Raivo Kelomees PostmateRiaalsus Kunstis Raivo Kelomees Post- mateRiaalsus Kunstis indeteRministliK KunstiPRaKtiKa ja mittemateRiaalne Kunst doktoritöö eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituut 2009 sisukord 5 Raivo Kelomees PostmateRiaalsus Kunstis indeterministlik kunstipraktika ja mittemateriaalne kunst doktoritöö juhendaja: Phd Virve sarapik eelretsensent: Phd Heie treier eelretsensent: Phd Chris Hales oponent: Phd mari laanemets Keeletoimetaja Katrin Raid Tõlge inglise keelde Peeter tammisto, ants Pihlak Kujundus ja küljendus indrek sirkel Kirjatüüp mercury Paber munken lynx 240g, munken lynx 100g, novatech Gloss 115g Trükk Saateks 9 tallinna Raamatutrükikoda Doktoritöö väljaandmist on toetanud 1. Sissejuhatus eesti Kultuurkapital eesti Kunstiakadeemia ajas, Ruumis, mateRjalis ja autoRsuses määRatlemata Kunst 11 eesti teadusfondi grant nr etF7679 “osaluskultuur küberruumis: kirjandus 1 1 Motivatsioon 12 ja tema piirid” 1 2 Probleem ja eesmärk 14 1 3. Metodoloogia, teoreetilised allikad ja mõisted 18 1 4. Tehnoloogia, materjal, meedium 23 1 5 Kogemuslik materjal 25 1 6. Uurimisala: määratlematu määratlemine 27 1 7 Väitekirja lühikokkuvõte 28 Väljaandja 2. Kunsti demateRialiseeRumine ja eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituut immateRiaalne Kunst 31 2 1 Yves Kleini “immateriaalsus” 1958 aastal 34 © Raivo Kelomees 2 2 Lucy R lippardi ja john Chandleri “kunsti eesti Kunstiakadeemia dematerialiseerumine” 1968 aastal 37 2009 2 3 Frank Popperi “uus meedia” 1970 ja “virtualism” 2000 aastatel 39 isBn 978-9985-9946-2-7 issn 1736-2261 2 4 Jean-François lyotard’i “immateriaalsus” 1985 aastal 42 2 5 Vahekokkuvõte: materiaalselt ja objektselt määratlemata kunst mitte-elektroonilise kunsti kontekstis 44 2 6. Mittemateriaalsus varase elektroonilise ja tehnoloogilise kunsti kontekstis 45 6 sisukord sisukord 7 3 Kunstiteose multiloKaalne ja 6 1 Jagatud autorsus multilokaalse ja indeterministliku immateRiaalne KeHa 51 kunstipraktika kontekstis 163 3 1 Distants ja viivitus 52 6 2 Autorid ja kasutajad kui infokujundajad ja infokäitujad 165 3 2 Telesuhtlemise meediaarheoloogia 54 6 3 Visad meemid: imitatsioon kui taaskasutus 167 3 3 Telekohalolek ja kehast lahkumine 57 6 4 Autorsuse antropoloogiline ja psühholoogiline taust 171 3 4 Telepistemoloogia 60 6 5 Autorsuse ja kunstniku ajalugu 175 3 5 Pildid kaugtegutsemise instrumentidena 60 6 6 Autorsuse distributsioon ja devalvatsioon 177 3 6 Distants, aura, puudumise esteetika 64 6 7 “Kombiviid” ja hübriidne autor 177 3 7 Fotograafiline helikunst ja telegrafeeritud film 68 6 8 Osalusstrateegiad teise maailmasõja järgses kunstis 180 3 8 Kommunikatsioonikunsti esteetika 71 6 9 Kunstiobjekti ja autori kadumine kontseptuaalses kunstis 182 3 9 Interaktiivne ja kommunikatiivne kunst digitaalsel teljel 77 6 10 Autorsuse mudelid uues meedias 184 3 10 Mitmepaikne kunstiobjekt uuel ringil 79 6 11 Autorsuse jagamine looma- ja taimeriigiga 185 3 11 Kunstiobjekti kadumine eestis 87 6 12 Osalusmaali projektid 191 3 12 Peatüki kokkuvõte 93 6 13 Osalusfilmi nüüdisaegsed vormid 193 6 14 Peatüki kokkuvõte 197 4 loomemasinad ja indeteRministliK kunstiPRaKtiKa 97 7 inteRnetiKunstist 201 4 1 Sissejuhatus 