EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Pille Tomson AJALOOLISE MAAKASUTUSE MÕJU KARULA RAHVUSPARGI MAASTIKE, KOOSLUSTE JA KAITSEKORRA KUJUNEMISELE Magistritöö Juhendaja: Prof. Kalev Sepp Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. AJALOOLINE MAAKASUTUS MAASTIKE JA KOOSLUSTE KUJUNDAJANA ....7 1.1 Maastiku mõistest................................................................................................... 7 1.2 Kultuurmaastike kujunemisest Eestis...................................................................... 8 1.3 Traditsioonilised ehk pärandmaastikud................................................................. 12 1.4 Kõlvikuline jaotus ajaloolisel maakasutusel.......................................................... 14 1.5 Põlispõllud ........................................................................................................... 15 1.6 Tuleviljelus .......................................................................................................... 16 1.7 Tuleviljeluse mõju taimkattele.............................................................................. 21 1.8 Rohumaaviljelus................................................................................................... 24 1.9 Metsamaad talumaastikel...................................................................................... 27 2. MATERJAL JA METOODIKA .................................................................................. 30 2.1 Kasutatud kaardid................................................................................................. 30 2.2 Kasutatud andmebaasid........................................................................................ 36 2.3 Andmetöötlus....................................................................................................... 37 3. UURIMISALA ISELOOMUSTUS.............................................................................. 38 3.1 Üldine iseloomustus ............................................................................................. 38 3.2 Looduslikud tingimused ....................................................................................... 38 3.3 Karula rahvuspargi asustuse kujunemine .............................................................. 43 3.4 Maakasutus Karula rahvuspargis .......................................................................... 45 3.5 Karula rahvuspargi kaitsekord .............................................................................. 46 4. TULEMUSED JA ARUTELU..................................................................................... 49 4.1 Maakasutus Karula rahvuspargi ala talumaadel 19. sajandil.................................. 49 4.1.1 Põllumajanduskõlvikute jaotus ja paiknemine............................................... 49 4.1.2 Rohumaade iseloomustus.............................................................................. 56 4.1.3 Heinamaad.................................................................................................... 58 4.1.4 Karjamaad .................................................................................................... 58 4.1.5 Karjametsad.................................................................................................. 59 4.1.6 Heinasood..................................................................................................... 60 2 4.2 Muutused maakasutuses ja maastikes 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil................... 61 4.2.1 Muutused põllumaade kasutuses................................................................... 61 4.2.2 Muutused rohumaade kasutuses.................................................................... 69 4.2.3 Muutused heinamaade kasutuses................................................................... 71 4.2.4 Muutused karjamaade kasutuses ................................................................... 72 4.2.5 Muutused heinasoode kasutuses.................................................................... 74 4.2.6 Pärandkooslused Karulas.............................................................................. 74 4.2.7 Pärandkoosluste kaitse.................................................................................. 78 4.2.8 Maastike muutused 19. ja 20. sajandil........................................................... 81 4.2.9 Ajalooline maakasutus ja kaasaegsed maastikud ........................................... 87 4.3 Sekundaarsed metsakooslused.............................................................................. 87 4.3.1 Põllumajandusmaadele kujunenud metsade iseloomustus.............................. 