KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Märt Miti mälestused: sissejuhatuseks Vello Paatsi Märt Mitt 1879. või 1880. aastal. Foto: EKM EKLA A-128:67 eie ühiskonnas on igati auväärne tegelda tulekul ei õnnestunud seda teoks teha.4 M oleviku või, veel parem, tulevikuga, kui Lisaks meie rahvuslikus liikumises tegut- teenida ära minevikus sorija halvustav tiitel. semisele on M. Mitil veel üks silmapaistev See on vist üks põhjuseid, miks läinud aasta teene, ta on sellal läbielatu oma mälestustes oktoobris jäi tähelepanuta 175 aasta möödumi- kirja pannud, ta on ajastu kroonik. Loomulikult ne Märt Miti sünnist. Ometi on M. Mitt meie pole Miti mälestused ajastu kronoloogia. Nagu rahvusliku liikumise aja üks olulisi tegelasi, mälestuste puhul tavaline, vaatleb ta sünd- eestluse ja Eesti põllumeeste ideolooge ning musi läbi oma prillide, kõiki asju pole ta kirja Carl Robert Jakobsoni mõttekaaslane. Kuigi pannud, on nähtavasti üht-teist unustanud, ta pole mahtunud 101 tuntuma eestlase1 hulka, kirjeldustes leidub ebamäärasusi ja -täpsusi, avaldasid tema surma puhul järelehüüde pea ent need ei kahanda kuigivõrd kirjapandu kõik suuremad ajalehed. Hiljemgi on meest väärtust. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kul- meeles peetud. Põllumehed tegid 1933. aastal tuuriloolises Arhiivis hoitavate mitmete 19. Tartu linnavalitsusele ettepaneku nimetada sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul tegut- Tartu senine Näituse tänav ümber Märt Miti senud kirjanike ja kultuuritegelaste mälestuste tänavaks. Tegu jäi küll tegemata, sest linna seas on Miti omad ühed kõige põhjalikumad haridusnõukogu leidis, et mehe nimi ei ole ja üksikasjaderohkemad ning need haaravad “laiematele hulkadele tuttav”2. 1934. augustis kolmveerandsajandilist ajavahemikku. Vara- avati Tartu Näituse väljakul mälestusmärgid semad eestlaste kirjalikud mälestused peaaegu M. Mitile ja C. R. Jakobsonile (mõlemad puuduvad, sest alles sajandi keskel hakkab hävinud).3 1980. aastate lõpul püüti asutada levima laiemalt kirjutamisoskus. M. Miti kunagisse elukohta Kiltrele Kanepi Mälestused algavad teadetega Märt Miti kihelkonnas küll muuseum, ent uute aegade vanaisa ja isa sünnitalust Eametsa külas Sau- 1 S. Vahtre (koostaja). Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Tallinn, Olion, 1997. 2 Tänavate ristseid. − Postimees 07.12.1933, nr. 287. 3 Avati mälestusmärgid põllumeeste esivõitlejaile. − Postimees 27.08.1934, nr. 233. Vt. Kolm ausammast Tartu näituseplatsile. – Postimees 13.07.1934, nr. 188. 4 H. Karm. Veel kord Kiltrest ja talumuuseumist. – Koit 03.11.1988, nr. 129; R. Raudvere. Mart Miti muuseum tulekul. – Maaleht 18.05.1989, nr. 20. 128 Tuna 1/2009 Vello Paatsi / Märt Miti mälestused: sissejuhatuseks ga mõisavallas Pärnumaal umbes 19. sajandi leiavad märkimist ka M. Miti 1100-lehekül- esimeste kümnenditega ja lõpevad võitlusega jelised mälestused, mis usaldati koos teiste Valgjärve valla uue Tamme koolimaja ehitami- materjalidega seltsis huvilistele uurimiseks se ümber 1899. aastal. Käsikirjas leidub väga ja tutvumiseks, seejärel pidi käsikiri liikuma erinevaid asju, nagu teateid perekondlikest Eesti Rahva Muuseumi ja leidma seal lõpliku sündmustest, olulisi paikkondlikke