EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AASTARAAMAT 1 2000 Sisukord SAATEKS (P. Lassmann) ...............................................................................................................................................3 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AKREDITEERIMINE (A. Pung) ..............................................................................3 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA NÕUKOGUS (M. Topman) ....................................................................................8 ÕPPETÖÖ (M. Tarum, A. Truumets) ............................................................................................................................10 LOOMINGULINE JA TEADUSLIK TEGEVUS (M. Topman) .....................................................................................20 Klaveriosakond (I. Ilja) ...............................................................................................................................20 Keelpilliosakond (P. Paemurru) ................................................................................................................27 Puhkpilliosakond (H. Altrov) .....................................................................................................................30 Lauluosakond (V. Noreika, P. Paemurru) ..................................................................................................35 Dirigeerimisosakond (T. Kapten) .............................................................................................................40 Kammermuusikaosakond (H. Kapten) ...................................................................................................47 Kompositsiooniosakond (E. Tamberg) ....................................................................................................52 Muusikateaduse osakond (U. Lippus) ....................................................................................................56 Instrumentaal- ja vokaalpedagoogika instituut (O. Sild) ..................................................................63 Koolimuusika instituut (E. Üleoja) ..........................................................................................................67 Kõrgem lavakunstikool (I. Normet) ..........................................................................................................70 Üldainete keskus (R. Varblane) .................................................................................................................76 TÄIENDUSKOOLITUS (E. Kangron) ..........................................................................................................................79 RAAMATUKOGU (R. Nikkel) .......................................................................................................................................80 KONTSERDIBÜROO (K. Karu) ....................................................................................................................................81 VÄLISSUHTLUS JA KOOSTÖÖPARTNERID (M. Lohuaru) ....................................................................................82 TÖÖTAJAD (T. Abiline) ................................................................................................................................................83 FINANTS- JA MAJANDUSTEGEVUS (T. Tamra, E. Tõnissoo) .................................................................................85 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA ÕPPEJÕUD JA TÖÖTAJAD 2000/2001. Õ-A (T. Abiline) ....................................88 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA LÕPETAJAD 2000. A (A. Truumets) ......................................................................96 Eesti Muusikaakadeemia aastaraamat 2000 Eesti Muusikaakadeemia väljaanne Koostaja ja peatoimetaja Andres Pung, toimetaja ja küljendaja Ilvi Rauna 2 Saateks 2000. a jääb muusikaakadeemia ajalukku mitmel põhjusel. See on esimene “uue maja” aasta. See oli aasta, mil saime esimese Eesti ülikoolina lisaks õppekavade akrediteerimisele ka institutsionaalse akrediteeringu. 2000. a sügisel toimus kõrge kunstilise taseme ja paljude osavõtjatega üliõpilaste rahvusvaheline kammermuusika festival, mis on alguse saanud meie majast ja nüüd ringiga siia tagasi jõudnud. Aga 2000. aasta näitas ära ka suunad, milles tuleb meil senisest energilisemalt edasi tegutseda. Kõrgema muusikahariduse finantseerimine ei rahulda meie vajadusi ning nõuab muudatusi. Ka meie ise peame leidma uusi võimalusi finantsolukorra parandamiseks. Selgeks on saanud vajadus ca 500-kohalise kontserdisaali järele. Selle ehituse rahastamise küsimustega tuleb meil kohe tegelema hakata. Juurdeehituse projekteerimine on juba alanud. Muusikaakadeemia on arenenud uutes tingimustes dünaamiliselt, aga palju on veel teha. Olen kindel, et ka järgnevad aastaraamatud saavad olema sama sisukad ja mahukad. Eesti Muusikaakadeemia akrediteerimine Eesti Muusikaakadeemia – esimene täielikult akrediteeritud ülikool Eestis. 