Viimane istung ennem Tõdva vallaks ühinemist. Koos olid vallavolinikud: Johannes Aaloe, Päärni Ameerikas, Hugo Hinno, Jaan Mikomägi, Aleksander Põder, August Põder, Jüri Peitung, Jakob Reinvard, Jaan Roodi, Aleksander Roopere, Jaan Roosaar , Jaan Roots,Jaan Roodla, Karl Rägupart ja August Tostenberg. Nõukogude ajal on Vaela ja Saire küla kuulunud Kurna, Nabala ja Saku külanõukogu alla. Peale taasiseseisvumist sai Saku külanõukogust Saku vald. Vald oli suur ja tekkis raskusi asjaajamistel, otsest bussiliiklust Sakuga ei ole ja nii otsustati endise kolhoos “Rahva Võidu” piirkonnas moodustada omaette vald. 1993.a. eralduski see piirkond iseseisvaks Kiili vallaks. Maakonna nimed on ka erinevate valitsuste ajal muutunud, on olnud Harjumaakond, Harju rajoon, Tallinna oblast ja nüüd Harjumaa. Küla asukoht maastikul Tallinnast Saire küla esimeste peredini on umbes 12 km. Viljandi maantee 10. km juurest pöörab tee Nabala poole ja peale 2. km algavad esimesed Saire pered. Talusid on nii teeääres kui ka küllalt kaugel teest põllul. Saunikud enamasti metsa sees. Suur kivist vana vallamaja asub Saire ja Vaela küla vahelisel alal, Kurna tee otsas. Praegu läheb sealt mööda Tallinna ringtee. Vaela talud on vallamajast umbes 1 km edasi Kiili poole. Küla keskel on 5 talu kobaras koos, 5 talu igasse ilmakaarde kaugemale. Edasi läheb tee Kiili asula poole. Enne 1915.a. oli seal ainult väike tee, mida mööda talumehed käisid Kiili kõrtsis. Kui Kiilile ehitati veski ja kauplus ja liikumine muutus tihedamaks, ehitati sinna ka korralik tee, mida siis sai kasutada ka ühendusepidamiseks Nabalaga. Piirkonnas ei ole ühtki jõge ega järve, maastik on ka tasane, pole isegi suusamäge. I Maailmasõja ajal tsaarivalitsus kuulutas Tallinna linna Peeter Suure nimeliseks merekindluseks ja 1915.a. alustati tohutute mõõtmetega kindlustusvööndi rajamist ümber Tallinna. I kaitseliin läks läbi ka Vaela ja Saire külast. Kindlustustöödele toodi suurelt Venemaalt kõiki rahvaid, lätlasi, leedukaid, kaukaasia rahvaid ja ka eesti poisse tuli kindlustustöödele, sest see päästis sõjaväkke minekust. Kaevati kaitsekraave, jooksu- ja laskekraave, betoneeriti suuri maaaluseid moona- ja relvaladusid, mida nimetati Katlavaanideks. Kaks sellist suurt sügavat veega täitunud auku on praegugi Vaela ja Saire küla vahelisel alal, Tilluvälja ja Söödi talu juures. Need on ka ainukesed veekogud, mida kasutati suplemiseks ja vee võtmiseks. Seal on ka juhtunud õnnetusi. Söödi Katlavaani uppus kolmekümnendate aastate lõpus Ilba talu perepoeg, mõni aasta hiljem Kõrtsu talu peremees. Ehitusmaterjali kohaletoomiseks ehitati raudtee Liiva jaamast kuni Kurna vallamajani. See raudtee tamm on veel praegugi hästi näha Nellise talu juures. Piirkonna kaart aastast 1931. Kui sõda lõppes ja Eestimaa oli iseseisvuse saavutanud, hakati kindlustustöödest mahajäänud barakke lammutama ja neid müüdi odavalt kohalikele ehitusmaterjaliks. Kohalikele tüdrukutele jäi ka muud kasulikku. Ehitustöödel oli olnud palju noori toredaid mehi ja nii mõnigi tüdruk valis nende hulgast endale mehe ja oma tallu peremehe. Taludes algas peale sõda suur töö, põllud olid läbi songitud, kraave, blindaaze ja barakke täis. Barakid lammutati, põldudel olevad kraavid aeti täis, aga blindaaze ja kõveraid jooksukraave metsaäärtes leidub veel praegugi. II Maailmasõja ajal, 1941.a. läks rinne läbi külade, elanikud peitusid varjenditesse. Pommidest ja leekkuulidest põlesid maha Söödi, Öövahi, Mikuhansu ja Lauri taluhooned. Mõne aastaga suudeti need siiski üles ehitada. Küla tüüp ja vanus Vaela ja Saire on vanad talukülad. Nagu esimeses osas märgitud, on neid mainitud juba 1220.a. Taani hindamisraamatus. Rahvaluule ja kroonika kirjutaja Eha Leek on jutustanud, et Krimmi sõja ajal olnud Kriska küla all sõjaväe seisukoht, hobuste harjutamise plats, mis nii ära tallatud, et seal enam puud ka ei kasvanud. Hüütud “laialagedaks “ ja Luige sauna kohta hüütud “kriska auguks”. Veel üks legend räägib, et Rootsi kuningas sõitis läbi küla oma saatjaskonnaga ja tuli Raba talu sepipatta oma hobust rautama. Rautamise eest andis rautajale taskutäie rootsi kuldnaid. Külad kuulusid Kurna mõisale ja mõisnik Nikolai Koch oli Vaela ja Saire külast müünud päriseks ainult ühe talu – Tilluvälja, peremees Mart Rosenfeldt. ( s.o. 1902.a. talude loenduse lehe järgi). Teised kõik olid renditalud või saunikud. Nikolai Koch müüs mõisa 1917.a. Tallinna Linnavalitsusele ja siis hakkasid talupidajad pikkamööda talusid päriseks ostma. Saire küla metsavahel oli palju väikesi maju- saunikuid. Kurna mõisnik lasi sinna ehitada need majad metsatöölistele. Mõisal oli palju metsa ja oli kasulik, kui töölised elasid seal ligidal. Talvel, pikkadel õhtutel, tulid töölised kuskile sauna kokku kaarte mängima ja siis ristisid ise kõik saunad kaartide järgi. Oli Ärtu, Ruutu, Poti ja Risti saun. Praeguseks on need saunad lagunenud, aga sinna kohale ehitatud talumajad on veel Ärtu ja Ruutu nimega, teised on omaniku vahetusega saanud teised nimed. 1930.a. said