Tallinna positiivne programm 2014–2018 IIVNE PROGRAMM 2014–2018 IIVNE T TALLINNA POSI TALLINNA Sisukord Linnapea eessõna 5 Tallinna põhilised arengusuunad, väljakutsed ja ülesanded 7 Rahvastiku areng 7 Sotsiaalareng 9 Majandusareng 10 Valdkondlikud prioriteedid 11 Valimuuring linnaosade väärtustest 18 Mida linnaosades väärtustatakse? 18 Millest linnaosades enim puudust tuntakse? 20 Haabersti linnaosa elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 22 Sissejuhatus 24 Esitatud ettepanekud valdkonniti 25 Tallinna Kesklinna elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 30 Sissejuhatus 31 Esitatud ettepanekud valdkonniti 32 Kristiine linnaosa elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 38 Sissejuhatus 40 Esitatud ettepanekud valdkonniti 41 Lasnamäe linnaosa elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 46 Sissejuhatus 33 Esitatud ettepanekud valdkonniti 50 Mustamäe linnaosa elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 52 Sissejuhatus 54 Esitatud ettepanekud valdkonniti 57 Nõmme linnaosa elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 62 Sissejuhatus 64 Esitatud ettepanekud valdkonniti 65 Pirita linnaosa elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 70 Sissejuhatus 72 Esitatud ettepanekud valdkonniti 74 Põhja-Tallinna linnaosa elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 76 Sissejuhatus 78 Esitatud ettepanekud valdkonniti 79 2 3 Tallinna linn alustas kevade hakul projektiga „Tallinna positiivne programm“, mille esimeses etapis ootasime Teie mõtteid ja ettepanekuid oma kodukoha ning üldiselt Tallinna kui elukeskkonna paremaks muutmisel. Nüüd oleme kõigis linnaosades Teie mõtete üle diskuteerinud ning arutanud ja välja valinud Teie jaoks olulisemad ideed. Teie ettepanekutest on koostatud Tallinna linna positiivne programm aastateks 2014–2018. Me ei tee saladust, et paljuski saavad just elanike tehtud ettepanekud aluseks tegevusele, mida Tallinna linnavalitsus koostöös linnaosadega tahab ellu viia järgmisel neljal aastal. Tänan kõiki elanikke, kes julgelt oma arvamust avaldasid. Muuseas, sel aastal valiti Tallinn taas maailma kümne kõige intelligentsema kogukonna sekka kuuluvaks linnaks. Kelle käest me siis veel peaksime küsima oma linna arengu kohta, kui mitte oma elanikelt. Teie kaasabiga muudame Tallinna veelgi paremaks ning viime ellu Teie poolt pakutud ideed. Edgar Savisaar Tallinna linnapea 4 5 Tallinna põhilised arengusuunad, väljakutsed ja ülesanded Rahvastiku areng Tallinnas elab 2013. aasta juuni seisuga 426 503 inimest. Erinevalt Eestist tervikuna on Tallinna elanike arv viimasel kümnendil stabiilset kasvanud ning see tingib vajaduse parandada eluasemete kättesaadavust, hoida ajakohasena linna lasteasutuste ja koolide võrku ning tagada avalike teenuste kättesaadavus. Noorte sisseränne on suurendanud nooremate vanuserühmade osakaalu linna rahvastikus ning loonud soodsa pinnase sündimuse kasvuks ja positiivseks iibeks. Tallinna linnaosade elanike arv aastatel 2008–2013 Muutus 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2008–2013 (2008–100%) Tallinn 401 372 404 005 406 703 411 980 416 144 425 249 6 Haabersti 39 587 40 454 41 051 41 549 42 294 43 187 10 Kesklinn 47 671 48 158 48 646 50 