KÄSITLUSED Mulgi hädaoht ehk kuidas mulgid võõrsil talusid päriseks ostsid (kuni 1889) Kersti Lust ulkide tulv üle oma traditsioonilise asu- tusürikute raamatute põhjal hõlpsasti jälgita- Mala piiride äratas tähelepanu ärkamis- vad, seevastu 1889. aastale järgnenud ostust aegses kirjanduses, eesti- ja isegi saksakeelses tervikpildi saamine on materjali pihustatuse meedias, tekitades Eesti Postimehes tulise tõttu märksa aeganõudvam ja tülikam. Prot- poleemika; sellest pajatavad mälestused ja sessi lahtimõtestamist ajaliste raamide ahen- pärimus.* damine ilmselt oluliselt ei pärsi, sest selleks „Jõukad Viljandimaa talupojad levivad ajaks oli Lõuna-Eestis enamik talumaast kõigis suundades laiali kogu maa peale,” päriseks müüdud ning mulkide sisserände kirjutas Baltische Wochenschrift 1866. aas- kõrgaeg möödas.2 Kõrvale jäävad kroonu- tal. „Seal, kuhu nad tulevad, saavad neist mõisad, kus reguleerimistööde lõppedes said ühiskonna eeskujulike majapidamiste raja- taluperemehed esmalt põlisrentnikeks ja see- jad ning tõuseb jõukus.”1 Mulgid olid selles järel, kas omal soovil või 1886. aastast juba mõttes ainulaadne rahvakild Eestis, et sar- sundkorras kohaomanikeks,3 ning Saaremaa, nast, (kaugele) üle oma kihelkonna piiride kus eramõisates nimetamisväärset talumüüki ulatunud mastaapset taluostjate rännet esi- 1889. aastani ei toimunud ja kuhu mulgid ei nes veel vaid õige vähestest Viljandi ümbruse tulvanud. Mulgid suundusid kohti ostma ka valdadest (Suure-Kõpu, Viljandi). üle kubermangupiiri Põhja-Eestisse, kuid see Käesoleva kirjutise eesmärk on otsida teema vajab omaette käsitlust. arhiiviallikate najal vastust järgmistele, mul- kide taluostu võõrsil puudutanud küsimus- tele: kes, millal, kust ja kuhu rändas ning Historiograafia miks, vaadates kõnealust protsessi nii lähte- kui ka sihtpunktist. 1889. aasta valimine aja- Mulkide ränne on talude päriseksost- liseks piiriks johtub asjaolust, et kuni selle mise4 keerulise ja pikaks veninud prot- ajani on talude ostu-müügitehingud kinnis- sessi üks enim kõneldud, ent vähim uuritud *Autor tänab Tõnis Türnat, kelle pärast see artikkel sündis, kelle kogutud on osa algandmeid ja kes jagas väär- tuslikke näpunäiteid. 1 Tsiteeritud J. Kahki põhjal: J. Kahk. Uue põllumajanduse algus Eestis 1860–1880. – Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused, 1994, kd. 43, lk. 114. 2 Võib arvata, et suur osa 1890 jj. kümnenditel talu ostnud mulke olid juba varem sisse rännanud või nende järeltulijad. 3 1866–1874 toimunud reguleerimistööde järel anti senistele talurentnikele kätte reguleerimisaktid ehk põlis- rendilepingud ja nad said õiguse soovi korral talu riigilt välja osta, mistõttu sisserännanud ostjad kroonutalude peremehi ei ohustanud. Küll aga saabus mulgi sisserändajaid kroonumõisatesse talu pidama reguleerimis- tööde-eelsel ajal, 1850.–1860. aastatel. 4 Talude päriseksostmise historiograafia ülevaadet vt. M. Laur, K. Lust, P. Pirsko, Ü. Tarkiainen. Talude päriseks- ostmine Liivimaal (Pärnumaa andmestiku põhjal). Tartu, 2014, lk. 9–14. 