NR. 2 (80) APRILL 2012 ORAVA VALLA LEHT Selle kevade üllatused Meenuta, mäleta, 29.märtsil sadas vihma. Ja õh- tupoolikul kõrgus üle taeva vi- mälesta kerkaar, kaks peegelduskaart kõrval. See oli imeilus vaatepilt. Ülestõusmispühad on aeg, kus Tundes ja teades ajalugu, oskame Hing lausa hõiskas, kui järgmisel mõeldakse palju surmale. Surm ehk paremini seada eesmärke ja märtsi hilisõhtul laulurästa laulu on inimlikku päritolu, elu on ju- hinnata oma elu väärtust ning kuulsin. Ja lauljaid oli nii järveta- malikku päritolu. Kui sureb mei- mõista, kui suur õnn on hingata guses kui ka siinpoolses metsas. le lähedane inimene, on see alati Eesti vabaduse õhku täiel rinnal! Kõlavad ja südamesse tungivad raske. Mõned inimesed ei näita Igal rahval on oma kurvad trillerid lausa kinnitasid, et nüüd oma leina välja, ei räägi sellest, sündmused ja olulised tähtpäevad. on pooled põhilaulikud kohal. aga kannavad seda aastaid iga Venelastele on tähtis võidupüha 9. Hommikul hõiskas põldude ko- päev koormana kaasas. Teine mail. Vene rahva ajaloojutustus ja hal lõoke, kuldnokad lasid pargi- äärmus leinab avalikult, räägib identiteet on sellega sama tuge- puude latvades vilet. Ja muidugi emotsionaalselt oma tunnetest, valt seotud kui eestlastele küüdi- tihaste „sitsikleidilaul“ või lõpu- kuid mõne aja pärast unustab kal- tamine. Arvan, et venelased ei näe tuna näiv „lõngakerimine“. Aga mule lilligi viia. Kumb olukord on selles maipäevas rohkem kui oma järgmisel hommikul – talv taas Ester Valgemäe foto parem, ei teagi. Surm on elu loo- rahva kestlikkust. Nende jaoks ei tagasi: kõik lumme mattunud ja mulik osa ja eluga edasi minek ei ole see riigikorra vastasus. Mui- õhk külmkarge. Nii mitu korda ning tolmlevaid urbi on rõõm tähenda unustamist. dugi kasutavad rahvusäärmus- järjest – õhtul kevad, hommi- vaadata. Orava valla Märtsis ja juunis mälestatakse lased mõlemalt poolelt tekkinud kul talv. Linnulaulu jäi äkki vä- 4.aprillil nägin selle aasta esi- hemaks – ööd on külmad ja osa mest liblikat. Lendas madalalt preemiad küüditamiste ohvreid. Küüdita- emotsioone, et kunstlikult pinget põlde taas lume all. tee kohal laperdades. Ju oli õhk mine ja neljakümnendad aastad kruvida. temagi jaoks külmavõitu. 24. veebruaril anti välja jär- on teema, millest kõneldakse ja Nii nagu represseeritute pe- Inimene on selline imelik jekordsed Orava valla pree- olend, et kui ta midagi väga oo- Tõepoolest – aprill on heitlik kirjutatakse Eestis rohkem kui redes räägitakse nooremale põl- miad. tab, siis tundub aeg pikana. Te- kuu. teistest sajandite jooksul toimu- vele vanemate elusaatusest, peab gelikult on ju alles aprilli algus Mõtteis kuulen juba pääsu- Elutööpreemia – nud ajaloosündmustest. Ajaloo- sellest rääkima kõikides peredes. ja aprill, teadagi, on heitlik kuu. keste vidinat, käo kukkumist ja Elmar Mällo filosoof David Carr arvab, et mi- Nüüd on meil vabadus seda teha. Juba tahaks kasemahla, aga pole imelist ööbikulaulu. Kui tärkab nevikuteadlikkus on alati olemas Kuigi sugupuude koostamine on jõudnud veel kaske tikata. Nüüd esimene rohelus, kui kaseurvad Ettevõtluspreemia – rahvalike jutustuste kujul, mis muutunud populaarseks, on palju on see võimalus. Kevadine mahl levitavad