B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26 ÕPILASTE UURIMUSED Eneli Nagel. XX sajandil tegutsenud koolide hooned praeguse Vastseliina valla territooriumil.... 28 Mihkel Hurt. Klassitunnistus................................... ...............................................................................38 Indrek Must. Kahe põlvkonna õpilaste maailmapildi kujundamine matemaatikaülesannete kaudu.47 Lagle Räga. Me oleme Euroopa indiaanlased......................... ....................... .............................. ......67 Airi Pariis. Kümne inimese toitumisharjumuste analüüs.................................................................. ....76 Triin Tark. 89 toidupakendi analüüs .......................................................................................................77 Liis Roosaar. Kolme firma maitsesegude ja maitseainepakendite analüüs................................... .....78 Maarja Lühiste. Aastatööst “Naise koht islamis” .................................................................................. 79 Lembitu Lindmäe. Tarkust ja oskusi otsimas .............................................................................. .........85 Ann Meriste. Orhideedest Matsalu metsa puisniitudel ............ ........... ................................................. 88 Marja-Liisa Meriste. Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused......................................................... 89 Marja-Liisa Meriste. Miks on pesahülgajatel kurnas 3-4 muna rohkem kui pesahoidjatel?............89 Marja-Liisa Meriste. Taimede mürgisuse põhjused .............................................................................90 Eno Lotman. Kodukakk....................................................................................... ....................................91 Taavi Figol. Jääkoskel ........................................................................................................... ..................92 Taavi Figol. Nurmkana..............................................................................................................................93 JUHENDDOKUMENDID Väljavõtted haridusministri määrustest: Õpilaste hindamise kord. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja kord......................................................................... .......94 Uurimistöö juhend XI klassi õpilastele........................................... ........................................................95 Suur Kuldtukat. Medali statuut............................. ...................................................................................97 Esikaane siseküljel: XII hariduspäevade konverents “Uuriv õppetöö” Saue Gümnaasiumis, märts 2001. B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak. Tagakaane siseküljel: Medali Suur Kuldtukat kujutised ja tunnistus. Tagakaane välisküljel: Endla Tuutma “B. G. Forselius koos kahe õpilasega Stockholmi reidil”, 1995. Õlimaal, 100 xl35 cm. Toimetus ei tagasta kaastööde käsikirju ega vastuta töödes väljendatud vaadete eest Kogumiku väljaandmist toetas EV Haridusministeeriumi Hasartmängumaksu Nõukogu (leping nr 7/3-2001). Täname! © B. G. Forseliuse Selts Riia 37, 50410 Tartu tel/faks (07) 420 277 mobiil 050 98 647 [email protected] Toimetasid: Tiiu Keskpaik, Madis Linnamägi Arvutikiri: autorid, Karmen Linnamägi Arvutitark: Jaak Vaas Fotod: autorid, seltsi arhiiv Trükk: OÜ PAAR, Riia 20, 51010 Tartu ISSN'1406-9768 2 STUDIA FORSELIANA B. G. Forseliuse Selts edendas uurimuslikku tegevust esialgu peamiselt kooli- ja koduloo alal, sest selles valdkonnas oli koolidel kõige rohkem kogemusi. Nüüd on hariduspäevade ja suvekoolide ettekannete teemad võrratult mitmekesisemad. Uurimused käsitlevad infotehnoloogiat, õpetamise metoodikat, toitumisharjumusi, usulisi tõekspidamisi, spordi ja kehakultuuri olukorda omavalitsuses jne. Iseseisev uurimuslik õppetöö on mõtleva ja juurdleva inimese kujunemisel/kujundamisel oluline töövorm, mida avatud ja edasipürgiv