Kui Kevadel Rahvusraamatukogus Vikipeedia Tõlketalgud Välja Kuulutati, Kavatsesin Minagi Osaleda, Kuid Kavatsuseks See Tookord Jäigi

Kui kevadel Rahvusraamatukogus Vikipeedia tõlketalgud välja kuulutati, kavatsesin minagi osaleda, kuid kavatsuseks see tookord jäigi. Muu pakilisem surus peale. Kaasalööjaid siiski leidus. Tänu talgutele loodi 5 /2015 Vikipeediasse 14 uut raamatukogunduse ja selle sidusalade artiklit, täiendati olemasolevaid ning EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU lisati sadu linke, mis ühendavad loodud artiklid EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING teiste Vikipeedia artiklitega. Lähemalt kirjutab kõigest Kelly Parker Vikipeedia talgutest kokku- võtet tehes ja tõdeb, et „mida ei ole Vikipeedias, seda pole olemas – see on üks esimesena haaratavaid infoallikaid” .

Oskuskeelepäeval, 6. oktoobril Rahvusraamatu- AVAVEERG kogus esinenud Vikipeedia administraator Ivo Kruusamägi rõhutas samuti ootuspäraselt Viki- 4 Peame jõudma kasutajateni, peedia üha kasvavat rolli universaalentsüklo- mitte nemad meieni peediana. Vikipeedias puuduvad mahupiirangud, Liisi Lembinen keskkond on sobilik seoste esitamiseks ja info uueneb kiiresti, mistõttu saab seal tutvustada ka kiiresti arenevaid valdkondi. Suurimaks puuduseks RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ pidas ta kaastööliste vähesust, mille tõttu on osa valdkondi katmata. Peale võistluste ja talgute on 5 Mõnda IATUL-i ajaloost ja tänapäevast Vikipeedia meeskond välja mõelnud hariduskoos- Jüri Järs töö koolide ja ülikoolidega, kus õppijad kirjutavad õpetajate ja õppejõudude juhendamisel seminaritöid vajalikel teemadel. Nii saab keskkond tuttavamaks ja usaldusväärsemaks nii ühtedele kui ka teistele. ARENDUSTEGEVUS Usaldusväärsus loeb palju. Kui varem peeti Viki- 8 Mida ei ole Vikipeedias, peediale viitamist halvaks tooniks, siis nüüd see seda pole olemas enam nii ei ole, teatas administraator rõõmuga. Kelly Parker

Siit ka järeldus: kui raamatukoguhoidjad ka omalt 11 Sotsiaalmeedia organisatsiooni poolt Vikipeediat innukamalt täiendavad, levib infotegevuses info raamatukogude ja raamatukogunduse kohta Jane Tooman laiemalt, aidates igati kaasa meie eriala tutvustamisele. 14 Teadmusjuhtimise tehnoloogiad Eesti erialaraamatukogude infoteeninduses Janela Tähepõld-Tammert Toimetuskolleegium: Esikaanel: „Raamatukogu” toimetus JANNE ANDRESOO ERÜ erialaraamatukogud Toimetaja ENE RIET sektsiooni liikmed ekskursioonil KADRI HAAVANDI E-post: [email protected] Läti Rahvusraamatukogus Tel (372) 630 7167 GERDA KOIDLA SILVI METSAR Tagakaanel: Keeletoimetaja ELLEN ARNOVER REET OLEVSOO TLÜAR-i digikeskus Kujundaja MARGIT PLINK KRISTINA PAI Foto: TLÜAR-i arhiiv MARIS PAAS ASKO TAMME Aadress: MARJE TAMRE Ilmub 6 korda aastas 15189 Tallinn, Tõnismägi 2 ILMAR VAARO Eesti Kultuurkapitali toetusel. Eesti Rahvusraamatukogu KRISTEL VEIMANN ISSN 0235 – 0351 www.nlib.ee/ajakiri Raamatukogu

RAHVARAAMATUKOGU RAAMATULUGU

16 26 küsimust ja 346 vastajat. 31 „Noor-Eesti” ja teised: albumid Maaraamatukoguhoidjate ankeedi 1900–1917 kokkuvõte Sirje Lusmägi, Tiina Ritson Lea Rand

20 Üle Atlandi on Saaremaale jõudnud uusi tuuli KONVERENTSID & SEMINARID Anu Vahter 36 Muusika raamatukogus – kõlab hästi! Krista Talvi

