TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 17 ESIMENE MAAILMASÕDA EESTI KULTUURIS Koostanud ja toimetanud Mirjam Hinrikus ja Ave Mattheus Tallinna Ülikool Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Tallinn 2015 Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 17 Proceedings of the Tallinn University Institute of Estonian Language and Culture 17 Toimetuskolleegium / Advisory Board Lars Gunnar Larsson (Uppsala), Maisa Martin (Jyväskylä), Kaili Müürisepp (Tartu), Helle Metslang (Tartu), Meelis Mihkla (Tallinn), Renate Pajusalu (Tartu), Helena Sulkala (Oulu), Urmas Sutrop (Tartu), Maria Voeikova (Viin/Sankt-Peter- burg), Cornelius Hasselblatt (Groningen), Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum / Ohio State University) Kogumiku kirjastamine on saanud võimalikuks tänu riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu II” ja Eesti Kultuurkapitali toetusele. Kaasväljaandja / Co-publisher: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus / Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences Sa rja peatoimetaja / Editor-in-chief Reili Argus Abitoimetaja / Assistant editor Anne Saagpakk Inglise keele toimetaja / English language editor Richard Adang Kujundanud ja küljendanud / Design by Sirje Ratso Postiaadress / Postal address: Tallinna Ülikool / Tallinn University Narva mnt 25 10120 Tallinn ESTONIA E-post / e-mail: [email protected] htt p://www.tlu.ee/et/Humanitaarteaduste-instituut/Instituut/Akadeemilised- suunad/Eesti-keele-ja-kultuuri-akadeemiline-suund/TLY-EKKI-toimetised Kaanel: Jaan Siirak. Verduni katedraal sõjapurustustes. 1924. Eesti Kunstimuuseum Autoriõigus/Copyright: autorid, 2015 ISSN 1736-8804 E-ISSN 1736-9231 ISBN 978-9949-29-257-8 (trükis) ISBN 978-9949-29-258-5 (pdf) Sisukord Mirjam Hinrikus, Ave Matt heus Meenutades unustatud sõda . 7 Jüri Kivimäe Sõda ja kultuuriline pööre . 23 Roosmarii Kurvits Eesti päevalehtede muutumine Esimese maailmasõja ajal 1914–1917 . 76 Andreas Kalkun „Rohgem ei tiija mina teile kirjuda”. Kirjavormelid ning peresuhete kajastused Jakob Ploomi sõjakirjades . 116 Tiina Ann Kirss Esimene maailmasõda eestlaste mälestustes . 145 Jaan Undusk Mälupaik sinepigaas. Esimene maailmasõda, keemiarelv ja kirjandus . 197 Marit Karelson Kui kirjandus jäi aega kinni: sõjast ja kirjandusest Johannes Semperi loomingus . 263 Luule Epner Aated ja stiiliotsingud: ekspressionism 1920. aastate eesti teatris . 286 Õnne Kepp Eesti sõjalaul algusest Esimese ilmasõjani . 316 Helena Risthein Märkmeid Jaan Siirakust ja tema maalist „Verduni katedraal sõjapurustustes” . 333 Meenutades unustatud sõda Mirjam Hinrikus, Ave Mattheus Kõik ihuvad sõja vikatit. Sest suur Europa sõda on alganud! Surma vikat on koledasti terav! (Jaan Sild: Suur Europa sõda. Katkendeid sõjamehe päevaraamatust 1914. aastal) Viimastel aastatel meenutatavatest sündmustest on tagasivaa- tes nii Eestis kui kogu maailmas üheks kõige mõjuvõimsamaks osutunud sajandi möödumine Esimesest maailmasõjast. Esimest korda maailma ajaloos kasutati just Esimese maailmasõja ajal kee- miarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ja esmakordselt oli inimkond tunnistajaks tsiviilisikute massimõrva- dele ning kahlemata ei olnud keegi valmistunud ka ennenägema- tuks põgeniketulvaks,1 mis selle sõjaga kaasnes (vt nt Clark 2015, Englund 2011).2 1 1915. aasta augusti alguses, pärast Leedu ja osaliselt ka Läti ala okupee- rimist kuni Daugava jõeni Saksa vägede poolt, tekkis ka meie piirkonnas ulatuslik evakuatsioon ja massiline sõjapõgenike laine, mis suundus pea- miselt Vene sisealadele, k.a Eestisse, kus esialgu sõjategevust ei toimunud (vt Kivimäe käesolevas kogumikus). 