hooaja peatoetaja Con Brio tähed VIRGO VELDI (saksofon) MARIUS JÄRVI (tšello, live-elektroonika) RALF TAAL (klaver) Keelpillikvartett PREZIOSO: Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena Altmanis (vioola), Andreas Lend (tšello) 16. september 2013 kell 19 Rahvusooper Estonia Eesti Kontserdi suurtoetaja Paul Creston (1906–1985) Sonaat Es-duur altsaksofonile ja klaverile op. 19 (1939) With vigor With tranquility With gaiety Jaan Rääts (1932) Kontsert kammerorkestrile op. 16 (1961) (seade keelpillikvartetile Mihkel Kerem) Allegro Andante Allegro Grave Allegro Frédéric Chopin (1810–1849) Skertso nr 2 b-moll op. 31 (1837) Carl Vine (1954) “Inner world” soolotšellole ja lindile (1994) Mirjam Tally (1976) “Miraaž” (esiettekanne) 3 Giuseppe Guttoveggio, kes võttis endale hiljem uueks nimeks Paul Creston, sündis 1906. aastal New Yorgis sitsiilia immigrantide perekonnas. Ta oli heliloojana iseõppija ning rahaliste vahendite nappuse tõttu jäi poolikuks ka tema kooliharidus. Crestoni helikeelt iseloomustab heakõlalisus, tähtsal kohal on rütmiline element. Tema loomingusse kuulub üle 150 teose: klaveripalad, kammerteosed, koorimuusika, orkestriteosed (sh kuus sümfooniat) ning muusikat raadiole, televisioonile ja filmidele. Erilise panuse on ta andnud nn kõrvalejäetud pillide repertuaari: tema teosed harfile, marimbale, tromboonile ja saksofonile on instrumentalistide seas jätkuvalt populaarsed. Viimati nimetatud pillile on ta kirjutanud neli kompositsiooni, nende seas ameerika saksofonistile Cecil Leesonile pühendatud sonaat Es-duur altsaksofonile ja klaverile op. 19, mis on arvatavasti üks sagedamini esitatavaid teoseid saksofonistide repertuaaris. Jaan Rääts tuli muusikasse murrangulistel 1950. aastate lõpul omanäolisena, liikumisenergiast ja rütmierksusest pulbitsevana. Üheks esimeseks uue eesti heliloojate põlvkonna läbimurdeteoseks oli tema kontsert kammerorkestrile op. 16, mille esiettekannet juhatas 1961. aastal Neeme Järvi. Nüüdseks on sellest kujunenud üks eesti muusika mängitavamaid teoseid, mis kõlanud kõigil kontinentidel ja lugematutes riikides. Oopuse ülemaailmsele edule aitasid kaasa Moskva Riiklik Kammerorkester Rudolf Baršai juhatusel ja Leedu Kammerorkester Saulius Sondeckise dirigeerimisel. Teose võidukäigu üheks tipphetkeks oli 1963. aasta oktoobris New Yorgi Carnegie Hallis toimunud Moskva Kammerorkestri kontsert, kus selle finaal tuli kordamisele. Vähe on komponiste, kes on oma pilliga niivõrd kokku kasvanud nagu Frédéric Chopin klaveriga, sest kuigi ta kirjutas ka orkestrile, vokaalile ja kammeransamblile, sündis enamik tema küpseid teoseid sooloklaverile. Helilooja nelja skertso prototüübiks võib pidada skertsosid Beethoveni sonaatidest ja sümfooniatest, sarnanedes nendega mõõtmetelt ja dramaatilisuselt. Erinevalt neist on Chopini skertsod aga iseseisvad kontrastsete muusikaliste kujunditega palad. Chopini puhul on sõna scherzo (itaalia keeles “nali”) kaotanud oma esialgse tähenduse. “Kuidas siis veel tõsidus välja näeb, kui juba naligi on looritatud leinalinikuga?” olevat imestanud Robert Schumann. Skertso nr 2 b-moll op. 31, millest on kujunenud üks Chopini tuntumaid teoseid, valmis ja ilmus trükis 1837. aastal pühendusega helilooja klaveriõpilasele krahvinna Adèle Fürstensteinile. Schumann on võrrelnud 4 seda kompositsiooni baironliku poeemiga, “tulvil õrnust, julgust, armastust ja isepäisust”. 