ENN PIRRUS EESTIMAA SUURED KIVID Suurte rändrahnude lugu TTÜ GEOLOOGIA INSTITUUT Enn Pirrus EESTIMAA SUURED KIVID Suurte rändrahnude lugu Tallinn 2009 Toimetanud: Aasa Aaloe Keeletoimetajad: Irja Pärnapuu (eesti keel) Tiia Kaare (inglise keel) Kaanekujundus: Tiia Eikholm Tehniline teostus: Teaduste Akadeemia Kirjastus Fotod: Enn Pirrus, Avo Miidel Kaanefoto: Avo Miidel Raamatu väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus, käsikirja koostamist Eesti Teaduste Akadeemia ISBN 978-9985-50-406-2 (raamatu trükiversioon) Autor: E. Pirrus Väljaandja: TTÜ Geoloogia Instituut Raamatu elektroonilist versiooni või selle osasid võib mitteärilistel eesmärkidel vabalt kasutada ja levitada viidates autorile ja väljaandjale, täpsemad litsentsitingimused vt. www.creativecommons.org. Raamatu elektrooniline versioon on saadaval TTÜ Geoloogia Instituudi kodulehel: www.gi.ee/rahnud. SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................5 RÄNDRAHNUDE MÕISTE, PÄRITOLU, OLEMUS .....................................................................5 UURIMISLUGU, METOODIKA ...............................................................................................9 SUURTE RAHNUDE ÜLDISELOOMUSTUS ...............................................................14 SUURUS, LASUMUS ...........................................................................................................14 MASS................................................................................................................................19 KUJU, SUHE PINNASEGA....................................................................................................24 PINNAÜMARDATUS, PIKITELJE ORIENTATSIOON, HILISEMAD NIHKED ...............................27 MURENEMINE, LÕHENEMINE ............................................................................................30 RAHNUDE KOGUMID, KIVIKÜLVID ....................................................................................33 HÄVIMINE, KAOTSIMINE ...................................................................................................39 RAHNUDE LEVIK............................................................................................................45 RAHNUDE KIVIMILINE KOOSTIS..............................................................................52 RABAKIVID.......................................................................................................................56 GRANIIDID........................................................................................................................58 GNEISID............................................................................................................................61 MIGMATIIDID ...................................................................................................................62 PEGMATIIDID ....................................................................................................................62 TEISED KIVIMITÜÜBID ......................................................................................................64 RAHNUDE KOOSTISE REGIONAALSED MUUTUSED .............................................................67 SUURED RAHNUD JUHTKIVIMITENA ..................................................................................71 RAHNUD MAJANDUSTEGEVUSES.............................................................................75 KIVIKORISTUS JA MAAPARANDUS.....................................................................................75 EHITUSTEGEVUS ...............................................................................................................77 ORIENTIIRID, PIIRITÄHISED, PUHKE- JA TURISMIOBJEKTID ................................................79 RAHNUD RAHVAPÄRIMUSTES, ARHEOLOOGIAS, KULTUURILOOS .............83 RAHNUDE KAITSE .........................................................................................................88 LÕPETUSEKS ...................................................................................................................94 KIRJANDUS ......................................................................................................................95 LARGE ERRATIC BOULDERS OF ESTONIA..........................................................102 LISAD ...............................................................................................................................109 HIIDRAHNUD EESTIS......................................................................................................109 HIIDRAHNUDE LÄHEDASED RAHNUD (ÜMBERMÕÕDUGA 20–25 M) EESTIS.....................112 VÄIKSEMAMÕÕDULISEMAID MAAKONDADES TUNTUD RAHNE (VALIK)........................117 FOTOTABELID ..............................................................................................................121 SISSEJUHATUS Rändrahnude mõiste, päritolu, olemus Arvukad maapinnal lebavad kivid, alates väikestest ümarveeristest kuni maja- suuruste mürakateni välja, on Eesti maastikupildi lahutamatu osa. Nad annavad siinsele loodusele kindla omapära ja on inimpõlvede jooksul olnud tihedalt seotud kohaliku rahva majandustegevusega. Paiknedes peamiselt piirkonna viljakamatel põllundusaladel, on suuremad kivid osutunud tülikateks kaaslasteks maaharimis- tööl. Seepärast on neid aegade jooksul püütud kõlvikutelt kõrvaldada, kuhjates kivikamakaid põlluäärsetele metsaservadele, omaette kivivaaludesse või paigutades teeäärsetesse ja põlluvahelistesse kiviaedadesse. Vähemal määral on tugevamaid rahne kasutatud ka kivihoonete müüritistes. Vastupidavad värvikirevad kiriku- müürid, surnuaiapiirded, aga samuti ka viljaaidad ja jõukamate majapidamiste tallid-laudad ilmestavad elukeskkonda üle kogu Eestimaa, eriti lõunapoolsetes piirkondades, kus hallitoonilist ja hõlpsamini töödeldavat kohalikku paekivi püsi- vamate ehitiste tarvis enam ei leidu. Suuremad kivimürakad, mis inimjõule ei allu- nud, jäeti maastikule alles, kus nad varasematel aegadel olid rikkalike rahva- pärimuste allikaks ja tõmbavad enesele tähelepanu tänaseni, äratades mitmesugu- seid mõtteid. Seega on Eesti maapinnal ettetulevad kivid kahesuguse olemusega. Kohalikust paesest aluspõhjast pärinevate liistakuteks-plaatideks lagunevate kivide kõrval eristuvad siin selgesti kaugemalt saabunud tugevad, enamasti ümara kujuga võõramaise päritoluga kivid, mida nimetamegi rändkivideks. Oma silmapaistva tugevuse ja teistegi omaduste tõttu annavad üksnes rändkivid suuri monoliite, mistõttu just nemad on maastikul pilkupüüdvad, elanikkonnale hästi tuntud ja neist on alguse saanud mitmed muinasaja uskumused ja kombe- talitusedki. Vaatamata oma võõramaisele päritolule on rändkivid muutunud siinse looduse iseloomulikuks koostisosaks ja just seepärast on neil siin täita ka väga kaalukas, ülemaailmseltki tähtis roll. Nad on nimelt meie planeedi arenguloo ühe tähtsa sünd- muse – jääaja kui aastatuhandeid tagasi kogu põhjapoolkera haaranud võimsa jahenemislaine tunnistajad. Kliima jahenemisel ei suutnud Skandinaavia mägi- aladel kuhjunud lumemassid enam suveti üles sulada, üksteisele ladestunud lumekihid tihenesid suure rõhu all jääks ja muutusid hiiglaslikuks liustikuks. Mööda mäenõlvu allapoole liikudes ja lauskmaale jõudes üksikud liustikukeeled ühinesid mitme kilomeetri paksuseks ühtseks jäämassiks. See poolplastse olekuga jäämass hakkas põhja poolt avaldatava surve tõttu pikkamisi lõunapoolsete alade suunas liikuma, tõenäolise kiirusega umbes kümmekond kilomeetrit aastas. Nähtust nimetamegi tänapäeval mandrijäätumiseks. Hiiglaslik jäämass purustas oma teel 5 kõik ettejäänu, kündis üles pudedamaid maapinnalõike ja kangutas lahti ka tugeva kaljupinnase kiviplokke. Kõik selle haaras jää enesesse, segas omavahel ja kandis kaugemale lõuna poole. Kliima soojenedes ja jää sulades jäi kogu see kaasatoodud kivimisegu mandrijääst maha ning moodustas meil kõikjal leiduva omapärase sorteerimata pinnasetüübi – moreeni (rahvakeeles “rähk”). Moreeni tihenemisel, eriti aga peenemate osiste hilisemal väljakandumisel, prepareerusidki sellest välja suuremad kivid, millest kogukamaid, läbimõõduga üle 1 m, nimetame rändrahnudeks. Eelnevast tulenebki rändkivide tähtsus teadusmaailmale. Kust jäämass tuli, kuidas ta edasi liikus, millistelt aladelt ta materjali kaasa haaras, mis sellega teel toimus, kui paks jääkate oli, kuhu ta lõpuks jõudis, milline oli ta kandejõud, kuidas ta sulas – neile ja veel teistelegi küsimustele suudavad vastuseid anda üksnes rändkivid. Loomulikult ei saa kõigile küsimustele vastata ühekorraga – problee- mide juurde tuleb teadmiste lisandudes mitmeid kordi tagasi pöörduda. Rändkivid võimaldavad sedagi. Kaljupinnasest lahti kangutatud ja võimsa jäämassi poolt edasi kantud kivimürakad püsivad aastatuhandeid, mistõttu neid saab uurida kest- valt, ka uute uurimisvõtete ja lähenemisviiside lisandumisel. Arusaadavalt pakuvad parimaid võimalusi just suuremad rahnud. Muidugi juhul, kui neisse hoolikalt suhtume ja neid selleks otstarbeks hästi säilitame. Rändrahne esineb laialdasel alal nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerika mandril. Kuid Eestil on nende käsitlemisel siiski erakordne koht. Esiteks seepärast, et siinne ala paikneb jäätumiskeskmele – Skandinaavia mägipiirkonnale – väga lähedal. Jää- mass oli siin veel tüse, tema purustus- ja edasikandejõud silmatorkavalt suur, millest tuleneb rändkivide rohkus ja üksikmonoliitide tähelepanuväärne suurus. Teiseks paigutub põhjaaladelt kaasatoodu siin hoopis teistlaadsele aluspinnasele – kihitatud