TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Agris Peedu HASARTMÄNGU MÄÄRATLUSEST JA MÕNEDEST HASARTMÄNGUÕIGUSE KITSASKOHTADEST Magistritöö Juhendaja prof Raul Narits Tartu 2008 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. HASARTMÄNGU MÄÄRATLEMISEST JA SELLE TÄIUSTAMISE VÕIMALUSTEST................................................................................................................. 9 1.1. Meelelahutusmängu ja hasartmängu ajalooline areng................................................... 9 1.2. Panus, juhuslikkus ja võit – hasartmängu universaalsed elemendid............................ 13 1.2.1. Panus.................................................................................................................. 15 1.2.2. Juhuslikkus......................................................................................................... 20 1.2.3. Võit .................................................................................................................... 22 1.3. Hasartmängu liigid ning nende omavaheline konkurents ........................................... 24 1.3.1. Osavusmängud versus õnnemängud (kasiino-tüüpi mängud) .............................. 25 1.3.2. Loteriid versus tarbijamängud............................................................................. 27 1.3.3. Kasiino-tüüpi mängud versus loteriid.................................................................. 30 2. HASARTMÄNGUÕIGUSE REGULATSIOONI ERINEVAD MEETODID JA PRAKTIKA......................................................................................................................... 33 2.1. Riik ja hasartmäng.................................................................................................... 33 2.1.1. Efektiivse regulatsiooni eesmärgid ja selle elemendid......................................... 36 2.2. Keelavast regulatsioonist iseregulatsioonini.............................................................. 38 2.2.1. Keelamine .......................................................................................................... 39 2.2.2. Lubamine ........................................................................................................... 45 2.2.3. Iseregulatsioon ja regulatsiooni puudumine ........................................................ 48 2.3. Hasartmängu õiguslik reguleerimine Euroopa Liidus................................................. 53 2.3.1. Hasartmäng – kas teenus Euroopa õiguses? ........................................................ 53 2.3.2. Euroopa Kohus hasartmängu reguleerijana ......................................................... 58 2.3.3. Hasartmängumonopolid – veni, vidi, vici?........................................................... 64 3. UUENDUSTEST HASARTMÄNGU VALDKONNAS – KAUGHASARTMÄNG ........ 72 3.1. Kaughasartmängu olemus.......................................................................................... 72 3.1.1. Kaughasartmängu võimalikkus HasMS kohaselt................................................. 75 2 3.2. Kaughasartmängu tulevikuväljavaated - siseriiklikud piirangud kaughasartmängu pakkumisel ja vastuvõtmisel............................................................................................. 82 KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 88 KASUTATUD LÜHENDID................................................................................................ 94 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................... 95 SUMMARY ...................................................................................................................... 103 3 SISSEJUHATUS Käesoleva magistritöö teemaks on Hasartmängu määratlusest ja mõnedest hasartmänguõiguse kitsaskohtadest. Hasartmängu valdkond on mulle suurt huvi pakkunud juba juurastuudiumi esimestest aastatest alates. Hasartmängu käsitlevate kursusetööde jätkuna valmis bakalaureusetöö teemal Traditsioonilisest hasartmängust virtuaalsete lahendusteni – õiguslikud probleemid ja arengud. Nimetatud lõputöö alusel avaldati ka artikkel õigusteaduskonna ajakirja Juridica 2005. aasta 6. numbris.1 Saksamaa Ülemkohus märkis oma 2005. aasta lahendites2, et “Hasartmängude korraldamine on iseenesest mittesoovitav ja taunitav tegevus, mida riik küll lubab, kuid seda seetõttu, et võidelda illegaalse hasartmänguga, mittemahasurutavat loomulikku mängukirge arvesse võttes võimaldada riikliku järelevalve all meelelahutusvõimaluse pakkumine ning selle kaudu ka kaitsta mängijaid kelmide eest.” Nähtub, et kohus on oma jõulises seisukohas hõlmanud kõik hasartmängu valdkonna moodustavad erinevad aspektid - majanduslik, õiguslik, meditsiiniline kui ka psühholoogiline aspekt (ehk sotsiaalne aspekt). Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides kui ka Skandinaaviamaades on teaduspõhiselt leidnud käsitlemist kõik eelnimetatud aspektid. Sealhulgas on hasartmängu uuritud nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandil. Saksamaal ollakse küll rahul sellega, et on suudetud uurida patoloogilist mängusõltuvust, kuid samas ollakse pettunud selles, et pole suudetud siiski teaduspõhiselt käsitleda hasartmängu valdkonda terviklikult.3 Sama probleemi olemasolu on väljendanud ka Euroopa Komisjon Euroopa Liidu kontekstis.4 Tõusetub 1 Peedu, A. Traditsioonilisest hasartmängust virtuaalsete lahendusteni. Õiguslikud probleemid ja areng. – Juridica, 2005, nr 6, lk 425-432. 2 Vt Saksa Ülemkohtu (BGH) otsused 15. detsembrist 2005 kohtuasjades III ZR 65/05 ja III ZR 66/05. Kättesaadavad arvutivõrgus: http://www.bundesgerichtshof.de/ (10.05.2008). 3 Becker, T., Baumann, C. Gesellschafts- und Glücksspiel: Staatliche Regulierung und Suchtpräventsion. Beiträge zum Symposium 2005 der Forschungsstelle Glückspiel. Peter Lang Europäisches Verlag der Wissenschaften, 2006, Vorwort. 4 Coryn, T., Fijnaut, C., Littler, A. Economic Aspects of Gambling Regulation. EU and US Perspectives. Martinus Nijhoff Publishers, 2008, p 10. 4 küsimus, kas Eesti arvestades eelkõige tema väiksust eelnevalt nimetatud riikide kõrval vajab nüansirikka hasartmängu valdkonna uurimist või tuleks toetuda ainuüksi teiste riikide analüüsidele. 2007. aastal tasusid hasartmängukorraldajad Eestis hasartmängumaksu summas 403 631 000 krooni (nt 2006. aastal laekus hasartmängumaksu 306 652 000 krooni). Kui 2006. ja 2007. aasta jaanuarikuudel oli Eestis vastavalt 3094 ja 3978 mänguautomaati, siis 2008. aasta jaanuaris oli vastav arv juba 5167. Mängulaudade arv on olnud stabiilne, ca 60 mängulauda.5 Eestis läbiviidud hasartmängusõltuvuse uuringud6 näitavad, et patoloogiliste mängijate hulk 15-74-aastaste elanike seas 2006. aastal oli 3,4%±0,79%, samas kui 2004. aastal oli vastav arvnäitaja 2,4%±0,96%. Ainuüksi eeltoodud statistika põhjal on põhjendatud järeldada, et hasartmängu valdkond on Eestis jõudsalt arenev majandussektor. Samas nähtub, et hasartmäng on ka negatiivseid (ning üha suurenevaid) sotsiaalseid tagajärgi kaasa toov valdkond. Leian, et taoliste kiiret muutuste kontekstis on põhjendatud Eestis hasartmängu valdkonna uurimine - ja seda tervikuna. Hasartmängu temaatika aktuaalsus on aastate jooksul kasvanud, seda nii globaalsel, Euroopa Liidu kui ka Eesti tasandil. Jätkuvalt tuleb tõdeda, et hasartmängu valdkond tervikuna on muutuste teel. Kui globaalselt paelub erialaasjatundjaid Ameerika Ühendriikides kehtiv piirang välisoperaatorite poolt Interneti-hasartmängu korraldamise osas ning Euroopa Liitu aga jätkuvalt ühtse hasartmängu õigusliku regulatsiooni väljatöötamise võimalikkus, siis Eestis on põhitähelepanu koondunud aastaid koostatud ning magistritöö valmimise ajal (mai 2008) Riigikogu menetluses olevale hasartmänguseaduse eelnõule (216 SE).7 Siiski on ka avalikkuse huvi hasartmängu valdkonna vastu jõudsalt kasvanud, mille kohta annavad aimu arvukad artiklid meediaväljaannetes. Praktiline kogemus on näidanud, et hasartmängu valdkonnas toimuvate kiirete muutuste tõttu on üha enam hasartmängukorraldajaid (sh ka välisriikide operaatorid) pöördunud advokaadibüroode poole saamaks selgust, kas laias maailmas tutvustatud uusi hasartmänguvõimalusi on Eestis kehtivat õiguslikku regulatsiooni silmas pidades võimalik ka siin turule tuua. Seega on märgata 5 Maksu- ja Tolliameti andmed. 6 Vt Elanike kokkupuuted hasart- ja õnnemängudega. 15-74-aastase elanikkonna uuring 2004. Uuringukeskus Faktum. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/hasardiuuring/$file/hasardi%20uuring.pdf (15.05.2008). Elanikkonna kokkupuude hasart- ja õnnemängudega. 15-74 aastase elanikkonna uuring. Turu- uuringute AS, 2006. Käesoleva töö autori valduses. 7 Vt http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=262129&u=20080519101112 (18.05.2008). Käesolevas töös kasutan eelnõu 13.05.2008 versiooni. 5 juristkonna üha suurenevat huvi hasartmängu valdkonna vastu. Eeltoodut arvestades olen veendumusel, et hasartmängu temaatika on aktuaalne ning väärib uurimist. Käesoleva magistritöö eesmärgiks ongi uurida hasartmängu valdkonna õiguslikku aspekti nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku vaatenurgast. Töö täpsemaks eesmärgiks on analüüsida, kuidas on hasartmäng määratletud ning milliseid reguleerimise mehhanisme on erinevate (liikmes)riikide seadusandjad rakendanud hõlmamaks ka hasartmängu