
AVatUD KÜLAVÄRAVAD 2018 JÕGEVAMAAL ASSIKVERE HALLIKU KÜLA KAMARI KASEPÄÄ KÜLA KURISta LUSTIVERE LUUA MAARJA-MAGDALEENA Assikvere Haridusselts on Pala vallas Assikveres Halliku küla asub looduslikult kaunis kohas, tüüpili- Kamari on tuntud küla Kasepää küla asub Peipsi järve kaldal ja kuulub nn Kurista küla asub voorel ehk Ämbumäel nagu Lustivere piirkonnal on hea asukoht, sest külad Sa tule põika Luua metsakülla, sest Kauni Vooremaa serval, mitme tee ristumispaigas tegutsenud 1992. aastast alates. Selts on sel vooremaastikul. Naaberkülast Assikverest lahutab Keset Eestit asub tema tänavküla koosseisu. Tänavkülaks nimetatakse Must- kohalikud seda kutsuvad. Sinna on ehitatud külakiik, (Lustivere, Sulustvere, Kaavere, Pudivere, Tõrenur- me ajalugu mõtleb poolest tuhandest. laotub ämblikukujuliselt Maarja-Magdaleena küla. Ta 1920. aastal asutatud Halliku Hariduse Seltsi Hallikut Haavakivi jõgi. Põltsamaa on üsna ligi veest Omedu jõeni (7 km) piki Peipsi kallast katkema- me, Neanurme ja Kaliküla) jäävad Tallinna-Tartu Need sajandid meid kandnud Nava voor, hoiab oma haardes ümbritsevat piirkonda, mida ühen- järeltulija ja kasutab selle seltsi 1933. a ehitatud varjualune mõnusaks istumiseks, lõkkease, grillkoht. Külas on kaks mäge – Rajamägi ja Linnamägi. Mäed tult mõlemal pool teed kulgevate majade rida. Arhitek- magistraali (Lustiverest 2,5 km) ja Põltsamaa-Jõgeva Sääsküla küürul päike, linnukoor. dab suuresti äratuntav ja põlvest põlve edasi antav seltsimaja. 2015. a kuulutati Assikvere Haridusselts Vallalt saame palju abi MTÜ Airaan on loodushuvilistele paigaldanud mäel on olnud külarahva kooskäimise paigaks. Halliku kandis tuuriliselt on tänavküla kaunis ja põnev vaatepilt - siin maantee (Lustiverest 3 km) vahele. Tuul puhub Prossa järvest Ehavereni ühtsustunne, mille tekkimise aluseks on kaugete aega- Jõgevamaa 2015. aasta parimaks kodanikeühenduseks! 99-ndal seltsi loonud kasvavate puude juurde infotahvlid ja korrastanud ning väike Amme jõgi püüdleb kauge mereni. Selts on remontinud seltsimaja, mis oli kolhoosi- on räägitud Kodavere murret, vanema põlvkonna seas asuvad kõrvuti nii mitmesaja aastased talumajad kui mitmeid aastaid seda paika. Voore nõlval kulgeb väike Siin domineerivad lehtpuuenamusega segametsad, de tagant alguse saanud paikkonnale omane kodu- ja kõneldakse seda tänapäevalgi. Küla heaks me palju teinud uhiuued häärberid. Kahekultuurne (eesti/vene) kesk- kus on palju häid marja- ja seenekohti. Metsade rohkuse kultuurilugu, mida pole suutnud purustada ka ajaloo aastatel ümber ehitatud korteriteks. Toetust on saadud Niitnud rohust puhtaks rajad loodus-rada ja tasakaalu harjutamiseks palgirida. See küla Pakuvere olla võis, PRIA-lt ja Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Sisusta- Esimesed teated küla kohta pärinevad 1582. aas- kond on teine märksõna, mis iseloomustab Peipsiäärset tõttu saab edukalt tegeleda ka jahindusega. Piirkonda keerdkäigud. Teinud koolist seltsimaja Kurista mõisaküla, nagu me praegu seda ise kui asemele tuli Ludenhofi mõis. tud on raamatukogu. Paigaldatud on soojuspumbad, tast. 18. sajandi keskpaigast kuulusid Halliku ja Assik- elanikkonda. Venelaste ja eestlaste omavaheline läbi nimetamine, on välja kasvanud endisest Kurista läbib Umbusi jõgi, kus