EESTI NSV TEADUSTE AKADEEMIA EMAKEELE SELTSI TOIMETISED nr. 1 Eesti murded Arnold KasK TALLINN "VALGUS" 1984 loinetanud I-I. r^atsep Kaane ku;3und8nucl H.Puzanov trukitud Eesti irsi»'" 1'eaduste Akadeemia Toimetus- ja Ivir-"astusnoukogu otsusel 1^5 Sk, A. Eesti T.'.urded k~'rjakeel. - Tallinn: Valdus, 1934. - 34-4- lk. - (Seakeele Seltsi loxEetised lo). Kaesoleva rjcnograafia eslzzsses osas autak se ülevaade eesti nu.rdeuurir.ise s;'sloc3t, teis OS3S eesti kir-'akeele i^urdelise tausta ku^^unem sest, kolmandas käsitletakse uksikprobleenie eesti kirjakeele ;;a currete r.orfoloc^iast ia süntaksist. Teos on soeldud laiale keeleteadlaste Ja -huviliste ringile. 81. 2E 4602000000 - 297 •:5C2CicJ - S4 3esti I73V Teaduste Akadeemia, 1934. BuifBieHO no sasasj AKaAeioui BOJK 3UGP. Saateks Kuigi .Tiurded on tavaliselt kirjakeelte baasiks, on su­ he murrete ja kirjakeele vahel küllaltki keerukas, sõltudes kohalikest tingimustest ning ühiskondlikest ja ajaloolis­ test teguritest. Sellepärast ongi üheks keeleliste küsimus­ te piirkonnaks, mis ikka on huvitanud meie keeleteadlasi, olnud eesti murrete ja kirjakeele suhted. Neid vahekordi on lähemalt käsitlenud nii varasemad kui hilisemad eesti mur­ rete ja kirjakeele uurijad, näit. P, J. Wiedemann, A. Saares­ se jt. Käesolevas monograafias vaadeldakse samade probleemide mitmesuguseid eri tahke. Nii on töö esimeses osas antud üle­ vaade eesti murretest ja nende erijoontest, samuti nende rühmitamisest. Üksikasjalikumalt on siin jälgitud ka eesti murrete uurimise ajalugu ning esile tõstetud eesti murrete silmapaistvaid uurijaid. Raamatu teises osas on lähemalt käsitletud eesti kirja­ keele murdelise tausta kujunemist meie kirjakeele ajaloo jooksul. Kuigi tänapäeva eesti kirjakeele aluseks on põhja­ eesti keskmurre, on sellesse aegade jooksul tunginud elemen­ te peaaegu kõigist eesti murretest, sealjuures küllaltki märgataval määral ka jooni lõunaeesti murdealalt. Raamatu kolmandas osas on vaadeldud keelelisi üksiknäh­ tusi nii murretes kui kirjakeeles. Esiteks on siin uuritud mõningaid huvipakkuvaid morfoloogilisi vorme, nagu seda on tugevaastmeline inessiiv ja selle teke või kaudse kõneviisi vormid ning nende päritolu. Teiseks on lähema vaatluse alla võetud kahe eesti tuletusliite, nimelt deverbaalse is-su- fiksi ja naissugu märkiva na-, nna-liite kujunemine ja esi­ nemus eesti keeles. Uurimuse lõpuosas käsitletakse 3. H. Vestringi käsikir- 3 ialiat eeati-aaksa aSnaraaua tut, niis toetub 1 äine-nurdele ja sisaldab rohkesti huvitavat rahvapärast aSnavara, olles ri:<- kalikuka materjaliks .järgnevaile ti^kitud sõnaraa-aatuile (A. Thor Helle, A. iV. Hupel). Olen aüds-nest tänulik o.ua kolleegile prof. H. R ä t - sepale käesoleva töö hoolsa toinetanise .ja kontrolli eest. Palju tänu võlgnen "^a Smakeele Seltsi teadussekretä- rile H. Ahvenale, kes aitas kaasa töö vorailise külje viimistlenisele. I. EESTI MURRETEST JA NENDE UURIMISEST 1. Eesti murrete kujunemiaeat .ja rühmitumiaeat Eesti keel, hoolimata suhteliaelt piiratud raaa-alast, millel ta esineb, jaguneb teatavasti õige rohketeks murre­ teks ja murrakuteks. See on tingitud eesti keele ajalooli­ sest kujunemisest. Nimelt ei ole eesti keel tekkinud mitte iihe, vaid