1133 KOHANIMEVALIMIK Valimikus on üle 4300 kohanime. 1. Eesti ja mõned tuntuimad väliskohanimed on esitatud seletusteta, välja arvatud juhud, kui seletusi on vaja näiteks kohakäänete põhjendamiseks (kohakäänded on tähistatud sõnaga kuhu): Ae‿soo <26: kuhu -sse ja -le> (küla) (soonime puhul oleks võimalik ka vorm Aesohu). 2. Enamasti on valimikus vaid põhinimed, mitte aga nendest tulenevad ühendkohanimed. Näi- teks on antud nimed Aden, Harku ja Norra, puuduvad aga Adeni laht, Harku järv ja Norra meri. Riikide jm haldusüksuste ametlikke täisnimetusi esitatakse vaid keelelist täpsustamist väärivatel üksikjuhtudel. 3. Nimede seletused on eelkõige üldiseks orienteerimiseks ega pruugi olla ammendavad, sama- nimelistest kohtadest on mainitud vaid kõige tuntumad. 4. Nimede häälduse märkimiseks kasutatakse sama süsteemi kui sõnaraamatu põhiosas. Eesti- keelse nime hääldusmärgid on lisatud vahetult märksõnasse, muidu on nime või selle osa hääldus esitatud nurksulgude vahel. Tuntumaid või suulises tekstis korduvalt kasutatavaid nimesid, millel on nimetavas kolm silpi ja rõhk märgitud lõppsilbile, võib hääldada ka esi- silbirõhuga, nii nagu analoogilisi võõrsõnu (vt „Märkide tähendus“ lk 8): Alatau, Arzamass, Samarkand, Taganrog. Pearõhu nihkumine esisilbile on paljude tuntud vene kohanimede puhul tavaks. Valimikus on üksikjuhtudel antud ka originaalkeele hääldus, nt Alytus [alitus ja leedu aliit`us]. 5. Kui liitkohanime (nt Ahi‿j`ärv, Avi‿jõgi, Mani‿l`aid, Muna‿mägi, Salo‿s`aar) põhisõna kään- dub nii nagu samasugune sõnaraamatus leiduv märksõna, siis valimikus käändtüüpi ei anta. 6. Eesti vältestruktuurile kohandamisel on mõnikord jäetud III-vältelises silbis täpsustamata, milline häälik pikeneb, nt nime Abidjan [abidž`an] saaks hääldada nii [abidž`aan] kui ka [abidž`ann]. Nimed, mille rõhulises lõppsilbis on kirjapildis lühike täishäälik ja kaashäälik (v.a k, p, t, f, š), on valimikus määratud 19. tüüpi, nt Erzurum : Erzurumi : Erzurumi. See kajastab nimede käändelõppe üksnes nende kirjapildi seisukohalt. Suulises kõnes on loo- mulik, et üks lõppsilbi häälikutest (kaas- või täishäälik) pikeneb ning nimi käändub välte- vaheldusliku malli (tüübi 22e) kohaselt : [erzur`umm : erzur´ummi : erzur`ummi]. 7. Valimikus on paljudele nimedele lisatud rööpvorme: nime eestikeelseid sünonüüme, vas- teid kohalikus keeles (endonüüme) ja vananenud nimekujusid. Võrdusmärgi = järel ja poolpaksus kirjas esitatakse ametlikud rööpnimed, mille kasutamine eestikeelses tekstis on põhimõtteliselt samuti võimalik, nt Espoo = Esbo, P`ürksi = Birkas. Eestipärased mugand nimed, mille asemel on soovitatav tarvitada endonüüme, antakse teisel kohal nt nii: California [kalif`ornia] <1: -sse>, ka Kalif`ornia. 8. Rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkir- jutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti 1134 õigekeelsuse vastu. Näiteks valimikus esikohal antud nimekujude Bukarest, Kopenhaa- gen, Lissabon, Belgrad, Haifa ja Peking asemel ei ole vead ka Bucureşti, København, Lisboa (reeglipärased ladinatähelised nimed), Beograd, H̱ efa ja Beijing (reeglipärased lati- niseeringud). 