elutseb haruldane jõeforell. Siis Oettingenid üle Liivimaa, 2005. aastal ennistati talle ajalooline nimi, millena ehitatud kamin, vahetatud aknad. Leaderi toel renovee- vere küla Halliku karjamõisa alla, see omakorda oli saamine on siin sõbralik ja üksteist arvestav, kuid kul- Lustivere südames asub kaunis neogooti stiilis mõisahoo- viks mõisahoone kauni pargiga. teatakse teda kui muistset kihelkonnakeskust. Õuel karussell ja kiik mõisast kui metsamajand alustas tegevust. Kontori- riti fassaad ja soojustati maja. Edaspidi on vaja leida Saare mõisa koosseisus. Mõisa alal oli 9 allikat, tuurid ei ole mitte segunenud, vaid üksteist täiendanud. ne, mille ümber on korrastatud mõisapark (11,6 ha). Ja asunikutalud, siis kui Vabariik, Kuni 2017. aasta lõpuni asus Maarja-Magdaleena Metsa serval armas tiik ruumid olid endises mõisahoones ning spetsialistidele vahendid katuse renoveerimiseks. nendega seostatakse küla ja mõisa nime. Suurimast Nii koosneb ka kirjeldatud tänavküla tegelikult neljast ja töötajatele hakati ehitama ühepereelamuid ja Hetkel asub härrastemajas Lustivere Hooldekodu. kolhoosipõllult väetist rüüpas tiik. küla Tabivere vallas Jõgevamaal. Seoses haldusreformi- Seltsil on välja kujunenud hulk traditsioone. Kuuri ees on liikuv SPA allikast suunati vesi mööda tellistest valmistatud trassi külast, millest kolm on vene külad ja ainult Kasepää kortermaju. Viimane on vanast mõisa pesuköögist renoveerinud ga sai uueks aadressiks Tartu vald Tartumaal. 2001. aastast toimub igal suvel folklooripäev. Viimasel mõisa peahoonesse, trass avastati kaevetöid tehes. Ka Künkalt liugu lasta saab eestlaste küla. kauni nn Tervisetare, kus on külalistel võimalus ööbida Me metsa sülest võrsub metsamees, Maarja-Magdaleena küla ümbritseb üksteist küla – kümnel aastal on selleks valminud kodaveremurdeline Kurista mõis (saksa k Kurrista) on ümbruskonna tänapäeval käivad inimesed allikast nii joogiks kui ka Vanadel aegadel on siinsed elanikud olnud põhiliselt ja nii piirkonna iluga tutvuda. Lustivere külas asuvad kes metsa istutab ning saeb, kes teab, mis teeb. kokku moodustavad nad rohkem kui seitsmesaja elani- folkloorikava. Ühiselt tähistatakse jaanipäeva, jõulusid, Kõksida saab lauatennist üks vanimaid. Ta oli olemas juba 14. sajandil Viljandi ravimiseks vett võtmas. Räägitakse, et allikas, mille ära Kool 70 aastat vana, hargnend puuks, korraldatakse talgupäevi. Igal suvel toimub ekskursioon Võrguplats sai suvel valmis kalurid ning kuulsust on toonud piirkonnale kurgi- ja lossikomtuuri mõisana (Coristal). Mõisa peahoone oli veel Lustivere Põhikool, lasteaed ja kauplus. kuga Maarja-Magdaleena külade piirkonna . vool on läänest itta, omab ravivat toimet, eriti ravib see sibulakasvatus. Nüüdseks on piirkonnas püsielanike Külade arendamise, säilitamise ja külaelu mitme- nüüd jagab tarkust loodusmatkast, aiatööst ja muust. Külas on J. V. Veski nim Maarja-Magdaleena põhi- Eestimaa kaunimatesse kohtadesse ja ajalooliste paika- Aga tennist mängida üsnagi lühike ja kõrge kahekorruseline ehitis, millel la- Eks muidugi ka põldur virk ning kraps silmi. Allikaga on seotud veel järgmine uskumus: kui kolm arv vähenenud, kuid suviti on see populaarne turis- kesisemaks muutmisel loodi 5. märtsil 2003 Lustivere kool, kus asub