Palverännak Lääne-Harjumaal! Marsruudid Harjumaa lääne suunal on soovituslikud, kulgevad enamjaolt suurtest maanteedest eemal, võimaldades näha Harjumaa kauneid paiku - loodus- ja kultuuriobjekte. Lääne-Harjumaa on eriti rikas mõisate poolest, kuid siin on ka palju uusasumeid. Tallinnast välja rännates ilmestab kogu rannikut võimas paekallas, mis vaheldub kaunite liivarandadega Vääna-Jõesuus, Keila-Joal, Kloogarannas, Lohusalus ja Laulasmaal. Kuna rännaku eesmärk on tutvustada Harjumaa kauneid pühakodasid, siis ranniku äärt pidi me seekord ei rända. RÄNNAKUD LÄÄNE-HARJUMAAL MARSRUUT Tallinn-Viru väljak – Keila linn – Paldiski linn – Padise – Harju-Risti – Riisipere – Hageri – Tallinn A. Tallinn Rännak Harjumaale algab Tallinnast ja suund tuleb võtta Keila linnale. Kohale saab rongiga, jalgrattaga ja jalgsi ning kui need variandid ei sobi, siis kõigi pühakodade ligi pääseb autoga, kuigi sel juhul võib mõni huvitav loodus- või kultuuriobjekt maanteed mööda sõites nägemata jääda. Jalgrattaga rännakut alustades tuleb kõigepealt jõuda mööda Paldiski maanteed Haabersti ringile. Kasutada saab ühistransporti-trollibuss nr 6 kesklinnast või nr 7 Balti jaamast. Haabersti ringil vasakule jääb Õismäe elamurajoon, linnast välja tuleb liikuda mööda Paldiski maanteed, paremale jääb Harku järv. Rännutee algul on võimalik liikuda kergliiklusteed mööda, kuid mingil hetkel see võimalus lõpeb. Maantee Tallinnast Keilani on tihedalt autode poolt kasutuses, seega mitte kuigi turvaline. Haabersti ringilt Keilasse kiriku juurde on 19 km. NB! Turvalisem ja mõislikum on istuda siiski Balti jaamas rongile ja sõita rongliga Keilasse ning seal oma rännakut jalgsi või jalgrattaga alustada. Elroni rongide sõidugraafikud http://elron.ee/en/ B. Keila linn asub Harju maakonna lääneosas, Keila kiriku torn on kõrge ja paistab juba kaugelt tulijale silma. 1. Keila Miikaeli kirik, ehitusaeg XIV-XIX saj. See on Harjumaa avaraim keskaegne maakirik, lähedane Tallinna hilisgootikale. Torni uusgooti dekoor aastat 1851 (kiviraidur Johann Gottfried Exner). Kirikus renessanss- ja barokk-kunsti, sh paljukorruseline altarisein (Tobias Heintze, 1632). Ka kantsel ja võidukaaregrupp samalt meistrilt. Maal “Jakobi unenägu” õpetaja Eberhard Moriani mälestuseks (1669). Kirikuaias suuri paest ratasriste (XVII) ja ümbruskonna mõisnike matusekabelid. Kindlasti peaks külastama peale kiriku Keilas asuvat maakonna muuseumi, mis jääb otse kiriku juurest kiviviske kaugusele. Harjumaa muuseum asub Keila mõisa hoones. Kui kõht on vahepeal tühjaks läinud, siis Keila linnas on mitmeid söögikohti, kus kõhu täis saab süüa ja kaupluseid, kus söögi- ja joogivarusid täiendada. Söögikohad Keila linnas: Kohvik-restoran Keegel Jaama tn 1, kohvikud Plats ja Gnoom Keila keskväljakul http://www.visitharju.com/et/kohvik-restoran-kegel Cafe Plats, Keskväljak 10 Kohvik Gnoom, Keskväljak 3 Peetri Pizza, Ohtu tee 2 Keilast edasi tuleb rännata Paldiski suunas, tee pikkus Paldiskini on 24 km. Teadmiseks, ka see maantee on üpriski tiheda liiklusega maantee. NB! Keilast Paldiskisse saab sõita samuti Elroni rongidega! Tasub seda varianti kasutada, sest Paldiskis ja Pakri poolsaarel tiirutades tuleb kohapeal päris palju kilomeetreid kokku. C. Paldiski linn, sadamalinna Paldiski haldusalasse kuuluvad Eesti loodeosa võimsaim Pakri poolsaar ja suurimad saared – Väike- ja Suur-Pakri saared. Poolsaare tipus asub Pakri tuletorn. Paldiski on linn, mis nõukogude ajal oli suletud, täna aga elab linnas pisut üle 4000 elaniku. Paldiskis on kogunisti kolm pühakoda. 