182 51 308 54 025 13 Kristiine 29 478 29 221 29 395 29 810 30 055 30 765 4 Lasnamäe 112 001 113 332 114 258 115 654 116 273 117 514 5 Mustamäe 64 243 64 339 64 113 64 597 64 237 65 347 2 Nõmme 38 725 38 428 38 100 38 275 38 898 39 274 1 Pirita 14 039 14 595 15 135 15 567 16 636 17 243 23 Põhja-Tallinn 55 628 55 478 56 005 56 346 56 443 57 894 4 Allikas: Tallinn arvudes 2013 7 Tallinna rahvastikuprognoosi kohaselt kasvab 65-aastaste ja vanemate osakaal Tallinna rahvastikus 2020. aastaks 18 protsendini ja 2030. aastaks 20 protsendini. See tähendab, et maksumaksjate arv võib väheneda ja paratamatult kasvab majanduslik surve linnaeelarvele. Seega on sama või parema elustandardi saavutamiseks hädavajalik suurendada tööturule Sotsiaalareng jäävate elanike tööviljakust. Samuti tuleb ühe prioriteedina vältida Majanduskriis Euroopas ei ole praeguseks kaugeltki ületatud ning seetõttu väljarännet välismaale ja soodustada juba lahkunute tagasipöördumist. vajavad endiselt tuge nii eakad, noored kui ka tööjõuturult kõrvale jäänud Linna ettevõtluspoliitika peab sellesuunalisi muutusi soodustama. Samas elanikud. Seetõttu on tähtis tegeleda nende riskirühmade abistamisega. on praegu ja eeldatavasti ka lähitulevikus väljaränne Tallinnast tunduvalt Suurenev nõudlus eakatele suunatud hoolekande-, meditsiini- ja väiksem kui mujalt Eestist. Tallinna elanikkonna üks olulisi ressursse on vabaajateenuste järele tingib vajaduse suunata senisest enam ressursse paljurahvuselisus. Eri rahvuste rahulik kooseksisteerimine on oluline sellele vanuserühmale mõeldud päevakeskuste, hooldekodude ja aktiivsete eeltingimus elanikusõbraliku linna hoidmisel. Linna elanikkonna rahvuslik isetegevusvõimaluste loomiseks. mitmekesisus tähendab ka seda, et linn peab suutma luua eri rahvuste Tallinn pakub jätkuvalt toetusmeetmeid noorte ja töötute tööellu esindajatele tingimused nende kultuuri edendamiseks ja tarbimiseks. naasmiseks ja toimetulekuraskustes isikute abistamiseks. Tallinna linn on Tallinna rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 2013. aastal aastatel 2009–2013 organiseerinud mitu tööbörsi. Tööhõive parandamiseks ja ettevõtjatelt saabunud info vahendamiseks jätkatakse töömesside 85+ korraldamist. Meetmeid noorte tööturule naasmiseks pakuvad eri Mehed 80- Naised programmide näol ka Tallinna noortekeskused. Tööjõuressursi säilitamise 188 014 75- 231 816 toetusmeetmena jätkatakse pärast olemasoleva abipaketi lõppemist töötute 70- rakendamist avalikus töös: parkide ja haljasalade hoolduses ning kõnniteede 65- puhastamises. Vastavalt vajadusele ja eelarvevõimalustele jätkatakse end 60- juba hästi tõestanud sotsiaalsete töökohtade pakkumist linna mõnedes 55- allasutustes ja ettevõtetes. Jätkub tööõigusnõustamine ja asjakohaste 50- juriidiliste dokumentide koostamise toetamine. Tööotsijate klubid 45- valmistavad töötuid ette edukaks tööotsinguks, klubide jätkuprogrammis 40- 35- aidatakse edukamatel tööotsijatel iseendale töökohta luua nõustamise, 30- ettevõtluskoolituse ja inkubatsiooni kaasabil. 