MUUSIKA-AASTA

22 Pärimusmuusika teabekogu Viljandis EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Inga Ronk 37 Tabamata ja tabatud Vilde Reet Olevsoo

RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL 38 Kogude toimkonna väljasõiduseminar Vilniuses 24 Baieri Riigiraamatukogu Euroopa Kate-Riin Kont hällitrükiste digiteerijana Kadri Merila 40 Erialaraamatukogude sektsiooni toimekas aasta 27 Kuopiosse tulid kokku oma ala tipud Raile Reigo, Katrin Gottlob, üle maailma Heli Priimets, Heli Raudnagel Kristina Pai

SÕNUMID NOOR SPETSIALIST ARVAB 42 Mälestame: Virve Adamson 30 Erivajadus ei takistanud saamast (29. IX 1921 – 5. IX 2015) diplomiga raamatukoguhoidjaks Kirjandusmuuseumi raamatukogu Aliine Matisen kauaegne bibliograaf vaid kogemust. Sama kehtib ka teadusraamatukogude kohta. Kui sajandeid oli raamatukogude missioon pakkuda teavet (enamasti paberil), siis nüüd on palju tähtsamal kohal pakkuda kasutajakogemust või keskkonda. Paljuski jäävad teadusraamatukogud siin alla oma kasutajate ootustele. Kui tudeng soovib järjest enam kohtuda teiste tudengitega, siis tippteadlane soovib laborist või kabinetist lahkumata saada kätte teadusinfo kiiresti ja tulemuslikult. Teadusraamatukogude Liisi Lembinen peaülesandeks on kujunenud kasutajate aja TÜ raamatukogu direktori kt kokkuhoid. Raamatukogult oodatakse senise sissepoole vaatamise asemel väljapoole vaatamist. Meie peame jõudma kasutajateni, mitte nemad meieni, ükskõik kus nad paiknevad või kes nad on. Uue Meedia Konsortsium üllitas hiljuti raamatukogude aruande, kus on toodud välja teadusraamatukogusid mõjutavad suundumused: avatud juurdepääs teadusinformatsioonile, kasutajakeskne ruumikasutus, teadusinfo liikumine paber-tekst vormingust digitaal- andmestiku vormi, andmehaldus, mobiilne sisu ja kättesaadavus, raamatukoguhoidja rolli täielik muutus, informatsiooni visualiseerimine, e-õpe, semantiline veeb, lingitud andmed, masinloetavus ja raamatukogu kui labor, kus kasutaja saab leiutada, katsetada ja valmistada. Teadusraamatukogud muutuvad küll aeglaselt, kuid püüavad vastata kiiresti muutuvatele nõud- mistele. Laua taga istuva tavapärase raamatukogu- hariduse ja kompetentsiga raamatukoguhoidja asendab laia akadeemilise silmaringiga tehnoloogias võimekas konsultant. Kui raamatukogu on kasutajale internetis, siis peame meie välja mõtlema, kuidas see süsteem tööle panna. Google ei ole vaenlane – ta peab saama sõbraks. Peame jõudma Ülikoolis ei ole raamatukogu enam koht, kuhu tullakse, vaid see on toiming, mida pakuvad uue aja raamatukoguhoidjad väljaspool raamatukogu. kasutajateni, Meie lähim ülesanne on toetada meie juures mitte- paiknevaid kasutajaid tingimustes, kus raamatukogu mitte nemad meieni struktuur ja traditsioonid ei toeta seda. Kuna järjest enam suunatakse teadusraamatukogude AVAVEERG rahalised vahendid teadusandmete säilitamisse, indek- seerimisesse ja kättesaadavaks tegemisse, tuleb loo- 4 buda seni peamist ressurssi nõudvatest ülesannetest. Teadusraamatukogude arengusuuna määravad Praegu läheb palju raamatukogude raha kataloogi- kaks peamist faktorit: kuhu liiguv ad ülikoolid ja misse, aga selle tulemusi kasutatakse vähe või väga mida soovib kasutaja. Peatumatu edasiliikumine ebaefektiivselt. Traditsiooniline MARC asendub toimub hoolimata sellest, kas valitud suund peatselt lingitud andmetega. raamatukogudele meeldib ja kas me peame seda Paljugi sellest, mida me praegu teeme, kaob. enda vääriliseks. Tehnoloogia on teinud viimastel Me võime muidugi silmad kinni pigistada ja loota, aastatel (alates esimesest iPhone’ist) läbi spurdi, et see ei juhtu, aga tulusam on otsida viise, kuidas millist varem ei ole nähtud. Kuni 2010. aastani võttis end selleks ette valmistada. uue tehnoloogiaga harjumine aega, aga sealt alates on toimunud hüpe – tehnoloogia jääb ootustele jalgu. Autor on kasutanud mõtteid LIBER Journeé programmist Tsiteerin siinkohal Bruno Patinod, Prantsusmaa teadusraamatukogude direktoritele (Pariis 20.–22. 05. 2015) Raadio ja Televisiooni direktorit, Pariisi Sciences Po ja NMC Horizon Report > 2015 Library Edition (The New ajakirjandusteaduskonna dekaani: olla õigel ajal Media Consortium), http://www.nmc.org/publication/ tähendab olla liiga hilja. Nüüd ei otsita enam sisu, nmc-horizon-report-2015-library-edition/ komplekteerimisele (sh komplekteerimisproﬁ ili koostamine, teemavaldkondade prioriteetide määratle- mine, kirjanduse valik ainespetsialistide poolt), kogude paigutusele, kataloogidele, ruumidele ja hoonetele. Kutseliste raamatukoguhoidjate ettevalmistamiseks loodi Berliini Ülikooli juurde kõrgem raamatukogunduskool. Saksamaa oli selles osas teenäitaja kuni Esimese maailmasõjani. 20. sajand tõi Jüri Järs ülikoolidesse pöördelisi muudatusi (teaduste ja üli- koolide spetsialiseerumine, uurimistöö osatähtsuse Tallinna Tehnikaülikooli kasv, uued õppe- ja õpetamismeetodid, publikatsioo- Raamatukogu direktor nide arvu mitmekordistumine, kasvav vajadus lõpe- tanute järele, riiklik toetus), mis aitas kaasa ülikooli- raamatukogude kujunemisele tõelisteks õppe- ja teadusraamatukogudeks. Euroopas ja Ameerika Ühendriikides asutati hulgaliselt tööstus- ja kauban- duskoole ning polütehnilisi õppeasutusi. Industriaal- ajastul muutusid ka tehnikaraamatukogud täisväär- tuslikuks raamatukoguvõrgu koostisosaks.

