KOMMUNISTLIKE REŽIIMIDE KURITEGUDEST ÕPPEMATERJAL 2009 Publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Sihtasutusele Eesti Mälu Instituut, Eesti Ajalooõpetajate Seltsile ja autoritele Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastas Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium Esikaane illustratsioon: Pjotr Belov „Liivakell”, 1987 Kommunistlike reţiimide kuriregudest Õppematerjal: teabetekstid, õppeülesanded Autorid: Karolina Antons, Peeter Kaasik, Hanna-Liis Kaarlõp-Nani, Mart Laar, Sandra Lillemaa, Ivo Maripuu, Meelis Saueauk Koostanud Meelis Maripuu ja Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio ja Hilje Saag Keeletoimetaja Ene Sepp Venekeelsete allikate tõlge eesti keelde Peeter Kaasik Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde ja toimetanud Einar Värä Trükitud trükikojas OÜ Infotrükk © Sihtasutus Eesti Mälu Instituut © Eesti Ajalooõpetajate Selts © Autorid ISBN 978-9949-18-627-3 EESSÕNA Õppematerjal on valminud Eesti Mälu Instituudi ja Eesti Ajalooõpetajate Seltsi tihedas koostöös ning ka Kommunismikuritegude Uurimise Sihtasutuse kaastegevusel. Õppematerjali ettevalmistamist ja väljaand- mist rahastas Vabariigi Valitsus Haridus- ja Teadusministeeriumi vahendusel. Kommunistlike reţiimide kuritegusid on iseseisvuse taastanud Eesti ajalooõpikutes käsitletud nii Eesti ajaloo kui ka üldajaloo kursuses, kuid õpikute piiratud maht ei võimalda arutada seda keerukat teemat ei sügavuti ega süsteemselt. Aastakümneid Eestit valitsenud Nõukogude võimu toimepandud kuriteod nii Eestis kui ka mujal on muutnud teema meile äärmiselt oluliseks. Rahvusvahelisel tasandil oli kommunismi kuritegudest rääkimine poliitilistel põhjustel aastakümneid tõrjutud isegi demokraatlikes lääneriikides. Otsustavalt muutus suhtumine pärast kommunistlike reţiimide käes kannatanud Ida- ja Kesk-Euroopa riikide, sh Eesti liitumist NATO, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Nende riikide avaliku selgitustöö tulemusena on rahvusvaheline üldsus valmis tunnistama, et 20. sajandil tabasid maailma rahvaid kahe kuritegeliku reţiimi – kommunistliku ja natsistliku – inimsusevastased kuriteod. Reţiimid määratlesid oma vastaseid ja ohvreid erinevate kriteeriumite alusel, hukkus miljoneid süütuid inimesi. Alates 2002. aastast tähistatakse Eestis 27. jaanuari (Auschwitzi natsliku koonduslaagri vabastamise aastapäev) holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevana. Oma sisult on tegu eelkõige holokausti mälestuspäevaga ning alates 2006. aastast tähistataksegi seda ÜRO otsusega terves maailmas holokausti mälestuspäevana. Mälestamaks kõiki totalitaarsete ja autoritaarsete reţiimide toime pandud inimsusevastaseid kuritegu- sid, võttis Euroopa Parlament 2009. aasta 2. aprillil vastu murrangulise resolutsiooni „Euroopa südametun- nistus ja totalitarism”. Resolutsioonis nõutakse kahe kuritegeliku reţiimi – Teise maailmasõja valla päästnud NSV Liidu ja Saksamaa vahelise nn Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva 23. augusti kuulu- tamist üleeuroopaliseks kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete reţiimide ohvrite mälestamise päevaks, mida tähistataks väärikalt ja erapooletult. Ainult avalikkuse teadlikkus ajaloosündmustest