Tervitused ja õnnitlused Iseseisvuspäevaks! Asutatud 1908 taasilmub 1999 veebruar 2012 Nr. 50 tervitused ja õnnitlused iseseisvuspäevaks! Foto autor: Peeter Hütt “Tippfoto” mis 11. novembril 1918 muudeti Kaitseliiduks, Pitka sai juhatuse esi- Johan Pitka 140 meheks. Johan Pitka, kelle 140 sünniaasta- kuid pidi peagi ema haiguse tõttu Novembris-detsembris 1918 kor- päeva tänavu veebruaris tähista- 1885. aastal õpingud katkestama ja raldas soomusrongide ja -autode ehi- me, oli üks põhimõttekindlamaid isatalus tööle hakkama. 1891–1895 tamist ja alustas Eesti sõjalaevastiku ja energilisemaid Eesti iseseisvuse jätkas õpinguid Käsmu, Kuressaare loomist. Töötas sõjaministeeriumi eest võitlejaid. Pitka isikus oli ühen- ja Paldiski merekoolis ning soori- volinikuna ja määrati 16. detsembril datud teoinimese ja juhi omadused, tas kaugsõidutüürimehe ja -kapteni 1918 merejõudude juhiks. Juhatas tema elu oli täis võitlust ja traagi- eksamid. Sõitis erinevatel laevadel Vabadussõjas kõiki Eesti mereväe kat. Admiral Pitkat teati ning hin- Hiiumaa, Tallinna, Kunda ja Peter- operatsioone. Aprillis-mais 1919 oli nati Eesti iseseisvuse eest võitlejana buri vahet. asutava kogu liige. Vabadussõjas, nii Kaitseliidu looja- 1902–1904 töötas Peterburis in- 2. juulil 1919 vallutas Landes- na ja juhina, kes organiseeris esi- sener Mühlenthali laevatehases. Et wehri sõja ajal meredessandiga mest sõjalist vastupanu 1918. aas- mitte lasta end mobiliseerida Ve- Daugavgrı´va ja Bolderaja. Sep- ta novembris, kui ka mehena, kes ne-Jaapani sõtta, lahkus 1904. aastal tembris ülendati kontradmiraliks. korraldas soomusrongide ja -auto- Inglismaale. 1905–1911 elas Kings- 1920 asutas Eesti Valve Liidu ja Sirguga tülli, lahkus vapside hulgast. de ehitamist ja rajas Eesti sõjalae- ton-upon-Hullis ja Liverpoolis. hakkas välja andma ajalehte Valve; Oli Allveelaevastiku ja Omakaitse vastiku ning merepäästeteenistuse. 1911–1917 oli merekaubandus- 1923 asutas Rahvuslik-Vabameelse Sihtkapitali esimees. ühingu Joh. Pitka & Ko., Tallinna Partei. Erakond sai II riigikogus neli Siirdus 1937. aastal pensionile Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Jär- Laevaühisuse, merekaubanduse ja kohta, Petserimaal kandideerinud ja ostis Ebavere mäe juurde talu. vamaal Võhmuta valla Jalgsema kü- laevanduse edendamise seltsi Lae- Pitka riigikokku ei pääsenud. Põgenes 1940. juulis Soome. las. Tema isa oli vallavanem ja kü- vandus asutajate seas. Juunist 1917 Eesti elus pettununa lahkus 1924. Ap rillis 1944 pöördus Eestisse taga- larahva seas lugupeetud ning hinna- Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige, aastal perega Kanadasse. Naasnud si, et organiseerida Tallinna kaitset, tud mees. Pitkade talu oli väike ning korraldas rahvusväeosade formeeri- kodumaale tegutses 1930–1937 Ees- mille kattel astus jälle ametisse Eesti pere eest hoolitsemine ja poegade mist, rahastamist ja varustamist. ti Tarvitajateühisuste Keskühisuse Vabariigi valitsus. Lahingute käigus koolitamine nõudis palju vaeva. 1918. aasta veebruaris taaselus- di rektorina. 