9. Mitmel reeglipäraselt kirjutataval nimel on eesti tavas kindlaks kujunenud kirjapildilähe- dane hääldus, nt Arkansas, Budapest, London ja Moskva. Nende originaalilähedane hääldus ei ole põhimõtteliselt viga, seejuures võib aga muutuda nime käändtüüp, vrd Arkansas [ark´ansas] : Arkansase, aga Arkansas [´aa(r)kans`oo] : Arkansas’. Kohanimevalimik esi- tab neil juhtudel tavaliselt vaid eestipärasele hääldusele vastava käänamise. 10. Valimik annab võõrkeelsed kohanimed esikohal enamasti täpsel kirjakujul, v.a mõned kee- led (aserbaidžaani, tatari, vietnami), mille puhul on tavaks mõnda tähte lihtsustada, nt kirju- tada vietnami nimesid toonimärkideta. Väljaspool dokumente ja teatmeteoseid on mõeldav ära jätta diakriitilised märgid araabia, jaapani, korea ja pärsia nimedes, nt kirjutada Ar- -Riyad, Tokyo, Kaesong, Esfahan (valimikus Ar-Riyāḑ, Tōkyō, Kaesŏng, Eşfahān). Möön- davad lihtsustused on veel türgi suure İ asendamine I-ga (Istanbul, valimikus İstanbul) ning islandi ð ja þ asendamine vastavalt dh ja th-ga. `Aa <26: kuhu -sse> Abja <16: kuhu -sse ja `Apja> `Aabla <1: kuhu -sse ja `Aabla> Abja-Palu‿oja <17: kuhu -le> Aachen [`aahhen] <2e: -i; kuhu -isse ja -i> linn Saksa- Abruka <1: kuhu -sse ja -le> maal Abşeroni p`ool‿s`aar [abšer´oni] (Aserbaidžaanis `Aadria <1>, `Aadria meri Vahemere osa Apenniini ja Kaspia mere ääres) Balkani poolsaare vahel Abu Dhabi <16: kuhu -sse>, Abū Z̧aby ar Araabia Aafrika <1: kuhu -sse> maailmajagu; Aafrika S`arv Ühendemiraatide pealinn Aafrika idaots (eeskätt Djibouti, Eritrea, Etioo- Abuja [abuudža] <16: kuhu -sse> Nigeeria pealinn pia ja Somaalia) Accra [akr`aa] <26: kuhu -sse> Ghana pealinn `Aakre <1: kuhu -sse ja `Aakre> Aceh [atšeh] <2e: -i; kuhu -isse> Indoneesia provints Aalborg [`olbor] <2e: -i; kuhu -isse> vt Ålborg Aconcagua [akonk`aagua] <1> mägi Argentinas, `Aandu <1: kuhu -sse ja `Aandu> Andide kõrgeim `Aardla <1: kuhu -sse ja `Aardla ja -le> A Coruña [a kor´unja] <16: kuhu -sse>, hispaania Aarhus [`oorh`uus] <22e: -i; kuhu -i> vt Århus keeles varem La Coruña linn Hispaanias `Aasia <1: kuhu -sse> maailmajagu Adavere <16: kuhu -sse ja -v`erre> `Aasov <2e: -i>, `Aasovi meri Musta merega liituv Ad-Dawḩah [ad-dauha] <16: Ad-Dawḩah’; kuhu veekogu Krimmi poolsaare idarannikul Ad-Dawḩah’sse> ar vt Doha `Aaspere <16: kuhu -sse ja -p`erre> Addis Abeba [add`is abeeba] <16: kuhu -sse> Etioo- `Aavere <16: kuhu -sse ja -v`erre> pia pealinn Abakan [abak`an] <19: -i, -i; kuhu -i> vn, Agban Adelaide [´ädel`eid] <22e: -laide’i; kuhu -laide’i> hakassi linn Venemaal, Hakassia pealinn; Jenissei linn Austraalias lisajõgi Aden [`aaden] <2e: -i; kuhu -isse>, ‘Adan ar linn Aberdeen [äberd`iin] <22e: -i; kuhu -i> linn Suur- Jeemenis britannias Šotimaal Adila <1: kuhu -sse> Abertawe [abert´ave] <16: kuhu -sse> kõmri vt Admiraliteedi‿saared, Admiralty Islands [ädmirälti Swansea ailandz] ingl Paapua Uus-Guineale kuuluv saa- Abess`iinia <1: kuhu -sse> Etioopia ajalooline nimi restik Abh`aasia <1: kuhu -sse>, Aphsnõ abhaasi, Aphhaze- Adrian`oopol <2e: -i; kuhu -isse> Edirne kreekapärane thi gr vabariik Gruusias nimi Abidjan [abidž`an] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Elevandi- Adž`aaria <1: kuhu -sse>, Atšara gr vabariik Gruu- luurannikul, endine pealinn sias 1135 Alpid