ja hinnangu andmine toimepandud kuritegudele ning nende kohta kindla seisukoha kujundamine aitavad tagada samasuguste kuritegude vältimist tulevikus. Üks riikide ja rahvaste omavahelise mõistmise aluseid on üldistel inim- õigustel põhinevad moraalsed hinnangud maailma lähiajaloo sündmustele Alates 2009. aastast tähistatakse Eestis 23. augustil kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva riikliku tähtpäevana. Õppematerjali eesmärk on pakkuda õpetajatele süstematiseeritud lisamaterjali kommunismikuritegude käsitlemiseks ajalootundides või uurimistöö koostamiseks ning temaatiliste tähtpäevade korraldamiseks. Õppematerjal jaguneb kaheks osaks: teabetekstid ning õppeülesanded. Kogumiku koostamisse on kaasatud nii selle teema uurijaid ajaloolasi kui ka tegevõpetajaid. Esimeses osas annavad teabetekstid ülevaate kommunistlikust maailmasüsteemist (autor Mart Laar). Järgnevad peatükid keskenduvad NSV Liidu repressiivaparaadile ja õigusvastastele repressioonidele Nõukogude Liidus ning tema allutatud aladel, eraldi peatükk on pühendatud poliitilistele repressioonidele Eestis (autorid Meelis Saueauk ja Peeter Kaasik). Õppeülesannetes on kasutatud arvukalt erinevaid allikaid: väljavõtteid arhiividokumentidest ning katkeid kirjandusest ja ajakirjandusväljaannetest. Õppeülesandeid sobib kasutada 9. klassis lähiajalugu õppides, gümnaasiumi Eesti ja lähiajaloo vastavaid teemasid käsitle- des ning iseseisvaks tööks või uurimistööde ja referaatide koostamiseks (koostajad Ivo Maripuu, Karolina Antons, Sandra Lillemaa ning Hanna-Liis Kaarlõp-Nani). Käsitletava teema keerukus, seosed erinevate perekonnalugudega ning poliitiline tundlikkus eeldavad probleemide mõistmist toetavate ajalooteadmiste olemasolu. Seega peaks iga teema käsitlus ja mõttevahe- tus või arutelu lõppema kokkuvõttega õpetaja juhendamisel. Täname Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostajad SISUKORD EESSÕNA 3 LÜHENDID 6 KRONOLOOGIA 8 1. Maailm 8 2. Eesti 13 I KOMMUNISTLIKE REŢIIMIDE TULEK JA KADU Mart Laar 16 1. Kommunistlikust ideoloogiast ja retseptsioonist Euroopas 16 2. Kommunistlike reţiimide kuritegudest rahvusvahelises ja riigisiseses õiguses 18 3. Kommunistlike kuritegude uurimine ja teadvustamine ning õpetamine koolides 20 4. Võrdlus teiste sarnaste rahvusvaheliste kuritegudega 22 5. Moraalne hinnang: vabadus, vastutus ja väärtused 23 6. Kommunismi teostamise katsed maailmas 25 6.1. Sissejuhatus 25 6.2. Kommunism Kesk- ja Ida-Euroopas 25 6.3. Kommunism kolmandas maailmas 28 7. Kommunismi kokkuvarisemine 31 II NÕUKOGUDE POLIITILISED REPRESSIOONID Meelis Saueauk, Peeter Kaasik 32 1. Põhimõisted 32 2. Poliitiliste repressioonide algatamine ja „vaenlaste” määratlemine. Massirepressioonide lained NSV Liidus. Suur terror 34 3. Repressioonide õiguslik raamistik ja liigid 39 4. Nõukogude repressiivorganid 43 4.1. Riikliku julgeoleku organid 43 4.2. Kohtud ja erikohtud 44 4.3. Kohtuvälised karistusasutused 46 4.4. Prokuratuur 47 4.5. Töö-vangilaagrid 47 4.6. Vanglad 50 5. Nõukogude poliitilised repressioonid aastail 1939–1940 annekteeritud läänepiirkondades 51 5.1. Ida-Poola annekteerimine 52 5.1.1. Katõni massimõrv 54 5.2. Nõukogude mõjusfääri laiendamine 55 5.2.1. Rünnak Soome vastu 55 5.2.2. NSV Liidu 