Akadeemiline Põllumajanduse Selts Academic Agricultural Society Teadus Eesti põllumajanduse arenguloos II osa (1918–1940) Tartu 2003 Autorid: H. Eller, M. Enneveer, I. Etverk, M. Karelson, N. Koslov, J. Kuum, L. Leivategija, J. Lepajõe, L. Lepajõe, E. Meisner, Ü. Oll, H. Peterson, V. Raudsepp, E. Reimets, A. Reintam, L. Reintam, F. Virma Koostanud Jüri Kuum Toimetanud ja retsenseerinud Meinhard Karelson Korrektor Sirli Lember Arvutil teostanud Anne Krips Irje Leontjeva Käsikirja koostamisel osalesid: Akadeemiline Põllumajanduse Selts Eesti Põllumajandusülikooli Loomakasvatusinstituut Fotod ja reproduktsioonid Eesti Kirjandusmuuseumi fondidest, J. Kuuma, K. Annuki, M. Karelsoni, H. Petersoni erakogust. SISUKORD Eessõna (J. Kuum) …………………………..….....………………………………………. 5 Lugejale (M. Karelson) ……………………..….....………………………………………. 6 1. Maa tootmisvahendina ……………………..…..………………………………..……. 7 1.1. Maareform, maa haldus- ja kasutusvormid (F. Virma) …………….....….……..… 7 1.2. Maakorraldus (F. Virma) ……………………………….……....…...……………. 12 1.3. Mullateadus (L. Reintam) ……………………………………….....……………… 15 1.4. Muldade lupjamine (E. Turbas) ……...………………………....…....…………… 18 1.5. Maaparandus (J. Kuum) ……………………………………......…………………. 20 1.6. Sookultuur ja uudismaa harimine (J. Kuum) .………….…......………………….. 23 2. Taimekasvatus ……………………..…..…………………........……………………. 25 2.1. Muld, külvikorrad, põllukultuurid (E. Reimets) …………………………………. 25 Mullaharimine ……………………………………..…………………………… 25 Väetamine ……………………………………………………………………….. 26 Külvikorrad ……………………………………………………………………… 26 Teraviljakasvatus ……………………………………………………………….. 28 Kartuli- ja söödajuurviljakasvatus ……………………………………………… 36 Kiutaimede kasvatus ……………………………………………………………. 38 Põldheinakasvatus ………………………………………………………………. 39 2.2. Rohumaaviljelus (J. Kuum) ……………………………………………………… 40 2.3. Taimekaitse (L. Leivategija) ……………………………………………………… 42 2.4. Taimekasvatussaaduste töötlemine J. Lepajõe ………………….…………… 46 2.5. Metsateadus (I. Etverk) …………………………………………………………... 48 3. Loomakasvatus ………………………………………………………...……………... 51 3.1. Veisekasvatus (M. Karelson) ……………………..……………………………….. 51 Kohalike veisetõugude kujundamine ………………………………...………… 51 Veisekasvatuse arendusvormid ja -tegevus ……………………..……………….. 51 Lehmade karjaspüsimise vanus ……………………………………………….… 53 Piima oma- ja realiseerimishind …………………………………………………. 54 Põllumajanduse arendussuundade kohane veisekasvatustoodang …......….……. 55 3.2. Hobusekasvatus (H. Peterson) ………………………….………………………… 57 3.3. Seakasvatus (E. Meisner) ………………………………………………………… 62 3.4. Lambakasvatus (V. Raudsepp) …………………………………..………………... 64 3.5. Linnukasvatus (H. Tikk) …………………………………………..………………. 65 3.6. Kalakasvatus ja sisevete kalandus (M. Enneveer) ……………………………….. 68 3.7. Tõuaretus L. Lepajõe ……….......………………….……...…………………...… 69 3.8. Söötmisalasest uurimistööst Ü. Oll …................…………………………………. 72 3.9. Piimandus (H. Eller) ……………………………………………………………… 75 4. Veterinaaria (N. Koslov) ……………….…………………………………………….. 79 5. Aiandus ja mesindus, koduaed (J. Kuum) ..…………………………………………. 87 Köögiviljandus ………………………………………………………………….. 87 Puuviljandus ………………………………………………………….………….. 88 Koduaed ja -ümbrus ………………………………………………….………….. 92 Mesindus ……………………………………………………………..………….. 