mitme omaaegse läänemeresoome hõimu keele baasil. Keelelised erijooned praeguste eesti murderühmade vahel on niivõrd suured, et selles ei ole kahtlust. Eesti keele murrete kujunemise keeruline protsess oo­ tab alles üksikasjalikumat selgitamist. Praegused eesti mur­ derühmad ja murded on tekkinud pika ajaloolise arenemise ta­ gajärjel, sõltudes omaaegsete hõimude killustumisest, segu­ nemisest ja ristumisest, aga samuti vastavate maa-alade asus- tamistingimustest. Põhilised eesti keele murded on kahtlema­ ta põliselt vanad, olles alguse saanud muistseilt läänemere­ soome hõimudelt. Hilisematel ajajärkudel on aga murded harg­ nenud veelgi omaette murrakuteks sõltuvalt kohalikest tingi­ mustest, administratiivsest jaotusest, kultuurilistest ja ad­ ministratiivsetest keskustest, eri alade elanike suhtlemis­ võimalustest ja liiklemisteedest, samuti suhtlemist soodus- tavaist või takistavaist looduslikest tingimustest (sood, rabad). Nii tekkis hulk kihelkondi ikke jm. kohalikke mur­ rakuid. Alles kapitalismi tingimustes möödunud sajandi teisel poolel võttis seoses rahvuskeele tekkimisega ulatuslikumalt maad vastupidine protsess, s. o. murdejoonte kordkorraline kadumine ja üksikmurrakute assimileerumine üldrahvaliku rah­ vuskeele mõjul. Kuigi see protsess on jätkunud kogu sajandi jooksul ja eriti intensiivseks muutunud nõukogude ajajärgul, on ajalooliselt kujunenud murrete erijocui säilinud kuni tä­ 5 napäevani, jä aeda eriti Löuna-Eeatia ning perifeersetel aladel. Keelealade murdepiirkondadesse jaotamisel ja murrete rühmitamiael tuleb arveatada nende oluliaemaid häälikulisi, grammatilisi ja leksikaalseid erijooni; tuleb silmas pidada nii vastavate murdejoonte vanust kui ka eri murdealasid eraldavate põhijoonte hulka ja tunnuslikkust. Neist seisu­ kohtadest eesti murrete küsimusele lähenedes märgati, et se­ nist eesti murrete rühmitamist ja murdepiirkondade jaotust ei aaa pidada veel kõigiti põhjendatuks. Siin tekkis kõige­ pealt küsimus, kas eesti murdeid jaotada kahte või kolme põ­ hirühma. Seni oli neid teatavasti rühmitatud kahte suurde murderühma, nimelt põhja- ja lõunaeesti murreteks. On tõsi, et põhja- ja lõunaeesti murrete vahel on rida põhilisi lahkuminekuid, mis ulatuvad väga kaugesse minevik­ ku ja kinnitavad seda, et need murderühmad on kujunenud omaaegsete erinevate hõimude keele baasil. See selgub eri­ ti ilmekalt, kui võrrelda põhja- ja lõunaeesti murrete hää­ likulist ning grammatilist struktuuri ja sõnavara. Ülevaat­ likkuse mõttes olgu allpool need nähtused esitatud paral­ leelselt. Häälikulisi erijooni^ Põhjaeesti murdeis Lõunaeesti murdeis 1. ks säilinud pearõhuli- pearõhulise silbi jä­ se silbi järel: oks, rel: osa. usa uks 2. *-k3i> -ks; üks, kaks. *-^kai > -ts; üts (-^ttita). kats läka kaita), läVa ("läits) 3. ps: laps ):3: lats (viaits) 4. ^ säilinud:— sõtkuma, tk ;• kk: sõkma,^ —jakk; * tk > tsk; jätk, katki, kitkuma kal"3ki, kitakma * Hõlpsama loetavuse pärast ja ka trükitehnilistel põhjus­ tel on käesolevas väljaandes keelenäited antud lihtsus­ tatud transkriptsioonis. 