ka kool-kodu. Koolil on 337 aastane desse. Näitering on tegutsenud 2009. aastast aktiivselt juba viisteist aastat saab katubadena olid ruumid ka kolmandal korrusel. Hoone peab võitlust hanedega, siis kui tärkab raps. Ülle Meose juhendamisel ja valminud on üle 10 täispika lesknaist segavad allikavett, siis hakkab põua järel mi- ja puhkuse veetmise sihtkoht. Kalapüük ja aiavilja esimene korrus oli kivist ja teine puidust. Mõisal oli ka Külaselts. Seltsi hallata on Lustivere kultuurimaja, mis õpetamiskogemus. Koolil on suur võimla. Küla keskel MTÜ ADAVERE MÕISA SELTS etenduse ja osaletud rohkem kui 30 erinevas projektis. vihma sadama. Tuntuim suvesündmus on kasvatus on au sees ka tänapäeval, kuid muutunud suur park ning arvukalt kõrvalhooneid. on projektirahadega renoveeritud. Tegutsevad järgmi- Meil konnakotkas tiirleb Kalevite sängi kohal. asub rahvamaja, kus on võimalik osaleda huvialarin- Naiste rahvatantsurühm tegutseb järjepidevalt 1998. Tänaseni on säilinud ka mõisa tagasihoidlik puidust järve-äärne veetrall poliitiliste ja majanduslike olude tõttu mitte enam ela- Mõisa peahoone põles müürideni paljaks 1970. sed ringi: rahvatants (sega- ja naisrühm), näitering, Järv oigab jääga, siis ka hüüp on kohal. gide töödes. Rahvamajas asub ka noortekeskus, mis Selts on loodud 24. novembril 2003. a. aastast. 2006. aastal saadi PRIA toetusel rühmale häärber. Pärast mõisa võõrandamist (1919) andis riik Talvel aga suusapäev nikkonna põhisissetuleku allikaks. Siiski on Peipsi kurk (teistel andmetel - 1971.) aastal. Säilinud müüre noortering, võrkpall. Selts korraldab piirkonna elanikele Puukoolis pidulikud puud on igast ilmakaarest, on avatud kolmel päeval nädalas. Noortekeskuses Alates 2017. a sügisest tegutseme Adavere mõisahoo- rahvariided. mõisa südame Vabadussõjas osalenud Karl Laumetsale, See, mis lõpeb Kuningamäel ja sibul hinnatud ja nõutud kaup ka tänapäeval. Kui ära kasutades rajati põlemise järel uues hoone, mida igaaastaseid traditsioonilisi üritusi: ühine lipuheiskamine metskitse kannul ilves möödub aia äärest. tegeldakse mitmekesiste noorteprojektidega. Samas nes, kus osaliselt jagame ruume Adavere põhikooliga. Iga viie aasta tagant toimub piirkonna külade kok- kelle järeltulijad võtsid taasiseseisvunud Eestis selle talu- omal ajal tegeles aiaviljakasvatuse ja müügiga pea iga hiljem algsest pikemaks ehitati; pikka aega tegutses vabariigi aastapäeval, naistepäev, volbriõhtu, naljasuu Kord hüüab händkakk, hiljem rõkkab rääk majas töötavad ka raamatukogu ja Maarja-Magdalee- kutulek. 2015. a külade kokkutulekuks valmis trükis Naisansambel koos lauln’d kaua AMS ülesandeks on piirkonna elanikele vabahari- kohana uuesti kasutusele. kohalik perekond, siis tänaseks on müügiks tootmine seal Jõgeva Metsamajand. Tööstushooned leiavad valimine, jaanipäev, teatriühiskülastused, suvised ning ritsikate sirin hinge jääb. na kogudus. Viimasele maja kuulubki. Kirik asub keset „Assikvere piirkonna elust 20. sajandil”. 2006. a Laulupeol käin’d mitmel korral küla ja tema ümber lasteaed, kauplus, apteek, ambu- dusvõimaluste loomine, huvialaringide töö korral- 1785 asutati Hallikul
Details
-
File Typepdf
-
Upload Time-
-
Content LanguagesEnglish
-
Upload UserAnonymous/Not logged-in
-
File Pages1 Page
-
File Size-