Organisatsioonist Rahvusvaheline Tehnikaülikoolide Raamatukogude Mõnda IATUL-i Ühendus (International Association of Technological University Libraries, IATUL) asutati 1955. aasta mais Saksamaal Düsseldorﬁ s. Eesmärk oli luua ülemaa- ajaloost ja ilmne tehnikaülikoolide raamatukogude foorum uute ideede vahetamiseks ja raamatukogunduse edendamiseks. IATUL-i liikmeteks võivad olla ka asutused tänapäevast ja organisatsioonid, kes osutavad raamatukogudele teenuseid ning on huvitatud osalemisest ühenduse tegevuses.

Rahvusvaheline Tehnikaülikoolide Raamatu- kogude Ühendus (International Association of Technological University Libraries, IATUL) asutati 1955. aasta mais. Ühendus edendab tehnika- ülikoolide raamatukogude infotehnoloogilist arendustegevust, ühtlustab teenindust ning Tänavu möödus 60 aastat IATUL-i asutamisest. algatab ühisprojekte. Ühenduse liikmeks on ka Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu. Ühendusel on praegu 216 liiget 60 riigist. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELINE

5 Eellugu Juriidiliselt on tegemist mittetulundusühinguga, valitsusvälise organisatsiooniga, raamatukogude Esimesed tehnikaõppeasutused ja nende tagasihoid- vabatahtliku ühendusega. IATUL-i tegevuse rahas- likud raamatukogud loodi 18. sajandil Prantsusmaal, tamine põhineb liikmemaksudel ning ebaregulaar- Saksamaal, Ungaris ja mujal. Ka kutse- ja erialaühin- setel toetustel ja annetustel. Kõrgeimaks organiks on gute ning mõne ülikooli instituutide juurde tekkisid peaassamblee, täitevorganiteks juhatus, president ja õpperaamatukogud inseneride, arhitektide ja mäe- büroo. Majandustegevuse eest vastutab varahoidja. meeste ettevalmistamiseks. Järgmisel sajandil ülikooli osa ühiskonnas muutus – ülikoolis hakati nägema Algusaastatel pärines liikmeskond peamiselt Euroo- mitte ainult teadmiste jagamise kohta, vaid ka asu- past ja Ameerika Ühendriikidest, kus oli selleks ajaks tust, kus need teadmised luuakse. Riigi teaduspolii- välja kujunenud hulgaliselt kõrgetasemelisi tehnika- tika teostamise haardelt tõusis esikohale Preisimaa, haridust andvaid õppeasutusi. 1955. aasta lõpuks kus teadusraamatukogud kujunesid teaduspoliitika oli IATUL-il 37 liiget 13 riigist. Kümme aastat hiljem elluviimise institutsioonideks. Tekkis täiesti uus oli ühendusel 85 liiget 25 riigist, kuid liikmeskonna lähenemine raamatukogudevahelisele tööjaotusele, geograafi a ei olnud oluliselt laienenud. Liikmete arvu kasvu takistas ka põhikirjas fi kseeritud kitsas määrat- valliga. 1960-ndatel oli eriti aktiivne ürituste korraldaja lus, et liikmeks võivad olla ainult tehnikaülikoolide Delfti Tehnikaülikooli Raamatukogu, kus aastatel raamatukogud. Kuna paljudes laia profi iliga ülikoo- 1961–1969 toimus seitse konverentsi, seminari ja töö- lides on olemas tehnika- või tehnoloogiateaduskonnad koosolekut. Alates 1995. aastast toimuvad konverent- ning vastava suunitlusega raamatukogud, tuli IATUL-i sid igal aastal. Tänavune aastakonverents Hannoveris peaassambleel organisatsiooni liikme määratlust laie- oli järjekorranumbriga 36. Konverentside temaatika maks muuta, et ka nimetatud raamatukogud saaksid on läbi aegade muutunud vastavalt sellele, mis on ühenduse tegevuses osaleda. See tõi kaasa ka nime olnud parajasti aktuaalne. Esimestel kümnenditel muudatused – esmalt sai ühendus nimeks Rahvus- pühendati rohkesti tähelepanu kogude arendamisele, vaheline Teadus- ja Tehnikaülikoolide Raamatukogude teadusinfo kättesaadavusele, koostööle infoasutus- Ühendus (International Association of Scientifi c and tega, komplekteerimise koordineerimisele, lugeja- Technological University Libraries) ja alates 2014. aas- koolitusele, ülikooliraamatukogu muutuvale rollile tast Rahvusvaheline Ülikooliraamatukogude Ühendus