LISA 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 2 1 RAHVASTIK ....................................................................................................... 3 1.1 ELANIKE ARVU MUUTUSED ............................................................................... 3 1.2 ELANIKKONNA SOOLIS-VANUSELINE STRUKTUUR ................................................ 5 1.3 LOOMULIK IIVE JA RÄNNE ................................................................................. 6 1.4 RAHVASTIKUPROGNOOS .................................................................................. 9 2 MAJANDUSLIK JA SOTSIAALNE KESKKOND ............................................. 16 3 JUHTIMINE JA KODANIKULIIKUMINE ........................................................... 25 3.1 VALLA JUHTIMINE JA EELARVE ........................................................................ 25 3.2 KODANIKUÜHISKOND ..................................................................................... 32 4 VALDKONDLIK ANALÜÜS.............................................................................. 35 4.1 HARIDUS ...................................................................................................... 35 4.2 PLANEERIMINE ............................................................................................. 42 4.3 VABA AEG .................................................................................................... 44 4.4 SOTSIAALVALDKOND ..................................................................................... 47 4.5 TARISTU JA TRANSPORT ................................................................................ 51 4.6 KESKKOND ................................................................................................... 54 Sissejuhatus Hetkeolukorra analüüs on Rae valla arengukava 2016-2025 lahutamatu lisa. Käesolevas dokumendis antakse ülevaade Rae valla arengut mõjutavatest teguritest. Alustatakse rahvastiku, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna ning juhtimise ja kodanikuühiskonna teemade kirjeldamisega ja seejärel jätkatakse valdkonnapõhise analüüsiga. Seejuures on määratletud fookusvaldkonnad, mida käsitletakse põhjalikumalt: haridus, planeerimine, vaba aeg ja sotsiaalvaldkond. Tähelepanuta aga ei jää ka teised valdkonnad: taristu ja transport, keskkond, ettevõtlus. Viimane on kajastatud majandusliku ja sotsiaalse keskkonna peatüki all. Tavapäraselt tuuakse võrdlusena välja andmed Eesti kui terviku ja Harju maakonna kohta. Lisaks vaadeldakse Rae valla paiknemist teiste Tallinna linnapiirkonna moodustavate omavalitsuse seas. Hetkeolukorra analüüsi osa on ka OÜ Cumulus Consulting poolt koostatud täiendav rahvastikuprognoos. Analüüsis esitatakse muuhulgas arengukava uuendamise protsessi tarbeks Rae valla poolt tellitud ja OÜ Positium LBS koostatud “Rae valla elanike arvu muutuse ja tööaja kohtade analüüs aastatel 2010 ja 2015” tulemuste kokkuvõte. 