2. Paldiski Nikolai kirik, Mere tn 12, ehitusaeg 1842 Klassitsistlik kirikuhoone, milles üle poole sajandi oli peremehetsenud nõukogude sõjavägi, sai 1999 taas jumalakojaks pühitsetud ja uue võimalustekohase sisustuse. Altarimaal „Ülestõusmine“ (Bernhard Plockhorsti järgi, 1888) oli Jumala abiga siiski alles hoitud ning sai 1998 taas kohale seatud. Pühakoja sõjaeelset idüllilist minevikku tuletab meelde J. Weidenstrauchi säravais värvides maal „Paldiski kiriku vaade“. 3. Paldiski Nelipühi kirik, ehitusaeg XX saj. Nõukogude ajal kasutati seda maja kinohoonena. Jumalateenistustega alustati esimest korda selles hoones aastal 1994 ja need toimusid kuni 2008. aastani. Taasalustati jumalateenistustega 2012 aasta suvel. 4. Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik, Muuli tn 4, ehitusaeg 2003 Miniatuurse sibulkupliga puukirik on sisustatud kaasaegsete ikoonidega ja ümber ehitatud kunagisest linnamuuseumi hoonest. Peale kirikute on Paldiskis ja Pakri poolsaarel palju muudki huvitavat vaadata. Linnal on kirju alalugu, mille kohta saate lugeda siin. Vaatamisväärsused Paldiskis on Paldiski allveelaevnike õppekeskus, Paldiski Raudteejaam, Peeter I kindluse bastionid, Peetri I tuletorn, Pakri tuletorn, Pakri pankrannik, Paldiski merekool, Pakri saared, Leetse mõis. Paldiskis on ka mõned head söögikohad, nagu kohvik Peetri Toll, Peetri pitsa ja Lõunasadama kohvik ning kauplused. Tee peale jäävad ööbis- ja söögikohad jäävad põhiliselt Keila valda Laulasmaale. Laulasmaa SPA http://www.visitharju.com/et/laulasmaa-spa Laulasmaa Side Puhkekeskus http://www.visitharju.com/et/searchpage?key=laulasmaa+side Laulasmaa Puhkekeskus http://www.kutimuti.ee/laulasmaa.htm Kase talu majutus http://www.visitharju.com/et/searchpage?key=kase Koplimadise külalistemaja http://www.koplimadise.ee/ Paldiskist edasi tasub võtta suund Padisele, tee peale jääb (10 km) Harju Madise kirik, üks Eesti ja Harju maakonna kaunemaid kirikuid kõrgel rannaastangul. 5. Harju-Madise Mattiase kirik, ehitusaeg XV-XVIII saj. Hoolitsetud pühakoda rannaastangul, kõrgest kellatornist plingib majakatuli Pakri lahele. Kantsli (1784) kõlaräästa tipus nikerdatud päikeseketas, mida rahvas on nimetanud laeva tüürirattaks. Altaritriptühhon 1631. Endisesse luukambrisse on sisse seatud tänu- ja eestpalvekabel, kuhu jäetud palvesoovid võetakse pühapäeval koguduse eestpalvesse. Selle teelõigu peamine sihtpunkt on aga üks Eesti ja Euroopa vanimaid kloostreid – Padise klooster, Harju-Madiselt edasi umbes 10 km, Paldiskist-Padisele kokku umbes 20 km. D. Padise vald/Padise küla 6. Padise klooster: on tõenäoline, et Padise ümbrusest anti juba 1220. aastal ligikaudu 30 adramaad Dünamünde tsistertslaste kloostrile hüvituseks selle eest, et kloostri mungad olid aidanud toimetada siinsete elanike usulist pööramist ja ristimist Eestimaa vallutamise järel. Kloostri ajalugu on pikk