Riigikogu lahtiste uste päev 2018. Foto: Erik Peinar 128 Riigikogu Toimetised 38/2018 Poliitiline mõte Parlamendi närbumine – murrangud sõjaeelse Riigikogu välispoliitilises pädevuses1 iseseisva Eesti ajaloos üks erakordne polii- tiline eksperiment – 1919. aasta juunist kehtinud valitsemise ajutine kord (Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord 1919), JÜRGEN TAMME mis tähistas kõrvalekallet omariiklust ajaloomagister ette valmistanud Ajutises Maanõukogus (1917–1919) omaks võetud parlamenta- uure sõnaõiguse ja peremehe- rismi põhimõtetest. tundega Riigikogu taandus Valitsemise ajutise korraga anti esimese omariiklusaja lõpuaas- Asutava Kogule lisaks seadusandlikule tateks vaikivaks pealtvaatajaks. ka täidesaatev võim. Tõsi, põhimõte, et S üheaastase ametiajaga erapooletutest 1922. aasta juunis astus välisminister erialaspetsialistidest koosneva valitsuse Ants Piip Riigikogu ette, et vastata tegevus piirdub Asutava Kogu korralduste opositsiooni arupärimisele, miks valitsus elluviimisega, tegelikkuses ellu ei raken- ei teavitanud parlamenti väliskonverent- dunud. Asutav Kogu ei suutnud samal ajal sidel osalemisest. „Valitsus ei taha iialgi täita seadusandliku ja täidesaatva võimu Riigikogust tähele panemata mööda ülesandeid ning valitsemise ajutise korra minna,” tõrjus Piip süüdistusi, „aga vastuvõtmisest põhiseaduse jõustumiseni on terve rida väikseid konverentsisid, 1920. aasta detsembris jõudis ametis missuguseid Riigikogu ei huvita.” olla kokku viis poliitilistest ministritest Tegu oli esimese korraga, kui Riigikogus koosnevat valitsust. arutati parlamendi ja valitsuse välispoliiti- Põhiseadusega taastati õiguslikult valit- lise pädevuse piiride üle. Riiklike institut- suse poliitiline vastutus parlamendi ees. sioonide võimupädevuse paika pannud Nii välis- kui ka sisepoliitikat pidi juhtima Eesti esimese põhiseaduse vastuvõtmisest valitsus eesotsas riigivanemaga, kellele Asutavas Kogus oli selleks ajaks möödas anti välissuhtlemises esindusülesanne, mis veidi üle kahe aasta. varem kuulus Asutava Kogu esimehele. Põhiseaduse kehtestamine tähistas Kuigi valitsus pidi juhtima ja suunama murdepunkti. Lisaks põhiseaduslikule nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, tugines korrale üleminekule lõpetati sellega täidesaatev võim parlamendi usaldusele, sõltudes seal esindatud erakondade oma- 1 Artikkel tugineb autori 2018. a Tartu Ülikoolis kaitstud vahelistest kokkulepetest. (Eesti Vabariigi magistritööle „Eesti parlamentaarsete kogude välispoliiti­ põhiseadus 1920) Parteide paljusus ja line pädevus 1917–1940”, mis pälvis August Rei parla­ mendiuuringute stipendiumi. parlamendi killustatus seadsid valitsuse Riigikogu Toimetised 38/2018 129 Jürgen Tamme Asutava Kogu koosolek Estonia teatri saalis 1919. aasta 24. aprillil. Valitsemise ajutise korra järgi pidi Asutav Kogu täitma nii seadusandliku kui ka täidesaatva võimu ülesandeid. Foto: Georg Johannes Parikas/Eesti Filmiarhiiv olukorda, kus tal puudus kaitse Riigikogus astunud ükski 1920. aasta põhiseaduse esindatud erakondade võimalike hetke- alusel tegutsenud valitsus tagasi Riigikogu meeleolude ning parteide võimuvõitlusega otsese umbusaldamise järel. Enamasti kaasnenud ebastabiilsuse eest. lahkusid valitsused valitsuskoalitsiooni lagunemise tõttu, kuid see ei takistanud TOOMPEA KAMARILJA. Sageli on samadel erakondadel osaleda järgmise Eesti parlamentaarse demokraatia aega valitsuse moodustamisel. See madaldas kimbutanud ebastabiilsuses süüdistatud poliitika autoriteeti, mõjudes võrdselt liiga mõjukat Riigikogu. Tegelikkuses ei halvasti nii koalitsioonis kui ka opositsioo- nis olevatele erakondadele ja poliitikutele, õõnestades nende usaldusväärsust. Ükski 1920. a Suur osa rahvast süüdistaski, eriti suure põhiseaduse majanduskriisiga kaasnenud raskustes, poliitikuid, erakondi ja nende „kesk- alusel tegutsenud valitsus komiteede piiramatut oligarhiat”, valitsust ei astunud tagasi ning viimase üle „diktaadi kehtestanud kõikvõimsat Riigikogu”. Arusaam, et Riigikogu nn Toompea kamarilja ei hooli riigi umbusaldamise järel, ja rahva käekäigust, oli laialt levinud. Selliste etteheidetega käis kaasas võimu vaid valitsuskoalitsiooni võõrandumine. See, et erakonnad kasutasid parlamenti lagunemise tõttu. omavahelises võimuvõitluses sageli partei- poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, 130 Riigikogu Toimetised 38/2018 Poliitiline mõte mitte riigi edendamiseks, tuli esile ka sotsiaaldemokraatide soovi valitsusliidu artikli alguses viidatud arupärimisel, kus püsivust kontrollida. Mitte kunagi varem opositsiooni juhtinud sotsiaaldemokraadid ega hiljem pole Riigikogu välispoliitika heitsid tööerakondlasest Piibule ette, et juhtimisele nii lähedal seisnud. Ka parlament ei teadnud, millised rühmitused Riigikogu väliskomisjoni välispoliitiline Eesti välispoliitika taga seisavad ja otsuseid pädevus pole ealeski olnud nii suur kui langetavad. Teiseks leidsid sotsiaaldemokraa- 1920. aastatel, mistõttu nimetati komisjoni did, et valitsus ei informeerinud Riigikogu Eesti välissuhete kuningaks. välispoliitikast piisavalt. Samuti pidasid nad Riigikogu mõju välispoliitikale väikeseks. „Vahekord Riigikogu ja välispoliitika Riigikogu väliskomisjoni vahel ei ole normaalne,” võttis etteheited nimetati suure kokku sotsiaaldemokraatide üks liider Anton Palvadre, kelle sõnul ei räägitud välispoliitilise Riigikogus välispoliitika üle ja valitsus pädevuse tõttu polnud parlamendiga koostööks leidnud õiget kontakti. Eesti välissuhete Valitsusliidu poliitikud väitsid vastu, kuningaks. et põhiseaduse järgi juhtis välispoliitikat ning hoolitses riigi välise puutumatuse ja julgeoleku eest valitsus. Välisminister Piibu Väliskomisjoni liikmete sekka kuulus sõnul avaldas Riigikogu välispoliitikale hulk endisi ja tulevasi riigivanemaid, mõju juba seeläbi, et nimetas ametisse välisministreid jt, kes suutsid valitsusele välisministri. avaldada märkimisväärset mõju. Lisaks Riigikogu välispoliitilise sõnaõiguse suu- seaduseelnõude ettevalmistamisele rendamist nõudnud sotsiaaldemokraatide kooskõlastati komisjonis tulevaste Eesti hinnangul sellest ei piisanud. Riigikogu saadikute kandidatuur, otsustati, kas ning väliskomisjoni kuulunud sotsiaaldemo- kellega milliseid lepinguid sõlmida, arutati kraat Mihkel Martna tegi ettepaneku rahvusvahelisi küsimusi jne. Välisminister panna väliskomisjoni liikmetele kohustus või tema esindaja informeerisid pidevalt hoida parlamendisaadikuid