1931–1932 oli Vabadus- Johan Pitka tõenäoliselt langes. Tulevase meremehe koolitee al- tas 1917. aasta sügisel Tallinna ko- sõjalaste Keskliidu juhatuse abiesi- gas 1880. aastal küla- ja vallakoolis, danikest organiseeritud Omakaitse, mees. Läks Andres Larka ja Artur Jüri Trei 2 Peterburi Teataja 2012 veebruar Eduard Bornhöhe Peterburi Jaani kiriku 150 aastat sünnist taastamine hääletati Eesti ajalooliste jutustuste algataja ning superfinaalis kolmandaks väljapaistvaim esindaja oli Eduard Bornhöhe, kelle teosed on püsinud loe- Sellist aumärki saavad tänasest valikut: leidub nii poppi ja noor- tavatena tänapäevani.Eduard Bornhöhe, kasutada kõik Eesti asi 2011 fina- tepärast kui ka juuri aastatuhande- kodanikunimega Eduard Brunberg, kir- listid. Panna see oma kruusidele, te tagant, rääkimata tänapäevasest janik Eduard Vilde tädipoeg, sündis 17. särkidele, veebi, kuhu tahes. Ees- innovaatilisusest. (vkj 5) veebruaril 1862 Rakvere lähe- ti Päevaleht tänas kõiki, kes Ees- Rahva poolt hääletati esi- dal väikeses Kullaaru mõisas Virumaal ti asja valimisel pakkumisi tegid, kohale Looduskaamerad, teise- aidamehe pojana. Aastatel 1872–1874 hääletasid ja hääletama õhutasid, le kohale Simple Session ja kol- õppis ta Tallinnas W. Kentmanni alg- rääkimata Eesti asjade loojaist ja mandale kohale valiti Peterburi koolis ja 1874–1877 kreiskoolis. edendajaist. Jaani kiriku taastamine. Täname Bornhöhe kirjanduslikud kaldu- Kui kuulutati septembris väl- idee autorit Rein Sikku ja kõiki vused avaldusid juba varakult: kooli- ja Eesti asja otsimine, poleks iial- korraldajaid ning meie toetajaid, päevil katsetas oma esimeste kirjatöö- linna, töötades Kohtuministeeriumis gi osatud arvata, kui populaarseks kes esitasid Jaani kiriku taasta- dega. 1877. aastal lõpetas 15-aastane rahukohtunikuna. Bornhöhe suri 17. ettevõtmine osutub. Täna kogeme mise Eesti asja konkursile. Ees- Bornhöhe kreiskooli auhinnaga. Ma- novembril 1923 ja maeti Kopli kalmis- rõõmuga: kaks ja pool kuud kest- ti Päevalehe poolt korraldatud jandislike raskuste tõttu aga tuli otsida tule. 1951. aastal maeti ta põrm ümber nud Eesti asja valimistel kokku autasustamistseremoo niale oli pa- iseseisvat leivateenistust. Katsetanud Metsakalmistule. antud 85 000 häält on kirjutanud lutud autasu vastu võtma Jaani ki- esiotsa joonestajana maamõõtjate juu- Bornhöhe loomingu kandva osa konkursi Eesti trükiajakirjanduse riku taastamise komisjoni liikmed res, siirdus ta 1878. a. kevadel kauba- moodustavad romantismimõjulised aja- ajalukku. Jüri Trei Välisministeeriumist ja kontori õpilaseks Peterburi. loolised seiklusjutud, mis räägivad põhi- Üliheaks võib pidada ka fi- Madis Järv Kultuuriministeeriu- 1878–1879 töötas Kaunases raud- liselt eesti rahva vabadusvõitlusest. Teda naali jõudnud seitsme Eesti asja mist. teekontoris, seejärel abikoolmeistrina peetakse eesti ajaloolise romaani raja- Põltsamaa kihelkonnakoolis ja Tal- jaks. Bornhöhe esimest jutustust “Tasu- linnas saksa ajalehtede kaastöölisena. ja” (1880) peetakse tema parimaks teo- 1881. aasta sügisel siirdus köster-kool- seks. Tegevus toimub Jüriöö ülestõusu meistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi ajal. Ka “Villu võitlused” (1890) räägib (praegu Thbilisi).Naasnud kodumaale, Jüriöö ülestõusust. “Vürst Gabriel ehk oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Pirita kloostri viimsed päevad” (1893) Matsalu mõisas, seejärel tegeles lühe- kajastab sündmusi talurahvaülestõusust mat aega ajalehe Revaler Beobachter’i Liivi sõja ajal. Selle teose ainetel on teh- teatrikriitikuna. 