tegemisi, panipaiga. rahvusliku liikumise tähtsündmusi ja selles Käsikiri kadus huviliste vaateväljast ja tema osalenud tegelaste iseloomustusi ning üsna eksirännakutest täit selgust pole. Alles 1930. ootamatuid tähelepanekuid. Nii näiteks aastal leiavad M. Miti mälestused tähelepanu selgitab M. Mitt sõimusõna mulk päritolu ja Postimehe veergudel.8 Sealt selgub, et krooni- kasutuseletulekut ning viljandimaalaste poolt ka on küll säilinud, ent asub “praegu kadunu tartumaalastele sõimunime kaatsjalad andmist otsekohese sugulase käes Tallinnas hoiul”. nende viletsate riiete pärast.5 Mitmesuguseid Ajaleht lisab: “Kirjeldused on võrdlemisi head eluolulisi ja huvitavaid tähelepanekuid leidub ja elavasõnalised, mis korrigeerimist ei vaja M. Mitil küllaga. [– – –]. Kroonika on ka kahtlematult suure M. Miti mälestuste käsikirja saatus on olnud kultuurajaloolise väärtusega ja peaks meie üsna kummaline. Tema poja Karl Miti teatel ajaloolaste seas tähelepanu äratama.” Üks oli isa kirjutanud kaks põhjalikku mälestuste Märt Miti poegadest, Richard Mitt kinnitab käsikirja. Esimese käsikirja põhiosa, mis olevat 1933. a., et käsikirja annetas Karl Mitt Jo- sisaldanud M. Miti enda elukäigu kirjeldust, hann Voldemar Veski kaudu 10 aastat tagasi läinud kaduma ja ainult osa sellest jõudnud Eesti Rahva Muuseumile. Arnold Süvalep Eesti Rahva Muuseumi. Isa koostanud hiljem (Schulbach) ja Georg (Yri) Naelapea küll väi- uue käsikirja, mille esimesed osad olla valmi- davad, et käsikiri jõudis Eesti Rahva Muuseumi nud juba 1864. aastal või isegi varem, teine osa ja läks sealt kaduma. Pole päris võimatu, et olla kirjutatud Peterburis 1882. aastal. Hiljem käsikiri ei jõudnudki mingil põhjusel muuseu- täiendanud M. Mitt käsikirja veel mitmesugus- mi fondidesse. Viimast kahtlust süvendab G. te sündmuste kirjeldusega. Käsikiri on algselt Naelapea teade, et mälestuste kinkimine jäi kirjutatud lahtistele vihikulehtedele ja valminud omal ajal registreerimata.9 Käsikiri olevat sat- usutavasti mitmes etapis ja pikema aja jooksul, tunud Pärnu, seejärel Tallinna − liikunud ühe mida tõendab erinev paber, tint ja käekiri. Tõe- inimese käest teise kätte. Seda olla müüdud, näoliselt ei mõelnud Mitt mälestusi kirjutades panditud ja kingitud. Lõpuks sattus käsikiri nende avaldamisele. ajalehe Vaba Maa huviringi ja selle omandas Märt Miti elutee katkes 12. juulil 1912.6 toimetus.10 Märt Miti pärijate loal avaldas Vaba Tema poeg Karl Mitt on käsikirja viimasel le- Maa sellest ulatuslikke katkendeid11 ja seejärel heküljel avaldanud soovi, et käsikirja hoitaks jõudis käsikiri Eesti Rahva Muuseumi. Käsikiri mõnede tähtsate asjade meelespidamise pärast anti R. Miti poolt üle kultuuriloolisele arhiivile tallel perekonnas. Millal poeg selle märkuse 5. augustil 1933. lisas, ei selgu. Ilmselt on K. Mitt siiski ümber Tänapäeval hoitakse M. Miti originaalkä- mõelnud ja annetanud või andnud 1916. aastal sikirja alles Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti isast järele jäänud paberid ajutiselt kasutada Kultuuriloolises Arhiivis (f. 116, m. 9), muid Eesti Kirjanduse Seltsile.7 Selles ajaleheloos M. Mitiga seotud materjale (kirjavahetus, käsi- 5 Vt. T. Pae, M.