25- Konkurentsivõimelistele ettevõtetele, kes on huvitatud laienemisest 20- ja kasvust, pakutakse toetusvõimalusena investeeringutoetust uute 15- töökohtade loomiseks. Elanike tervisekäitumise kujundamiseks ja 10- muutmiseks on oluline tervisedendusprojektide elluviimine. Samuti tuleb 5-9 kasutada suunatud toetusi majanduslikult vähem kindlustatud elanike 0-4 puhul, kes on ka suurimad tervise riskirühmad. Erilist tähelepanu tuleb 20 15 10 5 0 0 5 10 15 20 pöörata alkoholipoliitikale, laiendada töökollektiivides ja koolides tehtavat Tuhandetes Tuhandetes alkoholismi ennetustööd ning kujundada karskus elunormiks. Allikas: Tallinn arvudes 2013 8 9 vaadeldavust. Parimate ruumi- ja arhitektuuriliste lahenduste saavutamiseks on oluline korraldada arhitektuurivõistlusi. Autostumise kasvu aeglustamiseks tuleb luua sõiduautode kasutamisega võrreldavad alternatiivsed liikumisviisid. Eriti oluline on parandada Majandusareng linnaruumi ligipääsetavust ühistranspordi (sh rööbastranspordi) ja Tallinn koos teiste Harjumaa kohalike omavalitsustega moodustab Eesti kergliikluse osatähtsuse suurendamise ja kättesaadavamaks tegemise teel. suurima majanduspiirkonna, mis on märkimisväärsel kohal kogu Läänemere Trammiliikluse arendamine ja kiire ühendus Lasnamäe ning Tallinna majandusruumis. Tallinn on väliskapitali jaoks peamine tõmbekeskus lennujaamaga aitavad luua parema liikluskeskkonna, mida tuleb käsitleda Eestis. Suhteliselt odava tööjõuga majandusmudel on ammendumas ning linnaruumi korraldamise ja eri transpordiliikide koos kasutamise kontekstis. suund on võetud teadmismahukale ja ekspordile suunatud majandusele. Tuleb leida võimalusi ühistranspordi keskkonnasõbralikuks arendamiseks, Tallinn on Läänemere-äärne oluline kaupade ja reisijate mereveo keskus. aga samuti suurendada ühissõidukite kiirust, rajada ühissõidukiradasid, Väikeettevõtluse soodustamiseks ja stabiilselt tegutsevate turgude loomiseks laiendada „Pargi ja reisi” süsteemi ning arendada Tallinna ja Harjumaa on oluline jätkata munitsipaalturgude rajamist ja laiendamist. Alates 2009. ühtset piletisüsteemi. aastast on linna asutus Tallinna Turud igal aastal avanud või rekonstrueerinud eri linnaosades vähemalt ühe munitsipaalturu (Nõmme turg, Lasnamäe turg, Mustamäe turg ja kalaturg Kalasadamas). Linnaplaneerimises tuleb Valdkondlikud prioriteedid senisest enam võtta suund suuremate maaüksuste kaupa planeerimisele, Ettevõtlus, turism ja tööhõive mis eeldab täiendusi seadustes. Linna ettevõtluspoliitika peamine sihtrühm on alustavad mikro- ja Linnal tuleb maakasutuse intensiivistumisest tulenevalt ennetada eri väikeettevõtted, eriti sellised, mis on suutelised eristuma kas ekspordivõime, kasutusfunktsioonide konflikte, mis lähemas või kaugemas perspektiivis uuenduslikkuse või tehnoloogilise arengu poolest. Ettevõtluspoliitika on võivad nõrgendada ettevõtete konkurentsivõimet (nt ärihoonete arendamine suunatud nende klastrite arendamisele, millel on potentsiaal läbi lüüa ka vanalinna kontakttsoonis vs. vanalinn kui turismitoode). Maakasutuse rahvusvahelises konkurentsis. intensiivistumine kujutab endast nii ohtu kui ka turismi edendamise võimalust. Vältima peab survet väljakujunenud turismiobjektidele ja Ettevõtluse arendamisel on kuus prioriteetset valdkonda: infotehnoloogia, puhkealadele. Teisest küljest tuleks uutes arendusprojektides näha ka mehhatroonika, meditsiin ja meditsiinitehnoloogia, loomemajandus, võimalust kujundada