1954. aastal Perthis sündinud Carl Vine on oma põlvkonna tuntuimaid austraalia heliloojaid. Ta tegi endale esmalt nime klassikalise balletimuusika loojana, laiendades seejärel oma ampluaad sümfoonilisele muusikale. Lisaks seitsmele sümfooniale kuulub tema loomingu kataloogi üheksa instrumentaalkontserti, hulgaliselt kammerkompositsioone, muusikat filmidele, televisioonile ja teatrile ning arvukalt sooloklaveriteoseid, mis kõlavad sageli klaverikonkurssidel. Alates 2000. aastast on Carl Vine kunstilise juhina tegev maailma suurima kammermuusika organisatsiooni Musica Viva Australia eesotsas ning 2006. aastast Austraalia prestiižikaima ja edukama kammermuusikafestivali Huntington Estate Music Festival juures. Praegusel ajal tegutseb ta vabakutselise heliloojana Sydneys. “Inner world” soolotšellole ja lindile (1994) on kirjutatud ja pühendatud austraalia tšellistile David Pereirale. Elavat ettekannet saadab teose pühendussaaja sissemängitud lindistus samast kompositsioonist, mida on täiendavalt elektrooniliselt töödeldud, luues unikaalse kõlamosaiigi. Mirjam Tally on õppinud heliloomingut Tallinna Muusikakeskkoolis Mati Kuulbergi juures ja Eesti Muusikaakadeemias Lepo Sumera juhendamisel, lisaks täiendas ta end elektronmuusika alal Rauno Remme käe all. 2003. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemias magistrantuuri. Aastail 1998– 2004 tegutses Tally Klassikaraadio vabakutselise saatejuhina ning 2003– 2006 ajakirja Muusika toimetajana. 2006. aasta sügisest alates elab ja töötab ta Rootsis, Gotlandi saarel asuvas Visby linnas. Mirjam Tally loomingus on kesksel kohal kõla. Tema muusika on tulvil mängulisi kontraste – selles segunevad humoristlik, dramaatiline ja poeetiline kõlakasutus. Tally on kirjutanud põhiliselt kammer- ja elektroonilist muusikat, milles sageli põimuvad akustilised ja elektroonilised kõlad. Lugu “Miraaž” on kirjutatud arvestades spetsiaalselt kontserdipaika (Estonia lava) ja selle akustilisi tingimusi. Arvestades, et tegemist on Eesti virtuoossemate muusikutega, olen kirjutanud rütmilisema karakteriga loo, mida iseloomustab motoorsus ja arlekiinilik mängulisus. (Mirjam Tally) Evelin Kõrvits 5 Eesti Kontserdi 1991. aastal alguse saanud noorte interpreetide konkurss- festival Con Brio on olnud hüppelauaks paljudele praegustele Eesti tippinterpreetidele. Kontserdil esinevad läbi aastate Con Brio laureaadid ebaharilikus paigas ja olukorras: Rahvusooper Estonia suurel laval on nii esinejad kui ka publik. Marius Järvi on sündinud 1981. aastal Tallinnas. Tšellomänguga hakkas Marius tegelema nelja-aastaselt. 1987. aastal astus ta Tallinna Muusikakeskkooli Laine Leichteri tšelloklassi ja jätkas 1995. aastast Lahtis Päijät-Häme konservatooriumis Jouko Paavola õpilasena. 2000. aastal alustas ta õpinguid Sibeliuse Akadeemias professor Martti Rousi juhendamisel. Marius Järvi on edukalt osalenud ning preemiaid pälvinud mitmetel konkurssidel. 