2 Vt ka kirjandus- ja kultuuriloolase Paul Fusselli uurimust The Great War and Modern Memory, 1975 ja militaarajaloolase John Keegani monograafi at The First World War, 1998, samuti kultuuriajaloolase Jay Winteri koostatud kolmeosalist kogumikku The Cambridge History of the First World War, 2014. Naiste rolli Esimeses maailmasõjas on uurinud kirjandusteadlane Angela K. Smith: The Second Batt lefi eld: Women, Modernism, and the First World War, 2000. Inglise kaevikuluulet on eesti keelde vahendanud ja seda tutvustanud 7 Esimese maailmasõja tagajärjel kadusid Euroopa poliitiliselt kaardilt suured impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari ning endale hakkasid iseseisvust nõutama paljud väikerahvad: poolakad, leedulased, eestlased, lätlased ja soomlased.3 Siiski, esialgu ei olnud eestlastel mingeid valikuid. Sõtt a kisti nad Venemaa Keisririigi ala- matena ja umbes 100 0004 eesti mehest, kes Vene armeesse mobili- seeriti, hukkus või jäi teadmata kadunuks üle 10 000. Ehkki see nn Suur sõda tõi kannatusi väga paljudele eesti peredele, avanes selle käigus ka võimalus võitluseks eesti rahva huvide eest. Maailmasõja viimane aasta 1917–1918 möödus Eestis Saksa okupatsiooni all. See oli ka periood, mil seni sõjatagalaks olnud Eesti alad kisti otsesesse lahingutegevusse. Bolševike võimuletulek Venemaal 1917. aasta oktoobris ja sellele järgnenud kodusõda aitasid 1917. aasta jooksul küpsetada „riikliku iseseisvuse mõtet” veelgi laiemalt. Sündmuste kulminatsiooniks Eestis oli teadagi ühelt poolt Nõu kogude Vene ja teiselt poolt Landeswehri vastu peetud võidukas Vabadussõda (1918–1920) kui iseseisvuse kindlustamise võtmesündmus. Seega võib öelda, et segased ajad mängisid eestlastele – sarnaselt pal- jude teiste Euroopa väikerahvastega – kätt e võimaluse taotleda iseseisvust. Nagu eesti ajaloolased viimasel ajal mitmel pool oma kogumikes ja konverentsidel on rõhutanud, on Esimene maailmasõda Eesti kon- tekstis suuresti „unustatud sõda”5 (Tannberg 2014: 6). Selle matsid Ene-Reet Soovik (1997). Palju olulist materjali nii ürituste ja projektide kui ka raamatute kohta leiab internetilehtedelt: htt p://www.1914.org/ ja htt p:// www.yale.edu/collections_collaborative/WW1/literature.html, milles domi- neerib siiski Lääne-Euroopa ja/või Põhja-Ameerika kontekst. 3 Balti riikide ja Soome osaluse kohta sõjas vt nt Richter 2014. 4 Viimati on arvatud, et selles sõjas osalenute üldarv jääb umbes 80 000 piiri- desse (Tannberg 2015: 20). 