TÄNA LEHES: • Kuidas kuused linnakoju jõudsid. Lk 2 Märjamaa • Tagasivaade Märjamaa valla aastale. Lk 4 • Rahvamajade ring: Kivi- Vigala. Lk 6 • Kokkuvõte Vigala valla Nädalaleht elust. Lk 7 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 1 (1249) 10. jaanuar 2018 Hind 0,50 eurot Põrgupõhja punker on vabadusvõitluse sümbol 2017. aasta viimane talvehom- aastat. mik oli ilus, selge ja paari kül- RVL loodi 1946. aastal ees- makraadiga. 70 aastat tagasi märgiga koondada inimesi, 1947. aastal Põrgupõhja lahin- kes oleksid valmis Nõukogude gu päeval oli külm ja lumine võimu vastu välja astuma ja talvepäev, sellest teadis rää- Eesti vabariiki taastama. 31. kida tol ajal 15aastane olnud detsembri lahingus hukku- Ilme Kurig (Valdek) Konuve- sid Asta Jõesaar ja Jaan Roosi. rest. Ilme on iga-aasta viima- Sõnavõtus nimetas H. Magnus sel päeval Põrgupõhjal. veel Arnold Ojastet ja Ants Kohalejõudmist kiirendasid Kaljuranda. Reemet Kasekampi tehtud Tore oli näha esinemas H. suunaviidad. Magnust, keda teame ühe liid- Nüüdseks on ümberkaud- rina näituste ja ürituste kor- sed männimetsad raieküpseks raldamisel. Haapsalus alustas Foto: Jaan Viska sirgunud. Omal ajal oli siin ras- ta Eesti lipu päeva traditsioo- kesti avastatav metsavendade ni. Ta on mees, kes tegeleb soovitas, et pange olulist lähi- naiskodukaitsjate hernesupp, punker, kus paiknes Relvas- kodanike kasvatamisega, see ajaloost kirja kasvõi täna. abistajate küpsetised ja kuum tatud Vastupanu Liidu (RVL) toimub kodanikuks olemise Siis asetasid pärjad Eesti ravimtee igati ära. Rakette staap. Sealsamas kulges läbi kaudu. Endiste Metsavendade Liit, lastes anti märku, et kange- metsa Rapla–Virtsu raudtee Veel kuulsime temalt üht Kaitseliidu Rapla Malev ja lasi pole unustatud. Teame, trass, mis lasi metsavendadel ajalooliste dokumentide saa- Ilme Kurig. Kõlas hingepal- et vabaduse hinnaks on olnud „rahulikult“ tegutseda, rongi- mislugu. Haapsalus andis Ellen vus Meelis Malgilt: olgu nende inimelud. Olime õnnelikud vile kostumise järgi ümbrus- Jaks talle karbikese fotodega. hinged rahul, et nii palju mä- kordaläinud üritusest. Tradit- konnas olla isegi tulevast ilma Nende autoriks on vabadus- letatakse. Kohaletulnud said siooni hoidmine on järgnevate ennustatud. võitleja August Ruben. See oli asetada küünlad mälestuskivi põlvkondade jaoks tähtis, et RMK on antud piirkonnas kullakaaluga materjal, sest juurde, neid oli seekord palju. kunagi ei rohtuks teed kange- rajanud nägusa metsakvar- avab mitme inimese elutee, Südamesse läksid eriti need laste radadel. talite võrgu korralike ühen- kus iseendal valikud puudusid. inimesed, kes oma lastega olid dusteedega ja metsa osatakse Materjalid lähevad Eesti Mälu Põrgupõhja lahingu aastapäe- Jaan Viska majandada, aga samas kogu- Instituuti, et talletada algatust val kohal. Tähtis on, et meie vad Avaste piirkonna elanikud „Kogu me lugu“. ümber oleks vähem juurteta allkirju külasid läbiva ajale jal- M. Andreller soovitas, et rahvast ja rohkem neid, kelle- gu jäänud maantee kvaliteedi pööraksime rohkem tähelepa- le oma kodupaiga ja piirkonna pärast. Sel sügisel oli rasken- nu kodus leiduvatele materja- ajalugu on vajalik eestlaseks davaks asjaoluks vihm. lidele, milles võib ajaloo tarvis olemisel, seda just eriti Eesti Kell sai kümme, lippu- olulist olla. Praegu on Andrel- Vabariigi sajanda sünnipäeva HAIMRE RAHVAMAJAS rid olid kohad sisse võtnud ja leri töö seotud kommunismi- tulekul. 