98 7 1 Netikunsti “sünnilugu” 203 4 2 Produktid ja protsessid 99 7 2 Netispetsiifilisus 204 4 3 Kirjanduslik kombinatoorika ja holopoeesia 102 7 3 Netikunst kunstitrendina 205 4 4 Kreatiivse automaadi küsimused 104 7 4 Eesti netikunstist 209 4 5 Loovuse abiseadmed ja tehnikad hüpetena alates 7 4 1 Eesti internetikunsti näiteid 217 paleoliitikumist kuni 20 sajandi kunstini 107 7 5 Listisõjad internetis 219 4 6 Valgus- ja liikumismasinatest autodestruktiivse kunstini 113 7 6 Peatüki kokkuvõte 221 4 7 Kunstiteos kui aktsiooni dokument, aktsioon kui kunstiteos 118 8 KoKKuVõte 223 4 8 Indeterministlikud elektroonilised projektid 120 8 1 Kunsti dematerialiseerumine ja immateriaalne kunst 224 4 9 Aleatooriline kunst 122 8 2. Mitmepaikne kunst 225 4 10 Happening – juhusekunst eesti muusikas ja kunstis 124 8 3 Loomemasinad 226 4 11 Algoritmiline, epigeneetiline, generatiivne ja tarkvarakunst 130 8 4 Reeglitepõhised ja generatiivsed meetodid eesti kunstis 227 4 12 Peatüki kokkuvõte 136 8 5 Jagatud autorsus 228 8 6 Internetikunst 228 5 ReeGlitePõHised ja GeneRatiiVsed 8 7 Järeldused 229 meetodid eesti Kunstis 139 5 1 Osalus ja puudutus kunstis 140 9 enGlisH-lanGuaGe summary 211 5 2 Tööriist, masin, meedium 141 9 1 Introduction art that is not defined in time, space, 5 3 Reeglitepõhisus ja generatiivsus 143 material and authorship 232 5 4 Variatiivsus ja puude Kaarel Kurismaa kunstis 145 9 1 1 Motivation 232 5 5 Süsteem ja seriaalsus leonhard lapini kunstis 147 9 1 2 Problem and objective 233 5 6 Reegel ja protseduur Raul meele kunstis 150 9 1 3. Methodology, theoretical sources and Concepts 238 5 7 Peatüki kokkuvõte 159 9 1 4 Technology, material, medium 241 9 1 5 Empirical material 242 6 jaGatud autoRsus: KunstniKu Hajumine 9 1 6 Field of study: defining thei ndefinable 243 eleKtRoonilistel Väljadel 161 9 2 Dematerialisation of art and immaterial art 244 sisukord 8 sisukord saateks 9 9 2 1 Yves Klein’s “immateriality” in 1958 245 9 2 2 Lucy R lippard’s and john Chandler’s “dematerialisation of art” in 1968 246 9 2 3 Frank Popper’s “new media” of the 1970’s and “Virtualism” of the 2000’s 247 9 2 4 Jean-François lyotard’s “immateriality” in 1985 248 9 2 5 Intermediate summary: art that is undefined Materially and in terms of objects in the Context of Non-electronic art 249 9 2 6 Non-materiality in the Context of early electronic and technological art 249 9 3 The multi-local and immaterial Body of a Work of art 252 9 4 Creative machines and indeterministic art Practices 254 9 5 Rule-based and Generative methods in estonian art 256 9 6 Shared authorship: dispersal of the artist in Electronic Fields 268 9 7 About internet art 272 9 8 Conclusions 272 10 Biblio- ja webliograafia 275 elektroonilise ja mittemateriaalse kunsti teema on mind huvitanud vii- Isikunimede register 295 mase paarikümne aasta jooksul nii kriitiku kui ka kunstnikuna siinse Illustratsioonide nimekiri 301 uurimuse pealkirjas “Postmateriaalsus kunstis indeterministlik kunsti- Värvilised illustratsioonid 305 praktika ja mittemateriaalne kunst” on sellele antud üldisem tähendus nimelt tundus, et meedia- ja elektroonilise kunsti küsimustele kesken- dumine on liialt kitsas seda kunstivaldkonda iseloomustav