KULTUUR E TEISIPÄEV, 4. JUULI 1995 125 aastat kooli saarel PRIIT KUUSK mahutavas rahvamajas, siis aktus, kontsert, näitemäng ning lõpuks Tallinnast meritsi Soome poole tants. Endisi õpilasi oli paari paadi­ asuvad suures lahes Eesti kolm suu­ ga saarele tulnud 70 ringis, neid re­ remat põhjapoolsemat saart: lää­ gistreerisid läikima löödud kooli­ nest ida suunas , ja majas õpetajad Anne Põldsaar ja Prangli. Viimasel on veel oma sa­ Helju Pärnamaa. Enne olid kooli telliidid, väike majakaga Keri saar ilusama väljanägemise eest hoolt ning suurem , kuhu Prangli kandnud saare tuntuim meister- rahvas suviti viib elama oma lam­ mees vilistlane Väino Leppmets bad. Enne sõda moodustasid kolm ning äsja lõpetanud Mihkel Vili­ viimast ühe valla, sõja järel aga ku­ puu. Pärast võistlusi, millest osa­ junesid neist olulised strateegilised võtt oli üsna agar, tuldi taas kooli­ punktid Nõukogude impeeriumi majja, kus kogu aeg oli üleval õpi­ loodepiiril. Nüüd on Prangli saared lastööde näitus, ning tehti Kalev taas ühiselt Viimsi valla all, sõbra­ Põldsaare käe all läbi ajaloo näidis- likuks naabriks (küll üle Aegna) ka tund koos eksamiga (aine valisid Naissaar. Ehtsaimalt on naabrid vilistlased ise). kõrvuti Viimsi vallavalitsuse ma­ Aktusekõned polnud pikad, aga jas: Prangli saarte vanem, sealt pärit ometi küttis enneolematu rahva­ Lembit Tammsaar ja Naissaare hulk rahvamaja saali kuumaks - ka vanem Riho Peets istuvad lausa vaimselt. Kalev Põldsaare järel kõ­ ühe laua taga. neles kokkutulnuile kenasti õpetaja Pranglile (ehk saarerahva sõnutsi Helju Pärnamaa, tervitusi ja mee­ Pranglisse) pääseb praegu teatud nutusi tõid saarerahvale endistest päevadel ja aegadel postipaadiga õpetajatest ainsana Heldi Oese, vi­ ikka veel ainult Leppneeme sadama listlaste poolt Eesti Lennuameti kaudu. Teatri juurest on praegune peainsener Ardo Oras, linna piirini Meriväljal 11 kilo­ saare vanem Lembit Tammsaar, Prangli praegunegi koolimaja, üles võetud sajandi algul. meetrit. sealt Leppneeme veel 8. Ja Viimsi abivallavanem Andres Tal- siis veel merd mööda traalipaadiga vari. Kõigil oli kokkutulnuile öel­ umbes 16 kilomeetrit, sest praegu da sooje sõnu ja õpetusigi, kuidas ainus, sadam asub saare praeguses ajas just saarel edasi ela­ kirdepoolses otsas, vastu avamerd. da: et leiduks rohkem omapoolset Vene okupatsioonivõimu tege­ algatust, aktiivsemat kaasalöömist vusel ja tahtel hävis elu kõigil Soo­ igas väiksemaski uues asjas, üks­ me lahe saartel peale kõik mis eluvaldkonda see ka puu­ järjepidevuse tähisena nüüd ka dutaks. Prangli kool oma 125. aastapäeva Paarikümne laulu ja pillilooga tähistab, kirjutab oma kroonikas võlusid kuulajaid õpilased ja neile Prangli kooli kauaaegne õpetaja ja appi tulnud mudilased kooli muusi­ eelviimane direktor Helju Pärna- kaõpetaja toel - saare praegune pis­ maa. On see folkloor või tema enda ku kultuurielu tuginebki ju vaid luuletus - jäi Helju Pärnamaalt nende esinemistel. Mõned üksikud Viimsi valla lehes kooli juubeli pu­ esinejad mujalt (saart külastada lu­ hul avaldatu kohta küsimata: bajaid on muidugi palju rohkem) Pole kaugel siit meri, tulevad ju vaid heast tahtest, sest kus kajakakisa. ülesastumine saare rahvamajas ei Selles koolis käis ema, too neile kunagi mingisugust tulu, siin õppis mu isa. pigem vastupidi. Suvel saab mõne On vennad ja õed rahvalikuma näidendiga saali siiski neis klassides käinud. täis, sest saarel on rahvast siis mit­ Küll aegu on olnud mekordselt: kui oma vanemate, va­ ja aegu on läinud. navanemate või sugulaste juurde Prangli saarele asutati vallakool pisut pikemakski külla tullakse. 