MustonenFest In memoriam John Tavener – ortodoksi müstik Tütarlastekoor Ellerhein Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav Kädy Plaas (sopran) Tõnis Kaumann (bariton) Prezioso keelpillikvartett Hanna-Liis Nahkur (viiul), Kristel Kiik (viiul) Helena Altmanis (vioola), Andreas Lend (tšello) Hortus Musicus Andres Mustonen (viiul, dirigent) T 4. veebruar kell 19 Niguliste John Tavener (1944–2013) “Hymn for the Dormition of the Mother of God” (1997) “Hymn to the Mother of God” (1985) “Eternity’s sunrise” (1997) “The Lamb” (1982) “Song for Athene. Alleluia” (1993) “Petra: a ritual dream” (1996) “Prayer for Jerusalem” (2006) Sir John Kenneth Tavener (28. jaanuar 1944 – 12. november 2013) oli inglise helilooja, kes kirjutas valdavalt vaimulikke teoseid. Tema loomingut on mõjutanud Igor Stravinski ning Olivier Messiaeni heliteosed, samuti pidas ta Arvo Pärti oma hingesugulaseks. Tavener pälvis heliloojana tunnustuse juba noorena, 1968. aastal nimetas The Guardian 24aastase helilooja aasta avastuseks. Londonis sündinud Tavener laulis Highgate’i kooli poistekooris ning osales BBC kutsel Mahleri kolmanda sümfoonia ja Orffi “Carmina Burana” salves- tustel. Highgate’is alustaski Tavener muusikaloomise ning klaveriõpingu- tega, 1962. aastal astus ta kuninglikku muusikaakadeemiasse. Akadeemias loobus Tavener klaverimängust ning keskendus komponeerimisele. 1968. aastal sai Tavener tuntuks vana testamendi Joonase lool põhineva dramaatilise kantaadiga “The Whale”. Teose esiettekanne toimus London Sinfonietta esituses Queen Elisabeth Halli avamisel. Peagi alustas Tavener õpinguid Trinity muusikakolledžis Londonis. Apple’i plaadifi rma, mis oli salvestanud ka “The Wale’i”, andis välja järgmise Taveneri teose, “Kelti reekviemi”, mis jättis sügava mulje helilooja Benjamin Brittenile. Britteni veenmisel tellis Covent Garden noorelt heliloojalt ooperi, teos pealkirjaga “Thérèse” valmis koostöös näitekirjanik Gerard McLarnoniga, kuid seda ei peetud väga õnnestunuks. 1977. aastal samuti McLarnoni (Dostojevskist inspireeritud) libretole kirjutatud kammerooper “A gentle spirit” oli märksa edukam. Ooperis kajastub libretist McLarnoni õigeusklik maailmavaade, 1977. aastal liitus ka Tavener vene õigeusu kirikuga. Taveneri võlus kiriku müstitsism ning ta uuris ja kasutas oma muusikas liturgilisi tekste, süvene- mine vene ja kreeka kultuuri päädis “Ahmatova reekviemi” kirjutamisega. Teos tuli esiettekandele 1981. aastal Edinburghi festivalil ning sellele järg- neval nädalal BBC Promsil, kuid kahjuks ei leidnud see head vastuvõttu ning osa publikust lahkus poole kontserdi pealt. Aastal 1982 valminud lühikest neljahäälset koorilaulu “The Lamb” saatis märksa suurem edu. 1989. aastal tuli BBC Promsil esiettekandele “The protecting veil”, üks Taveneri tuntumaid teoseid, soleeris Steven Isserlis ning mängis Londoni Sümfooniaorkester. 