Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 2 (248) VEEBRUAR 2015 TASUTA Ole koos meiega: Valla Aasta Tegija 2014 on Kadri Kopso 24. veebruaril Väike-Maarja vallavolikogu kinnitas 29. Kotli ja tema looming jälle nähtavaks! ja avas hulganisti Alar Kotli uskumatult jaanuari istungil valla Aasta Tegijaks Väike-Maarjas sündinud, Rakveres rikka isiksuse erinevaid tahke – andis 2014 Kadri Kopso kui Eesti sümbolite ja Tartus õppinud ning Danzigi Teh- põhjaliku ülevaate tema elust ja laial- Eesti Vabariigi 97. aastapäeva arhitekti Alar Kotli loo jutustaja. nikaülikoolist arhitektikutse saanud dasest tööst ning seda rikastas rohke tähistamine kell 12.00 Kadri Kopso oli tänavu ainuke kan- tipparhitekti Alar Kotli loomingusse väljapanek arhitekti kavandatud mööb- didaat valla aasta tegija nimetusele. kuuluvad enam kui saja tema projekti- list, pisiskulptuuridest, tekstiilidest, mälestushetked Väike-Maarja Vabadussamba Tema esitajaid oli aga koguni kolm: de järgi Eestisse ehitatud hoone kõrval joonistustest ja isiklikest esemetest. Eesti Arhitektide Liidu seenioride sekt- niisugused Eesti sümbolehitised nagu Väike-Maarjast rändasid näituse- juures kell 12.30 sioon, Väike-Maarja Põllumeeste Selts Tallinna Lauluväljak ja Presidendikant- tahvlid väljapanekule Rakverre, Tallin- kontsert-aktus Väike-Maarja seltsimajas ja Tantsuselts Tarapita. selei ning ta on Estonia teatri taasta- nasse ja edasi teistesse Eestimaa pai- Statuudi järgi antakse valla Aasta misprojekti looja. kadesse. Tegija nimetus tunnustusena üksikisi- Kadri otsis kontakti Kotli perega, Lisaks Alar Kotli teemale oli ette- Anname kätte valla aasta tegija tunnistuse. kule, kelle töö, tegevus ja isiklik ees- tegi Pandivere giidide koolituse lõpu- panekutes eriliselt esile toodud Kaarli Tunnustame spordiaasta paremaid. kuju majanduse-, kultuuri-, hariduse-, töö kohalikust suurkujust – Alar Kotlist talu perenaise Kadri Kopso kiindumust Esinevad: Väike-Maarja gümnaasiumi ja muusikakooli õpilased Tänavune F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Leelo Tungal Valitsus mää- ras tänavuse F. J. Wiedemanni keeleauhinna Leelo Tunglale aastakümneid kestnud oskusli- ku sõnaseadmi- se eest rohketes algupärastes ja tõlkelistes luule- ja proosateos- tes, õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatute eest, Hea Lap- Leelo Tungal. Foto: Mari Luud/Õhtuleht se toimetamise, laulupeoidentiteedi kujundamise ja tajad ühiselt Irma Sild, Väike-Maarja «seltsimees lapse» meenutuste eest. vallavalitsus, Väike-Maarja gümnaa- Auhinna suurus on 32 000 eurot. sium ja Väike-Maarja valla raamatuko- Leelo Tungal on rohkete luule- ja gu. proosaraamatute autor, ta on kirju- Tänavune F. J. Wiedemanni keele- tanud ja tõlkinud nukunäidendeid, päev toimub Väike-Maarjas 23. april- kuuldemänge, ooperilibretosid, muu- lil kell 11.00. Pärast ettekandeid selt- sikalitekste. Ta on töötanud õpetajana, simajas istutab laureaat Leelo Tungal Kadri Kopso (vasakul) suundumas koos Kotli Väike-Maarja teemapäeval osalenutega Alar Kotli olnud ajakirja Hea Laps toimetaja 21 keeletammikusse oma nimipuu. projekteeritud Väike-Maarja gümnaasiumi algklasside majja. Foto: Ilve Tobreluts aastat selle algusest