2012 AASTARAAMAT MUINSUSKAITSE MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2012 AASTARAAMAT MUINSUSKAITSE VESILENNUKITE ANGAARID / VILSANDI MEREPÄÄSTEJAAM TTÜ MOSAIIKPANNOO / LAHEMAA MAASTIK / NARVA KREENHOLM / LAEVAVRAKID 20. SAJ VÄÄRTUSLIK ARHITEKTUUR / PIIRKONNASELTSID MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2012 KROONIKA / VANAD PUUTÖÖRIISTAD TÕNU PARMAKSON Toimetajad: MARI LOIT, KAIS MATTEUS (1) (2) Keeletoimetaja: EPP VÄLI Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Toetasid: EESTI KULTUURKAPITAL, HASARTMÄNGUMAKSU NÕUKOGU Kolleegium: BORIS DUBOVIK, LILIAN HANSAR, HILKKA HIIOP, MART KESKKÜLA, JUHAN KILUMETS, MARI LOIT, KAIS MATTEUS, ILME MÄESALU, ANNELI RANDLA, TÕNU SEPP, (3) (4) OLEV SUUDER, KALEV UUSTALU, LEELE VÄLJA Esikaanel Meremuuseumi ekspositsioon vesilennukite angaarides. Foto Andres Teiss, Meremuuseumi fotokogu Vesilennukite angaarid. Foto Martin Siplane 3 Tartu jaamahoone laedekoor. Foto Mari Loit 8 Detail Enn Põldroosi mosaiikpannoost „Noorus“. Foto Martin Siplane 41 Tapeedimuster Keila pastoraadist. Foto Nele Rohtla 59 Kreenholmi Georgi vabriku hoone. Foto Madis Tuuder 67 (5) (6) 13. saj kaupmehekast Tallinna lahe põhjas. Foto Kaido Peremees 75 Väike-Maarja kiriku tornikiivri konstruktsioon. Foto Peeter Säre 83 Kehra tehase lammutatava klubihoone sambakapiteelid. Foto Sergei Dõmša 93 Kaasani Kremli torn. Foto Kais Matteus 113 Kukevere mõisa peahoone sisevaade 1964. a. Foto Veljo Ranniku 119 Tagumisel sisekaanel vanad puutööriistad. Fotod Tõnu Parmakson Autoriõigused: MUINSUSKAITSEAMET, (7) (8) TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND, 2013 Trükkinud: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ ISSN 2228-2033 SISUKORD Eessõna. Kalev Uustalu 2 Padise kloostri varemetepargi digitaliseerimine ja ajalooliste ehituslike ladestuste kaardistamine. AASTA SÜNDMUS Liis Keskküla 71 Vesilennukite angaaride ajalugu. Artur Ümar 4 Sild on kontekstist lähtuv nähtus. Villem Tomiste 73 Vesilennukite angaaride raudbetoonkonstruktsioonide restaureerimisest. Karl Õiger 7 ARHEOLOOGIA Laevavrakid: digitaliseerimine ja avatud ligipääs EHITISED JA RAJATISED mereajaloo allikatele. Maili Roio 76 Uus nägu pähe! Korterelamute fassaadide Suuremahuliste arheoloogiliste kaevamiste restaureerimisest Tallinna ajalooliste eeslinnade dokumenteerimine Tartu mnt 1 kinnistul Tallinnas. ehitismälestiste näitel. Oliver Orro 10 Ulla Kadakas, Kahrut Eller, Anneli Kalm 78 Mälu ja unustamise vahel: intervjuu Tartu Ülikooli Piiriülene koostööprojekt „Arheoloogia, võim ja Narva kolledži arhitektidega. Jarmo Kauge 15 ühiskond”. Ingmar Noorlaid 81 Kõue-Triigi mõisa restaureerimine. Kalli Holland 18 Uderna asulakoha arheoloogilised kaevamised Keskaegne maja Kõue-Triigi mõisa keldrites. piiriülese koostööprojekti raames. Ingmar Noorlaid, Villu Kadakas 20 Karin Vimberg 82 Vilsandi merepäästejaama päästmine. Tõnu Sepp, Emil Urbel 22 TEHNOLOOGIA Tartu vaksal: õnneliku jaamahoone uus elu. Kirikute tornikiivrite ankurdamisvajadusest. Ain Pihl 84 Mart Siilivask, Aivar Roosaar 25 Kuressaare kindluse raveliinimüüride kindlustamine Avaliku arvamuse toel tondilossist Karlova ehteks. terastross võrguga – üks võimalus