meeldivat hõngu, küll Kalev Sabalisk seostuvad rahvusliku identiteedi- peresid, kus nooremad liikmed ei siis saabub ka kõige kaunimate on ime! Kultuuri - ja haridus- ga. tea esivanematest ega nende elust. linnulaulude aeg. Pajuurbi näeb seekord olevat preemia – Kai Laanemaa Mõlemast küüditamisest on Ega sedagi, kuhu nad maetud on. vähem. Alati sain neid siitsamast Kaunist suure kevade ootust! möödas üle 60 aasta. Aeg-ajalt Tihtipeale käib surnuaias omaste palmipuudepühaks vaasi tuua, Spordipreemia – Ardi Kikas avaldatakse seisukohti, et oleks haudu hooldamas vanem põlv- seekord mitte. Kased ja lepad on Milvi Raudsep Aasta Tegija – Eike Kaselaan aeg juba kõik unustada. Mikk kond, harva kui lapsi kaasa võe- sel kevadel aga väga urvarikkad Pärnits kirjutas aasta tagasi sel- takse. lest nii: „Naabrid reetsid naabri, Õpetada ei saa moraali luge- sõber sõbra. Kes kaebas kelle pea- des, küll aga lugusid jutustades, le ja nii edasi. See haav on siiani oma lapsepõlvest ja noorusajast Valla 20. aastapäev kinni kasvamata. Tundub, et palju rääkides. Kui need lood täna eestlase vihast ja kibestumisest on noori veel ei kõneta, siis kindlas- 30. märtsil tähistati Orava valla tulnud just sealt. (-) Eestlane on ti aastaid hiljem hakkavad nad 20.aastapäeva taasiseseisvunud endale võtnud ohvri maski ning selle üle mõtlema ja tänavad va- Eestis. Kontsert – aktus toimus ohvrina ta venelastega suheldes nemaid. Küllap igaüks meenutab Orava Kultuurimajas. Pikema siiamaani käitub. Rahvuslik trau- oma vanemate või vanavanemate ülevaatega esines vallavanem ma mürgitab siiamaani meid igas jutustusi tagantjärele hea sõnaga. Ülo Plakso, kes rääkis oma ette- debatis, mis vene keelt kõnelevate Ja küllap mõtleb ka, et oleks omal kandes kõigist olulistest ettevõt- inimeste integreerumist puudu- ajal pidanud rohkem neilt küsima. mistest Orava vallas, alates 1992. tab või muul moel neisse puutub. Nii ei taipa küsida ka praegused aastast. Sellest ajast praeguseni Nagu oleks vaja kogu aeg kätte lapsed. on muutunud paljugi: on lõpe- maksta või tagasi teha.“ Sel õppeaastal kirjutasid õpi- tatud Orava koolimaja ehitus, Selline võib olla üks nägemus, lased uurimistöid oma pere või valmisid kooli võimla ja viimase kust me oleme tulnud ja miks me kodu ajaloost. See tekitas olukor- suurprojektina kooli staadion, teeme nii, nagu teeme. Aga unus- ra, kus erinevad põlvkonnad pi- uuendatud on veetrasse, ehitatud tamine ei ole lahendus. Karolina did omavahel pikemalt suhtlema. valla teid. Valmis on saanud Piu- Johanson ütleb küüditamise aas- Ühe õpilase töö kokkuvõttes oli sa külastuskeskus. On sõlmitud Maavanem Ulla Preeden õnnitleb Ülo Plaksot. Andres Otsa foto tapäevaks ilmunud kogumikus, et tore lause: „Selle töö käigus sain sõprussidemeid naaberriikidega mälestust oma ajaloo kurjematest teada ka muud, mis ei ole selle ühiste projektide teostamiseks. berg ja Urmas Klaas. Häid soove lava meesansambli seitse liiget, tahkudest peame meeles pidama tööga seotud, kuna vanaisa rääkis Ülo Plakso järel sai sõna vo- tõid ka naabervaldade vallavane- esitades meeleolukaid laule. kolmel põhjusel. Esiteks selleks, kõike väga põhjalikult.