44 Tuna 3/2014 Kersti Lust / Mulgi hädaoht ehk kuidas mulgid võõrsil talusid päriseks ostsid as pekte. Teadmise nõukate ja jõukate mul- Allikad kide valgumisest Mandri-Eesti erinevatesse paikadesse on meis kinnistanud memuaar-, Läbi aegade on eri autorid erinevalt määratle- ilu- ja ajakirjandus ning põlvest põlve edasi nud, mis on ostutalu ja -aeg ning kes on mulk. antud pärimus. Akadeemilises ajalookirjutu- Lahknevate tulemusteni on jõutud ka eri alli- ses läbi valgustamata pole ainult Mulgimaalt kate kasutamise või samade allikate erineva lähtunud taluostjate siire, vaid siserändega tõlgendamise tõttu, mis kõik teeb vajalikuks tegelemine tervikuna on algjärgus.5 Pea siinse käsitluse alustamise selgitustega, mida eranditult on eesti ajaloolaste huvi pälvi- alljärgnevas neid termineid kasutades silmas nud kaugränne.6 Arvulisi andmeid lähirände peetakse ning millisele materjalile tugine- kohta Lõuna-Eestis meid huvitaval perioodil takse. Talude päriseksostmisena vaadeldakse leiab Nõukogude ajal Herbert Ligi ja Aadu kõiki talude ostu-müügitehinguid,11 kus müü- Musta juhendamisel koostatud rahvastiku- jaks on mõisnik ja ostjaks pole aadlisoost isik küsimusi käsitlevatest üliõpilastöödest,7 kuid või vallakogukond. Talupoegade kõrval ostsid kuna need tuginevad ümberkirjutuslehtedele, talusid päriseks ka linnakodanikud. Talude kus on fikseeritud üksnes ametlikult elukohta edasimüügid jäävad käsitlusest välja. Talu vahetanud talupojad, keda 1860. aastatest päriseksostmise dateeringu aluseks on võe- alates oli järjest vähem,8 jääb märkimisväärne tud ostu-müügilepingu allakirjutamise aeg osa rändest nende vaateväljast kõrvale. Tol- või selle puudumisel talu üleandmise aeg. lase uurimistöö tulemusena on väidetud, et 12Viimane võib aga olla ebatäpne, sest sageli Eesti siserändes domineeris liikumine loodest on see daatum ostulepingutesse märgitud for- kagusse ja läänest itta ning et sajandi keskel maalselt, mõnikord puudub hoopis ning vahel moodustas üle poole sellest kihelkonnasisene tundub see tähistavat eelnenud rendilepingu lähiränne.9 Talude päriseksostmisega kaasne- sõlmimise aega. Kõigil juhtudel on seda kuu- nud migratsiooni Võrumaal on hingeloendite päeva võrreldud ostulepingu kihelkonnakoh- põhjal vaadelnud Mati Laur, kes on kummu- tus kinnitamise ajaga ning vajadusel viimase tanud ajaloopärimusest võrsunud arusaama abil korrigeeritud. Kinnistusametite kokku- kaugematest piirkondadest tulnud taluostjate võtetele tuginev baltisaksa agraarstatistika on suurest osakaalust.10 Ta leiab, et paikkond- ebatäpne talude päriseksostmise dateerimises, likud erinevused talude hinnas ei omanud sest lähtub ostu-müügilepingute kohtuliku migratsiooni kujundamisel olulist tähtsust, kinnistamise ehk korroboratsiooni ajast, mis niisamuti nagu ei omanud ostja paikkondlik enamasti leidis aset kuni kaks aastat,13 harva- päritolu tähtsust talu hinna määramisel. del juhtudel isegi veel hiljem. Mõnikord näib, 5 Ainsad taasiseseisvunud Eestis valminud uurimused, mis seda teemat puudutavad, on P. Pirsko. Virumaa rahvastik 19. sajandi teisel poolel. Magistritöö. Juhendaja H. Ligi. Tartu, 1994 (käsikiri TÜ raamatukogus); V. Berendsen, M. Maiste. Esimene ülevenemaaline rahvaloendus Tartus 28.01.1897. Tartu, 2000; A. Must. Eestlaste perekonnaajaloo allikad. Tartu, 2000, lk. 182–204. 