Adõg`ee <26: kuhu -sse>, Adõgeja vn, Adõge adõgee Alam-`Austria <1: kuhu -sse>, Niederösterreich Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kau- [n´iiderööster`aihh] sks Austria liidumaa kaasias Alam-Saksi <16: kuhu -sse ja -S`aksi>, Niedersachsen `Aegna <1: kuhu -sse ja `Aegna ja -le> [n´iiderz`aksen] sks Saksa liidumaa `Aegviidu <16: kuhu -v`iitu> Åland [ooland] <2e: -i; kuhu -isse> rts vt Ahvena‿ m`aa `Ae‿s`oo <26i: kuhu -sse ja -le> (küla) Alansi <1e: kuhu -sse ja Alansi> `Aespa <1: kuhu -sse ja -le> Alaska [al´aska] <16: kuhu -sse ja -le> osariik ja Afganistan [afganist`aan] <22e: -i; kuhu -i>, Afghā- poolsaar USAs nistān puštu, Afghānestān dari riik Aasias Alatau [alat`au] <26> mitu mäestikku Kasahstanis ja Aga [ag`aa] <26: kuhu -sse> haldusüksus (Aga Bur- Kõrgõzstanis jaadi ringkond) Venemaal Taga-Baikali krais Alats‿kivi <17: kuhu -le> Agban [agb`an] <19: -i, -i; kuhu -i> hakassi vt Abakan Alavere <16: kuhu -sse ja -v`erre> Aginskoje [ag`inskoje] <1: kuhu -sse> vn, Aga burjaadi Alb`aania <1: kuhu -sse>, Shqipëria [štjiperiia] albaa- linn Venemaal, Aga Burjaadi ringkonna keskus nia riik Euroopas Agra [aagra] <16: kuhu -sse>, Āgrā hindi linn Indias Albany [`oolbani] <1e: kuhu -sse> linn USAs Aheru j`ärv Al-Başrah [al-b`asra] <1: kuhu Al-Başrah’sse> ar vt Ahh´aia <16: kuhu -sse>, Achaḯa kr Kreeka maakond Basra Ahi‿j`ärv Alberta [alb´erta] <16: kuhu -sse> Kanada provints Ahja <16: kuhu -le> Albion [`albion] <19: -i, -i; kuhu -i ja -ile> Suurbri- Ahli <16: kuhu -sse ja `Ahli> tannia ajaloolisi nimesid Ahmadabad [ahmadab`aad] <22e: -i; kuhu -i>, Ålborg [`olbor] <2e: -i; kuhu -isse>, ka Aalborg linn Amdāvād gudžarati linn Indias Taanis `Ahtme <1: kuhu -sse ja `Ahtme> Alborz [älb`orz] <22e: -i; kuhu -i> mäeahelik Iraanis Ahvena‿m`aa <26i: kuhu -le>, Åland [ooland] rts, Al'bu <16: kuhu -sse ja `Al'pu> Ahvenanmaa sm maakond ja saarestik Soomes Albuquerque [´älbuköö(r)ki] <16: kuhu -sse> linn Aiaste <1: kuhu -sse> USAs Aidu <16: kuhu -sse ja `Aitu> Aleks`andria <1: kuhu -sse>, Al-Iskandarīyah ar linn `Aimla <1: kuhu -sse ja `Aimla> Egiptuses Ainaži <1e: kuhu -sse> Heinaste lätikeelne nimi Aleppo [al´epo] <16: kuhu -sse>, Ḩalab ar linn Süürias `Ainja <1: kuhu -sse ja `Ainja> Aletschhorn [al`etšh`orn] <22e: -horni, -h`orni> Aizkraukle [`aizkr`aukle] <1: kuhu -sse> linn Lätis mägi ja liustik Šveitsis Ait`oolia <1: kuhu -sse>, Aitolía [etoliia] kr maa-ala Aleuudid mitm <22e: -`uutide; kuhu -`uutidele>, Ale- Kreekas uudi saared, Aleutian Islands [äluušn ailandz] `Aitsra <1: kuhu -sse ja `Aitsra> ingl saarestik USAs Alaskas Aiviekste [`aiv`iekste] <16> Daugava lisajõgi Lätis Alföld [`alf`öld] <22e: -földi; kuhu -f`öldi> madalik Akarn`aania <1: kuhu -sse>, Akarnanía kr maa-ala Doonau keskjooksul, pms Ungaris Kreekas Al-Ḩijāz [al-hidž`aaz] <22e: -i; kuhu -i> maa-ala Akko [`akko] <1: kuhu -sse> linn Iisraelis Saudi Araabias Akmola [akmol`aa] <26: kuhu -sse>, varem ka Al-Kuwayt [al-ku`ait] <22e: -i; kuhu -i> Kuveidi pea- Akmolinsk prg Astana linn Akron [`äkron] <2e: -i; kuhu -isse> linn USAs Allegheny [älig´eini] <16> mäestik USAs Apalatšides Aksi <16: kuhu -le> (saar) Allika <1: kuhu -le> `Akste <1: kuhu -sse ja `Akste> Alliku <1: kuhu