peale. Leelo Tun- Ferdinand Johann Wiedemanni gal on koostanud populaarse aabitsa keeleauhinna laureaadid: spordi-, sotsiaal- või mõnes muus vald- ning valmistas arhitekti 110. sünni- koduleibade küpsetamisesse, mis viis ning emakeelelugemikke, viisistatuna 1989 Henn Saari konnas on aasta jooksul silma paistnud aastapäeva tähistamiseks ette sisukad laiemale avalikkusele leivaküpsetami- on tema tekstid jõudnud laulupidude 1990 Hella Keem, Erich Raiet erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud Kotli teemapäevad Väike-Maarjas, Rak- se õpitubade korraldamiseni, samuti armastatuimate palade hulka. Leelo 1991 Pent Nurmekund oluliselt Väike-Maarja valla arengut. veres ja Tallinnas. Kõik ikka selleks, et tema tegevust maheteravilja kasvataja Tungla keelekasutus on nauditav ja toe- 1992 Rein Kull, Valev Uibopuu Kadri Kopso 2014. aasta oli tihe- anda võimalikult palju infot Alar Kotli ja ökotoodete tervislikkuse propagee- tub eesti keele vormi- ning tähendus- 1993 Rudolf Karelson, Uno Liivaku dalt seotud arhitekt Alar Kotli loomin- eluloo, töö ja kaunite ehitiste kohta. rimisel. võimaluste ja -nüansside põhjalikule 1994 Nikolai Baturin, Paul Saagpakk gu taastutvustamisega. Ehitusala ja Pea aasta kestnud Kotli teemaliste Valla aasta tegijat tunnustatakse tundmisele. 1995 Lennart Meri arhitektuuri hästi tundva inimesena ürituste sari tipnes näituse „Sümbolite 24. veebruaril Väike-Maarja seltsi- Ferdinand Johann Wiedemanni 1996 Juhan Peegel avastas Kadri Kopso mõni aasta taga- arhitekt Kotli“ avamisega 28. augustil majas kell 12.30 algaval vabariigi keeleauhinna üleandmine toimub 23. 1997 Eduard Leppik si, et arhitekt Alar Kotlist (27.08.1904- Väike-Maarja gümnaasiumi algklasside aastapäeva aktusel. veebruaril kell 15 Tartu Ülikooli aulas. 1998 Mari Must, Huno Rätsep 04.10.1963) tänapäeval väga palju ei majas. Näitus tõi Alar Kotli ja tema rik- F. J. Wiedemanni keeleauhind mää- 1999 Tiiu Erelt, Uno Mereste teata ja adus, et tema missioon on teha kaliku loomingu rahvale taas lähemale Ilve Tobreluts ratakse igal aastal ühele isikule väl- 2000 Ellen Uuspõld japaistvate teenete eest eesti keele 2001 Ülle Viks, Eduard Vääri Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, 2002 Valdek Pall propageerimisel või kasutamisel. Aasta 2003 Mati Hint, Helju Vals tagasi määrati Wiedemanni keeleau- 2004 Viivi Maanso hind Arvo Krikmannile, esimesena sai 2005 Haldur Õim TALUTURG selle 1989. aastal Henn Saari. 2006 Heldur Niit R, L 10-15 Auhinnakomisjonile esitati keele- 2007 Kristiina Ross auhinna saamiseks viis tingimustele 2008 Mati Erelt Väike-Maarja bussijaamas vastavat kandidaati: Marja Kallasmaa – 2009 Ilse Lehiste Müügil kohalike tootjate köögivili, piima- ja esitaja Eesti Keele Instituut; Reet Kasik 1010 Ain Kaalep – esitajad Emakeele Selts ja Tartu Üli- 2011 Tiit-Rein Viitso teraviljatooted, hoidised, mesi, käsitöö. kool; Peep Nemvalts – esitaja Tallinna 2012 Mari Tarand Info 526 0283 Teadlaste Maja; Asta Põldmäe – esitaja 2013 Valve-Liivi Kingisepp Eesti Kirjanike Liit; Leelo Tungal – esi- 2014 Arvo Krikmann 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2015.a. Vallavanema kuu Idamaade kalendri järgi hakkas 19. tegemist tulumaksu