Eesti Kultuuriseltside Ühendus EESTI KULTUURISELTSID Eesti Kultuuriseltside Ühendus Vanemuise Seltsi Kirjastus Tartu 2018 Koostaja ja toimetaja: Valter Haamer Keeletoimetaja: Reet Vääri Fotode valijad: Liina Miks ja Reet Vääri Küljendaja ja kujundaja: Triinu Sarv Eesti Kultuuriseltside Ühendus tänab Eesti Kultuurkapitali toetuse eest selle raamatu väljaandmisel. ISBN 378-9985-847- - © Eesti Kultuuriseltside Ühendus Trükkinud Sisukord Eessõna...............................................................................................................................................................5 Eesti Kultuuriseltside Ühendus 20. Valter Haamer...........................................................................................7 EKSÜ LIIKMESSELTSID Eestis tegutsevad 1. B. G. Forseliuse Selts. Madis Linnamägi.....................................................................................................11 2. Eesti Interlingvistika Selts. Madis Linnamägi............................................................................................20 3. Eesti Keele Kaitse Ühing. Reet Vääri.........................................................................................................27 4. Eesti Klubi. Andrus Helenurm....................................................................................................................37 5. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts. Sirje Madisson..............................................................................39 6. J. Hurda nim Põlva Rahvahariduse Selts. Külli Ots....................................................................................46 7. J. Aaviku Selts. Peep Nemvalts...................................................................................................................54 8. J. Kunderi Selts. Helgi Pajo........................................................................................................................57 9. Jõgevamaa Metsaselts. Mare Vaas............................................................................................................61 10. Kambja Laulu- ja Mänguselts. Hele-Mall Klaassepp, Hilja Neumann..........................................................66 11. Kanepi Laulu Selts.......................................................................................................................................70 12. Kultuurikorraldus. Jaan Malin...................................................................................................................79 13. Viljandi Kultuuriselts Koit. Andres Marand.............................................................................................81 14. Mulkide Selts. Kaupo Ilmet.........................................................................................................................89 15. Muuga Maanaisteselts Eha. Ilma Lausvee.................................................................................................96 16. Narva Eesti Selts. Ants Liimets, Kairi Johannes........................................................................................100 17. Narva-Jõesuu Eestlaste Selts Kalju. Tiiu Toom........................................................................................107 18. Nõmme Haridus- ja Rahvamajaselts. Margus Lepa................................................................................112 19. Pärnu Lauluselts Leelo. Aile Rahn...........................................................................................................113 20. Rahvuskultuuriselts Kajakas. Malle Porgand..........................................................................................115 21. Rakke Valla Hariduse Selts. Aime Kinnep...............................................................................................119 22. Tallinna Võru Selts. Tea Nopri...................................................................................................................123 23. Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts. Margit Reinkubjas, Ellen Napits.....................................................127 24. Vanemuise Selts. Valter Haamer..............................................................................................................133 25. Viru-Nigula Hariduse Selts. Ene Ehrenpreis..............................................................................................141 26. Von Glehni Teater. Margus Prangel.........................................................................................................143 Välismaal tegutsevad 1. Arhangelski Eesti Kultuuriselts Viru. Jüri Rebane.................................................................................144 2. Karjala Sõprusühing Eestiga Kolle/Otšag. Jelena Rjabikova.................................................................146 3. Leedu Eesti Selts. Liia Urman.................................................................................................................149 4. Londoni Eesti Selts. Evelin Siilak............................................................................................................152 5. Läti Eesti Selts. Toomas Kalda, Valter Haamer......................................................................................156 6.