TALLINNA LINNAVALITSUS TALLINN CITY GOVERNMENT TALLINN ARVUDES 2013 STATISTICAL YEARBOOK OF TALLINN 2013 TALLINNA LINNAVALITSUS TALLINN CITY GOVERNMENT TALLINN ARVUDES 2013 STATISTICAL YEARBOOK OF TALLINN 2013 Tallinn 2013 Statistika aastaraamat Tallinn arvudes 2013 Statistical Yearbook of Tallinn 2013 Välja andnud Tallinna Linnakantselei, Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn arenguteenistus Published by Tallinn City Offi ce, Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn Development Service Koostanud, toimetanud ja kujundanud: Peeter Kuulpak Kaardid: Marge Rom Compiled, edited and designed by Peeter Kuulpak Maps by Marge Rom Kirjastanud TEA Kirjastus AS, Liivalaia 28, 10118 Tallinn August 2013 Published by TEA Kirjastus, Liivalaia 28, 10118 Tallinn August 2013 ISBN 978-9949-24-203-0 © Tallinna Linnakantselei, 2013 Statistika aastaraamat Tallinn arvudes ilmub 2013. aastal 21. korda. Republic of ESTONIA Population 1.29 million Teemad on samad, mis eelmistel aas- Capital City TALLINN tatel. Ajalis-ruumilise põhimõtte järgi- Population 0.42 million miseks ning nii vertikaal- kui horison- taalanalüüsiks on andmete esitamine Tallinn iga teema osas sarnane 2007.–2012. aastaraamatutega: Tallinna viimaste aastate näitajad, Eesti analoogilised näitajad ning lisaks seoses valglinnas- tumisega mõne teema osas Harjumaa võrdlusandmed. Statistikakogumiku teemade ja tabelite valikul on lähtutud järgmistest põhimõt- test ja vajadusest: Tallinna, Tallinna linnaosade ja lin- na valdkondlike arengukavade ja Tallinna rahvastik, 1. juuni 2013 strateegiate koostamine ning seire; Population of Tallinn, 1st of June 2013 aastaraamatute ja -aruannete ning analüütiliste ülevaadete koostami- ne; PaljasaarePaljasaare laht laht PIRITA vajadus tutvustada Tallinna kui TallinnaTallinna laht laht Eesti Vabariigi pealinna; kumäe Kakumäe laht PÕHJA- laht Kopli laht Tallinna osalemine rahvusvahelis- TALLINN tel konverentsidel ja konkurssidel, LASNAMÄE vastavate esitlusmaterjalide koos- HAABERSTI KESKLINN KRISTIINE tamine; HarkuHarku järv järv MUSTAMÄE aastas üle 50 erinevaid sotsiaal- Ülemiste järv majanduslikke valdkondi käsit-le- Asustustihedus - vale teabenõudele operatiivne vas- NÕMME Population density tamine. 1–500 500–1 500 1 500–3 000 3 000–6 000 Allikas - Source: Eesti Siseministeerium, rahvastikuregister - Estonian Ministry of the Interior, Population Register Andmeallikad: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank, Eesti Maksu- ja Tolliamet, Eesti Päästeamet, Eesti Statistikaamet, Rahva ja eluruumide loendus 2011, Konkurentsiamet, Maa- amet, Maanteeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Tööinspektsioon, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa, Põhja Politseiprefektuur, Tallinna Kiirabi, Vabariigi Valimiskomisjon, Eesti hariduse infosüsteem, Eesti vähiregister, rahvastikuregister, raseduskatkestusandmekogu, riiklik ehitisregister, surma põh- juste register, Tallinna maamaksu register, äriregister, Tervise Arengu Instituut, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Energia AS, Tallinna Küte AS, Tallinna Lennujaam AS, Tallinna Sadam AS, Vene-Balti Sadam OÜ, Miiduranna Sadam AS, Tallinna Bekkeri Sadam OÜ, Pirita sadam, Tallinna Vesi AS, Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Filharmoonia, Tallinna Linnamuuseum, Tallinna Linnateater, Tallinna Loomaaed, Eesti Naabrivalve MTÜ, strateegia Tallinn 2030, Tallinna arengukava 2014–2020 ning Tallinna Linnakantselei ja Linnavalitsuse ametid, osakonnad ning teenistused. Tallinna veebilehel www.tallinn.ee: Tallinn arvudes 2013, eesti/inglise keeles, pdf-fomaat, uuendatakse 08.2014; Таллинн в цифрах 2013, vene/inglise keeles, xls-formaat, uuendatakse 08.2014; Tallinn arvudes 2013, eesti/inglise keeles, xls-formaat, uuendatakse 07.01.2014 ja 08.2014. Tallinna Linnakantselei arenguteenistus 3 In 2013 the statistical yearbook Tallinn in Figures is published for the 21st time. Breakdown of topics is the same as in previous years. In order to follow the principle of time and space, as well as vertical and horizontal analysis the presentation of data by topics is similar to that of the yearbooks 2007– 2012: indicators of Tallinn for the last years, relevant indicators of Estonia, also, because of urban sprawl, com- parative data of Harju County on certain topics have been presented. Selection of topics and tables of the yearbook is based on the following principles and needs: drafting and monitoring of Tallinn, city district, sectorial development plans and strategies; drafting yearbooks and reports of Tallinn, as well as different analytical overviews; introducing Tallinn as the capital of Estonia; participation of Tallinn in various international conferences and competitions, drafting