Eesti kinnisvaraturg 2018.aastal Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 3 KOKKUVÕTE ................................................................................................................ 5 ÜLDINE STATISTIKA .................................................................................................... 5 REGIONAALNE STATISTIKA......................................................................................... 13 I ELAMUMAA .............................................................................................................. 13 Hoonestamata elamumaa ....................................................................................... 13 Hoonestatud elamumaa .......................................................................................... 21 II MAATULUNDUSMAA ................................................................................................ 26 Hoonestamata maatulundusmaa ............................................................................. 26 Haritav maa ............................................................................................................ 29 Metsamaa (koos metsaga) ...................................................................................... 31 Hoonestatud maatulundusmaa ................................................................................ 33 III ÄRIMAA .................................................................................................................. 36 Hoonestamata ärimaa ............................................................................................. 36 Hoonestatud ärimaa................................................................................................ 37 IV TOOTMISMAA ........................................................................................................ 39 Hoonestamata tootmismaa ..................................................................................... 39 Hoonestatud tootmismaa ........................................................................................ 40 V KORTERIOMANDID ................................................................................................... 43 Korterid maakondades ............................................................................................ 44 Korterid suuremates asulates .................................................................................. 45 Korterid Tallinna linnaosades .................................................................................. 49 Korterid Tartu linnaosades ...................................................................................... 55 Korterid Pärnu linnaosades ..................................................................................... 56 LÕPPSÕNA ................................................................................................................. 57 Eesti kinnisvaraturg 2018. aastal 2 SISSEJUHATUS Käesolev ülevaade on järjekorras väljavõtteid ainult maa hindajatel korralise kahekümne kolmas Maa-ameti koostatud ja erakorralise hindamise läbiviimiseks. Maa aastakokkuvõte kinnisvara võõrandamis- hindajaks loetakse isikut, kellele on tehingutest. Analüüs ei sisalda prognoosi Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras välja vaid selle eesmärgiks on vaadelda üldiseid antud vastav tegevuslitsents. trende – esitada kinnisvaraturul toimunut. Tehingute andmebaasi laekuvad tehingute Tehingute andmebaas on moodustatud maa õiendid 1996. aastast. Ajavahemikul korralise ja erakorralise hindamise 01.01.2002-19.07.2003 laekusid vaid riigi läbiviimiseks ning maa väärtust kajastavate ostueesõigusega tehingud, mis asusid või andmete töötlemiseks. Tehingute andmeid ulatusid ehituskeeluvööndisse või kaitseala esitavad notarid, kes on kohustatud kümne piiresse ja kaitstava looduse üksikobjekti päeva jooksul pärast kinnisasja või selle või I kategooria kaitsealuse liigi elupaika mõttelise osa võõrandamise tehingu sisaldavad kinnisasjad. Sellest on tingitud tõestamist esitama katastripidajale tehingu tehingute arvu madal tase neil aastatel. õiendi. Tehingu õiendid esitatakse 2003. aasta teisest poolaastast hakati elektroonilisel teel. Tehingu andmed, mida tehingute andmebaasi edastama kõigi notar on kohustatud katastripidajale kinnisvara võõrandamistehingute andmeid esitama on loetletud maakatastriseaduse § sh korteriomandite tehingud, mida varem ei 9 lõikes (22). kogutud. Tehingu andmetele juurdepääs on piiratud, andmebaasi andmetest on õigus saada Eesti kinnisvaraturg 2018. aastal 3 Käesolevas ülevaates on mõiste kinnisvara Aruannetel on keskmise hinna/pindala all silmas peetud kõiki kinnistuid. Kinnistu on arvutamise aluseks aritmeetiline keskmine. kinnistusraamatusse iseseisva