87 4.3.2 Võsamaadele kujunenud metsakooslused...................................................... 93 4.3.3 Karjametsadest kujunenud metsakooslused................................................... 98 4.3.4 Rohumaadele kujunenud metsakooslused...................................................... 99 4.4 Sekundaarsed metsakooslused ja põlised metsamaad Karula rahvuspargis.......... 100 4.4.1 Karula rahvuspargi põlise metsamaa piiritlemine ........................................ 100 4.4.2 Ajalooliste metsaalade iseloomustus........................................................... 104 4.5 Ajaloolise maakasutuse mõju Karula rahvuspargi kaitsekorra kujunemisele........ 108 4.5.1 Karula rahvuspargi kaitsekorra võrdlus ajaloolise maakasutusega............... 108 4.5.2 Pärandmaastike kaitse Karula rahvuspargis................................................. 116 KOKKUVÕTE .................................................................................................................. 119 SUMMARY ...................................................................................................................... 122 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................ 125 TÄNUAVALDUSED........................................................................................................ 134 LISAD............................................................................................................................... 135 Lisa 1: Eesti Ajalooarhiivi fondi nr 2469 „Liivimaa maakrediidiselts“ uuringuks kasutatud taludekaartide nimekiri................................................................................................... 136 Lisa 2: Karula rahvuspargi kaart talukohtadega .............................................................. 138 Lisa 3: Karula rahvuspargi maastikuüksused (A.Järveti 1998b järgi).............................. 139 Lisa 4: Fotod.................................................................................................................. 141 3 SISSEJUHATUS Karula rahvuspark on Kagu-Eestis Karula kõrgustikul paiknev keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud ala (12 300 ha). Karula rahvuspargi kaitse-eesmärk on Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning kaitsealuste liikide kaitse. Rahvuspargi peamistes piiranguvööndites on kaitse-eesmärk looduse mitmekesisuse ja maastikuilme ning kultuuripärandi, traditsioonilise pärandmaastiku ja taluarhitektuuri säilitamine ning asustuse struktuuri kaitse (Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri, 2006). Seega on Karula rahvuspargis olulisel kohal nii looduslikud kui ka pika-ajalise inimmõju tulemusel kujunenud kooslused ja maastikud. 20. sajandil toimunud kiirete ja oluliste maastikumuutuste tõttu on mitmete Lõuna-Eesti kuppelalade kaitse korraldamisel kerkinud küsimus, milliseid maastikke õigupoolest soovitakse kaitsta. Näiteks on A. Järvet (1998: 11) tõstatanud küsimuse, millise perioodi maakasutust ja vastavat maastikupilti tuleks Karulas hoida või taastada. Kui Põhja- ja Lääne-Eesti maastikud ja poollooduslikud kooslused ning ajalooline maakasutus on suhteliselt hästi uuritud ja kõrgelt väärtustatud, siis Lõuna-Eesti kuppelalade maastike ja neile iseloomulike poollooduslike koosluste kujunemine ja seisund on jäänud pikaks ajaks tagaplaanile; neid on inventeeritud ja väärtustatud tunduvalt vähem. Põhjalikumalt on seni tegeletud vaid lamminiitudega. Lõuna-Eestile iseloomulikke soostunud ja sooniite pole aga viimasel ajal uuritud ja inventeeritud. Viimastel aastatel on siiski valminud mõned maastiku ja asustuse muutusi käsitlevad uuringud ka Lõuna-Eestis asuvate piirkondade kohta, kuid ajaloolise maakasutuse mõju tänaste maastike ja koosluste kujunemisele on seni laiemalt teadvustamata. Tuleb ka tõdeda, et riiklikud looduskaitse-alased põhimõtted ja meetmed, mis on kujunenud põhiliselt Põhja- ja Lääne-Eesti maakasutuse, maastikumuudatuste ja pärandkoosluste uuringute põhjal, on osutunud Lõuna-Eesti kuppelalade looduskaitse korraldamisel sageli puudulikeks või sobimatuteks. Karula rahvuspargis leidub metsakooslusi, mida erinevad uurijad on pidanud inimmõju tulemusel kujunenuteks või inimtegevuse poolt mõjutatuteks. Näiteks on tõstetud esile kuplitel kasvavaid metsi kui karjatamise tulemusel kujunenud või karjatamisest mõjutatud kooslusi (Palo ja Kuuba, 2000: 22; Paal jt, 2005: 17–26), kuid täpsem ülevaade karjametsade levikust puudub. 4 Ühe Karula taimekooslusi mõjutanud inimtegurina tuleb kõne alla aletamine. Tuleviljeluse mõju Eesti loodusele on käsitletud enamasti seoses muutustega, mida tõi kaasa varane maaviljelus (Etverk