ühiskonnas. Alates 1980-ndatest muutus aktuaalseks (International Association of University Libraries). kõik, mis seotud raamatukogutöö automatiseerimi- Nime lühend, algselt akronüüm, on jäänud samaks. sega (integreeritud raamatukogusüsteemid, andme- baaside kasutamine, CD-ROM-id, uued teenused), Tänavu möödus 60 aastat IATUL-i asutamisest ja samuti võrgustumine, strateegiline planeerimine, eesmärk luua võrgustik, mis haaraks ülikooliraamatu- raamatukogude tulevik. Sajandivahetusel lisandusid kogusid kõigilt mandritelt, on saanud teoks. Ühen- sellised teemad nagu koostöö teadlastega, infokirja- dusel on praegu 216 liiget 60 riigist ja selle haare on oskus, e-ressursid ja e-teenused, avatud juurdepääs. viimase paarikümne aasta jooksul kujunenud tõe- Mitmed nimetatud teemad on aga aegumatud ja iga- poolest ülemaailmseks. Euroopast on esindatud vesed ning tulevad igal kümnendil taas uuele ringile, 29 riiki (97 liiget), Aasiast 5 riiki (40 liiget), Ameerikast sest muutuvad vahendid ja võimalused, kuid ülikooli- 5 riiki (35 liiget), Austraaliast-Okeaaniast 3 riiki raamatukogu olemuslikud eesmärgid on jäänud samaks. (29 liiget), Aafrikast 7 riiki (15 liiget). Riikide kaupa on kõige rohkearvulisemalt esindatud Austraalia Esinejate seas leidub alati mõni korüfee, kes teeb (21 liiget), järgnevad Saksamaa (18), Kanada (17), suurepärase ettekande, kuid nimede loetlemine Ameerika Ühendriigid (15), Ühendkuningriik (7), läheks siin väga pikaks. Minule on kõige sügavama Prantsusmaa (7). Eksootilistest riikidest on India ja mulje jätnud Herbert van de Sompeli ettekanne Lõuna-Aafrika Vabariik esindatud 8 liikmega ning teadusinfo ressursside dünaamilisest linkimisest Uus-Meremaa 7 liikmega. Lähinaabritest on Rootsi („The brave new world of scholarly repositories”) esindatud 8, Soome 7, Poola 6, Leedu 3, Läti 2 ja Portos 2006. aastal eeskätt selle poolest, kuidas kee- Venemaa ühe raamatukoguga. IATUL-il on praegu rulistest asjadest on võimalik lihtsalt ja arusaadavalt 9 auliiget: Sinikka Koskiala Soomest, Paul Kaegbein rääkida. Esinejatest ei saa jätta märkimata väsimatut Saksamaalt, J. Zandvliet Hollandist, Nancy Fjällbrant Irma Pasanen-Tuomainenit Helsingi TÜ raamatu- Rootsist, Mara Slajpah Sloveeniast ning Joan Hardy, kogust, kes aastatel 1989–2014 tegi igal aastal kas Dennis Shaw, Michael Hill ja Tony Evans Ühend- konverentsi- või seminariettekande või vaatmiku. kuningriigist. Neist mitu peaksid ka meie raamatukoguhoidjatele tuttavad olema. TTÜ Raamatukogu (TTÜR) on IATUL-i liige alates TTÜ Raamatukogu IATUL-is 1990. aastast. Oleks tahtnud olla varemgi, kuid liikme- Meie raamatukogust on IATUL-i konverentsidel ette- maks oli tolle aja kohta tohutult suur ja tuli tasuda kannetega esinenud Konrad Kikas, Jüri Järs, Gerda välisvaluutas, mida Nõukogude Liidu oludes oli Koidla ja Kate-Riin Kont. Saime liikmeks küll aastal peaaegu võimatu hankida. Meile tuli appi hea sõber 1990, kuid tegelikult olid kontaktid olemas juba varem RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELINE ja toetaja, Helsingi Tehnikaülikooli Raamatukogu ning Konrad Kikas kutsuti esinema IATUL-i semina- direktor Elin Törnudd, kes oli aastatel 1990–1992 ridele Veszprémis (1988) ja Turus (1990). IATUL-is 6 ka IATUL-i president. Tema initsiatiivil tasus kahe osalemine on tugevasti kaasa aidanud rahvusvahe- esimese aasta liikmemaksu meie eest Helsingi TÜ liste kontaktide loomisele. 1992. aastal korraldasime raamatukogu. Järgnevatel aastatel tuli küll Eesti koos rahvusraamatukoguga Tallinnas IATUL-i semi- kroone väga hoolikalt lugeda, sest eelarve oli pinge- nari teemal „Teadus- ja tehnikakirjanduse üldine kätte- line, aga IATUL-is osalemist ei olnud mõeldav kaht- saadavus”, kus osales sadakond inimest 19 riigist. luse alla seada. Nüüd, 25 aastat hiljem, tundub liikme- Kauaaegne IATUL-i juhatuse liige ja Tampere TÜ maks (70–80 eurot aastas) õiglane ja jõukohane. Raamatukogu direktor Arja-Riitta Haarala käis 1990-ndatel mitu korda Eesti raamatukoguhoidjaid koolitamas. 