1869. aasta sügisel, niisiis vahetult Täissaalile läks ka juubelipäeva pärast esimest üldlaulupidu. Loa Koolipere oma maja ees. näidend, O. Lutsu "Kapsapea” aja- kooli asutamiseks andnud Jõeläht­ ■ kohastatud ja Prangli saarega seo­ me mõisnik, kooli tegelikuks or­ 1952. aastast kuni 1986. aastani sada suitsu (talu) 500 elanikuga, minekuaastad. Nii väikeses, suhte­ tud variant, mille autoriteks ja la­ ganiseerijaks oli Jõelähtme edu­ juhtis kooli Heino Kahro, kes prae­ praegu on asukaid ligikaudu 140. liselt suletud ühiskonnas, nagu seda vastajateks Kalev ja Anne Põld­ meelne kirikuõpetaja Paul Lop- gu elab saarel pensionärina ja on Ka koolis on praegu vaid 22 õpilast. on saar oma rahvaga, on kõik prob­ saar, abiks Helju Pärnamaa ja tei­ penowe, kes kooli hiljem mitmel agaralt tegev sealses sidejaoskon­ 1896. aastal olnud neid aga 28, 10 leemid ju mitmekordselt võimen­ sedki õpetajad. Imeteldavad on puhul ka katsumas käis. Esimene ja nas. Alatasa võib teda näha koos poissi ja 18 tütarlast, kevadel saa­ datud: saare majanduselu, olme, Prangli lapsed: küll jõuavad nad - kauaaegne koolmeister oli oma saa­ saarel ja mandril elavate paljude nud koolist lahti neli... Praegune side mandriga heitlevad pidevalt ikka ühed ja samad - sporditreenin­ re mees Johannes Preiholm, kes pi­ lapselastega, neid vastu võtmas või Prangli põhikool on Viimsi valla allesjäämise nimel. Isegi kui üldine gutesse, tantsuringi või näidendit das ametit kuni 1890. aastani. Siis, saatmas, nende õppimisi ja esine­ munitsipaalomand ning tegutseb heaolu Eesti Vabariigis oleks juba õppima, rahvamajja pille proovima kuni 1898. aastani, oli koolmeist­ misi jälgimas. vai la toetusel. Tänu sellele sai teoks märgatavalt tõusnud, jõuaks see ning laulma. Nüüd, pärast kooliaas­ riks Jaan Krönström (Mäe Jaan). Vahepealsed ajad, kui Prangli oli ka kooli 125. aastapäeva tähistami­ saarele ikkagi alles mõne aja pärast, ta lõppugi kestavad treeningud, toi­ Sest kool asuski algul talutaredes, miljonär-kalurikolhoosi üks osa­ ne jaanipäeva eel. järellainetusena. muvad muusikatunnid rahvamajas; Uustalul (praeguse rahvamaja kõr­ kondi, olid ehk ka koolile majan- 1992. aasta suvelõpul toimus Kooli juubelipäev oli aga kõigest mudilased eriti unustaksid sügiseks val sadama poole) ja Mäel. Praegu­ duslikumalt mõnevõrra kergemad. saare haridus- ja kultuurielus taas hoolimata rõõmuküllane, samas ka ju peaaegu kõik õpitu. Ja mida pa­ ne koolimaja ehitati 1900. aastal ja Sest miljonär kolhoosi aegu olnud uus pööre - tühjaks olid jäänud nii ilusaima ilma soositud - saarerahva remat suvise meresliuglemise va­ on peaaegu ümberehitusteta täitnud Vene piirivalve mitmekordsest kooli direktori kui rahvamaja juha­ enamik tegemisi, kogu elugi on ju hepeal tehagi, kui natukeseks õhtu­ oma ülesannet tänaseni, mil seal kontrollist hoolimata kultuuriliiku­ taja koht. Kooli direktoriks tuli Vil­ ilma tujukusest palju sõltuvam kui poole rahvamajja tulla: õpetajad ju asub Prangli põhikool oma üheksa mised saarel väga elavad. Nüüd on jandimaalt Kirivere põhikooli juha­ mandrielanikel. Suurema osa üri­ olemas. klassiga. Mis sest, et igal aastal igas see kõik vaid kaunis mälestus, mida tanud Kalev Põldsaar, rahvamaja tuste hingeks oli kooli nooruslik di­ Viimsi vallavalitsus austas kooli klassis õpilasi olla ei pruugigi. Sel­ võib kuulda praegustelt vanematelt juhatajaks ja kooli muusikaõpeta­ rektor Kalev Põldsaar ise: koh­ juubelile rohkem kaasa aidanuid le eest, et kool oma saare lastele elanikelt. Peamiselt tööpuuduse jaks muusikaajakirjanik Priit tuniku ja innustajana (ning üldse oma tänukirjaga. Otsustati kindlasti 1989. aastal kõik üheksa klassi sai, tõttu on saarelt aina lahkunud noort Kuusk. Siis töötas ta ka Eesti Heli­ spordi-, muusika-ja naljalembese taas kokku tulla kooli 130. aasta­ seisis hea kooli tollane direktor rahvast: sellele lisaks, et suurima loojate Liidu muusikainfokeskuses inimesena) veerand-, pool-ja pä- päeval, et jällegi tekiks juurde üks Helju Pärnamaa (direktoriametis laastamistöö tegi viimane maail­ konsultandina. Mõneti said just rissportlikel üritustel, millele järg­ ilus tava. 1986-1992). masõda. Enne sõda olnud saarel neile osaks raskeimad ajad, üle- nesid lõunasöök rohkem rahvast