üksusena Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse kantud kinnisasi, hoonestusõigus, tunnuste kõikide väärtuste summa ja korteriomand või korterihoonestusõigus. objektide arvu jagatist. Oleme jätkanud senist ülevaadete Mediaan on arv, millest suuremaid ja koostamise põhimõtet, mille kohaselt on väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ülevaates vähem kirjeldavat osa ning rohkem ühepalju. Kui variatsioonireas on paaritu arv tähelepanu pööratud andmete edastamisele. liikmeid, siis mediaaniks on selle rea keskmine liige. Kui variatsioonireas on Üldise statistika osas on välja toodud kõigi paarisarv liikmeid, siis mediaaniks on kinnisvara võõrandamistehingute (ost-müük, andmerea keskpaigas asuvate liikmete kinkimine, vahetamine, muu tehing) andmed, aritmeetiline keskmine. regionaalse statistika osas on aga aluseks Standardhälve iseloomustab rea liikmete ainult ostu-müügitehingud. paiknevust keskväärtuse suhtes. Standardhälve on positiivne ruutjuur Regionaalse statistika osas tuuakse välja üksikväärtuste ja aritmeetilise keskmise kinnisvara tehingute keskmised näitajad vaheliste hälvete ruutude summast, mis on erinevate sihtotstarvete lõikes. Analüüsi on jagatud kas elementide arvuga n või ühe kaasatud kõik kinnisasjad, kus tehinguga on võrra väiksema arvuga n-1 (olenevalt valimi võõrandatud terve kinnisasi ning suurusest). analüüsitava sihtotstarbe osakaal moodustab kogu kinnisasjast 100%. Käesolevas aastaülevaates on kinnisvara tehingud esitatud seisuga 22.01.2019. Regionaalse statistika osas on esitatud kõik piirkonnad, kus on toimunud vähemalt 5 Andmetes võivad esineda ebatäpsused, tehingut. mistõttu Maa-amet ei vastuta võimalike kahjude eest, mis võivad tekkida käesolevas ülevaates avaldatud infot kasutades. Eesti kinnisvaraturg 2018. aastal 4 KOKKUVÕTE Eesti kinnisvaraturul toimus 2018. aastal kokku Korteriomandite (eluruumide) ostu- 59 301 võõrandamistehingut, mis on 6,1 müügitehingute arv vähenes 2018. aastal protsenti vähem kui 2017. aastal. Ostu- võrdluses eelmise aastaga 1 protsendi võrra, müügitehinguid toimus 5,5 protsendi võrra kuid seevastu tehingute koguväärtus kasvas 9 vähem võrreldes eelmise aastaga, neid kogunes protsenti. 2018. aastal 48 930. Traditsiooniliselt on kinnisvaraturg aktiivseim Harju maakonnas, kus Harju maakonnas toimus 2018. aastal 55,1 toimus 2018. aastal ligi 44 protsenti kõikidest protsenti kõikidest korterite ostu- tehingutest, mis moodustasid kõikide tehingute müügitehingutest. Tehinguaktiivsuselt koguväärtusest 69 protsenti. järgnevad Tartu maakond 12,1 protsendiga, Ida- Viru maakond 10,1 protsendiga, Pärnu maakond 56 protsenti ostu-müügitehingutest toimus 5,2 protsendiga ning Lääne-Viru maakond 4 korteriomanditega ning 43 protsenti protsendiga. Ülejäänud maakondades toimunud kinnisasjadega, kuid vaatamata mõlema korterite tehingute osakaal jäi alla 2,5 protsendi. tehinguobjekti tehingute koguarvu vähenemisele, on koguväärtus mõlemas osas Korterite mediaanhinnad erinevad Eesti kasvanud. asulates märgatavalt, kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe ulatub sadadesse Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad kordadesse. Maa-ameti kinnisvaraturu varieerusid 2018. aastal maakondade lõikes ülevaates on välja toodud kõikide suuremate oluliselt, olles näiteks 0,7 €/m² Viljandi või Valga asulate hinnatasemed, kus toimus vähemalt 5 maakonnas ning 30€/m² Harju maakonnas. tehingut. Korterite hinnastatistikale avaldas 2018. aastal olulist mõju uute korterite osakaal, Haritav maa oli kõige hinnatum Valga, Tartu, mis selgitab samuti tehingute koguväärtuse Jõgeva, Põlva ning Lääne-Viru maakonnas, kus kasvu. Esmamüükide osakaal kõikidest mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku eluruumidega toimunud tehingutest oli 2018. 3 400 – 3 950 EUR/ha. Metsamaade puhul olid aastal 21 protsenti. suurima mediaanhinnaga sarnaselt eelmise aastaga Võru ning Valga maakond. Eesti kinnisvaraturg 2018. aastal 5 ÜLDINE STATISTIKA Kinnisvara tehingute aktiivsus maakondade lõikes 2018. aastal Kinnisvara tehingute koguväärtuse osatähtsus maakondade lõikes 2018. aastal Eesti kinnisvaraturg 2018. aastal 5 Kinnisvara tehingud kuude lõikes Kuu Arv Kogupind (ha) Koguväärtus (€) jaanuar 4 232 7 470 270 654 922 veebruar 4 224 7 962 349 198 421 märts 5 004 12 465 320 683 894 aprill 5 063 11 269 320 321 705 mai 5 556 11 990 341 454 586 juuni 5 372 10 416 348 157 832 juuli 4 723 8 201 281 384 127 august 5 201 9 955 291 784 532 september 4 923 8 553 323 678 651 oktoober 5 581 11 120 350 264 700 november 4 918 10 589 316 096 685 detsember 4 504 8 941 298 627 017 Kokku 59 301 118 931 3 812 307 072 Eesti kinnisvaraturg 2018. aastal 6 Tehingud tehinguliikide järgi Arv Kogupind (ha) Koguväärtus (€) Ost-müük 48 930 97 988 3 419 034 525 Kinkimine 7 583 15 373 215 451 544 Muu tehing 2 276 3 530