2 1 Rahvastik 1.1 Elanike arvu muutused Statistikaameti andmetel elab 1. jaanuari 2016. aasta seisuga Rae vallas 15 794 inimest, Rahvastikuregistri andmetel 15 966 inimest – erinevus 172 (ehk 1,1%). Varasemalt erinesid andmed tunduvalt rohkem – näiteks elas Rahvastikuregistri andmetel 2015. aastal Rae vallas 11,4% (1722) vähem inimesi kui Statistikaameti andmetel. Statistikaamet muutis alates aga 2016. aastast rahvaarvu arvutamise metoodikat. Eesti püsielanike arvutamisel kasutatakse registrite põhjal koostatud residentsuse indeksit. Elukohaks on isikute rahvastikuregistri järgne elukoht, selle puudumisel kajastuvad isikud jaotises “Maakond teadmata”. Passiivse mobiilpositsioneerimise andmetel1 oli Rae valla keskmine alaliste elanike arv 2010. aastal hinnanguliselt 14 580 inimest. 2015. aastaks kasvas alaliste elanike arv ligikaudu 29%, tõustes 18 769 elanikuni. Mobiilpositsioneerimise teel saadud Rae valla rahvaarv võib tulenevalt andmekogumise metoodikast sisaldada ka Rae valla piiri lähedal elavaid teiste kohalike omavalitsuste elanikke. Andmebaaside-vahelised erinevused Rae valla elanike arvus tulenevad andmete kogumise erinevatest meetoditest ja seetõttu pole ka vastavad elanike arvud otseselt võrreldavad. Samas annavad need arvud meile teatava indikatsiooni. Reaalsuses on Rae valla elanike arv ilmselt suurem kui Rahvastikuregister seda näitab. Järgneva rahvastikuanalüüsi ja -prognoosi lähtealuseks on Rahvastikuregistri andmed perioodi 1.01.2011 kuni 1.01.2016 kohta. Rahvastikuregistri andmed on kohalikule omavalitsusele aluseks nii üksikisiku tulumaksu laekumisel kui ka valdava osa kohalike teenuste ja hüvede osutamisel. Läbivalt on eristatud valla neli kanti: Jüri, Lagedi, Peetri ja Rae. Rae valla täpsusega registreeritud elanikud on arvestatud Jüri kanti. Viimasel viiel aastal toimunud rahvaarvu muutus on välja toodud joonisel 1. Teistest eristub selgelt Peetri kant, kus rahvaarv on viie aastaga suurenenud 62%. 8000 7000 7018 6000 5533 6016 5000 Jüri kant 4000 4332 Lagedi kant 3000 Peetri kant 2000 1483 1494 Vaida kant 1438 1000 1326 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Joonis 1. Rahvaaru muutus Rae valla kantides 2011-2016 Kõigis neljas kandis on üks elanike poolest arvukam keskus ning suuremad ja väiksemad külad. Viimasel kümnendil kiire kasvuga silma paistnud Peetri kandi külad 1 OÜ Positium LBS “Rae valla elanike arvu muutuse ja tööaja kohtade analüüs aastatel 2010 ja 2015”, 2016 3 on keskmisest suurema elanikkonnaga ning Peetri aleviku elanike arvukus on ületanud vallakeskuse Jüri elanike arvu (vt joonis 2). Kuigi valla rahvaarv on kiirelt kasvanud, ei jaotu kasv valla siseselt ühtlaselt (vt joonis 3). Kui kõige kiiremini kasvanud Peetri kandis on elanike lisandunud kõikidesse küladesse (sh on 19. juulist 2013 osa Järveküla ja Kurna küla maade arvelt moodustatud Uuesalu küla), siis Jüri ja Lagedi kandis on mitmeid külasid, kus rahvaarv on hoopis vähenenud. Vaida kandis on rahvaarv tervikuna vähenenud ja seda eelkõige kandi keskuses Vaida alevikus. Samas tuleb arvestada, et 2013. aastal põhjustas Tallinna linna poolt ellu kutsutud ühistranspordi soodustus ühekordse erakorralise väljaregistreerimise laine kõigist Harjumaa omavalitsustest. -80% -60% -40% -20% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% Seli -4 -17% Aaviku -28 -14% Pildiküla -8 -12% Pajupea -9 -7% Kurna -4 -5% Jüri alevik 45 1% Vaskjala 37 6% Jüri Lehmja 4 10% Kautjala 