1993. aastal kirjutas Tavener ema Thekla tekstile teose “Song for Athene”. Aastal 2003 komponeeris Tavener erakordselt ulatusliku, seitse tundi kestva teose “The veil of the temple”, mis tuli esiettekandele Londoni Templikirikus. Teose aluseks on eri religioonide liturgilised tekstid, heli- looja pidas teost oma loomingu suurimaks saavutuseks. Aastal 2004 valmis Björkile kirjutatud “Prayer of the heart”, kolm aastat hiljem kirjutas Tavener teose “The beautiful names”, milles korratakse moslemi traditsiooni järgi araabia keeles 99 korda jumala nime. Tavener suri 12. novembril 2013 oma kodus Child Okeford Dorsetis. Teda mälestavad paljude teiste hulgas heliloojad John Rutter ja Sir Peter Maxwell Davies, tšellist Steven Isserlis, BBC Radio 3 juht Roger Wright, sopran Patricia Rozario ning Walesi prints Charles. Eesti kontserdilavadel on Taveneri muusika varemgi kõlanud, selle aasta MustonenFestile oli ta kutsutud peaesinejaks. Andres Mustonen: “Olen Taveneri teostega väga lähedane ning pean teda üheks lähedasemaks muusikaliseks ja hingeliseks kaasteeliseks.” “Two hymns to the Mother of God” (1985), mille aluseks liturgiline tekst ja mis pühendatud helilooja emale, on kirjutatud a capella koorile. Teose esimene osa on kirjutatud topeltkoorile ning see kõneleb õigeusu kiriku Jumalaemast. Teose teine osa on pühendatud Jumalaema uinumisele. “Eternity’s sunrise’i” (1997), mis on pühendatud printsess Diana mälestu- sele, loomist inspireerisid muusikud: ansambli Academy of Ancient Music kõla ja Patricia Rozario hääl. Teose aluseks on William Blake’i igaviku päike- setõusust inspireeritud poeesia. “The Lamb” (1982) on Taveneri üks tuntumaid koorile kirjutatud teoseid, sellegi aluseks on William Blake’i tekst. Meeldejääva ning juba Taveneri eluajal klassikaks saanud teose kõla iseloomustab õrn sära. Teos on salves- tatud u 40 albumile, helilooja enda interpretatsioon koostöös The Tallis Scholarsiga on ilmunud Gimelli plaadimärgi all. “Song for Athene. Alleluia” (1993) on kirjutatud õigeusu nunna ema Thekla tekstile neljahäälsele a capella koorile, sellest on olemas ka instru- mentaalversioon. Tegemist on Taveneri ühe tuntuima teosega, kuna Westminster Abbey koor Martin Neary dirigeerimisel esitas seda Wales’i printsessi Diana matustel 1997. aastal. Tavener kombineerib teoses õigeusu ärasaatmisteenistuse ning Shakespeare’i “Hamleti” tekste. “Petra: a ritual dream” (1996) on kirjutatud solistile ning suurele ansamb- lile ning selle tellisid Lucy Bailey ja The Gogmagogs. Teos tuli esiette- kandele Aldeburghi festivalil 1997. aastal. Tavener on öelnud, et ta püüab selles teoses keskenduda inimkonnale kui pühale substantsile. Inimesed on jumala näo järgi loodud ning võiksid kogu universumi pühaks pidada, inimkond on aga oma päritolu unustanud ning seda kaotust meenutab Giorgos Seferise poeesia. Πέιρα tähendab kreeka keeles kivi. 4 “Prayer for Jerusalem” (2006) koorile ja orkestrile on kantud mõttest, et elame hinduismi tumeda ajajärgu Kali-Yuga viimastel päevadel. Taveneri meelest on religioonid jõudnud raugaikka, seetõttu oleme tunnistajaks seniilsusele ja inimlikule korruptsioonile. “Jeruusalemma palve on minu appihüüd islami, juudi ja kristluse jumalale – Allah, Adonai, Kyrie,” ütleb Tavener. Ta viitab prohvet Muhamedi hadithile, kus on kirjas, et jumal on kaunis olend, kes armastab ilu. Tavener tõdeb, et nii mõnegi jumala näo järgi tehtud inimese käitumises on ilu raske märgata. “Jeruusalemma palve” on teos, milles Tavener on püüdnud muusikas taasavastada igavese ilu olemust. Laste partii tugineb jumala nime otsekui mantrana kordamisele ning samal ajal mängivad keelpillid 6-häälset kaanonit. Teose keskmises osas kõlab triptühhonina palve kirglik karje ning fi naalis valitseb rahulik ja õnnistatud meeleolu – Jumaliku olemuse kohalolu. Kädy Plaas lõpetas 2007. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klas- sikalise laulu erialal. Praegu jätkab ta õpinguid Eesti Muusika- ja Teatri- akadeemia magistrantuuris dotsent Nadja Kuremi lauluklassis. 2006/2007 õppeaastal oli ta vahetusüliõpilane Hamburgi Muusika- ja Teatri aka- deemias prof Ingrid Kremlingi lauluklassis. Kädy Plaas on osalenud Sona Ghazariani, Colline Holmesi, Peter Kooij jt meistrikursustel. Aastatel 2002–2004 oli Kädy Plaas Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja. Alates 2004. aasta sügisest on ta solist projektiteatris Nargen Opera, kus laulnud Haydni õukonnaooperites “Üksik saar” (Silvia), “Elu kuu peal” (Flaminia) ja “Armida” (Zelmira) ning Beethoveni ooperis “Fidelio” (Marzelline). Kädy Plaas on esinenud solistina paljudes vokaalsuurvormides: Haydni “Missa Sancti Nicolai”, “Harmoniemesse” ja “Die Schöpfung”, Mozarti reekviem, passioonikantaat “Grabmusik” ja oratoorium “Davide penidente”, Salieri reekviem, Händeli oratooriumides “Messias” ja “Joosua”, Charpentier’ “Te Deum” ja Vivaldi “Gloria”. Alates 2003. aastast on ta osalenud suvisel Haapsalu vanamuusikafestivalil, kus esitanud sopranisoolosid Händeli psalmikantaadis “Dixit Dominus” ning Bachi kantaatides nr 31 ja 21, “Magnifi catis” ja “Ülestõusmisoratooriumis”. Lisaks on Kädy Plaas osalenud mitme uudisteose esiettekandel: Toivo Tulevi fl öödikontsert (vokaal- partii), “Leave, alas this tormenting” sopranile ja löökpillidele ning “Songs” orkestrile, koorile ja solistidele, Helena Tulve “Silences / larmes” oboele ja sopranile ning Tõnu Kõrvitsa kammerooperid “Tuleaed” ja “Mu luiged, mu mõtted....”, Gavin Bryarsi “To defi ne happyness” (maailma esiettekanne). 5 Hooajal 2007/2008 debüteeris Kädy Plaas Paminana Mozarti “Võlufl öödis” (teater Vanemuine) ning Frasquitana Bizet’ “Carmenis” ja Öökuningannana Mozarti “Võlufl öödis” (Hamburgi Riigiooper). 2009. aasta tõi kaasa nimiosa Massenet’ ooperis “Manon” (teater Vanemuine) ning Gilda rolli Verdi “Rigolettos” (Rahvusooper Estonia). Talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2007). Kädy Plaas on üles astunud koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Tallinna Barokkorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Sinfonietta Rigaga. Ta on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Tõnu Kaljuste, Eri Klas, Toomas Siitan, Andres Mustonen, Simon Hewett, Anu Tali, Olari Elts, Risto Joost, Edward Higginbottom, Juha Kangas ja Simone Young. Tõnis Kaumann on nii helilooja kui ka laulja. Aktiivne helilooja- ning inter- preedielu algas 1990. aastate alguses. Seljataha on jäänud mitu konkursi- võitu ning üsna suur hulk kirjutatud heliteoseid. Loomingu alla mahub teoseid alates soolopillist kuni vokaalsümfooniliste suurvormideni, seda peaaegu igas žanris. Interpreedina tegutseb Tõnis Kaumann vokaalsolistina ansamblites Hortus Musicus, Vox Clamantis ja Heinavanker, samuti on ta osalenud solistina mitmetes projektides. Tihe kokkupuude varajase