13.–16. märtsil 2000. a viibis EMA-s soliidne 9-liikmeline ekspertkomisjon, viies läbi nii asutuse institutsionaalse kui ka kõigi sel hetkel õpetatavate muusikaala õppekavade (15 bakalaureuse-, 16 magistri-, 1 doktoriõppekava ja 2 õpetajakoolitusprogrammi) hindamise. Lavakunsti eriala bakalaureuse- ja magistriõppekava akrediteerimine toimus juba aasta varem, andes esmase akrediteerimisalase kogemuse. Ekspertide külastusele eelnes pikk ja põhjalik ettevalmistav töö, mille käigus korrastati eri süsteeme ja nende funktsioneerimist, täiendati dokumentatsiooni ning valmistati ette nii institutsionaalne eneseanalüüsi aruanne kui ka 10 osakondade eneseanalüüsi aruannet õppekavade kohta. Ekspertkomisjon, mis külastas ka teisi muusikaalaseid õppekavu õpetavaid eesti kõrgkoole, esines järgmises koosseisus: Prof Herbert Koerselman (USA) – komisjoni esimees Dekaan, Louisville´i Ülikooli Muusikakool Prof Franz Müller-Heuser (Saksamaa) Eks-Rektor (Köln), Rahvusvahelise Muusikanõukogu (UNESCO juures) asepresident Prof Wilfrid Jochims (Saksamaa) Rektor, Hochschule für Musik und Theater, Rostock Dr Tim Taylor (Suurbritannia) Cardiffi Ülikooli muusikaosakond Prof Gudrun Eckle (Saksamaa) Tšelloprofessor, Hochschule der Künste, Berlin Prof Eero Tarasti (Soome) Muusikateaduse osakonna juhataja, Helsinki Ülikool Prof Diane Andersen (Belgia) Klaveriprofessor, Conservatoire Royal de Musique, Brüssel Prof Bo Ingvar Olsson (Rootsi) Muusikahariduse osakonna professor, Malmö Muusikaakadeemia, Lundi Ülikool Prof Jussi Saksa (Soome) Õppedirektor, Helsinki Pop & Jazz konservatoorium 3 Eraldi tahaks välja tuua prof Herbert Koerselmanni osalemist ekspertgrupis, kes on USA-s osalenud praeguseks juba peaaegu 50-l taolisel akrediteerimisel. Kõik eksperdid osalesid õppekavade hindamises, institutsionaalset hindamist teostasid põhiliselt kolm esimesena mainitud eksperti. Ekspertide grupi esitatud aruande põhjal arutas Eesti Kõrghariduse Hindamise Nõukogu oma 12. juuni koosolekul Eesti Muusikaakadeemiat ja otsustas täielikult akrediteerida kõik meie õppekavad ja ka akadeemia tervikinstitutsioonina. Minister Lukas kinnitas selle otsuse oma käskkirjaga 28. juunil. Seega on Eesti Muusikaakadeemia momendil ainus absoluutselt ja täielikult akrediteeritud ülikool Eestis. Eesti Muusikaakadeemia institutsionaalne hindamine – akadeemia juhtkonna enda initsiatiiv. Nagu teada, toimub praegu Eesti Akrediteerimiskeskuse korraldusel intensiivne õppekavade hindamine eesmärgiga 2002. aastaks lõpetada esimene õppekavade akrediteerimise ring. Institutsionaalset hindamist pole veel üldreeglina alustatud, samas dokumentaalne ja korralduslik pool on selleks loodud ja valitsusorganite poolt kehtestatud. Mis siis kannustas muusikaakadeemiat selleks initsiatiiviks? • Kõigepealt tooksin välja riikliku huvi ja kokkuhoiutaotluse. Muusikaerialasid ja -õppekavu on palju, seega hindamaks neid kõiki tuli niikuinii kohale tuua suhteliselt suur ekspertide grupp. Tekkis mõte suurendada seda gruppi veelgi ja lülitada grupi koosseisu ka selliseid eksperte, kes oleksid võimelised lisaks erialasele hindama ka institutsionaalset aspekti (praegused ja endised rektorid, Rahvusvahelise Muusikanõukogu liikmed). Tänu sellele kaoks vajadus mõne aasta pärast uuesti samalaadset küllalt kallist team‘i Eestisse tuua. • Teine põhjus oli meie seisukohalt omakasupüüdlik. Kuna õppekavade kohta käiv eneseanalüüsi aruande mudel sisaldab ka küllalt paljus institutsionaalset aspekti, otsustasime, et igal osakonnal ei ole mõtet neid ühiseid teemasid iseseisvalt kirjutada ja oma aruandes kajastada – neid on otstarbekas teha ühtsena. Aga kui mõningaid institutsionaalseid teemasid niikuinii juba puudutada, miks siis mitte asi kompleksselt ette võtta. Nii saigi otsustatud ning vastav initsiatiiv esitatud nii Kõrghariduse Hindamise Nõukogule kui ka Akrediteerimiskeskusele, kes mõlemad leidsid selle otstarbeka ja toetamisväärse olevat. • Kolmanda põhjusena tooksin välja ekspertide külastuse õige ajastatuse – olles äsja kolinud uude õppehoonesse, oli väga otstarbekas ajastada ekspertide külastus just äsja uuenenud õppekeskkonnast mulje saamiseks võimalikult kolimisjärgsele ajale. Evalveerimisprotsessi kogemused ja tulemused. 1. Vajadus mänedžmendi, akadeemilise poliitika ja kvaliteedikindlustuse alase reeglitekompleksi järele. Oleme tulnud nõukogude ühiskonnast, mida iseloomustas äärmine tsentraliseeritus. Kogu kõrgharidust terves Nõukogude Liidus reguleeris 2-köiteline dokumentide ja õigusaktide kogumik Võšaja Škola. Igale korralduslikule küsimusele pidi sellest raamatust vastuse leidma! Pärast Eesti riikliku iseseisvuse taastamist tuli alustada oma seaduste ja reeglite väljatöötamist. Haridusministeerium heas