2 13% Patika küla 88 21% Karla 180 29% Limu 26 37% Veskitaguse 38 43% Rae vald 116 76% Soodevahe -9 -56% Veneküla -4 -17% Tuulevälja -5 -14% Kadaka -2 -5% Lagedi Lagedi alevik 24 3% Ülejõe 9 8% Kopli 155 42% Assaku alevik 27 6% Rae 277 29% Peetri alevik 37% 1558 Peetri Järveküla 544 49% Uuesalu 280 100% Salu -16 -25% Vaida alevik -96 -11% Suursoo 4 5% Suuresta 5 8% Vaida Vaidasoo küla 17 13% Urvaste 11 18% Aruvalla 30 20% -200 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 Joonis 2. Elanike arvu muutus Rae valla asustusüksustes 2011-2016 4 1.2 Elanikkonna soolis-vanuseline struktuur Rahvastiku soolis-vanuseline jaotus Rae vallas on tasakaalust väljas, mis on otseselt intensiivse sisserände tagajärg (vt joonis 3). See on omane kõigile Tallinna lähiomavalitsustele, mille territooriumile on aset leidnud valglinnastumine (nt Viimsi, Harku, Saue ja Kiili vald). Samas on kantide vanusstruktuuride vahel suured erinevused, mis peegeldab ka tõsiasja, mida pealinnast kaugemale, seda vähem on inimesi lisandunud. Kui eriti Peetri, aga ka Jüri kandi rahvastikku iseloomustab suur lastega perede ja madal eakate osakaal, siis Vaida kandis on tegemist Eestile tüüpilise üldiselt tasakaalus, kuid raskuskeskmest lähtuvalt vananevat rahvastiku näitava vanusjaotusega. Lagedi kant on vahepealne omades mõlemale eelnevale iseloomulikke jooni (vt joonis 3). Tasakaalustamata vanusjaotus muudab erinevate avalike teenuste vajaduse pikemaks ajaks laineliseks ja eeldab seetõttu ka paindlikkust ja nutikust avalike teenuste pakkumise korraldamisel. Eriti keerukaks võib keskpikas perspektiivis osutuda optimaalse haridustaristu rajamine ja selle kulutõhusalt kasutuses hoidmine. Jüri kant 80+ 2% 1% 75 – 79 2% 1% 70 – 74 3% 2% 65 – 69 4% 4% 60 – 64 5% 4% 55 – 59 5% 4% 50 – 54 5% 5% 45 –49 5% 5% 40 – 44 9% 10% 35 – 39 12% 12% 30 – 34 10% 9% 25 – 29 7% 6% 20 – 24 3% 5% 15 – 19 5% 6% 10 – 14 6% 7% 5 – 9 10% 10% 0 –4 8% 9% 20% 15% 10% 5% 0% 5% 10% 15% 20% Naised 2016 Mehed 2016 Peetri kant 80+ 1% 0% 75 – 79 1% 1% 70 – 74 1% 1% 65 – 69 2% 1% 60 – 64 3% 3% 55 – 59 3% 3% 50 – 54 4% 4% 45 –49 4% 6% 40 – 44 7% 9% 35 – 39 13% 16% 30 – 34 16% 13% 25 – 29 8% 5% 20 – 24 3% 3% 15 – 19 2% 3% 10 – 14 6% 6% 5 – 9 13% 13% 0 –4 12% 14% 20% 15% 10% 5% 0% 5% 10% 15% 20% Naised 2016 Mehed 2016 5 Lagedi kant 80+ 5% 2% 75 – 79 5% 2% 70 – 74 4% 3% 65 – 69 5% 6% 60 – 64 4% 5% 55 – 59 5% 6% 50 – 54 6% 8% 45 –49 6% 7% 40 – 44 7% 8% 35 – 39 9% 10% 30 – 34 7% 7% 25 – 29 7% 6% 20 – 24 4% 4% 15 – 19 4% 4% 10 – 14 6% 6% 5 – 9 7% 9% 0 –4 9% 7% 20% 15% 10% 5% 0% 5% 10% 15% 20% Naised 2016 Mehed 2016 Vaida kant 80+ 4% 2% 75 – 79 5% 3% 70 – 74 4% 3% 65 – 69 6% 5% 60 – 64 5% 6% 55 – 59 6% 7% 50 – 54 7% 6% 45 –49 6% 5% 40 – 44 7% 10% 35 – 39 7% 9% 30 – 34 7% 6% 25 – 29 6% 9% 20 – 24 6% 5% 15 – 19 6% 6% 10 – 14 6% 6% 5 – 9 5% 8% 0 –4 6% 4% 20% 15% 10% 5% 0% 5% 10% 15% 20% Naised 2016 Mehed 2016 Joonis 3. Rahvastiku soolis-vanuseline jaotus Rae valla kantides seisuga 1.01.2016 1.3 Loomulik iive ja ränne Erinevalt peaaegu kogu ülejäänud Eesti haldusüksustest ja riigist tervikuna, on loomulik iive Rae vallas tugevalt positiivne. Viimasel viiel aastal on sündide arv ületanud surmade arvu aastakeskmiselt ligi