6 T. Rosenberg. Ümberasumisliikumise ja Eesti asunduste ajaloo historiograafia. – Sõna jõul: diasporaa roll Eesti iseseisvumise taastamisel. Tartu, 2008, lk. 36–52. 7 Kahjuks polnud kõik tööd autorile kättesaadavad, nt. A. Leppik. Rõngu kihelkonna talurahva migratsioon XIX saj. (1816–1889). Juhendaja A. Must. Tartu, 1984. 8 Lõuna-Eestis ja Saaremaal elas 1897. a. juba 29,1% vallakogukonna liikmete nimekirjades seisnud inimesest väljaspool oma koduvalda: T. Rosenberg. Talurahva sotsiaalse kihistumise süvenemisest Eesti külas XIX sajandi teisel poolel. – Künnivaod. Tartu, 2013, lk. 226. 9 T. Karjahärm, T. Rosenberg (toim.). Eesti ajalugu. V kd. Tartu, 2010, lk. 66. 10 M. Laur. Talude päriseksostmisega kaasnenud talurahva migratsioonist Võrumaal aastatel 1858–89. – Kleio 1991, nr. 3, lk. 27–31. 11 Käesolevas töös piirdutakse ainult talumaa talude e. vakutaludega. Mõisamaatalude müüki ei käsitleta. 12 Lepingud Tartu, Võru ja Pärnu-Viljandi kinnistusameti ürikuteraamatutes: EAA, f. 2381, n. 1, s. 1216–1253; f. 3416, n. 1, s. 1–24; f. 3760, n. 1, s. 119–131 ja s. 7313–7341. 13 M. Laur et al. Talude päriseksostmine, lk. 17. Tuna 3/2014 45 KÄSITLUSED et mõisnik ootas, kuni suurem hulk kontrahte või taluostja ise olid enne Mulgimaalt võõr- allkirjad (talupoegade puhul enamasti kolm sile siirdumist elukohta vahetanud (seoses risti) sai, misjärel on need koos kreisikoh- abiellumisega, teise mõisa renditallu asumi- tusse kinnistamiseks esitatud. Üks ajalise sega vm. põhjusel).15 Väljarände paikkond- nihke põhjus, millele seni pole osutatud, võis like erisuste põhjusi eritledes on seda asjaolu olla ostu-müügi tingimustes sageli sisaldunud arvestatud. Samuti ähmastab sellise printsiibi nõue tasuda müüjale kinnistamise juures kop- rakendamine niigi ebamääraseid piire ostu- sakas osa ostuhinnast, milleks ostjal ei tarvit- jm. rände vahel, sest paljud hilisemad taluost- senud raha jätkuda, ning nii tuli mõisnikul jad ei pidanud Mulgimaalt lahkudes silmas kannatada, kuni see muretsetakse, näiteks sihti võõrsil talu päriseks osta. Samal ajal on laenu teel. aga kõigi Mulgimaal sündinud päriseksost- Talu ja kinnistu enamasti kattuvad, ehkki jate (toonases kõnepruugis „pärisostjate”) mitte päris kõigil juhtudel. Kui üks ja sama kaasamine siinsesse käsitlusse väga oluline isik ostis ühes vallas resp. mõisas kaks või mõistmaks mulkide väljarände tõuketegureid. enam talu, on mõnikord sõlmitud üks leping Andmed taluostjate paikkondliku päritolu ja moodustatud üks kinnistu (mille koguväär- ja mobiilsuse kohta pärinevad luteriusu kogu- tus ei tohtinud ületada 80 taalri14 piiri). See- duste personaal- ja meetrikaraamatutest ning tõttu lähtutakse alljärgnevas ostutalude arvu revisjoni- ja ümberarvestuslehtedest.16 Keskne määratlemisel mitte kinnistute, vaid talude allikas on personaalraamatud, mille põh- arvust. Näiteks müüdi Tartu- ja Viljandimaa jal on taluostjate rännet varem käsitlenud mõisates talusid algul mitme, vahel kogunisti Tõnis Türna Kavastu ja Vara näitel.17 Selle külade kaupa. Kui võtta aluseks kinnistute andmemassiivi väga tagasihoidlikku kasuta- arv, saaks neil puhkudel kõnelda ainult ühe- mist lähirände uurimisel seletab muu hulgas kahe-kolme koha müügist, mis ei näitaks hiline üleandmine ajalooarhiivile (1990. aas-