objektne määratlematus ja mittemateriaalsus on huvipakkuv laiemaltki Käesolev töö on sündinud tänu toetusele, mida autorile on osuta- nud mitmed organisatsioonid ja üksiksikud nendest nimetaksin tartu Kõrgemat Kunstikooli, kus töötasin meedia- ja reklaamikunsti osakonna juhatajana 2001–2007 ning mis soosis erialast tegevust ja enesetäienda- mist tänu tKK-le ja eesti Kultuurkapitalile oli võimalik resideerida Karlsruhe Kunsti ja meediatehnoloogia Keskuses 2006 aasta oktoobris ja 2007 aasta veebruaris-märtsis Võlgnen tänu eesti Kunstiakadee- miale võimaluse eest töötada mazzano Romano külalisateljees itaalias 2007 aasta suvel ning viibida Karlsruhe Kunsti ja meediatehnoloogia Keskuses 2008 aasta aprillis-mais oluliste pidepunktidena selle töö kirjutamisel mainiksin oma poe- gasid Hermanit ja mikaeli ning abikaasat tiia johannsoni (1965–2002), kelle kui kolleegi, ereda isiksuse ja kompromissitu kunstniku eeskuju on mind mõjutanud erilise tänu võlgnen töö juhendajale Virve sarapikule ja temaga peetud inspireerivatele vestlustele, mille tulemusena kujunes selgem arusaam mittemateriaalse kunsti problemaatikast ning selle haru- teemadest 230 postmateriaalsus kunstis raivo kelomees 231 neljandaks, kunstiteose esemetustamine ja ainetustamine on ambit- sioonikas loominguline praktika, omamoodi aastakümnete pikkune trend kunsti võistleval maastikul, mis võlgneb oma köitvuse eest tänu ka teoreetikute üleskihutavale entusiasmile selle käsitlemisel teoreetilise postmAteriAlity käsitluse “immateriaalne” raamistik on parimaks kontekstiks “nähta- in Art matu” ja “olematu” kunsti analüüsimisel Viiendaks, mittemateriaalsete ja kommunikatiivsete kunstiideede indeterministic art Practices and non-material art sisenemisel eesti kultuuriruumi korratakse varasema rahvusvahelise kunsti arengulugu, mis seisnes nii traditsioonilistest kunstimaterjali- dest lahtiütlemises kui ka elektrooniliste tehnoloogiate kasutuselevõtus uued tehnoloogiad muudavad ka varasemaid kunstihierarhiaid, andes ruumi pluralistliku kunstiruumi tekkele doctoral thesis 232 postmateriality in art. summary raivo kelomees 233 9.1. introduction. these three examples should frame three aspects of the relationship art that is not defined in time, space, of the undersigned to the topics considered below First, the aspect of material and authorship subjective and intuitively “primitive” cognition that considers non-ma- terial creative work to be primary: a certain creative existence without 9.1.1. motivation boundaries that is not expressed in matter and facts; the second aspect is the personal experience of authorship and artistic experience, the i would like to begin with my motivation for writing this thesis the aim of which has been the creation of “zero art”; and the third aspect is sphere of art is perceptible differently from the points of view of the an example of the experience of the writer, where there were no actual creators of art and the reflectors of art 524 on the one hand, the vague, contacts with what was passed on through the article non-object, flowing world of creators associated with creative activity the fourth, intellectual motivation is to discuss the essence and as a dependent process