93 3 6. Põllutööde mehhaniseerimine ja taluhooned ……………………….……….………. 96 6.1. Põllutööde mehhaniseerimine (A. Reintam) ……………..……………………….. 96 6.2. Taluhooned (J. Kuum) …………………………………………………………… 101 7. Põllumajandusteadus ja -haridus (J. Kuum) ………………………………..…….. 105 7.1. Põllumajandusuurimis- ja -katseasutused ………..……………………………… 105 Tartu Ülikooli Raadi katsejaamad ………………………………...……………. 107 Riiklikud katse-uurimisasutused ……………………………………………….. 110 7.2. Põllumajandus- ja kodumajanduskoolid ………………………………………..... 113 Põllunduskoolid ……………………………………………………………….. 113 Kodumajanduskoolid …………………………………………………….…….. 122 7.3. Põllumajanduslikud ajakirjad ja kogumikud …………………………….………. 124 Ajakirjad …………………………………………………………………….…. 125 Kogumikud ……………………………………………………………………. 126 8. Organisatoorsed vormid (J. Kuum) ………………………………………...…….. 128 Ühistegevus …..………………………………………………………………….. 128 Ühistegevuse eriteadlaste ja ametnike ettevalmistus ……………........………… 129 Ühistegevuse vaimseid keskusi …………………………………….…………. 129 Ühistegevuskoda (1935-1940) ………...………………………………..……… 130 Põllumajanduslikud tööstus- ja turustusühingud ……………………………… 130 Tootmis- ja kasutamisühingud ………………………………………….……… 131 Põllumajandusorganisatsioonid ja -nõuanne …………………………………….. 131 Akadeemilised seltsid ………..…………………………………………………. 132 Keskseltsid ja -liidud …………………………………………………………... 132 Taimekasvatusseltsid ……………………………………………………….….. 133 Loomakasvatusseltsid ……………..……………………………………………. 134 Põllumeesteseltsid ……………………………………………..……………….. 136 Aianduse ja mesinduse organisatsioonid ……………………………………… 137 Maanoorteklubid ja -ringid …………………………………….……………… 137 Muud põllumajandusteadust arendavad seltsid ……………..…………………. 137 Kodumajandus ……………………….………………………………………….. 139 Põllumajandusnäitused ………………………………………………………...… 142 9. Põllutöökoda ja riigimõisad (M. Karelson) ….....…………………………………. 145 Põllutöökoda …….……………………………………………………………… 145 Riigimõisad …………………………………………….……………………….. 149 Riigimõisate tegevuse juhtimine ja alluvus …………………………………...... 149 Riigimõisate ülesanded ……………………………………………………….. 150 Riigimõisate tegevuse majanduslikkusest ……………………………………. 152 10. Riigimajanduses ja maaühiskonnas süvenev talumajandus (M. Karelson) ........ 153 Talumajandusel rajanev põllumajandus …....……………………………………. 153 Põllumajandus riigimajanduses ja maaühiskonnas ………………………...……. 157 Agronoomide nappus, Agronoomide Koda ……………………………………. 160 Põllumajanduse arendamise suunad ja ülesanded ……………………………… 161 Talumajanduse likvideerimine ……………………………..……………………. 164 11. Eesti põllumajandusteadlasi (J. Kuum) ………………………………………..…. 167 Kirjandus …………………………………………………………………….….…… 188 Tähtsamate asutuste nimede register ……………………………………………….. 196 Isikunimede register ………………………………………………………………….. 200 Lisad …………………………………………………………………………………… 204 4 Eessõna Väljaande "Teadus Eesti põllumajanduse arenguloos" I osa (kuni 1918. aastani) ilmus Tartus 1998. a. Käesolev II osa (1918–1940) käsitleb meie põllumajanduse arengu tähtsaima ajajärgu, Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse aja põllumajandust ja põllumajandusteadust. Eesti vabariigi peaminister Jaan Tõnisson ütles eesti rahvusliku Tartu Ülikooli pidulikul avamisel 1. XII 1919. a ülikooli aulas ajaloolised sõnad: “Imelikud on olnud