“ likogu esimees Ene Säinast. Ta mad jt. Pärast kontserti paluti kõik et kommunismi ajal elanud ja Meil kõigil on oma pere lugu. rõhutas, et väikse Orava valla Järgnes valla arengus kaasa peolised tordile. Väikese tordi- oma rahvale ja kaotatud riigile Pühad on parim aeg meenutada ja suurim väärtus on inimesed. Eri- aidanud inimeste autasustamine pausi järel esines Orava naiskoor. truuks jäänud eestlaste kannatu- mälestada oma esivanemaid, rää- ti tõstis ta esile meie noorsport- tänukirjaga. Urmas Klaas kinkis Pidu jätkus ansambel Qvalda sed ja surm poleks olnud asjatud. kida lugusid, meenutada olnud lasi, kelle saavutused on ületanud oma valgete rooside kimbu Hel- saatel tantsupõrandal. Teiseks, et vältida samalaadsete aegu ja hoida alles oma pere lugu. isegi riigipiire. ve Lübeckile, kes on hoidnud ja (Loe lisa veel Koidust) sündmuste ja nähtuste kordu- Tervituste ja õnnitlustega esi- talletanud Orava valla ajalugu. mist. Kolmandaks, et hinnata õi- nesid riigikogulased Meelis Mäl- Seejärel astusid lavale Haas- Milvi Raudsep gesti oma praeguse elu prioriteete. Ene Säinast 2 VALGUS nr 2 (80) aprill 2012 Kas ainult missioonitundest? Oma riik Eestis meeste ja naiste palgalõhe õpetajad loevad neid töid ja tee- „Sajandeid on õpetatud meie lisest sünnikohast lahkuma, võt- 600 rahuliku elaniku. Kui minna on Euroopa suurim. Keskmine vad parandusi õhtuti kodus. See rahvast orja kombel ainult vi- sid oma kodupõllult Eesti püha tagasi ajaloos veel varasemasse Eesti naine teenib 31 protsenti ei ole ühekordne töö, see kestab risema ja üksteist halvustama. mulda suveniirina kaasa. Võõrsil aega, siis 1919.a osalesid Irboska vähem kui keskmine Eesti mees, terve õppeaasta. Aga kui õpetajal See on raske taak, millest keeru- olles õpetasid oma lastele ilusat veretöös aü tegelased ja 1. dets. kuigi naised on haritumad. Kust on juhendada kuus tööd… line vabaneda, aga lõpuks tun- eesti keelt ja Eestimaad kutsusid 1924a mässu põhilised organi- see vahe tuleb? Üks oluline põh- Õpetaja on 24/7 õpetaja. Ta ei dub see siiski toimuma hakkavat. muinasmaaks. saatorid olid ka aü tegelased. jus on, et koolides ja lasteaedades saa end hetkekski lõdvaks lasta, Aeg on tõusta! Streikige Issanda 1979.aasta rahvaloendusel Õpetajate streik oli mööda- töötavad haritud naised, kelle sest kogukonna silmad saadavad enda õnnistuse saatel, sest teil on oli veel 64% eestlasi, aga sovjeti pääsmatu, sellega näidati valit- palk on madal. teda ja on igal hetkel valmis krii- selleks õigus, teie geneetilistest tingimustes edasi olles oleks see susele, et koolireform tuleb kii- Õpetaja kvalifikatsiooninõu- tikanooli lendu laskma. Hea sõna orjadest koosnev eliitriik kuulub arv tänaseks palju vähenenud. resti läbi viia ja siis palka tõsta. ded on väga karmid, vastutus ja ja tunnustus nii kergesti ei tule. rahvale, mitte poliitikutele.“ Paljudele eestlastele on oma Igal aastal suletakse koole, igal bürokraatia tohutu, töökoormus Kui lapsevanem küsib, miks peab Need sõnad kuuluvad polii- riigi piirid kitsaks jäänud, mis aastal õpilaste arv väheneb, aga aastakümneid kasvanud. Ühis- õpetajat kogu aeg tunnustama, siis tik Peeter Võsale. sunnib neid rändama teistesse õpetajate arv jääb samaks või konna – lapsevanemate, omava- sellepärast, et õpetaja jätab oma Olen