1994. aastal tähistasime raamatukogu 75. aastapäeva rahvusvahelise konverentsiga tehnika- Millega tegeletakse? ülikoolide raamatukogude koostööst („The integration Esimene IATUL-i aastakoosolek peeti 1956. aastal of European technological libraries”), kus oli esinejaid Müncheni Tehnikaülikooli Raamatukogus. IATUL-i seitsmest välisriigist. Tänu IATUL-i liikmeks olemi- tähtsaimaks ürituseks kujunesid konverentsid, mis sele ja tekkinud koostöösidemetele sai TTÜR aastatel esialgu toimusid kolme- ja hiljem kaheaastase inter- 1998–1999 osaleda partnerina Euroopa Liidu kaug- enamasti saab kuulata kõiki ettekandeid, mis huvi pakuvad. Traditsiooniks on kujunenud vaatmikud. Peale selle vahetu suhtlemine inimestega maailma eri pai- gust. Meil on head suhted kolleegidega Läti, Leedu, Poola, Soome, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa tehnika- ülikoolide raamatukogudest, aga ega me silmast silma väga sageli kohtugi. IATUL-i konverents on üks kindel koht, kus mõnega neist ikka kokku saab. Üldjuhul kestab konverents viis päeva, sealhulgas üks päev väljasõitudele ja ekskursioonidele. Võrreldes IFLA või Krimmi (rahvasuus Vene IFLA) konverentsidega, kus osaleb 1000–2000 inimest, on tegemist väikese IATUL-i president aastatel 1990–1992 Elin Törnudd, Dortmundi üritusega, kus osavõtjaid 100–200. Tundub, et kõik Ülikooli Raamatukogu direktor Valentin Wehefritz ja Konrad Kikas liikmed ei olegi seadnud eesmärgiks alati kohal olla. plaane pidamas Tallinnas 1994. aastal. Teiselt poolt limiteerib osavõttu raamatukogu eelarve – kaugele on kallis sõita. Minu pikim reis leidis aset 2008. aastal, kui konverents toimus Aucklandi koolitusprojektis DEDICATE (Distance Education Tehnikaülikoolis Uus-Meremaal. Selleks et kohale jõuda, Information Courses with Access Through Networks), tuli lennukites ja lennujaamades veeta ligi 30 tundi. mida juhtis Nancy Fjällbrant Rootsist. Projekti ees- IATUL-i konverentside ja seminaride ettekandeid märk oli infokirjaoskuse koolituse edendamine võrgu- ning muid materjale on läbi aegade avaldatud keskkonnas. DEDICATE-i jätkuprojektina töötati väljaannetes Reprints and Publications (1956–1967), välja uus infokirjaoskuse koolitusmudel ja veebipõhine IATUL Proceedings (1966–2005), IATUL Quarterly koolituskursus. IATUL-i egiidi all viidi 2011. aastal (1987–1991), IATUL News (1992–2000), millest vanem läbi infokirjaoskuse õpetamise võrdlev uuring Poolas, osa on raskesti kättesaadav. IATUL-i arhiivid asu- Soomes, Lätis ja Eestis. Kokku osales ühisuuringus vad Münchenis ning nende läbitöötamine on praegu 20 raamatukogu, meid esindas Gerda Koidla. pooleli. Loodetavasti on selle töö tulemuseks korralik IATUL-i juurde on moodustatud regionaalseid ühen- ajalookäsitlus. dusi ja erihuvigruppe (Special Interest Group, SIG) Parima ülevaate konverentside ettekannetest teatud valdkondade põhjalikumaks käsitlemiseks. (1970–2015) saab Purdue Ülikooli digihoidlast Neist on praegu elujõulised infokirjaoskuse grupp, aadressil: docs.lib.purdue.edu/iatul/ mille eestvõttel toimub novembris seminar Prahas ning raamatukogutöö korraldamise ja kvaliteedi- juhtimise grupp, mille töös ka meie raamatukogu on jõudumööda osalenud. Kutsehariduse edendamiseks Aasias ja Aafrikas on läbi viidud mitmeid koolitusprogramme ning seda tegevust jätkatakse ka edaspidi. Käesoleval aastal toimuvad koolitused Oma liikmetele pakub Malaisias, Tais, IATUL tasuta inglis- Namiibias ja keelsete erialatekstide Lõuna-Aafrika toimetamise ja nõusta- Vabariigis. Vähesel