1886–1887 oli ta keel- tud film “Viimne reliikvia”. te- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Bornhöhe katsetas veel mitmes Läänemaal, seejärel veel aasta kodu- žanris, kirjutas satiirilise jutustuse õpetaja Matsalus. 1889. aasta jaanua- “Tallinna narrid ja narrikesed” (1892; ris asus ta Tartu Ülikooli filoloogiat eriti tuntuks on saanud selle jutustuse õppima, kuid mõne kuu pärast pidi esimene osa “Kuulsuse narrid”), reisi- Eesti Päevalehe peatoimetaja ValloToomet õnnitlemas Peterburi õpingutest loobuma ning jätkas tööd kirju (“Usurändajate radadel”, 1899) Jaani kiriku taastamise esindajaid (vasakult Jüri Trei ja Madis koduõpetajana, ajakirjanikuna ja kari- ja realistliku lühiromaani “Kollid” Järv. katuristina. 1893 jäi Bornhöhe lõplikult (1903). kodumaale, kus leidis teenistust Tal- Bornhöhe loomingule kuulub vää- linna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. rikas koht XIX sajandi viimase vee- võitluseks innustanud. Ta oli teerajaks Bornhöhe ajaloolisi jutustusi on tõlgi- aastal nimetati ta Jõhvi ülemtalurahva- randi kirjanduses. Tema jutustus “Ta- meie ajalookirjanikele: Eduard Vildele, tud vene, soome ja leedu keelde. kohtu eesistujaks, kus oli ametis 1917. suja” sai lugejate hulgas kiiresti popu- Mait Metsanurgale, Gert Helbemäele, aastani.1919. aastal asus ta elama Tal- laarseks ja on paljusid rahvuslikuks Karl Ristikivile, Jaan Krossile. Eduard Koostas Margarita Ruuse UUDISED Eesti Valitsus andis professor Isidor Levinile eriliste teenete eest kodakondsuse Eestlased mitmekeelses ja -kultuurilises Peterburis Valitsus andis Eesti kodakondsuse maid õpilasi. Tartu Ülikooli lõpetas ta tunnustatud rahvaluuleteadlasele, Pe- 1941. aastal. Pärast Teist maailmasõda Laupäeval, 28. aprillil 2012, algusega kell 11.00 toimub Peterburi Jaani kirikus terburi Religiooni ja Filosoofia Insti- õppis Levin 1946-1947 Tartu Ülikooli (Dekabristide tn 54a) konverents “Eest- tuudi professorile Isidor Levinile. õigusteaduskonnas. Lisaks Tartu Üli- lased mitmekeelses ja -kultuurilises Pe- Kodakondsuse andmise aluseks koolile lõpetas Levin Leningradi üli- terburis”. Konverentsi korraldajateks on said erakordsed teened Eesti kultuuri kooli folkloristina ning kaitses dokto- Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusminis- säilitamisel ja edendamisel. Professor rikraadi NSVL Teaduste Akadeemia teerium, Emakeele Selts, Eesti Vabariigi Levin on tegutsenud rahvusvaheliselt orientalistika instituudis Moskvas. Peakonsulaat Peterburis, Peterburi Ees- tunnustatud folkloristina ning aidanud Tuntud folkloristina on ta nii Ve- ti Kultuuriselts, Peterburi Jaani kogudus ning Peterburi Riiklik Ülikool. kaasa Tartu Ülikooli rahvaluulepro- nemaal kui välismaal ennast sääst- Konverentsiga tähistatakse Peterbu- fessori Walter Andersoni teadusliku mata ümber lükanud valesid väiteid, ri eestlaste meeleavalduse ja rongkäigu metoodika ülemaailmsele levikule. Levin Tartu Ülikoolile oma hindamatu mida äärmuslikud ringkonnad on le- 95. aastapäeva ning Peterburi Eesti Kul- Eesti kodakondsust taotles Levin väärtusega isikliku raamatukogu. vitanud Eesti ja holokausti kohta. tuuriseltsi asutamise