14. jaanuaril kell 14.00 oli õige aeg alustada. Selleks ohvrite memoriaaliga. Ta oli Tänati Põrgupõhjaga seo- Eesti Vabariik 100 üritus „TUNNE HUVI“ ajaks arvati kohale jõudnud ka 28. veebruaril 2015 avatud tud isikuid. Tänuga märgiti üle 60 sõiduauto kaugelt üle täismõõdus punkri (7,5 x 3 m) ERRi toimetajat Juhan Hepne- Külas MAIT EERIK saja huvilisega. Avasõnad rekonstruktsiooni taastaja. rit, kellelt oli 1. Jaanuari AK Nukufilmi dekoratsiooni- Heiki Magnuselt, milles toodi Ajaloolasel Mati Mandelil uudistes kokkuvõte vabariik- kunstnik, Krati valmistaja välja mitmed tähtpäevad: Põr- oli hulk näiteid seoses Hirmus- likust üritusest Põrgupõhjal. Eesti filmile „NOVEMBER“ Jaan Hattolt sai soetada ajale- gupõhja lahingu 70. aastapäev, Antsu konverentsiga Pärnus. Pääse 3 € mälestuskivi paigaldamisest Pahatihti on probleemiks, et he Rahvuslik Teataja viimast numbrit. Et metsas loikude Huvilistele info 5561 6926 10 aastat, Eesti Endiste Met- midagi ei mäletata, kuigi aja- Üritus toimub väikeses vahel seismine vahel võttis savendade Liidu loomisest 25 lugu on vajalik teada. Mandel saalis kohvikuna. külma naha vahele, kulus 2 Märjamaa Nädalaleht 10. jaanuar 2018 Kuidas kuused linnakoju jõudsid uidas eelmise sajandi 19. ja 20. sajandi esimesel poolel linna- vahetuseks oli jõu- kodudesse jõulukuus- lupuude müük Tal- ki hangiti. linnas ja Tartus üsna K - Maal oli jõulukuuse han suureks paisunud. kimine pühade eel meespere Postimehest (24. üheks romantilisemaks toi- detsembril 1899) minguks. Kirvega raske lu- kuuleme: „Jõulukuus- mevaiba all ägavasse metsa ki on tänavu meie ilmudes taheti tingimata leida linna nii palju kokku ilusaim kuusk ümbruskonnas. toodud, et mitte üksi (Vaba Sõna, 23. detsember politseiplats kui kuu- 1933). semets välja ei näe, Linnades saadi suur osa vaid puiestee Puusil- koduseid jõulukuuski maal last kuni Kivisillani linnalähistel elavailt sugulas- kuuskedega ära on telt ja sõpradelt „pühadekingi- ehitud.“ na“. 19. sajandi lõpukümnendil Teataja (19. ja tekkis suuremates linnades 22. detsembril 1901) pühadeeelne jõulupuuturg. märgib, et Tallinnas Niipea kui kuskil hakkas Kasutatud kirjandus: Ants Tallinnas müüdi jõulukuuski oli „jõulumets“ iseäranis suur. kuusekaup sobima, tekkis ost- Viires „Meie jõulude lugu“, „kõrgema kihi“ tarbeks Harju Müük toimus Jaani kiriku ees ja juurde poisike, kes pakkus 2005. värava taga ning linna kar- oleval platsil, ulatudes Harju end kuuse kojukandjaks. Nii ei jamaal Karja ja Viru värava väravast Vene klubini, kuigi olnud ostjal mingit muret kuu- Teemat uuris vahel. („Jõuluvana Tallinna tuhandete müügile toodud se tassimisega, hea raha eest Sillaotsa muuseumi minevikus“, Rahvaleht, 22. kuuskede hulgast „ilusat jõulu- oldi seda valmis igalt poolt ko- pedagoog Liivi Miil detsember 1928). puud välja otsida oli raske“. hale tassima. Jänkupojad lustisid Haimre rahvamajas Alanud on uus aasta, kuid äkki jooksevad emmede-issi- tahaks meenutada, kui- de juurde. Ei oldud ka kindel, das lõppes eelmine