määral ja suure KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELINE mise teenust. valikuga antakse sti- pendiume konverentsidest 7 osavõtuks ja stažeerimiseks. Oma liikmetele pakub IATUL tasuta ingliskeelsete erialatekstide (ettekanded, artiklid jm) toimetamise ja nõustamise teenust.

Muljeid IATUL-i konverentsidest Minu muljed IATUL-i konverentsidest algavad väi- kese üllatusega aastast 2001 Delfti Tehnikaülikoolis. Mõtlesin, et esimest korda lähen niisama kuulama, aga korraldajad olid juba välja mõelnud rebaseks- löömise – kästi teha lühiettekanne, mille ettevalmistamiseks jäi umbes tund aega. Eks tegin siis ära oma esimese etteaste. IATUL-i konverentsidel valitseb Jüri Järs, Riia TÜR-i direktor Aija Janbicka ja Kaunase TÜR-i direktor hubane õhkkond, pole palju paralleelistungeid, Genė Duobinienė Aucklandis 2008. aastal. Vikipeedia kui teadmiste varamu Vikipeedia headeks omadusteks võib lugeda, et see on tasuta ja kõigile hõlpsasti kättesaadav, sellel on piiramatu maht ja see on igal ajal ka ise täiendatav. Vikipeedia ühendab paljusid spetsialiste ja asja- huvilisi. Võrreldes trükitud entsüklopeediatega on see palju dünaamilisem: Vikipeedia areneb ja täieneb katkematult.