of relevant presen- tations; possibility to respond immediately to over 50 enquiries about different socio-economic issues made an- nually. The data sources are: Estonian Ministry of Education and Research, Ministry of Justice of Estonia, Estonian Ministry of Culture, Ministry of Economic Affairs and Communications, Ministry of Finance of the Republic of Estonia, Estonian Ministry of the Interior, Ministry of Social Affairs of Estonia, Bank of Estonia, Estonian Tax and Customs Board, Estonian Rescue Service, Statistics Estonia, Population and Housing Census 2011, Estonian Competition Authority, Estonian Land Board, Estonian Road Administration, Estonian Police and Border Guard Board, Estonian National Social Insurance Board, Health Board, Labour Inspectorate, Estonian Health Insurance Fund, Estonian Unemployment Insurance Fund, North Police Prefecture, Tallinn Emergency Medical Services, National Electoral Committee, Estonian Education Information System, Estonian Cancer Register, Population Register, Abortion Register, State Construction Register, Register of Causes of Death, Tallinn Land Tax Register, Commercial Register, National Institute for Health Development, Estonian Institute of Meteorology and Hydrology, Folk Culture Centre, Eesti Energia AS, Tallinna Küte AS, Tallinn Airport Ltd, Port of Tallinn, Port Vene-Balti, Port of Miiduranna, Tallinn Bekker Port Ltd, Pirita Harbour, Tallinn Water, Tallinn Landfi ll Ltd, Tallinn Botany Garden, Tallinn Philharmonic Society, Tallinn City Museum, Tallinn City Theatre, Tallinn Zoological Gardens, Estonian Neighbourhood Watch NGO, Strategy Tallinn 2030, Development Plan of Tallinn 2014–2020 and different depart- ments and services of Tallinn City Offi ce and Government. On the website of Tallinn www.tallinn.ee: Tallinn in Figures 2013, in Estonian/English, pdf-format, updating in August 2014; Tallinn in Figures 2013, in Russian/English, xls-format, updating in August 2014; Tallinn in Figures 2013, in Estonian/English, xls-format, updating on 7 January 2014 and in August 2014. The Development Service of Tallinn City Offi ce Märkide ja lühendite seletus - Explanation of symbols and abbreviations Kogu tabel on Tallinna veebilehel aadressil www.tallinn.ee xls-formaadis. 77.77 Full table is available on Tallinn homepage at www.tallinn.ee in xls format. [mln] miljon - [Mio] million 4 Esikaane fotod Tallinna vanalinn on 1966. aastast riiklik muinsuskaitseala. 4. detsembril 1997 kanti Tallinna vanalinn UNESCO Maailmapärandi Nimekirja. Kuulumine UNESCO Nimekirja on ühele ajaloolisele linnale kõrgeim rahvusvaheline tunnustus. Keskaegne Tallinn oma põneva arhitektuuri ja kombestikuga on maaliliseks mängulauaks, millel kirjanikud ja kunstnikud oma tegelasi-malendeid liigutavad. Tuntuim keskaegse Tallinna eluolu kirjeldaja ning loomingus kasutaja oli Nobeli kirjanduspreemia mitmekordne nominent ja Tallinna vapimärgi kavaler Jaan Kross. XXI sajandil inspireerivad keskaegse Tallinna ajalugu ja vanad Läänemere legendid Indrek Harglat. Tema ro- maanides on gootikat ja krimi, õudus- ja kelmilugusid, intelligentset ajaviidet ja klassikalist ajalookirjandust. Indrek Hargla on Tartu Ülikooli juristidiplomiga ning olnud diplomaat Taanis ja Ungaris. Aprillist 2012 vabakutseli- ne kirjanik. Kultuurkapitali aastaauhinna laureaat 2012. Fotol: Indrek Hargla Olli Turunen 2012. a avati Tallinnas Eesti Meremuuseumi fi liaalina Lennusadama angaarid. Angaarid ehitati aastail 1916–1917 Peterburi kaitseks mõeldud võimsa kindlustuskompleksi, Peeter Suure merekindluse osana. Vesilennukite hoid- miseks mõeldud hoone projekteerija ja ehitaja oli Taani fi rma Christiani & Nielsen. Tallinnas valmisid tõenäoliselt maailma esimesed nii suuremahulised, 50 x 100 meetri suuruse põhiplaaniga an- gaarid, mida sildasid kolm ühteliidetud raudbetoonkoorikust kuplit, igaüks neist tugede sammuga 35 x 35 meet- rit. Kupli paksus harjal on 8 cm ja tugede juures 12 cm. Renoveerimine: KOKO Arhitektid, Nordecon, Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger. 2013. a Eesti Kultuurkapitali ja sihtkapitalide aastaauhindade laureaadid, Euroopa Liidu kultuuripärandi ja Euroopa Nostra Grand Prix 2013. Fotol: Lennumuuseum Tallinna Balletikool on asutatud 1946. aastal riikliku teatri Estonia juures tegutsenud balletistuudio baasil. Tallinna Balletikooli eesmärk on koolitada rahvusvahelisel tööturul konkurentsivõimelisi balletiartiste, kes suu- daksid kõrgel professionaalsel tasemel esitada nii traditsioonilist klassikalist koreograafi at kui ka erinevate kaas- aegsete koreograafi de loomingut. Alates detsembrist 2012 on kooli direktor Kaie Kõrb. Ta on lõpetanud Tallinna Balletikooli balletiartisti erialal ja Moskva Riikliku Teatriinstituudi balletipedagoogi-repetiitori