kodanikuühiskond peab igati soosima. Haridusühingud ja koolid (Eesti Ajalooõpetajate Selts; Lähte Ühisgümnaasium, Vastseliina Gümnaasium, Viljandi Maagümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Tartu Descartes’i Lütseum, Ääsmäe Põhikool, Metsküla Algkool, Unipiha Algkool jpt) teevad tõsist tööd sellel teel. Mõned koolid on koostanud oma tarbeks vastava juhendi. Ka haridusministeerium on välja andnud dokumente, mis soosivad uurivat õppetööd. Nimetuse Studia Forseiiana all alustasime Forseliuse Sõnumites 7/2000 rubriiki, avaldamaks vajalikke materjale (sh haridusministeeriumi omi) ja õpilaste uurimusi. Aga kes juhendab ja üldistab, et uurimine saaks iga Eesti õpilase õppetöö osaks? Lihtne küsitlus näitab, et uuriv õppetöö on enamiku õpetajate jaoks uudne või lihtsalt unustatud vana, nagu kinnitab prof Inge Unt allpool. Toome Kambja kooli direktori Enn Liba arvamuse Saue Gümnaasiumis peetud konverentsil (2001) kogetust: 1. Tõstan esile konverentsi “Uuriv õppimine” ajakohasust ja mõtteviisi muutvat ülesehitust. Entusiastlike ettekandjatega kaasamõtlemine oli nauditav ja uusi mõtteid tekitav. 2. Tekkis idee kaardistada uurivat õppetööd teostavad haridusasutused. Ei ole ülevaadet entusiastide tegevusest kohapeal, mida oleks vaja eestlaste esinemiseks Euroopa Liidu tasandil. 3. Rõõmustav oli õpilasesinejate kõrge sisuline ja vormiline tase. Kes kaardistab, üldistab, suunab, et iseseisev uurimine saaks iga Eesti õpilase õppetöö osaks? Jan Amos Comenius (28.03.1592-15.11.1670) oli valgustuspedagoog, magister gentium, kelle õpetust hindab kõrgelt ka 21. sajandi ühiskond. Bengt Gottfried Forselius evitas tema õpetust, see­ pärast sai seltsi toimetiste uus alasari nimeks Studia Forseiiana. Sarjas avaldame uuriva õppetöö vilju. Sarja esimeses kogumikus on õpetajate kogemused uuriva õppetöö juhendamisel, mis võivad teistele kasuks tulla. Õpilaste uurimused on läbilõige tehtavast. Mõned neist avaldame terviklikkkuse huvides täies mahus. Siinkohal vabandame nende ees, kellelt ilmub vaid uurimuse kokkuvõte. Lõpust leiab lugeja medali Suur Kuldtukat statuudi. Selle aumärgiga oleme tunnustanud parimaid uurijaid. Globaalse majandusruumi konkurentsis peame nii rahvuse kui ka isiku tasandil oma suutlikkust pidevalt tõestama. Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri tõestasid eestlaste vaimset suutlikkust enam kui kolmsada aastat tagasi. Madis Linnamägi 3 UURIMISMEETOD KUI ÕPIMEETOD JOHANNES KÄISI LOOMINGUS Inge Unt, Tallinna Pedagoogikaülikooli emeriitprofessor Selles artiklis käsitleme uurimismeetodit kui üht õpilaste õpitegevuse meetodit koos sellega seonduvate didaktika valdkondadega. Artikkel jaguneb kolme ossa: 1) lühiülevaade teooriatest reformpedagoogikas, millele J. Käis uurimismeetodi käsitlustes toetus; 2) J. Käisi enda teoreetilised vaated ja praktilised rakendused nimetatud alal; 3) uurimismeetodi edasiarendamisest 20. sajandi teisel poolel. Uurimismeetodit kui terminit oleme kasutanud tingliku üldmõistena, mille alla kuuluvad avastusõpe, heuristiline meetod, katsetamine, õpilaste uurimistööde ja projektide teostamine jne. Ka J. Käis ise kasutas uurimismeetodit kui terminit harva, ent tema loomingus on palju sellist materjali, mis sisuliselt kuulub siia valdkonda. 1. J. Käisi didaktiliste vaadete kõige olulisemaks teoreetiliseks lähteallikaks on 20. sajandi esimese poole reformpedagoogika. Õpilaste uuriva tegevuse valdkonnas on siin oluliseks autoriks kõigepealt ameerika pedagoog ja filosoof John Dewey, kelle teooriast on meie teema seisukohalt olulisemad käsitlus õppimisest kui aktiivsest, isetegevast, probleeme lahendavast protsessist. J. Dewey tuntud märksõnaks oli õppimine tegutsemise kaudu (learning by doing). Sealjuures suhtus Käis kriitiliselt sellesse, et J. Dewey hindas üle õpilaste manuaalse tegevuse osa ega sidunud seda piisavalt nende mõttetegevusega. J. Käis toetus ka mitmele J. Dewey koolkonna autorile. Mainime siin W. Kilpatrickut kui projektõppe loojat; J. Käis arendas edasi Kilpatricku teooria seda külge, mis on seotud