5 Sama on tõdetud Ida-Euroopa kohta palju laiemalt. Erinevalt Lääne-Euroo- past ja Põhja-Ameerikast, kus Esimene maailmasõda on olnud oluline 8 enda alla iseseisvuse saavutamise nimel peetud jätkusõjad. Vene revolutsioon, Saksa okupatsioon ja iseäranis Eesti Vabadussõda olid võimsad ilmasõja seikade kustutajad, millele aitas kindlasti kaasa ka asjaolu, et suurte inimkaotustega lahingud toimusid Eesti pinnal alles Vabadussõja ajal. Uue tõuke Esimese maailmasõja unustushõlmast päästmiseks ongi andnud saja aasta möödumine selle koletu sündmuse algu- sest. Eestis haarasid sõja mäletamisel initsiatiivi esmalt ajaloola- sed. Märkimist väärivad kaks Tõnu Tannbergi koostatud teost: teadusartiklite kogumik „Esimene maailmasõda ja Eesti” (2014) ja mahukas allikapublikatsioon „Eestlased ilmasõjas. Sõdurite kirju, päevikuid ja mälestusi Esimesest maailmasõjast” (2015). Samuti mainigem Toomas Hiio toimetatud Eesti sõjaajaloo aastaraamatu viiendat köidet (2015) „I maailmasõda Ida-Euroopas – teistsugune kogemus, teistsugused mälestused”, mis on pühendatud Esimese maailmasõja idarinde tagalaelule ja kaasab nii eesti kui teiste maade ajaloolaste uurimusi, ning Andres Seene koostatud publikatsiooni „Juhtumised suures Euroopa sõjas 1914.–1918. aastal. Läbi elatud juhtumised mälestuseks kirja pannud Kustas Viitmann” (vt Viit- mann 2015). Meenutagem veel, et 2014. aastal algatas rahvus arhiiv ühisloomeprojekti „Eestlased Esimeses maailmasõjas” (vt htt p:// www.ra.ee/ilmasoda/), mille eesmärk on perearhiivides leiduvate Eesti ja eestlaste kohta säilinud dokumentide kogumine, säilitamine sündmus nii ajalookirjutuses kui ka ühiskondlikul tasandil (vt Esse 2015), on see Ida-Euroopas leidnud senini veel suhteliselt vähe käsitlemist. Mõned sündmused ja projektid võib siiski esile tuua: 12. novembril 2013. aastal toi- mus Riias rahvusvaheline foorum The turning point – before and after WWI. History and nowadays. Latvia and Europe, millele järgnes konverents. 2015. aasta kevadel korraldas Eesti Sõjamuuseum konverentsi „Euroopa pärast I maailmasõda: rahvusriikide armeede sünd impeeriumide varemetel”. „Unustatud sõja“ kohta Venemaal vt internetilehekülge: russiasgreatwar. org. 9 ja süstematiseerimine. Samuti sai huviline uudistada vastavateema- lisi näitusi.6 Siiski ei ole ka teiste humanitaaralade esindajad istunud käed rüpes. Esimese maailmasõja temaatika vastukajade uurimine kul- tuuris üha laieneb. Sealjuures ei seisne huvitõusu põhjus ainuüksi kõnesoleva ainese aktuaalsuses. 20. sajandi totaalsete sõdadega suhestutakse järjest ulatuslikumalt ka seoses metodoloogiliste mur- rangutega humanitaarteadustes, mis said alguse eelmise sajandi teises pooles (vt Tamm 2011). Keelelise pöörde järgsete teoreeti- liste suunamuutuste ehk nn pöörete laines tajuvad humanitaarid end muude rollide hulgas üha enam ka kultuuri-uurijatena. Sellest vaatepunktist ei läheneta oma analüüsiobjektile mitt e niivõrd kui spetsiifi lisele fenomenile, vaid kui ühele tekstitüübile teiste teks- tide hulgas. Teisisõnu: konkreetsesse ajalooperioodi paigutatud uurimismaterjalile keskendutakse dialoogis mitmesuguste teiste kultuurimälu meediumitega, mis pärinevad teksti tekkega samast perioodist, sellele eelnenud või hilisemast ajast (vt nt Winter 1995, Winter 2006, Sherry 2005). Niisiis võiks Esimene maailmasõda huvitada põhimõtt eliselt kõiki, kes keskenduvad 20. sajandi erinevate tekstide ajaloolistatud analüüsile. Või vähemalt võiks uurija sõja mõju oma uurimisobjek- tile (või selle tekkele) teadvustada. Oluliseks