kivimüüride Egle Tamm 27 toestamiseks. Indrek Võeras 86 Viljandi kultuurimaja uus kuub ja uus nimi. Jätkusuutlikud võimalused biokahjustustega Raivo Mändmaa 29 puittarindite restaureerimiseks Ruhnu uue kiriku Voltveti mõisa peahoone teel taassünnile. Nele Rent 31 torni näitel. Kalle Pilt 88 Kose Püha Nikolause kiriku kunagise leerisaali Kuressaare kindluse suurtükid ja nende restaureerimine. Nele Rohtla 32 konserveerimine. Jüri Peets 91 Tooma veski uued tuuled. Kersti Siim 34 Puulaiu võrgukuur. Jaanus Rohusaar 35 PÄEVAKAJALIST Kadrioru pargi kanalid. Ain Järve, Kersti Lootus 36 Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri Vabadussõja monumendi „Mälestusehis” taastamine. kaardistamine ja analüüs 2007–2012. Leele Välja 94 Tiina Linna 38 Miljööalal paiknevate hoonete interjööriuuringud. Kas ja milleks? Karola Mursu 98 KUNST Piirkonnaseltsid pärandi ja miljöö hoidjana Tallinna Enn Põldroosi mosaiikpannoo „Noorus” seltside näitel. Triin Talk 102 konserveerimine. Maria Lillepruun 42 Vabatahtlik muinsuskaitses. Helle-Silvia Solnask 106 Pilguheit konservaatori töölauale ehk kuidas Muinsuskaitse usaldusmehed. Tarvi Sits 108 Maikrahv publiku silme all uued rõivad sai. Muinsuskaitseline järelevalve – kellele ja milleks? Kristina Aas, Hilkka Hiiop 44 Tarvi Sits 109 Kummardus Nikolai Kormašovile. Nikolai kiriku Mälestis ja europrojekt. Kuressaare kindluse ikonostaas. Orest Kormašov 4 6 restaureerimistööde kogemus. Tõnu Sepp 110 Kaarma Peeter-Pauli kiriku vana altari konserveerimislugu. Pia Ehasalu 51 MUJALT MAAILMAST Kuressaare Püha Nikolai kiriku ikooni „Kaasani Eesti töö maailmapärandi komitees. Margit Siim 114 Jumalaema” restaureerimine. Malle-Reet Heidelberg 53 Maailmapärandi komitee istungi simulatsioon Kirikuinventar Eduard Drossi töökojast. noortele Tatarstani Vabariigis. Kaarel Truu 116 Marju Raabe, Viljar Vissel 55 Kaitsealadest ja ehitatud keskkonna säilitamisest Euroopas. Sirli Naska 117 UURINGUD JA LEIUD Keila pastoraadi ehk kirikumõisa peahoone KROONIKA viimistluskihtide uuringud. Nele Rohtla 60 Mai Lumiste 80. sünniaastapäevale pühendatud Kadrina kiriku võidukaare inglite uuringud. konverents „Uurides kesk- ja uusaja kunsti ENSV-s” Grete Nilp 62 Niguliste muuseumis. Merike Kurisoo 120 Roosaken Pöide kiriku kooriruumi seinal. Veljo Rannikut meenutades. Jaan Tamm 122 Anneli Randla, Pille Vilgota 63 Muinsuskaitseameti 2012. aasta parimad Lahemaa maastik. Nele Nutt, Mart Hiob 64 koostööpartnerid 123 Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti restaureerimis- PLANEERINGUD JA PROJEKTID preemiad 125 Narva Kreenholmi minevik ja tulevik. Ülar Mark 68 2012. aastal ilmunud trükised 126 Vanad puutööriistad. Tõnu Parmakson 128 1 KALEV Uustalu eessõna ME POLE ÜKSI Muinsuskaitses, nagu mujalgi, on üheks oluliseks edu Muinsuskaitseametil keeruline toime tulla ilma Veeteede- tagajaks koostöö: nii muinsuskaitsjate omavaheline kui ka ning Politsei- ja Piirivalveametita. Kultuuriväärtuste partnerite, toetajate ja kõigi teiste valdkonnaga tegelejate sisse- ja väljaveoseaduse täitmine ning vallasmälestiste vahel. Alljärgnevalt vaatame lähemalt, kes olid Eesti piires temaatika lahendamine on võimalik vaid tihedas koostöös 2012. a Muinsuskaitseameti