-A. Remmel. Eesti etnonüümid, võrdnimed ja piirkonnanimed. − Keel ja Kirjandus 2006, nr. 3, lk. 177−190. Kahjuks on M. Miti käsikirja teated selle sõna päritolust jäänud autoritele tundma- tuks. 6 Kõik kuupäevad on vana kalendri järgi kuni kalendrireformini (01.02.1918), pärast seda uue kalendri järgi. 7 Suure kogu käsikirjalisi mälestusi. − Postimees 29.04. (12.05) 1916, nr. 96. 8 Tähtis kultuurajalooline kroonika ärkamisajast. − Postimees 13.04.1930, nr. 101. 9 G[eorg]. N[aelapea]., Kultuurdokument kaob! − Olion 1933, nr. 2 (38), lk. 126. 10 Märt Mitti mälestuste keerdkäigud. Seiklushimuline käsikiri. Saladuslik kadumine muuseumi arhiivist. − Vaba Maa 18.12.1932, nr. 298. 11 Mart Mitti mälestused (1–47). − Vaba Maa 21.12.1932, nr. 300–16.02.1933, nr. 39. Sellele liituvad veel tema poja Karl Miti mälestused: “Mart Mitt ja pastor Holst. Karl Mitti mälestusist.” − Vaba Maa 17.–18.02.1933, nr. 40–41. Tuna 1/2009 129 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST kirjad, dokumendid) fondis 88. M. Miti pärijad (1986) – ja andnud ülevaate ka temast kui võtsid toimunust õppust. Et tagada vähemasti kirjamehest.16 M. Miti mälestuste ühte põne- unikaalse eesti kultuuriloodokumendi sisu vamat osa, Kanepi pastori Georg von Holsti säilimine, lasi R. Mitt pärast käsikirja leidmist tulistamist ja sellele järgnenud sündmusi on sellest valmistada 1933. aasta juulis viis masi- tutvustanud Olev Toomet.17 Avaldatud on C. nakirjakoopiat, mis kõik köideti raamatukogu- R. Jakobsoni kirju M. Mitile.18 Põlva ajaleht köitesse. Nendest üks eksemplar annetati Eesti ja kanepilased on aeg-ajalt M. Mitti meenuta- Rahva Muuseumile ja ülejäänud eksemplarid nud.19 Teadusuurimustes on M. Miti käsikirja saavad kolm M. Miti elusolevat poega ning Karl siiski suhteliselt vähe kasutatud. Tema elulugu Miti vanema tütre abikaasa Paul Tever. Eesti ja tegevust on kajastatud küll läbi aegade meie Rahva Muuseumile annetatud masinakirjakoo- kõigis olulisemates teatmeteostes (Eesti bio- piat hoitakse Eesti Kultuuriloolises Arhiivis graafiline leksikon, ENE, EE).20 (Koopiad 65, 518 lk.), teiste koopiate saatuse Käsikirja peatükkide avaldamisel on selguse kohta hetkel andmed puuduvad. huvides parandatud kokku-lahkukirjutamise Mart Miti originaalkäsikiri on köidetud vigu, lisatud ja ära jäetud komasid, w asendatud poolnahka 1. novembril 1935 ja selle maht v-ga. Autori kirjaviis on säilitatud (maa~ma, on 1107 lehekülge, sisaldades lisaks tekstile sell~sel, -matta, naad~nad, auu~au jne.) ja veel mõningaid skeeme, ajaleheväljalõikeid ja see annab ülevaate ühe rahvusliku liikumise registri. M. Miti käsikirja algusesse on lisatud aja mehe kirjaoskustest, kus keelenormid ja tema poja Richard Miti märkused käsikirja ortograafia polnud veel selgelt välja kujunenud. saatusest ja perekonnaloost. Sellele käsikirjale Ilmselged vead on parandatud ning ühtlustatud lisanduvad veel M. Miti ülestähendused ja kir- ortograafia kõikumisi. Mälestuste originaalis jutised ajalehtedele aastaist 1899−1905 (EKLA, leidub lehekülgede ülaservas pealkirju, mis f. 117, m. 7:11). avavad lehekülje sisu. Kõik need on koonda- M. Miti käsikirja on kasutanud või siit tud peatüki algusesse. Kui tekstis on midagi inspiratsiooni saanud mitmed inimesed ja arusaadavuse huvides lisatud, leiab lugeja selle uurijad.12 Tema poeg Karl Mitt tutvustas