RÕNGU valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2025 Rõngu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2025 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Seadusandlik taust 3 2.1.Euroopa Liidu direktiivid 3 2.2.Eesti Vabariigi õigusaktid 4 2.2.1.Seadused 4 2.2.2.Vabariigi valitsuse, sotsiaalministri ja keskkonnaministri määrused ja otsused 5 2.2.3.Rõngu valla tasandil ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduvad õigusaktid 11 3.Veemajanduse üldkirjeldus 11 4.Rõngu valla ülevaade 14 4.1.Asukoht 14 4.2.Rahvastik ja elamumajandus 15 4.3.Looduskeskkond 16 4.3.1.Piirkonna geoloogia ja hüdroloogia 16 5.Rõngu valla ühisveevärk 17 5.1.Veevarustuse üldiseloomustus 17 5.1.1.Veetrassid ja puurkaevud 17 5.1.2.Sanitaarkaitsealad 19 5.1.3. Veekasutusload 19 5.2. Kanalisatsioonisüsteem ja reoveepuhastus 19 5.2.1. Kanalisatsioon 19 5.2.2. Reoveeülepumplate ja puhastusrajatiste kujad 20 5.2.3. Reoveekogumisalad 21 5.3. Sademeveekanalisatsiooni arendamine 21 5.4. Tuletõrje veevarustuse iseloomustus 21 6. Vee-ettevõtja AS Emajõe Veevärk 22 6.1.Veetarbijate arv täna ja prognoos 22 6.2.ASi Emajõe Veevärk teenused ja nende kasutamine 23 6.3.ASi Emajõe Veevärk teenuste hinnad 24 6.4.AS Emajõe Veevärk eesmärgid 24 7. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengumeetmed 24 7.1.ÜVK arendamise kava lähtealused investeerimise programmile 24 7.2.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud probleemid’ 25 7.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud ülesanded 25 7.4.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava elluviimine 27 8. Lisad 29 Lisa 1 –Põhjavee kaitstus Lisa 2 – Veekasutusload Lisa 3 – Reoveekogumisala Rõngu alevikus Lisa 4 - Reoveekogumisala Käärdi alevikus Lisa 5- AS Emajõe Veevärk teenuste hinnatabel Lisa 6 – AS Emajõe Veevärk hinnakujunduse alused 9. Skeemid*(asuvad vallavalitsuses, kus põhjendatud huvi korral on võimalik nendega tutvuda) Olemasolev ja perspektiivne ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni põhirajatiste skeem Sademevee põhirajatiste skeem 2 Rõngu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2025 1. Sissejuhatus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. ÜVK arendamise kava piirkonnaks on Rõngu vald. Käesolevas arengukavas käsitletakse ka neid piirkondi, kus vett kasutab vähem kui 50 inimest ning vee-ettevõtja on haldamise lõpetanud. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arendamine toimuma vähemalt kaheteistkümneks aastaks kehtestatud kohaliku omavalitsuse ÜVK arendamise kava alusel. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. ÜVK arendamise kava kinnitamine on kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses. ÜVK arendamise kava seab põhieesmärgiks tehniliste, majanduslike ja organisatoorsete lahenduste andmise ennekõike reoveepuhastuse efektiivsemaks muutmiseks ja lahkvoolse sademevee ärajuhtimiseks. Samuti seatakse eesmärgiks tagada kaasaegne veekäitluse süsteem ja tõsta selle töökindlust, et kindlustada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine kaasaegsel tasemel ning võimalikult väikese keskkonnamõjuga. 2. Seadusandlik taust Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni planeerimisel ja arendamisel peab lähtuma asjakohastest Euroopa Liidu direktiividest Eesti Vabariigi õigusaktidest ning antud valdkonda reguleerivatest kohaliku omavalitsuse määrustest. 2.1. Euroopa Liidu direktiivid Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ – eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula reovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest, milleks tuleb reovesi reoveekogumisaladel kokku koguda ning seejärel puhastada. Joogiveedirektiiv 98/83/EÜ (3.11.1998.a.) – eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse. 2013.a. lõpuks peab nõuetele vastav joogivesi olema tagatud kõikidele üle 50 elanikuga asulate elanikele. Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ – EL liikmesriikidele suunatud õigusakt, mille ülesandeks on kehtestada ühtne tegevusraamistik vee kaitse kavandamiseks ja korraldamiseks Euroopa Liidus. Tegevusraamistik hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee sh rannikuvee ja põhjavee) hea seisundi saavutamise aastaks 2015. EL veepoliitika raamdirektiivi nõuded on Eesti Vabariigis transponeeritud veeseadusse, mille kohaselt on Eesti jagatud 3 Rõngu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2025 vesikondadeks ning vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Reoveesettedirektiiv (86/278/EMÜ) - eesmärk on reguleerida reoveesetete kasutamist põllumajanduses nii, et vältida kahjulikku mõju pinnasele, taimedele, loomadele ja inimestele ning soodustada selle nõuetekohast kasutamist. Nitraadidirektiiv (676/EMÜ) - eesmärgiks on eelkõige vältida suurtes kogustes nitraatide sattumist veekeskkonda, piirates sellega reostuse mõju, mis on põhjustatud intensiivsest põllumajandusest. 2.2. Eesti Vabariigi õigusaktid 2.2.1.Seadused Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma tekitamast sellele kahju. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus Seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ja kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ühisveevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning, mis on vee-ettevõtja hallatav. Veeseadus Veeseaduse ülesandeks on sise-ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogude ökoloogilise tasakaalu tagamine, vee kasutamise ja kaitse ning maaomanike ja veekasutajate vaheliste suhete reguleerimine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Vastavalt sama seaduse §35le võib omavalitsusüksus veeteenuste osutamiseks luua asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks veeteenuseid osutavas äriühingus, mittetulundusühingus või sihtasutuses. Reaalne veeteenuste osutamine on valdavalt antud spetsialiseeritud vee-ettevõtetele, mis vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse §7 lõike 1le on kohustatud tagama klientide nõuetekohase ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ning puhastamise. Vee-ettevõtja tuleb määrata kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega Asjaõigusseadus Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused (servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus), nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. 4 Rõngu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2025 Planeerimisseadus Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Ehitusseadus Ehitusseadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. Keskkonnatasude seadus Keskkonnatasude seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. Seaduse tähenduses on keskkonnakasutus ka veevõtt ja saasteainete heitmine veekogusse, põhjavette või pinnasesse. Keskkonnatasude seadusega on kehtestatud ka vee erikasutusõiguse tasu ja saastetasu saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnassesse. 2.2.2. Vabariigi valitsuse, sotsiaalministri ja keskkonnaministri määrused ja otsused Lisaks seadustele reguleerivad veemajandust ka Eesti Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud määrused: Vesikonnad on moodustatud Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2004.a määrusega nr 210 „Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine“, mida on muudetud Vabariigi Valitsuse 31.jaanuari 2008.a määrusega nr 36. Sotsiaalministri määrus nr 82, 31.07.2001.a. “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid”.Sotsiaalministri määrus nr 1, 02.01.2003.a. “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava