July 07, 2021

July 07, 2021

www.tiryimyim.in Regd. No. RNI. NAGAAO/ 2004 / 13113. Postal-NE/RN-717. e-mail : [email protected] TAPAK 10 Yangia anidakangma : Tir Yimyim tiryimyim@aolima tir yimyim TAPAK 7 Wimbledon: Karolina Indian Army chief Gen semi-final-i iogo Naravane-i UK semdang VOL. XVIII NO. 263 (ADOK 263) DIMAPUR RASEMNÜ (WEDNESDAY) CHITENI (JULY) 07, 2021 ` 5.00 COVID-19 Nagaland: 60 dak putet, 113 taneptsü angu, 4 asü Tanü Union Cabinet ulushitsü: Lanur aika shimoktsü New Delhi, July 6, 2021 May 2019 nung sorkar nung minister 20 tashi anioktsü (Agencies): Prime Minister akümtsü atema tanaben tashi akok ta osang angazüker. Narendra Modi-i pai aniba council anguba sülen PM Modi-i tang Assembly election agitsü aliba of ministers nung nübo mezüng atema council of Uttar Pradesh state aser ano shimloktsü. Bodbar nikongdang ministers ulushitsü. Maharashtra o West Bengal ama 6:00 ako nung iba osang Osang angazükba agi Union state tulutem nungi nisungtem sangdongtsü. Cabinet nung BJP lennir 6 anioktsü aser tang teinyakdak Cabinet tasenba ya India minister inyaktsü tezüngzüktep minister karibo menden putiotsü nung lanurtem teimba agitsü. Parnok rongnung toktsütsüsa akümtsü, ta osang aliba asütsü ta sorkar osang ka Maharashtra nungi Narayan ajanga ashi. ajanga ashi. Rane, Madhya Pradesh nungi Cabinet ulushiba nung Janata Cabinet tasenba nung lanur Jyotiraditya Scindia aser Assam Dal United-i Narendra Modi'er Kohima, July 6, 2021 puteta alir nisung 4 asü. Parnokji aika shimoktsü aser tetsür nungi Sarbananda Sonowal sorkar nung adentsü, ta JDU (TYO): Mongulbarnü Dimapur nung asem aser minister tem teimba asütsü. nunger dena lir. Bihar president Umesh Nagaland nung nisung 60 dak Wokha nung ka liasü. Parnok Maneni, OBCs (Other Backward BJP lennirtemi party MP tem Kushwaha-i osangbener dang COVID-19 aliba putet, 113 züngsema tasür ajak agi nisung Class) nungi nisung 20 tema aser taoba Assam Chief Minister ashi. taneptsü angu aser 4 asü. 503 kümogo saka parnok 14 bo anioktsü. Kin aser telok tilatem Sarbananda Sonowal nunger Ajisüaka, Kushwaha-i Cabinet "Tanü nisung 60 dak tanga tashidak ajanga asü ta nungi nisungtem anioktsü Delhi-i arutsü tetuyuba ulushiba nung JDU nungi minister sentong lir, ta osang ajanga agütsüogo. kwi shimoktsü'ar mashi. COVID-19 aliba putet. Parnokji paisa shisem. metetdaktsü. Iba nung ajemdaker taoba Bihar Chief Minister Nitish Kohima nung 17, Dimapur nung "Nagaland nung COVID-19 Maneni, Union Cabinet Assam chief minister Sonowal Kumar-i dang Modi'er sorkar 11, Phek nung 8, Mokokchung alitsü akok ta temolung melemi tasenba nung PhDs, MBAs, aser Rajya Sabha MP Jyotiraditya nung minister inyaktsü atema nung 6, Wokha nung 5, Kiphire bilemba sample 2,33,157 post-graduates aser professionals Scindia naprong Delhi tongogo. JDU züngsemtem shimtsü ta o Mon nung asemsem (3), tendang. RT-PCR ajanga aika shimoktsü, ta parnokisa ashi. PM Modi-i pa indang cabinet paisa ashi. Peren, Tuensang o Zunheboto 98,597, TrueNat ajanga 62,769 Hombarnü PM Modi-i Union STATE 8 NUNG GOVERNOR SHIM: nung anana (2) aser Longleng aser Rapid Antigen Test ajanga Home Minister Amit Shah aser Union Cabinet ulushitsüba osang jembiba mapang ka nung India nung 1 lir. Parnok züngsema 71,791 tendang" ta Dr Kikon- BJP general secretary President Ram Nath Kovind-i Mongulbarnü state 8 nung Governor nisung ajak agi 25,619 kümogo" isa metetdaktsü. (organisation) BL Santhosh na tem shimogo. ta Integrated Disease "Nisung 4,77,494 nem den Union cabinet ulushiba nung S.No. Name State Surveillance Project atema COVID-19 vaccine indang dose nisungtem shimoktsü indang 1. Thawarchand Gehlot Karnataka State Nodal Officer, Dr 5,49,458 agütsüogo" ta State senden ka