aasta kas nende häälekesi on suures Kasti lasteaias Karikakar. saalis kuulda. Kuid arvasime Meie Jänkupoegade rüh- siiski, et mida varem lapsed ma lastevanemad avaldasid lavakogemuse saavad, seda seekord soovi laste jõulupidu parem. Ja meil ei tulnud oma läbi viia Haimre rahvamajas. otsust kahetsaeda. Kuna rahvamaja juhataja Eha Lapsed ja õpetajad esitasid Kaljusaar on alati seda meelt, vanematele ja külalistele näi- et küla lapsi tuleks tihedami- dendi „Tuli küll meelde“. Näi- ni kaasata rahvamaja üritus- dendis oli palju toredaid jõu- tele, olid ka õpetajad sellega lulaule, tantse ja laulumänge. rõõmuga nõus. Natukene küll Kõik lapsed olid väga tublid. kartsime, kas meie pisemad Nad esinesid julgelt, siiralt ja ikka julgevad laval esineda, suure innuga. Mitte keegi ei Foto Kadri Vokk kippunud emme juurde. Isegi tema tantsis oma isaga. See oli duti jõulukohvikusse, kust sai rühma pesamuna pisike Lexi nii ilus! Imekaunid tantsukos- osta kohvi, morssi ja erinevaid Alates 3. jaanuarist tegi kõik etteasted vapralt 2018 on Märjamaa tüümid, soengud, väga graatsi- maitsvaid suupisteid, mille kaasa nii hästi kui oskas. Kõik liselt esitatud tantsud – milli- kõik olid lastevanemad ise jäätmejaam pikemalt olid väga uhked, et said esi- ne glamuur! valmistanud. Valik oli rikka- avatud. neda SUUREL LAVAL. Tore oli Ja siis saabus jõuluvana! lik: võileivad, koogid, pirukad, ka see, et meie rühma Tuule Paki kättesaamiseks esitasid Lahtiolekuajad Liis koos oma koolis käiva õe lapsed pikki ja toredaid jõulu- tervislikud ampsud jpm. Osta Kaisa Johannaga esitasid rah- luuletusi. saimuffinid, ka laste täidistega valmistatud korvid, hel- Kolmapäev 13.00–19.00 vale peotantse, mida nad on Ka kodustel lastel oli või- kurkiilikesi, et pimedal ajal Neljapäev 13.00–19.00 õppinud Mustangi tantsuklu- malus oma kommikott jõulu- oleks ohutum liikuda. Müü- Reede 13.00–19.00 bis. Kaisa Johannal oli tantsu- vanalt kätte saada. gist saadud tulu kasutatakse Laupäev 10.00–16.00 partner ka olemas, kuid Tuule Kuid ega sellega veel pidu rühma ürituste ja väljasõitude Liisi partner oli haigestunud ja läbi saanud. Peosaalist suun- tarbeks. 10. jaanuar 2018 Märjamaa Nädalaleht 3 Vigala aukodanik tutvustas oma raamatuid i tohi unustada neid, misega. Eelnevat kokku võttes kes Vigalale, oma omistati Kaie Bergmannile kodukohale au ja kuul- 2006. aastal esimesena Vigala Esust toovad. aukodaniku nimetus. Detsembris oli Vana-Vigala Oma perekonnakroonikas raamatukogus külaliseks Kaie märgib ta, et huumorisoone Bergmann. Kohtumise ajen- on pärinud vanaisalt Kassa- diks olid temalt 2016. aastal rist, elujaatuse rannarootsla- ilmunud raamatud „Ära veni, sest vanaemalt. Ta tuvustas E. vanaema!“ ja „Vesi minu veski- Bornhöhe nimelist ajakirjan- le“, mis on ilmunud sarjas „Vi- duspreemiat parima põlluma- devikulood“. jandust käsitlenud artikli eest, Raamatud sisaldavad ka mis antud Tasuja kolhoosi eluloolist materjali, mida on poolt 1988.aastal. talletatud aastate vältel ja Lühilood ajalehtedes vii- seetõttu kujunes arutelu laia- sid Kaie sõprade soovitustel Vigala valla esimene aukodanik Kaie Bergmann. põhjaliseks. Vestluse algul raamatute kirjutamiseni. Abi- Foto: Jaan Viska Kaie toonitas, kas temast on