ANIJA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 - 2028 Anija 2017 2 ÜVK ARENGUKAVA TELLIJA ANIJA VALLAVALITSUS: Aadress: F. R. Kreutzwaldi 6, Kehra, 74307, Anija vald, Harjumaa Telefon: 6199 000 E-post: [email protected], www.anija.ee Vallavanem: Arvi Karotam tel.: 5014914; e-post: [email protected] Kontaktisik: Arvi Karotam tel.: 5014914; e-post: [email protected] VEE-ETTEVÕTJA: OÜ Velko AV Aadress: Kreutzwaldi 6, Kehra, Anija vald, 74307, Harjumaa Telefon, e-post: 6084977; www.velko.ee Juhataja: Toomas Reisi tel.: 55511088; e-post: [email protected] , Kontaktisik: tootmisjuht Ando Voosel tel.: 5106826; [email protected] ÜVK ARENGUKAVA KOOSTAJA: OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo küla, Kuusalu vald, 74626, Harjumaa. Telefon, e-post: 6077176; www.vetepere.ee Juhataja: Aare Kuusik tel.: 51 62476; e-post: [email protected] Kontaktisik: Aare Kuusik tel.: 51 62476; e-post: [email protected] 3 Sisukord I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus 5 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 6 2.1. Õiguslik baas 6 2.2. Anija valla arengukava 10 2.3. Planeeringud 14 2.3.1. Harju maakonnaplaneering 14 2.3.2. Anija valla üldplaneering 15 2.3.3. Detailplaneeringud Anija vallas 20 2.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad 20 2.5. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 21 2.6. Muud andmed 24 2.6.1. Projektmaterjalid ja uurimistööd 24 2.6.2. Vee erikasutusload 25 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 25 3.1. Sotsiaal-majanduslikud näitajad 25 3.1.1. Üldandmed 25 3.1.2. Elanikkond 26 3.1.3. Anija valla eelarve 26 3.1.4. Anija valla laenukoormus 27 3.2. Keskkonnaseisund 27 3.2.1. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus 28 3.2.2. Põhjavesi 31 3.2.3. Pinnavesi 33 3.3. Veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine Anija vallas 35 4. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon 35 4.1. Reovee kogumisalad 37 4.2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajad 39 4.3. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta 39 4.4. Ühisveevärgi objektid 40 4.4.1. Puurkaevud ja puurkaevpumplad 41 4.4.2. Põhjavee kvaliteet, veepuhastusjaamad ja II astme pumplad 46 4.4.3. Joogivee kvaliteet 51 4.4.4. Veetorustikud 52 4.4.5. Siibrikaevud ja siibrid 54 4.4.6. Hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrje veevõtukohad 54 4.4.7. Veevarustuse rõhutsoonide ulatus ja kirjeldus 56 4.4.8. Veevarustuse põhiprobleemid ja sobivuse hinnang 57 4.5. Ühiskanalisatsiooni objektid 57 4 4.5.1. Kohtpuhastusseadmed 58 4.5.2. Purgimissõlmed 59 4.5.3. Kanalisatsioonitorustikud 60 4.5.4. Kanalisatsioonikaevud 62 4.5.5. Reoveepumplad 62 4.5.6. Reoveepuhastid 63 4.6. Sademevee kanalisatsioon ja liigvee ärajuhtimine 67 4.7. Ühiskanalisatsiooni põhiprobleemid ja sobivuse hinnang 69 5. Anija valla asulates ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine 70 5.1. Eesmärgid 70 5.2. Investeerimisprojektide prioritiseerimine 72 5.3. Investeerimisprojektide kirjeldus 73 6. Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted 78 6.1. Vee-ettevõtjate finants-majanduslikud näitajad 80 6.2. Vee-ettevõtete põhivara kirjeldus ja seisund 82 6.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinna prognoos 84 II ARENDAMISE KAVA 7. Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise põhimõtted 89 7.1. ÜVK arengukava tegevuste ajaperioodid ja programmid 90 7.1.1. I programm 91 7.1.2. II programm 100 7.1.3. III programm 101 7.1.4. IV programm 102 7.1.5. V programm 104 7.1.6. VI programm 106 7.1.7. VII programm 107 8. Kokkuvõte 110 LISAD: Lisa 1. Joonised 1 kuni 8. Anija valla dimensioneeritud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ning ühisveevärgiga kaetava ala ja reoveekogumisala skeemid. Lisa 2. Kehra linna Keskuse, Sõpruse ja Lehtmetsa piirkonna olemasolevate sademeveesüsteemide rekonstrueerimise eelprojekt. OÜ Vesine. Töö nr. 2017-06. 5 I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus Anija vald paikneb Harju maakonna kaguosas. Anija valla (koos Aegviidu piirkonnaga) suuremad asulad on Kehra linn, Aegviidu alev, Lehtmetsa küla, Ülejõe küla, Alavere küla, Anija küla, Lilli küla, Voose küla, Nikerjärve küla ja Härmakosu küla. Anija valla pindala on 532,91 km2. Anija valla (koos Aegviidu piirkonnaga) elanike arv oli 01.01.2017. aasta seisuga 6177. Anija valla naabriteks on Kose, Raasiku, Jõelähtme ja Kuusalu vallad Harjumaal ning Järva vald Järvamaal ja Tapa vald Lääne-Virumaal. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 151 23.12.2016. a „Aegviidu valla ja Anija valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 03.04.1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ on Aegviidu vald ühinenud Anija vallaga ja uue haldusüksuse nimeks on määratud Anija vald. Aegviidu vallas ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavaid vee-ettevõtteid ei olnud. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegelesid Aegviidu vallas vallavalitsuse koosseisus vallavanem ja majandusspetsialist. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamise ja jooksvate töödega tegeleb üks operaator. Aegviidu vald ühines haldusreformi käigus Anija vallaga ja vee-ettevõtjaks saab Anija valla vee-ettevõtja OÜ Velko AV. Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 punktile (2) tuleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK AK) üle vaadata vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava vaatas viimati 2012. aastal üle AS Infragate Eesti. Käesolev ÜVK AK kehtib aastatel 2017 kuni 2028. Käesolevat ÜVK AK täiendatakse edaspidi jätkuvalt vähemalt kord nelja aasta tagant kooskõlas muutustega valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris ning kooskõlas muudatustega seadusandluses. ÜVK AK koostamisel ei peetud vajalikuks kohe asulate geodeetiliste alusmaterjalide koostamist ja suuremate uurimistööde teostamist. Nimetatud tööd teostatakse ÜVK AK programmide elluviimisel. Vajalike uurimistööde nimekiri on toodud ÜVK AK alapunktis 7 ning need on soovitatav teostada vahetult enne ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste projekteerimistöid. Koostatud ÜVK AK hõlmab Anija valla reoveekogumisaladega piirkondi: Kehra linna, Lehtmetsa küla, Ülejõe küla, Aegviidu alevit, Nikerjärve küla, Alavere küla, Anija küla ja Lilli küla. Käsitletud on ka Voose ja Härmakosu külasid, kus reoveekogumisala hetkel puudub, kuid plaanis on need luua. Töös on hajaasustusalade kohta, kuhu ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähitulevikus ei ehitata, esitatud üldised soovitused veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks. 6 Töö teostamisel lähtuti AS Infragate Eesti poolt 2012. aastal koostatud Anija valla ÜVK arendamise kavast, Anija vallavolikogu poolt määrusega nr 95 20.10.2016. a kinnitatud Anija valla arengukavast aastateks 2014 - 2024, Anija vallavolikogu otsusega nr 421 26.06.2008. aastal kehtestatud Anija valla üldplaneeringust, koostatavast uuest Anija valla üldplaneeringust, 2006. aastal koostatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavast ning teistest töödest ja seadusandlikest aktidest. Väga oluliseks peeti Anija Vallavalitsuse ja OÜ Velko AV seisukohti ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamisel. Vaadeldava piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide joonised vormistas OÜ Vetepere paberkandjal ja digitaalselt ning need on toodud käesoleva töö lisades nii paberkandjal kui ka digitaalselt. Anija valla ÜVK AK täiendused koostas OÜ Vetepere. Kontaktisikud: Aare Kuusik tel.: 5162476; e-post: [email protected] ja Argo Kuusik e-post: [email protected]. ÜVK arendamise kava koostamisel osutasid suurt abi Anija vallavalitsusest majandusteenistuse juht Toomas Reisi tel.: 55512292, Aegviidu vallavalitsusest vallavanem Riivo Noor tel.: 5088236 ja majandusspetsialist Enn Pung tel.: 605 1775 ning vee-ettevõtja OÜ Velko AV juhataja Peep Kask tel.: 55511088 ja tootmisjuht Ando Voosel tel.: 5106826. 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 2.1. Õiguslik baas 11. 05. 1994. aastal vastu võetud ja järgnevalt korduvalt täiendatud Veeseaduse ülesandeks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist. 14. 06. 1993. aastal vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas muu hulgas elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni ja jäätmehooldust. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamist reguleerib 10. veebruaril 1999. a. vastu võetud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVKS): 7 § 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine (1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja - kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid. (11) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava