TARTUMAA SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR TARTUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEER ING Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Tartumaa sotsiaalne infrastruktuur” SISUKORD: PLANEERINGU TEKST I. SISSEJUHATUS...............................................................................................................................3 1. Planeeringu eesmärk ................................................................................................................3 2. Planeeringu ruumiline ühik – kant .............................................................................................3 3. Koostamise protsess.................................................................................................................4 4. Planeeringu elluviimise ajaperiood............................................................................................4 II. TEENUSTE KÄTTESAADAVUSE HINNANG ...............................................................................5 1. Käsitletud teenused...................................................................................................................5 1.1 Avalikud: ...............................................................................................................................5 1.2 Äriteenused:..........................................................................................................................5 2. Tartumaa kantide tüpoloogiline iseloomustus ...........................................................................6 3. Tulemused ja järeldused küsitlustest ........................................................................................7 3.1 Üldistatud tulemused ja järeldused. ......................................................................................7 3.2 Teenuste kättesaadavus liigiti .............................................................................................10 4. Probleemsed ja potentsiaalselt probleemsed kandid ..............................................................19 4.1 Probleemsed kandid ...........................................................................................................19 4.2 Potentsiaalsed probleemsed kandid ...................................................................................20 III. TEENUSTE KÄTTESAADAVUSE PARANDAMISE MEETMED.................................................21 1. Lahendust mõjutavad probleemid ja dilemmad.......................................................................21 2. Üldised meetmed ...................................................................................................................24 2.1 Keskustesüsteemi abil ........................................................................................................24 2.2 Seadusandluse täiendamise abil.........................................................................................25 2.3 Ettepanekud programmide algatamiseks............................................................................25 2.4 Omavalitsusliku korraldusega .............................................................................................26 2.5 Ühistegevuse ja partnerlusega............................................................................................26 2.6 Interneti ehk e-teenuste kättesaadavuse parandamisega...................................................26 2.7 Ühistranspordi korraldusega ...............................................................................................26 3. Meetmed teenuste liikide kaupa..............................................................................................28 3.1 Lastehoiuteenus..................................................................................................................28 3.2 Alg- ja põhiharidus ..............................................................................................................28 3.3 Gümnaasiumiharidus ..........................................................................................................28 3.4 Apteegiteenus ja ravimite müük ..........................................................................................28 3.5 Perearsti vastuvõtt ..............................................................................................................28 3.6 Päevakeskused vanureile ja puuetega isikuile....................................................................28 3.7 Raamatukogud ja internet ...................................................................................................28 3.8 Osavõtt seltsi- ja kultuurielust..............................................................................................28 3.9 Spordirajatised ....................................................................................................................28 