amen. 2. Bandaru Dattatreya Haryana Nyanthung Kikon-i ashi. Immunization Officer, Dr Ritu Mongulbar nikongdang PM 3. Hari Babu Kambhampati Mizoram "Maneni tanü nisung 113 Thurr-ia ashi. Modi-isa Amit Shah, BJP 4. Mangubhai Chaganbhai Patel Madhya Pradesh president JP Nadda, minister taneptsü angu. Parnokji Kohima "Vaccine agirtem rongnung 5. Rajendran Vishwanath Arlekar Himachal Pradesh Rajnath Singh aser tangartem nung 46, Dimapur nung 27, frontline workers 60,270, 6. Ramesh Bais Jharkhand den senden ka amentsüba liasü 7. Satyadev Narayan Arya Tripura Tuensang nung 17, Mokokchung healthcare workers 15,826, saka athi. 8. PS Sreedharan Pillai Goa nung 14, Zunheboto nung 4, arishi küm 45 ser temapur Peren o Wokha nung anana (2) 1,57,622 aser arishi küm 18 aser Longleng nung 1 lir. Parnok nungi 44 tsüngda alir 2,43,776 DPDB Dimapur-i Niuland district akümtsü molunger züngsema taneptsü angur ajak lir" ta paisa ashi. Dimapur, July 6, 2021 (TYO): yimtsüng 109 den administrative "Dimapur district nung agi 23,271 kümogo" ta paisa "Vaccine agir rongnung Dimapur District Planning and circles 4 lir. Niuland indang yipden 472 lir aser tang nisung metetdaktsü. nisung 71,964-i dose anaprong Development Board (DPDB)-i tasazük ya 454 sq km lir aser 35 mozü kidang anepaludar aser Tanü taneptsü angurtem agiogo. Parnokji frontline Niuland ADC subdivision nungi kanga dang tongtipang tesem ka home isolation nung nisung 267 District balaka akümtsü molunga lir. Niuland-i Assam nung lir" ta CMO-i ashi. dena Nagaland nung taneptsü workers 29,581, healthcare agizükogo aser iba onük tongtipang jila ana den arrtsüa lir "New DC's complex nung angur 90.83% kümogo aser workers 10,736, arishi küm 45 bangdakpur dangi abentsü aser külen Nagaland nung state lapok aliba CCC nung nisung 4 tang nisung 1,134 anepaludar, ta ser temapur 31,566 aser arishi lemtetogo. yimtiba den tanga district tem mongdar aser tanü tashi nung Dr Kikon-isa ashi. küm 18 nungi 44 tsüngda alir 81 Mongulbarnü Sericulture, den arrtsüa lir" ta ADC Niuland, Dimapur nung COVID-19 Mongulbarnü COVID-19 lir" ta Dr Thurr-isa metetdaktsü. Excise & Minority Affairs Athrila-ia district akümtsü puteta alir nisung 266 (tebur 186 Advisor aser DPDB Dimapur pusema jembi. aser tetsür 80) süogo" ta CMO- Nija mozü kitem nung Covid agi shiranger manepalutsü Chairman, Zhaleo Rio menden Tanü senden nungsa Dimapur isa metetdaktsü. Dimapur, July 6, 2021 agiena atar" ta state sorkari ser DPDB senden amendang iba DC, Rajesh Soundararajan IAS-i DIMAPUR NUNG PWDS (TYO): Nagaland sorkari May sangdong ka nung metetdaktsü. telemtetba ya agi. public dang Covid inyakyim ATEMA NODAL OFFICER 5, 2021 nung nija mozü kitem Mongulbarnü State-level "Niuland ya Dimapur district sülen anidaktsü aser district nung SHIM: nung Covid-19 agi shirangertem Covid War Room nung senden kübok lir aser rongsenkettsüng Covid ajema akümba nung Dimapur nung PWDs anepalutsü atema yipden 50% amendang iba onük benoka tsütsü renloka aotsü lenmang zübazülema malitsü ayongzük. (persons with disabilities) indang sadema lir" ta senden nung PHED "Nagaland nung nisung grievances cell atema Nodal ayutsü tetuyuba ka agüja liasü jembia liasü. Minister, Jacob Zhimomi-i ashi. teimtibai vaccine agibaji Officer shimogo. saka Mongulbarnü iba Tang atema sorkari mozü Iba onük jembidang Advisor Dimapur district nung lir. "Tang nungi Deputy tetuyubaji meyipa agiogo. kitem aser dedicated Covid Tovihito-ia "Niuland ya district ka Ajisüaka, onoki 100% Commissioner, Dimapur office "Tanga osang ka magütsü hospitals nung yipden peria akümtsü temsüa lir kechiyong vaccination alizüng yua lir" ta kübok EAC, Avonuo Kire-i tashi nija mozü kitem nung dang lir. Anungji, nija mozü kitem