6 5. *kt > ht; üht, kõht. vaK- \t > tt: ütte, k8tt. vattu tü 6. Ükaikkonsonant e<fa-ad- Geminaat e^a-adjektiivides jektiividea ja kontra- ja kontraheerunud verbi­ heerunud verbides: ma­ des: make, kiDe< maka ge. kibe, magan 7. Silbilöpu klusiili n3rk Silbilöpu klusiil säilinud: vaste vokaliaeerunud: nagel;nagla, sõgel; vaga, nael. sõel; vai, lai; laga; klusiil assimileeru­ näinud, teinud nud: nännü. tennü 8. * rh> r: tara. nüri * rh> hr: tahr, nühri 9. Pikad vokaalid diftongis- Pikad vokaalid säilinud: tunud: pea. vSeraa. pää, vgõras. müüma; tuge­ müima: loom/»/ luom. vas astmes kõrgenenud: seen*»* aien, löön'^lüön li^ym : looma, s^^Ä : see­ ne, lüü : lööme" 10. Diftongi järelkomponent Diftongi järelkomponent ^ i alanenud v ees: laev, säilinud: laiv, päiv, \ päev, samuti laenama, lainama. poig poeg 11. ü^-13puline diftong muu­ ü-löpuline diftong säilinud: tunud ^-lõpuliseks: käüsse. täüa, löüdmä •käise. täis, leidma 12. Vokaalharmoonia puudub: Vokaalharmoonia esineb: näha. terava, väsinud nätä. terava, väsünü 13. Sisekadu puudub istuma-, Sisekadu esineb järjekind­ leppima-tüüpi verbides lalt! istma, le^mä Morfoloogi isi erijooni 1. Domineeriv de-pluural: Domineeriv i-pluural: jalul'*' V ~ \ .jalgadel. lehtedel, jalgul, lehile lehtil, vanematel vanembil«v vanembidel 2. Mitmuse nimetavas -d: Mitmuse nimetavas tunnus kalad, metsad puudub v5i esineb larün- gaalklusiil: kala k kala^, mõtsa-»' mõtsa' 7 3. Ainsuse osastavas -d: Ainsuse osastavas -t: \ raamatud, aiged raamatut. aiget 4. Sisseütlevas -sse; ves­ Sisseütlevas -de, -he, kisse. kohtusseV koK- (-se) ; veVkideve¥ki- tu, kuusikusse he, kõhtude/V kohtuhe, kuuskude ^ kuuskuhe 5. Seesütlevas .jalas Seesütlevas -n, -h või -hn: .jalgas. käes jalaii-w .jalah^v .jalahn, kähen/v kaen v käeh-*' käehn 6. Komparatiivi tunnus -m: Komparatiivi tunnus -mb, suurem, ilusama -mp või -£: suuremb«v suurempg/ suurep; ilusam­ ba nj ilosapa v ilosaba 7. da-infinitiiv: da-infinitiiv: a) tuua, sui.ia a) tuwa, süvvä b) istuda, pühkida b) istu, pühki 8. Preesensi ainsuse 3.pöö­ Preesensi ainsuse 3. pööre: re : saab, tuleb. õmbleb saap n/ saa, tulep >v tulõ , umblep -w umblõss (<^-k3õ) 9. Domineerib si-tunnuseli- Domineerib ^-tunnuseline ne imperfekt: ma võt­ imperfekt: ma võti, ta sin, ta elas, nad kir­ elli, na kirutiva. anniva jutasid, andsid 10. nud-kesksgna tunnuseks nud-kesksõna tunnuseks on on kas -nd, -nud, -n kas -nu^ -nu või -n: või -d: olnd^volnud'^/ ollu/«/ olnu, saanu v saanu^ , old^y oln, aagnd, pa­ parandanu, istnu «u isten randan d 11. tud-kesksõna tunnuseks tud-kesksõna tunnuseks on on -tud, -dud: saa­ -tu, -du või -d: dud. õmmeldud, saade­ sa^du^w saad, ummeldu/>^ tud, parandud paran­ ummeld, saadetu msaadet, datud parandedu parandet 12. Imperfekti eitava kõne Imperfekti eitava kõne vor­ vormid moodustatakse mid moodustatakse e£ + ei + nud-kesksõna oleviku eitava kõne vor­ abil: ei olnud, ei mi abil: e£ ole, es t^i teinud/»^ ei teind Eespool on toodud ainult väike valiaik tüüpilisemaid põhja- ja lõunaeesti murrete erijooni, kuna märkimata on jäetud sellised jooned, mis ei ole omased kõigile lõunaees­ ti murdeile (näit. konsonantide geminatsioon partitiivis, da-infinitiivjs, sõnaalguline ts-, larüngaalklusiil sõna lõpul, järgsilpide ^ jne.) või mis esinevad laiemalt ka põh­ jaeesti murretes (näit. geminaatklusiili ja üksikkonsõnandi vaheldus kaas-