Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede tähendussisust ................................................................................22 2.4. Terminnimed .......................................................................................................23 2.5. Suhteline asukoht kui koha individualiseerija ....................................................25 2.6. Kujuassotsiatsioon ja somaatiline sõnavara ........................................................25 2.7. Võõrkeele maastikusõnad ...................................................................................26 2.8. Determinantideta nimed ja elliptilised nimed .....................................................27 3. Võru- ja Setumaa kohanimede determinantide analüüs .............................................29 3.1. Ülevaade mõistepesade kaupa ja determinantidena esinevate apellatiivide etümoloogiaid ...................................................................................29 3.1.1. Liin, mõisa, külä, alev, alevik, asundus, vald ................................................29 3.1.2. Talu ~ talo, elotus, kotus, popsikotus, mõtsavahikotus, soldanikotus, tarõ, maja, koolimaja, vallamaja, rahvamaja, kultuurimaja, seltsimaja, jahimaja, rentnikumaja, tüülistemaja, moonamaja, vaestemaja, valitsejamaja, leerimaja, palvõmaja, härbän´ ...............................................................................................33 3.1.3. Moro, ussaid ..................................................................................................37 3.1.4. Sann, rehe, ait, magasiait, tall´, laut, karjalaut, küün´, baas´, kapõl´...........38 3.1.5. Kivi, veski ......................................................................................................40 3.1.6. Kõrts, kerik, tśässon, baar, puut´, meierei, torn´ ..........................................41 3.1.7. Sild .................................................................................................................43 3.1.8. Tii, karjatii, postitii, raudtii, suurtii, tsiht, kurv, rist´ ...................................44 3.1.9. Kands, ahokands, kannistik, ahivarõ, asõ .....................................................45 3.1.10. Pää, ots, perä, hand .....................................................................................46 2 3.1.11. Nukk, nulk, kolk, edekolk, tagakolk, kurm ...................................................49 3.1.12. Kaal, kurk ....................................................................................................53 3.1.13. Sulg ..............................................................................................................54 3.1.14. Jõgi, oja ~ uja, ora ~ ura, kraav´, pääkraav´, vanakraav´ .........................55 3.1.15. Tsori, tsorg, tsoro, tsoll´, oit ........................................................................59 3.1.16. Läteq, allikas, kaiv, kerikukaiv ....................................................................61 3.1.17. Järv, järv´tüs, lump ~ lomp, suut´, läpp, land, tiik ......................................62 3.1.18. Tsärdsäk, lohk, londsik, lont, loosik ............................................................66 3.1.19. Suu, hainasuu, suursuu, turbasuu, pai, nõtsk, nõdsu ~ nõdśo, muda, hõdśo, õrts, pass, vetevaotus .............................................68 3.1.20. Klomm, lamm, laht, kuba, loomus, tsopp, tsomp, kaavand .........................72 3.1.21. Madal, parras ..............................................................................................75 3.1.22. Nõna, nokk´, rand, ruug ..............................................................................76 3.1.23. Käärd, suurkääd, vang, ett, kuul, vars, valgma ~ valgme ...........................78 3.1.24. Org, jõõratus, haud, tśark ...........................................................................81 3.1.25. Maa ..............................................................................................................84 3.1.26. Nurm´, põld, muu, pinnär, viir´, süüt´, sõõrd, tükk´, muld, aid ...................85 3.1.27. `Plantśka, plank ..........................................................................................88 3.1.28. `Puustus .......................................................................................................88 3.1.29. Kopli ............................................................................................................89 3.1.30. Niit, aro, luht, hainamaa .............................................................................90 3.1.31. Kand, kund, kond, oikund ...........................................................................91 3.1.32. Mõts, laan, palo ~ palu, varik, võso ~ võsu, praks´, park, roovist(u) .........96 3.1.33. Petäi, katai, kuuś, tamm, kõiv, lepp ...........................................................100 3.1.34. Pedästik, pedästü, kadastik, kuustu, kuusistu, kuustik, tammistik, tammistu, kõivik, kõõvist, kõõvistu, kõivistik, haavistu, haavistik, lepistik ..........................101 3.1.35. Aet ~ aetu, palandu ~ palanu, rae, raet, raotu ~ raot, räü, roelmu, räelmo, murd ....................................................................................................................103 3.1.36. Lank, mast .................................................................................................106 3.1.37. Saar, saarik ...............................................................................................106 3.1.38. Mägi, müür, taivaskoda, pae, kalju ..........................................................108 3.1.39. Kink ~ kenk, kont ~ kunt, kärk, kääbäs .....................................................111 3.1.40. Kallõq, kallõs ~ kallas, perv, mäekülg´, serv ............................................113 3.1.41. Uun´, kuup .................................................................................................114 3.1.42. Kalmõq, kalmõtu, matus, surnuaid ............................................................115 3.1.43. Liiv, liivak ..................................................................................................116 3.1.44. Haro ...........................................................................................................116 3.1.45. Plats, ala ....................................................................................................117 3.1.46. Alonõ ~ alunõ, päälne, tagonõ ~ tagunõ ...................................................118 3.2. Võrdlevalt Võrumaa kõige levinumatest determinantidest ...............................120 4. Kokkuvõte ................................................................................................................133 Kirjandus ......................................................................................................................136 Generics of Võrumaa and Setumaa place names. Summary .......................................142 Lühendid .......................................................................................................................144 3 1. SISSEJUHATUS 1.1. Uurimuse eesmärk Järgneva uurimuse eesmärk on anda ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setumaa kohanimede koosseisus esinevatest kõikidest rahvakeelsetest determinantidest ehk liigisõnadest. Determinandid on need sõnad, mis viitavad otseselt nimega tähistatavale objektile ja mis ka sõnavaraliselt tähendavad või on tähendanud sedasama objekti. Uurimuses esitatakse determinandid mõistepesade kaupa. Igale determinandina esinevale sõnale antakse apellatiivne tähendus, vajadusel tutvustatakse levikut ja häälikulist kuju. Lisaks proovitakse käesoleva uurimusega selgitada, milliseid geograafilisi objekte mingid determinandid tähistavad, kuidas need omavahel suhestuvad ja välja tuua just sellele piirkonnale omaseid arenguid võrreldes teiste Eesti piirkondade, aga ka sugulaskeeltega. Samuti tuuakse välja 25 kõige sagedasemat Võrumaa kohanimede determinanti. Igale determinandina esinevale apellatiivile proovitakse esitada etümoloogia,

View Full Text

Details

  • File Type
    pdf
  • Upload Time
    -
  • Content Languages
    English
  • Upload User
    Anonymous/Not logged-in
  • File Pages
    144 Page
  • File Size
    -

Download

Channel Download Status
Express Download Enable

Copyright

We respect the copyrights and intellectual property rights of all users. All uploaded documents are either original works of the uploader or authorized works of the rightful owners.

  • Not to be reproduced or distributed without explicit permission.
  • Not used for commercial purposes outside of approved use cases.
  • Not used to infringe on the rights of the original creators.
  • If you believe any content infringes your copyright, please contact us immediately.

Support

For help with questions, suggestions, or problems, please contact us