1939. aasta ultimaatumi vastuvõtnud riikide saatus 56 III NSV LIIDU POLIITILISED REPRESSIOONID EESTIS Meelis Saueauk, Peeter Kaasik 60 1. Eellugu: okupatsioon ja anneksioon 60 1.1. Okupatsioon 60 1.2. Anneksioon 60 2. Nõukogude repressioonid – kuriteod Eestis 1940–1941 62 2.1. Arreteerimised ja hukkamised 62 2.2. Küüditamised 1941 64 2.3. Repressioonide ägenemine Saksa ja NSV Liidu sõja alguse tõttu ning Suvesõda 67 3. Teise maailmasõja järgsed Nõukogude repressioonid 69 3.1. Repressiivorganid 69 3.2. Represseeritavate kategooriad 70 3.3. Repressioonid 70 3.4. Küüditamised 71 3.4.1. Saksa rahvusest isikute küüditamine Eestist 1945. aastal 71 3.4.2. 1949. aasta märtsiküüditamine 72 4. Vastupanuliikumine 74 4.1. Metsavendlus ja metsavendade represseerimine 74 4.2. Relvastamata vastupanu aastatel 1944–1953 76 4.3. Dissidentlus 76 4.4. Statistiline kokkuvõte NSV Liidu õigusvastastest arreteerimistest ja küüditamistest Eestis 81 5. Kommunistliku reţiimi kuritegude uurimisest Eestis 83 ÕPPEÜLESANDED 87 I ARRETEERIMISED JA ELU VANGILAAGRIS Ivo Maripuu 87 1. Arreteerimine 87 2. Elu (ja surm) okastraadi taga 91 2.1. Ülevaade Gulagist 91 2.2. Elu Gulagis 94 Kes oli Aleksandr Solţenitsõn? 99 II TERROR SUVESÕJA AJAL Karolina Antons 100 1. Suvesõda 101 1.1. Suvesõda – üks osa Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelisest sõjast 101 1.2. Suvesõda – katse taastada Eesti iseseisvus 104 2. Hävituspataljonide tegudest 107 3. Massimõrv Tartu vanglas 111 III EESTI POLIITILISE ELIIDI SAATUS Karolina Antons 116 1. Kõrgemate riigiametnike represseerimine 116 2. Jaan Tõnisson 120 2.1. Jaan Tõnissoni saatus (põhikoolile) 120 2.2. Jaan Tõnissoni saatus (gümnaasiumile) 124 IV KÜÜDITAMISED Sandra Lillemaa 130 1. Küüditamise alusdokumendid 130 2. Küüditamiste läbiviimine 134 3. Teekond Siberisse 136 4. Elu Siberis 138 5. Vabanemine 141 Kokkuvõtvad ülesanded küüditamisest 143 V METSAVENNAD JA VASTUPANULIIKUMINE Hanna-Liis Kaarlõp-Nani 145 1. Metsa – miks: mille eest ja kelle vastu? 145 2. Metsavend – bandiit või vabadusvõitleja? 150 3. Repressioonid metsavendade vastu 153 4. Noorsoo vastupanuliikumine 156 5. 1947. aasta „kontrrevolutsioon” Ivo Maripuu 162 VI TUNNIKAVA GÜMNAASIUMILE Sandra Lillemaa 169 Nõukogude repressioonid 1941. aastal 169 RÜHMATÖÖ nr. 1 Poliitilise eliidi saatus 170 RÜHMATÖÖ nr. 2. Hävituspataljonid 171 RÜHMATÖÖ nr. 3. Arreteerimised 173 RÜHMATÖÖ nr. 4. 1941. aasta küüditamine 175 RÜHMATÖÖ nr. 5. Vangilaagrid 177 LÜHENDID ANSV – Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ACCP, Автономная Советская Социалистическая Республика) EDL – Eesti Demokraatlik Liikumine Eesti NSV, ENSV – Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ЭССР, Эстонская Советская Социалистическая Республика) EKP – Eestimaa Kommunistlik Partei (КПЭ, Коммунистическая партия Эстонии) ERR – Eesti Rahvusrinne ERRB – Eesti Represseeritute Registri Büroo BVVO – Banditismivastase Võitluse Osakond (OББ – Отдел по борьбе с бандитизмом) GPU – Riiklik Poliitiline Valitsus (ГПУ, Государственное политическое управление) GUGB – Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (ГУГБ, Главное управление государственной безопасности) GULAG – Laagrite Peavalitsus (ГУЛАГ, Главное управление лагерей) IKUES