Enamik meist on vähemalt passiivsed Vikipeedia lugejad, kelle interneti kasutamise harjumustes Kelly Parker on see täiesti iseenesest mõistetav. Harjumuspäraste nähtuste puhul ununevad tihti küsimused kes?, [email protected] miks? ja millal?. Kui paljud meist ikka mõtlevad mingit sealset artiklit lugedes kes ja mis ajendil on selle loonud. Veel vähem mõtlevad passiivsed lugejad ilmselt sellele, kuidas nad ise Vikipeediat täiendada saaksid.

Vikipeediat koostavad ja toimetavad vabatahtlikud – see ei ole mitte kellegi palgatöö. Iga infokild, mida sealt loeme, on kellegi vabast ajast antud panus. Oma panust on oodatud andma meist igaüks, kuid seda teevad vaid vähesed. Üks põhjus on ilmselt see, et lihtsalt ei teadvustata, et tõesti igaüks võib sinna kirjutada ja on oodatud seda tegema. Ah-mis-mina- mentaliteediga kipume tagasihoidlikuks jääma ja arvama, et kindlasti on iga teema puhul keegi targem. Tegelikult ei olegi tarkus alati kõige edasi- viivam jõud, vaid hoopis tahe.

Vikipeedia koostamist võib pärssida näiteks eestlaste võõrkeelteoskus ja vajalik info saadakse ingliskeelsest Wikipediast vm. Pikas perspektiivis on sellisel harju- musel keelele ja kultuurile laastav mõju – oskus- ja teaduskeele areng kängub ja oskussõnavara puudumise tõttu tähtsatest asjadest ei räägita. Mida ei ole Seega on iga valdkonna kõige uuema info ema- Vikipeedias, keeles kättesaadavus vajalik. Vikipeediat on keele ja kultuuri säilitajana aina rohkem tunnustatud. Seda on hakanud arvesse seda pole olemas võtma õpetajad, kes õpilaste referaate aasta-aastalt sahtlisse pistmise asemel lasevad neid kirjutada ARENDUSTEGEVUS hoopis avalikuks kasutamiseks. Võib arvata, et avalikustatavate töödega nähakse vaeva ja iga kord 8 täiesti uusi teemasid valides on kellegi pealt maha teha palju keerulisem. Kuna uusi asju peljatakse, Wikipedia.org on maailma kõige loetumate siis annab selline varajane kogemus õpilastele julguse veebilehtede seas 7. kohal, edestades isegi näiteks ka edaspidiseks. Loomulikult võivad ka õpetajad ise Twitteri ja Ebay (Alexa 2015). Ingliskeelne Wikipedia oma kogunenud töömaterjalid üles laadida, et tarkust tehti kasutajatele avalikuks 2001. aasta alguses. teistegagi jagada. Peale kõige muu on see suurepärane Eestikeelne Vikipeedia käivitus 24. augustil 2002 võimalus info varundamiseks ja kõikjalt kättesaada- ja praeguse seisuga sisaldab see 136 207 artiklit vaks tegemiseks. Kõrgkoolides on Vikipeedia täien- ning on meil populaarsuselt 8. veebileht. Kusjuures damisega seotud ained aina enam levinud. Vikipedist võrukeelne Vikipeediä tähistas sel suvel 10. Ivo Kruusamägi märgib, et „tõeline kodumaine digi- aastapäeva. Ilmselt on vähe eestlasi, kes kasutavad kultuur, mis seob olevikuga meie minevikupärandi internetti, kuid ei ole eales Vikipeediasse sattunud. ja loodetava helge tuleviku, saab sündida ainult See on üks esimesena haaratavaid infoallikaid, kust paljude panustajate kaasabil” (Kruusamägi 2015). ülevaatlikke teadmisi saada, olgu see siis kellegi Ta kutsub üles Vikipeedia tarbimise kõrval ka osalema eluloo, mõne vaatamisväärsuse või muu kohta. selle loomeprotsessis. Skeptikute arvamusi artiklid nii Kolga, Toila, Lustivere kui ka teiste Selle infokeskkonna kohta võib kuulda ka kahtlusi, raamatukogude ajaloo, tegevuse ja muu kohta. näiteks seda, et anonüümsete koostajate tegutsemise Info teenuste kohta, nagu digiteerimine, veebiarhi- eest keegi ei vastuta. Kas meil on nii väga vaja kedagi veerimine, elektrooniline kirjastamine, e-raamatu- konkreetset, kelle poole näpuga näidata, kui midagi kogu, võiks olla lihtsasti