välispoliitika väliskomisjoni ja kuigi komisjoni otsus üksikasjadega kursis. Samuti pidas Martna polnud siduv, vaid soovituslik, oli komis- hoolimatuks, et valitsus, mis lähtus tema jonil suur mõju. sõnul põhimõttest, et Jumal andis minist- Väliskomisjonil oli oluline osa ka rile ametiga ka mõistuse, ei informeerinud Eestit kaitsvaks „vihmavarjuks” peetud parlamenti oma kavatsustest ega kuulanud Rahvasteliidu delegatsiooni liikmete ära rahvaesinduse arvamust. Ettepanek, määramisel. Seejuures olid valitsus ja mille järgi pidanuks välisminister edaspidi väliskomisjon risti vastupidisel seisukohal, andma parlamendile välispoliitika kohta kas valitsus peab enne Rahvasteliidu rohkem infot, et Riigikogu soovid välis- delegatsiooni nimetamist ning tähtsamate poliitikas mõjule pääseksid, ei leidnud välisesindajatega seonduvate otsuste lange- siiski toetust. (I Riigikogu: VII istungjärk: tamist saama väliskomisjoni nõusoleku. protokollid 1922) Väliskomisjon pidas seda kirjutamata reegliks, valitsus väärtõlgenduseks. RAHULOLEMATUD SOTSIAAL- Näiteks kui väliskomisjon heitis DEMOKRAADID. Maha hääletatud välisminister Jaan Lattikule ette, et ta ei ettepanekus ei tuleks siiski näha teavitanud komisjoni õigel ajal NSVLi tegeliku probleemi sõnastust ja sellele soovist nimetada Tallinna suursaadikuks sobivate lahenduste otsimist, vaid pigem Fjodor Raskolnikov, kes Punalaevastiku Riigikogu Toimetised 38/2018 131 Jürgen Tamme juhina sõdis Vabadussõjas Eesti riigi vastu, välispoliitika sündis kinniste uste taga, põrutas Lattik vastu: „Valitsema peab välisminister hoidis parlamendisaadikuid Valitsus ja mitte väliskomisjon.” (Riigikogu ja seeläbi ka avalikkust teadmatuses ning väliskomisjoni koosolek 1930) väliskomisjon ei informeerinud Riigikogu Riigikogu kodukord pakkus parla- saadikuid. mendisaadikutele laialdased võimalused Sotsiaaldemokraatide rahulolematuse ka obstruktsiooniks. Toona „junditi” põhjuseid otsides tuleb arvestada, et lõputuid kõnesid pidades (rekord kuulub enamiku iseseisvusajast tuli neil parem- ja Märt Martinsonile, kes pidas 1929. aastal tsentrijõududele alla vandudes täita ligi 11 tundi väldanud kõne – J. T.), aru- opositsiooniliidri osa ning vaid korra pärimisi ja küsimusi esitades, erakorralise hõivati veidi enam kui pooleks aastaks teadaandega esinedes ning muudatuset- valitsusjuhi tool. Seda hoolimata asjaolust, tepanekuid tehes. Tõsi, välispoliitilistes et põhiseadus koostati suuresti just nende küsimustes kasutasid parlamendisaadikud ja teiste vasakjõudude näo järgi. obstruktsiooni harva, ja peamiselt jäi 1928. aasta lõpust 1929. aasta keskpai- see kommunistide taktikaks, kes korra gani võimul olles tegid sotsiaaldemokraa- rikkumise tõttu korduvalt saalist kõrval- did Riigikogus katse muuta ka välispoliiti- dati ja kelle kodukord võimaldas kümneks lise pädevuse jagunemist, kui Aleksander koosolekuks välja heita. Jõeäär käis valitsuse ja ministeeriumide Kuigi Martna ideed Riigikogus toetust korraldamise seaduseelnõu lugemisel ei leidnud, heitsid sotsiaaldemokraa- välja idee panna välisministri ülesanded did ka hiljem parlamendis ette, et riigipea ning peaministri kohuseid täitvale riigivanemale. „Meil jääb ikkagi parlament valitse- jaks, ning ei ole