ja keeruline, rohkem saab lugeda siit Padise kloostri lähedal asub Padise linnamägi ja otse kloostri vastas on imekaunis Padise mõisahoone. Padise mõisa ajalooga saate tutvuda siin Päev on olnud muljete rohke, aga kindlasti ka väsitav, seega tasub nüüd mõelda, kuhu ööbima jääda. Majutuskohad teekonnal: Padise mõisa hotell http://www.visitharju.com/et/padise-manor , kohe Padise kloostri kõrval Kallaste Turismitalu www.kallastetalu.ee , Padise kloostri juurest tagasi Keila poole 3 km Paekalda Puhkekeskus www.paekalda.ee , üle 5 km Padiselt tagasi Keila poole. Padisest kaugemale jäävad majutuskohad: Koogi Turismitalu [email protected] , Padise kloostri juurest 7 km Harju-Risti suunal Harju-Risti Kogudusemaja, Harju-Risti kiriku kõrval, üle 9 km Padise kloostri juurest Rätsepa Turismitalu , ligi 10 km Harju-Risti suunal Pedase hotell ja puhkekeskus http://www.visitharju.com/et/pedase-puhkekeskus-hotell , 18 km Harju-Risti suunal Puuna öömaja www.puuna.ee , 18 km Harju-Risti suunal Padiselt tasub liikuda veelgi edasi lääne poole umbes 9 km 7. Risti Püha Risti kirik, ehitusaeg XIV-XVII saj. Kristuse pühale ristile pühendatud kirik, mis algselt allus tsistertslaste Padise kloostrile, on harvaesineva ümartorniga (XV, pool tornist varises XVII sajandil) ja massiivsete müüridega mitmest ehitusjärgust. Interjööris harukordsed võlvimaalingud. Eripärased madal võidukaar ja pikihoone võlve toetav keskpiilar ning mitu eriotstarbelist orva lisavad pühakojale arhailist võlu. Kooris Tallinna kaupmeheproua Gertrude hauaplaat (1531), tornis heliseb Eesti vanim kirikukell. Barokiajast kantsel (Tobias Heintze töökoda, u. 1630). Silmapaistev keskaegne polükroomne nikerdusteos - suur krutsifiksgrupp (XIV) on Risti kirikust ära viidud Tallinna Niguliste muuseumiekspositsiooni. Kirikuaias Vaikuse laste rahupaik. Siit edasi jõuab Läänemaale. Kel soovi saab vaadata Läänemaa teeliste kirikuid Kuid mööda Harjumaad oma palverännakut jätkates tuleb pöörduda tagasi Tallinna poole. Padise kloostri juurest Nissi kirikuni on ligikaudu 24 km, tuleb tulla tagasi Vasalemma mõisani (6,5 km), kus täna asub Vasalemma Põhikool. Mõisa juures Padiselt tulles tuleb pöörata paremale ja edasi võtta suund Riisipere peale, Nissi kirikuni on Vasalemma teeristist 17 km. E. Riisipere ja Nissi vald 8. Nissi Maarja kirik, ehitusaeg 1873 „Nina pikk kui Nissi kiriku torn“, öeldi vanasti. Stiilse uusgooti maakiriku (Peterburi arhitekt David Grim) torn on tõesti sale ja sihvakas ning paistab kaugele. Stiiliühtne on avara ja heleda pühakoja sisustus: altar, kantsel, aadlirõdu. Kooriruumi valgustavad Riias valmistatud suurepärased vitraaþaknad „Evangelist Johannes“ ja „Apostel Peetrus“ (H. Beyermann, 1902), leidub kunstiväärtuslikke maale. Siin tasub vaadata üle ka Riispere elektrijaama hoone ja siis asuda tagasiteele Tallinna poole. Tagasiteel Tallinna suunas jäävad tee peale (umbes 10-14 km) sellised huvipakkuvad paigad ja ajaloolised hooned nagu Laitse Loss ja Laitse Graniitvilla , kuid ka aktiivset tegevust pakkuv LaitseRallyPark– rallipark kogu perele. Laitsest edasi liikuge Ruila küla poole (2,5 km) Haapsalu-Laitse teeristist, seal asub Ruila Tall. Rulia külast Ääsmäe suurde teeristi on üle 8