3.10 Esmatarbekaupade ostukoht, posti- ja pangateenus ......................................................28 3.11 Vallakeskuse kättesaadavus...........................................................................................29 3.12 Tartu kättesaadavus........................................................................................................29 4. Kandipõhised meetmed ..........................................................................................................29 4.1 Kättesaadavuse parandamise viisid....................................................................................29 4.2 Parendusmeetmed kanditi ..................................................................................................30 IV. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ...................................................................................................38 V. ELLUVIIMISE SEIRE ..................................................................................................................38 PLANEERINGU JOONIS 1 : 100 000 PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD: Lisa 1: Tartumaa kantide iseloomustus Lisa 2: Vastused ankeetküsitlustele valdade kaupa Lisa 3: Valdades kohtumiste kokkuvõtted Lisa 4: Tartumaa sotsiaaldemograafiline andmestik (koostaja J. Kliimask) Lisa 5: Väljavõtteid andmekogumikest Tartu Maavalitsus 2009 1 EESSÕNA Eesti arengusuutlikkust kavandavad stsenaariumid panustavad eelkõige kõrgtehnoloogilisele majandustegevusele Tallinna ja Tartu linnaregioonides, multikultuursetele linnakeskkondadele ja euroopalikele väärtustele. Samas Eesti identiteedi olemust ja säilimist kajastavad tööd ja loomekonkursid vihjavad hoopis maalises keskkonnas olevatele väärtustele. Maakeskkonna säilimine elamisväärsena on eesti kultuuri, turvalisuse ja regionaalse arengu võtmeküsimus ja see vajab spetsiaalset riigi poliitikat ja arendustegevust kohapeal. Majandustegevuse kontsentreerumisel linnaregioonidesse kipub alevike ja külade elukvaliteeti tagav sotsiaalne infrastruktuur hääbuma. Maakeskkonna kui eesti identiteedi allika “kuivamise” vältimine eeldab paikkondlikku arengut suunavaid tasakaalustusmeetmeid. Üheks olulisemaks meetmeks on sotsiaalse infrastruktuuri hea kättesaadavuse tagamine. Sotsiaalse infrastruktuuri all mõistetakse käesolevas planeeringus esmatarvilike teenuste (lastehoid, kool, arstiabi, ravimimüük, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenus, intrnetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevuse, sportimiskohtade) kohapealset pakkumist ning ühistranspordiühendust teenuseid pakkuvate keskustega. 2 I. SISSEJUHATUS 1. Planeeringu eesmärk Üleriigiline planeering Eesti 2010 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 19.09.2000) seab asustusüsteemi arendamisel eesmärgiks inimese põhivajaduste rahuldamise tagamise igas Eestimaa paigas. Üks olulisi põhivajadusi on teenuste kättesaadavus. Eesti taasiseseisvumisele järgnenud muutused töökohtade paiknemises, ärilisel alusel teenusepakkujate huvides, elanike mobiilsuses ehk autostumises on viinud mitmete teenuste kättesaadavuse halveneniseni väiksemates ja hõredama asustusega külades. Käesolev Tartumaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering teeb ettepanekud Tartumaa paikkondades teenuste otstarbekaimal viisil kättesaadavuse tagamiseks. 2. Planeeringu ruumiline ühik – kant Teemaplaneeringu tasand - maakonnaplaneering - eeldab planeeringuliigile sobiva üldistustasemega ruumilise (territoriaalse) ühiku kasutust. Planeeringu metoodiliste soovituste kohaselt on selleks sobivaim ala paikkond ehk kant, kus täheldatav ajalooliselt kujunenud “meietunne”. Ehkki tänapäeval on inimeste kohaidentiteet hägustumas, on põlisasustusega maapiirkondades säilinud kogukondlik hinnang kellegi või millegi kuulumise kohta oma kanti, naaberkanti, kaugesse või võõrasse kanti. Eestimaa kantideks ehk paikkondadeks jaotumise aluseks on Madis Kaldmäe vastav uurimustöö. Tartumaal on valdade ettepanekul uurimustööst tulenevat kantideks jaotumist korrigeeritud. Rahvastiku- ja aadressandmete asustusüksustega seotuse tõttu on paikkondade piire täpsustatud nii, et paikkonnad hõlmaksid külasid ja alevikke tervikuna. Teemaplaneeringus käsitletakse teenuste kättesaadavust kandis ehk paikkonnas. Enamiku teenuseliikide osutamiseks on valdav osa Tartumaa küladest liiga väikese tarbijate hulgaga, valdade territooriumid aga esmatasandi jaoks liiga ulatuslikud. Samas on vallakeskustes teenusevõrk välja kujunenud, neis on harjutud käima. Vallakeskus on teenuste pakkujaile suurem tõmbekeskus kui muu kant. Kallaste ümbruse kant Kokora kant Alatskivi kant Välgi kant Peipsiääre kant Äksi kant Vara kant Vedu kant Lähte kant Koosa kant Kärkna kant Laeva kant Tammistu kant Kärevere kant Kõrveküla kant Vahi kant Praaga kant Tähtvere kant Palupõhja kant Kavastu