-8. Eesti kultuuriseltsid Kaukaasias, Elvi Vaarmann I. Kalevipoeg...............................................................................................................................166 II. Eesti Aiake...............................................................................................................................169 III. Linda.......................................................................................................................................171 9. Moldova Eesti Kultuuriselts. Igor Goncearov..........................................................................................172 10. Moskva Eesti Selts. Mihkel Maran..........................................................................................................173 11. Peterburi Eesti Kultuuriselts. Viiu Fjodorova........................................................................................178 12. Tšehhi Eesti Klubi (Väike-Eesti Tšehhis). Iivi Zajedova..........................................................................184 13. Tveri Eesti Selts. Boriss Julegin...............................................................................................................190 14. Ukraina Eesti Selts. Mare Litnevska......................................................................................................195 15. Valgevene Eesti Selts Pääsuke. Oliver Manglus..................................................................................198 Eestis tegutsevad EKSÜ liikmesseltsid 5 Eessõna Valgustusajastu jõudmine Baltimaadele 18. sajandil andis tõuke omaalgatuslike ja vabatahtlike organisatsioonide – seltside ja klubide – asutamiseks. Eesti aladel algas seltside hoogsam areng Vanemuise Seltsi asutamisega Tartus ja Estonia Seltsi asutamisega Tallinnas 1865. aastal. Neist Vanemuise Seltsile andis suurema tuntuse eestlaste I üldlaulupeo (1869) õnnestunud korraldamine Tartus ja alusepanek eesti teatrile (1870). Kogemused on kinnitanud, et heale tegutsemissoovile lisaks on tulemusliku seltsitegevuse eelduseks olnud nii minevikus kui ka tänapäeval oma maja või ruumide omamine. Tegevuseks ruumide üürimine on alati olnud liialt kallis. Näiteks. Vanemuise Selts ostis endale 1873. aastal maja Tartus Jaama 14 ja pärast selle tules hävimist 1903. aastal ehitas annetuste ja laenudega esindusliku seltsimaja kesklinnas (1906). Oma maja ehitasid ühiste jõududega ka Kanepi Laulu Selts (1887) ja mitmed maal tegutsevad seltsid, samuti Endla Selts Pärnus ja Koit Viljandis (1911), Estonia Selts Tallinnas (1913). Tegevuses said seltsid õige hoo sisse alles pärast oma maja kasutusele võtmist. Eesti Vabariik algatas 1930. aastate keskel seltsimajade ehitamise programmi, mis nägi ette 400 seltsimaja ehitamist sooduslaenude abil. 1940. aastaks said neist umbes pooled valmis ja need, mis sõjatules ei hävinud, on kasutusel tänapäevani. On kiiduväärt, et paljud kohalikud maaomavalitsused on toetanud seltse nende tegutsemiseks vajalike ruumide leidmisel, remontimisel ja tasuta kasutamisel. Hinnatav on külaseltside ettevõtlikkus vajalike ruumide muretsemisel. Linnades aga ootavad seltside ruumide küsimused alles lahendamist. Eeltooduga tahame juhtida lugeja tähelepanu asjaolule, et seltside tegevuse hindamisel on ruumid olulised ja mõjutavad sisulist tööd. Raamatu koostamisel selgus, et seltside tegevust kajastavad kirjalikud allikad on kahjuks hajali: harilikult erinevates väljaannetes artiklitena, brošüüridena või voldikutena. Enne 1940. aastat valgus- tas ajakirjandus seltsitegevust üsna tasakaalukalt, iseseisvuse taastamise järel meie meedia ei ole seltsitegevust veel avastanud. Tegevuse kajastusi võib tänapäeval leida kirjutistes ja teadetes seltside oma väljaannetes ning maakonna- ja vallalehtedes. Raadio ja TV eksivad seltside tegevusmaile väga harva. Samal ajal on enamik EKSÜ seltse ise hakanud tegelema kirjatustegevusega. Seltsi tegevus peaks kajastuma nende endi koostatud ajaloos, protokollides, kirjavahetuses, fotodes, mälestustes ja meedia kaudu avalikkuse hinnangutes. Vajaduse korral võiks appi kutsuda ka seltsi asukohast võrsunud professionaalseid ajaloolasi ja kirjamehi. Oma seltside ajaloo koostamisele ja kirjastamisele võiksid asuda ka teised keskseltsid ja vallavalitsused. 6 Eestis tegutsevad EKSÜ liikmesseltsid Kaugem eesmärk peaks olema Eesti seltside