1989. aastal saavutas ta IV koha rahvusvahelisel noorte tšellistide konkursil Tšehhoslovakkias (Usti nad Orlicis), 1995. aastal I koha vabariiklikul noorte keelpillimängijate konkursil ning 2002. aastal peaauhinna Eesti noorte interpreetide konkursil Con Brio. Seitsmel korral on ta osa võtnud maailma ühest suuremast tšellofestivalist Kronbergis Saksamaal. Marius Järvi on end täiendanud mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud tšellistide meistriklassides, sh Frans Helmerson, David Geringas, Arto Noras, Maria Tšaikovskaja, Gary Hoffmann jt. Marius Järvi on esinenud solisti ja kammermuusikuna paljudes Euroopa maades (Saksamaal, Belgias, Hispaanias, Portugalis, Rootsis, Tšehhis, Soomes jm). Ta on kaasa teinud ka mitmetel plaadistustel, sealhulgas solistina plaatidel “Romanssi merellä” – Oskar Merikanto (2000), “Urkutai- kuri” (2001), “Tuijotin tulehen” – Toivo Kuula (2002), “Ave Maria” (2002). Sügisel 2000 ilmus Marius Järvi esimene sooloplaat “Via” koostöös maailmanimega organisti Kalevi Kiviniemiga. Praegu töötab Marius Järvi Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja õppejõuna Vanalinna Hariduskolleegiumis. 6 Virgo Veldi õppis aastail 1984–1988 Tallinna Georg Otsa nimelises Muusikakoolis Villu Veski ja Olavi Kasemaa juures, viimase käe all lõpetas ta 1993. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning 1997. aastal magistrantuuri altsaksofoni eriala Eesti Muusikaakadeemias. 1991. aastast alates on ta end täiendanud (1995. aastast statsionaaris) Helsingi Sibeliuse Akadeemias Pekka Savijoki juhendamisel, kus lõpetas magistrantuuri 2004. aastal. Virgo Veldi saavutas 1990. aastal III preemia Eesti puupuhkpillimängijate konkursil Tallinnas, 1994 võttis osa rahvusvahelisest altsaksofonistide konkursist Belgias Dinant’is, 1996 sai I preemia ja publikupreemia Eesti noorte interpreetide konkurssfestivalil Con Brio. Virgo Veldi on töötanud saksofoniõpetajana Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Sibeliuse Lukios ning 2001. aastast on ta saksofoni õppejõud Eesti Muusikaakadeemias. Saksofonisolistina on ta esinenud Tallinna Muusikakooli keelpilliorkestri ja Eesti Muusikaakadeemia sümfooniaorkestriga, Eesti Riikliku Süm- fooniaorkestri, Eesti Raadio Estraadiorkestri ja Tallinna Kammerorkestriga ning osalenud NYYD Ensemble’i projektides. Erinevate orkestrite ja ansamblitega on Virgo Veldi esinenud Saksamaal, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Inglismaal, Hispaanias ja Austrias. Ralf Taal on lõpetanud Tallinna Muusikakesk- kooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Griegi 150. sün-niaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurssfestivali Con Brio ning oli hooajal 1994/95 Eesti Kontserdi stipendiaat. 1995. aastal sai ta Schuberti-nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia. Ralf Taal on olnud solistiks pea kõigi eesti orkestrite ees ning andnud soolokontserte. Ta on teinud koostööd 7 järgmiste dirigentidega: Eri Klas, Paavo Järvi, Olari Elts, Arvo Volmer, Tõnu Kaljuste, Anu Tali jt. Tema soolokavades on valdavalt kõlanud Beethoveni, Schuberti ja Chopini muusika. Lisaks solistitegevusele on Ralf Taal hinnatud ansamblipartner paljudele vokaal- ja instrumentaalsolistidele, sh Mati Palm, Ain Anger,