sub-division tejentiba rongnung paisa ashi. Nodal Officer mapa inyaktsü" ta COVID-19 agi shirangertem nung yipden balaka ayutsü ka lir aser 1987 küm sub-division Senden nungsa CMO Dimapur Deputy Commissioner, anioka anepalutsü atema yipden nüngdak madoker, ta tanü ka aküm" ta metetdaktsü. Dimapur-ia Covid-19 osang Rajesh Soundararajan-i tanü 50% mekazüka ayutsü tutyuba senden nung telemtetba agi. "Niuland sub division kübok lemsatepa liasü. sangdong ka nung ashi. Covid-19 tashidak nokdangtsü atema senso shia teinyaktsü asem : Tangar alidak teti teni Tangar den tsüktepa Teti sapon agi tebang nembanga mask tenokdak aser temen; teka metsükang. temerük agiang; 2 TIR YIMYIM, DIMAPUR RASEMNÜ (WEDNESDAY) CHITENI (JULY) 07, 2021 STATE & NE TAPAK Tekeratiba nung lenmang lapoktsütsüla: CVYS NSCN/GPRN (Reformation) ajanga Tuluni benjong salem abener Dimapur, Chiteni/July 06 nüburtemi jangratema (TYO): NSCN/GPRN chiyonga-ajemer. (Reformation) ajanga Sumi Iba benjong mapang sempet Naga nunger Tuluni benjong lemsateper aser kinunger salem abener, ta sangdong ka adianutem tsüngta chiyongi ajanga ashi. jaokteper, ta ashi. Tuluni ya Sumi kin atema Sumi nunger ya temolung benjong tongti ka lir, koba tulu aser tasü tait kin ka lir, aser anogo asem tashi munger July tetsürtem akumtsübua amshir, 8 nung tembanger. Tuluni aser Sumi kin nungi adianu aser benjong dang ya 'Anni' ta ajar, adianutsürtem lenla ajak nung aser iba tetetzü talu-apoba maneni wangshitsü imlar, ta mapang aser iba benjong nung NSCN (R) ajanga ashi Peren DPDB senden nung Sakhi Lenmang tiyong nung kisü-jensüba oset tem bendena ayuba aser mortar yangluba One Stop Centre indang jembi noksa ka yangi angur. Dimapur, Chiteni/July 06 nükjidong indang PowerPoint Dimapur, Chiteni/July 06 asüngdangya nung, ibai nenshia shiogo, saka tejangja (TYO): Peren District presentation tongmelang ka (TYO): Nagaland Police ochimashi aser külakoktsüba nüburtem tebilemtsü ya tang Planning & Development Counselor, Grace-i iba senden headquarters Chümoukedima mapa ka ta bushitet, aser iba tashi terenlok mali, ta CVYS Board pur July ita atema senden nung agütsü. ajanga ano maneni tim masüba mapa ya ajanga parnoki ajanga ashi. ya Deputy Commissioner, Sakhi One Stop Centre yimya amshiba atema nüburtem züngshia maliba Anungji CVYS ajanga Peren indang Conference Hall ajanga nüburtem tenzükba Chümoukedima Village Youth sayur, shirnoki akhi mapang Home Minister, Govt. of nung July 6, 2021 nü Deputy atema board züngsemtemi Society (CVYS) kanga jashir, nungi iba lenmang ya amshia Nagaland aser DGP Nagaland Commissioner, Peren-cum- pelaba lemsatep aser tarutsü ta sangdong ka ajanga ashi. aru. dang tekeratiba nung iba DPDB Vice-Chairman, nunga akokba lenmang nung Nagaland Police RP Gate-Chümoukedima tebilemtsü bentetratettsü Sentiwapang Aier, NCS yariteptsü ashi. headquarters Chümoukedima Village approach road ya mepishir.

View Full Text

Details

  • File Type
    pdf
  • Upload Time
    -
  • Content Languages
    English
  • Upload User
    Anonymous/Not logged-in
  • File Pages
    10 Page
  • File Size
    -

Download

Channel Download Status
Express Download Enable

Copyright

We respect the copyrights and intellectual property rights of all users. All uploaded documents are either original works of the uploader or authorized works of the rightful owners.

  • Not to be reproduced or distributed without explicit permission.
  • Not used for commercial purposes outside of approved use cases.
  • Not used to infringe on the rights of the original creators.
  • If you believe any content infringes your copyright, please contact us immediately.

Support

For help with questions, suggestions, or problems, please contact us