need saatuse teed, mis on viinud orjaöö pimedusest tuleva rahva sinnamaale, kus ta julgelt sirutab käe teadusetõrviku järele. Vastuvõtjast tõusta loovaks teguriks, mitte ainult omandada, vaid ka anda, luua, rikastada üldist kultuuri ja eriti selle rahva oma, kelle heaks peab töötama Tartu Ülikool, see on hiigelsamm edasi, mis meie nüüd tahame teha.” Sellest on nüüd möödunud palju aastaid ja meie põllumehed koos põllumajandus- teadlastega on täitnud suurmehe poolt tookord püstitatud eesmärgid. Eramõisad likvideeriti ja talumajandus algas võidukäiku. Peame arvestama seda, et peaaegu kogu põllumajandusteaduse ja haridussüsteem tuli organiseerida ning luua uuesti. Tartu Ülikoolis moodustati (1919) esmakordselt põllu- majandusteaduskond agronoomia- ja metsaosakonnaga, kus hakati ette valmistama selle ala eriteadlasi. Üle maa rajati suur hulk põllumajandus- ja kodumajanduskoole, põllumajandus- like uurimisasutustena rajati TÜ Raadi ja teised katsejaamad. Märkimisväärsed saavutused on ka ühistegevuse alal, kus edukalt tegutsesid piima-, masina- jt ühingud ning paljud seltsid ja noorteorganisatsioonid. Imetlusväärne on kogu põllumajanduse tõus talumajanduse rakendamisel. Talude arv ulatus Eesti Vabariigi lõpus ligi 140 000-ni. Taludes parandati maid, maaparanduseks olid rajatud 700 veeühingut, uudismaade ülesharimiseks olid traktorijaamad jne. Tänu põllumajandusteadlaste abile suurenesid taimekasvatuses saagid ja loomakasvatuses toodangud. Peale oma vabariigi elanike toiduainetega kindlustamise oli võimalik ka põllumajandus- saaduste eksport (või, peekon, kanamunad, lina, kartul, aedviljad jm). Põllumajanduse tõusule ja kogu arengule tõmbas aga kriipsu peale (1940. a) Nõukogude Vene okupatsioon, mis viis põllumajanduse ja -teaduse allakäigule. Suur osa taluperesid ja ka põllumajandusteadlasi küüditati Siberisse. Käesoleva raamatu koostamise ettepaneku tegi mulle Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse esimees akad K. Siilivask juba palju aastaid tagasi. Avaldan tänud kõikidele raamatu artiklite autoritele ja kaastöölistele, kuid eriline tänu kuulub toimetajale, cand. agr. Meinhard Karelsonile, kes omalt poolt käsikirju täiendas ning parandas. Jüri Kuum koostaja 5 Lugejale Käesoleva väljaande üksikkäsikirjad laekusid autoritelt selle koostajale (J. Kuum) 12-13 aastat tagasi. Sisult on need apoliitilised, kohased praegusel ajal trükis avaldamiseks. Väljaande tervikkäsikirja koostamiseks vastavalt koostaja poolt kavandatud sisukorrale laekus 17 autorilt 44 üksikkäsikirja. Autorid on Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppejõud, kellest kolm on praeguseks läinud manalateed. Paljude autorite juhendamine võimalikult ühtses stiilis ja üksikosade mahult sobivas proportsioonis väljaande tervikkäsikirja saamiseks on koostajale raske ülesanne. Toimetamisel oli eesmärk, et väljaanne ei jätaks artiklite kogumiku muljet. Seepärast tekkis vajadus grupeerida mitmed üksikkäsikirjad oma sisu läheduse tõttu ühisesse rubriiki allosadeks 1–11. Kokkuleppel koostajaga lisandus kaasautorina käesolevale allakirjutanu, et veel täiendavalt (lisaks varem laekunud üksikartiklitele) iseloomustada käsitletava aja Eesti põllumajandusteaduse ja -tootmistegevuse seost