olulisemad koostööpartnerid. Maksu- ja Tolliametiga. Esimesena tuleb nimetada mõistagi mälestiste omanikke. Väga paljudes kultuuripärandit puudutavates töölõi- Võrreldes mälestiste arvuga, mida praegu on üle 27 000, kudes saavad muinsuskaitsjatele olla toeks muuseumidki. on omanikke oluliselt rohkem. Kuidas nii? Ühelt poolt on Muinsuskaitseameti ja muuseumite koostöö olulisuse meil omanikke, kellele kuuluvad kümned kinnis- või val- rõhutamiseks toimus 2012. a Eesti Muuseumite aastaau- lasasjad; teisalt jällegi mälestisi, millel on kümneid oma- hindade raames juba teist korda auhinna ”Aasta muinsus- nikke (nt korterelamud). Kaheteistkümnel muinsuskaitse- kaitsja muuseumis” väljaandmine. alal ning 12 500 mälestise kaitsevööndis on veel kümneid Koostöö kõrgkoolidega võimaldab läbi viia mitmeid tuhandeid omanikke, kes suuremal või väiksemal määral uuringuid kultuuripärandi säilimise tagamiseks või säili- on muinsuskaitsjate koostööpartneriteks. mist ohustavate põhjuste kõrvaldamiseks parimate mee- Kultuuripärand seob muinsuskaitsjatega ka koha- todite väljatöötamiseks, samuti asjatundlike spetsialistide likke omavalitsusi. Muinsuskaitseseaduse § 9-st võib ettevalmistamist ja täiendõppe korraldamist. Pikaajalise jääda mulje, et see on pealesunnitud sõprus, kuna märgi- koostööpartneri Eesti Kunstiakadeemia juures tegutseb tud seadusesäte teeb kohalikele omavalitsustele kohuseks edukalt muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, kus mitmete ülesannete täitmise alates valla- või linnavalit- tasemeõppe kõrval on oluline ka arhitektuuri konserveeri- suse maa-alal asuvate kinnismälestiste üle arve pidami- mise ja restaureerimise täiendkoolitus. 2012. a avas sest kuni Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž muinsuskaitse ja volikogu vahelise halduslepingu kohaste muinsuskaitse- restaureerimisalase täiendõppevõimaluse inseneridele. alaste riiklike kohustuste täitmiseni. Rõõm on tõdeda, et Kuigi pea kõik Eesti kõrgkoolid on suuremal või vähemal sellise koostöövõimaluse valinute seas on Eesti suurimad määral Muinsuskaitseametiga koostöös, on veel rohkelt linnad. 2012. aastal tegid halduslepingu alusel Muin- erinevaid võimalusi kultuuripärandiga seotud uurimis- suskaitseametiga koostööd viis omavalitsust: Haapsalu, töödeks nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppe Narva, Pärnu, Tallinn ja Tartu. tasemel. Kultuuripärandiga tegelemine ulatub aga kaugelt üle Vabatahtlike ja oma ala entusiastide panus võimaldab ühe valitsusasutuse, s.t Muinsuskaitseameti haldusala. liigutada mägesid ja nii on see ka muinsuskaitses. 2012. a Mõistvas koostöös teiste Eesti valitsus- ja riigiasutus- detsembris 25. tegevusaastat tähistanud Eesti Muinsus- tega saame selleteemalisi muresid märksa optimaalsemalt kaitse Selts korraldab igal kevadel muinsuskaitsekuud, lahendada. Keskkonnaameti Keskkonna Inspektsiooni ja septembris Euroopa muinsuskaitsepäevi ja veel palju Muinsuskaitseameti tegevusväli on sisuliselt sama – see muudki. Vabatahtlike tegevuse üheks liiniks kultuuri- on keskkond. Terviksüsteem, mis sisaldab endas ühelt pärandi kaitsel on muinsuskaitse usaldusmeesteks ole- poolt looduse kujundatut ja teisalt inimkätega