veebruaril Roheline Puukits avaldama tõusuga konkreet- mõju käesolevale aastale. Kas Kitse sele omavalitsuse- aasta toob meile stabiilsust või hoopis le, siis keskvalitsu- muudatusi igasse eluvaldkonda, selle se tasandusfondist kohta võib internetikeskkonnas leida laekub rahalisi küllaltki erinevaid ennustusi ja seisu- vahendeid vähem kohti. Igal juhul on mõistlik soovitus, ja vastupidi. Seda et tark on hoiduda „silmapette“ eest, põhimõtet on küll sorteerida veidi oma elukogemuste kritiseeritud, sest „seljakotis“ ja otsustada, mida just Si- see ei motiveeri nul vaja on või mis Sinu eesmärkide kohalikke omava- saavutamist takistab. litsusi ettevõtluse Viimasel kalendrikuul on Eesti mee- arendamisega tege- dias, poliittemaatilistel debattidel ja lema. Samas ei ole vahel ka pimedas kortermaja koridoris ka midagi paremat võimalik kuulda poliitilist mantrat: vali stabiilsuse hoidmi- mind. Mööda maakondi tuuritavate seks välja mõeldud. poliitikute sõnul leiavad nad igas lin- Teine tasandusfon- nanurgas ja ka metsatagustes külades di summat määra- väga palju väga sõralikke inimesi. Oh vaks oluliseks tegu- imet! Kas tuleks kehtestada perma- riks on meie elanike nentne valimiskampaania periood, et arv. Väike-Maarja lihtrahva ja riigikogu liikmete vaheline valda saabus eelmi- „lõhe“ oluliselt väheneks ning aktiivses sel aastal 99 isikut kasutuses oleva kõnekäänu: „eestlase ja sündis 39 väikest lemmikroog on teine eestlane“ saaksi- kodanikku. Lahku- me ära unustada. Esindusdemokraatiat jaid mujale oli aga kasutavas ühiskonnas on konfl ikt eri- 197 inimest ja suri nevate erakondade vahel paratamatus 70 inimest. Seega ning seda väga lihtne ravida ei ole. Või- kokkuvõttes on ela- malus on aga valida vahendeid, kuidas nike arv vähenenud oma erakonna mõtteviise ja tegevus- 129 inimese võrra. kava avalikkusele tutvustatakse, kas ai- Suuremad elukoha Õppekeskuse IT süsteemide spetsialistide ja sõiduautotehnikute lõpuaktus 6. veebruaril. nult teravalt vastandudes, populistlikke vahetused olid seo- Grupijuhendajad Janar Lükk ja Merle Kiigemaa. Foto: Ly Ipsberg lubadusi propageerides või läbi avatud tud Tallinna linnaga väitluste lahendusi leides. (meie valda saabus sealt 19 ja Tallin- a kevadel juba eelarvestrateegias maa- vajaduspõhise peretoetuse vastu ol- „puudutavad“. Saame olla rõõmsad ka Vallavalitsusel on aasta alguse olu- na läks 39 inimest), välismaalt saabus maksu tõusu planeerimist, siis oleks nud oodatust oluliselt madalam (pe- meie tänavuse aasta F. J. Wiedemanni lisemaks tegevuseks valla 2015. aas- 12 ja välismaale lahkus 32 inimest (sh vaja peaaegu mustkunsti, et tõsta iga retoetuseks planeeritud vahendeid jäi keeleauhinna laureaadi auhinna saaja ta eelarve eelnõu koostamine. Kuigi Soome 23). Võttes aluseks selle, et õpetaja palka 12,5%, kui selleks rahalisi Väike-Maarja vallas kasutamata), siis Leelo Tungla üle, sest ka meie omava- eelarve I lugemine oli juba 2014. a meie vallal on tulumaksu laekumine vahendeid on võimalik kasutada ainult suurenevad toetuse summad kasvata- litsusest oli just tema tunnustamisele detsembris, on siiski vaja veel eelarve kasvanud ning elanike arv on vähene- 1,7% võrra suurendatud kogusummast. vad tõenäoliselt