leitav ja miks ei võiks seal läheb viltu? Kui igaüks vastutab oma tegude eest ise olla kirjas ka see, kus raamatukogus neid pakutakse ja käitub mõistlikult, siis ei ole ka probleemi. Õigu- ja teenuste kohta käivad artiklid tuleks siduda poolest kannavad vastutust suuresti ka need, kes konkreetsete raamatukogude artiklitega. pahandavad, aga vigu ära ka ei paranda. Kus viga näed laita, seal tule ja aita! Raamatukogundus ja infoteadus on ülikooli astujate seas populaarsust minetamas. Erialainfo laiem levita- Vikipeediale on heidetud ette ka seda, et sealne info mine võiks ka sellele kaasa aidata, et valdkonna vastu ei ole usaldusväärne, kuna kirjutaja võib olla ükskõik huvi tekitada. Paljud noored lihtsalt ei kujuta ette, kes. Tegelikkuses lisatakse hea tava kohaselt tekstile et raamatukogus töötamine ei tähendagi üksnes lugeja- viited, mis annavad võimaluse algallikatega tutvumi- teenindust. Kuid kes küll võiksid olla need, kes eriala- seks. See, et kõik saavad artikleid täiendada, räägib infot levitavad? Eks ikka spetsialistid ise. Ega keegi just pigem usaldusväärsusest, sest kaasa saavad taha endale vabatahtlikult ühtegi lisaülesannet võtta, rääkida kõik, ei piirduta vaid ühe inimese vaate- aga kõik Vikipeedia koostajad ongi vabatahtlikud. vinkliga. Kes keskkonda pahatahtlikult kasutab, Spetsialist võiks ju soovida, et just talle spetsiiﬁ line see blokeeritakse. E-keskkonna eelis on see, et leitud valdkond oleks tunnustatud ja teistelegi mõistetav. vead saab kohe parandada, aga näiteks trükitud Sama hästi võiks mõelda, mis kasu on teadlasest, entsüklopeedia puhul peab ootama järgmist köidet ja kes artikleid ei kirjuta ja loenguid ei pea. Ja miks ei ka siis jääb vigane variant riiulitele lugejaid eksitama. võiks tööandjad töötajaid tunnustada Vikipeedias oma Anonüümse täiendamise võimaluse kaotamine ei töö tutvustamise eest? Sellega turustavad nad kogu oleks otstarbekas. Ilma selleta ei julgeks ilmselt paljud organisatsiooni ja isegi kogu valdkonda. Eriala popu- kaastöölised tegutsemist alustadagi, sest algajad on lariseerimisse panustamine võiks olla sama oluline tihti ebakindlad, enamasti küll põhjendamatult. mõõdupuu nagu laenutusstatistika. Oma valdkonna Skeptilised ollakse ka selle suhtes, et kui Vikipee- artiklite olemasolu eest vastutame ainult meie ise! diasse mingi artikkel lisada, siis peab ju keegi pühen- duma selle pidevale uuendamisele. Kas uuendamise ja kontrollimise vajadus ei käi kaasas põhimõtteliselt Raamatukogundus ja selle sidusalad iga avaldatud infoga, sõltumata selle avaldamise tõlketalgutel vormist? See on just suurepärane, et veebis avaldatut Kevadel tehti Eesti Rahvusraamatukogus esimene on võimalik uuendada võrreldes kas või trükitud katse, kutsudes töötajaid üles osalema Vikipeedia majaplaanidega, mis iga muudatuse järel muutuvad tõlketalgutel. Tänu sellele loodi Vikipeediasse kasutuks ja loodust ning rahakotti koormavaks. 14 uut raamatukogunduse ja selle sidusalade artiklit Pealegi, Vikipeedia on talguentsüklopeedia ja võib ja täiendati üle 10. Lisati sadu linke, mis ühendavad loota, et kui endal ei ole aega artiklit enam jälgida, loodud artiklid teiste Vikipeedia artiklitega. Kui igal siis tuleb appi mõni naaber. Entsüklopeediates on aastal vaid sama paljugi Vikipeediat täiendada, siis palju ka sellist infot, mida ei ole vaja pidevalt muuta, oleks seal viie aastaga 70 uut ja 50 täiendatud meie nt sünni- ja surmadaatumid, teada-tuntud faktid jpm. valdkonna artiklit ning lugematul hulgal viiteid meie tegemistele ja teenustele. Vikipeedia aitab turustada Suur tänu Tiina Kruubile Rahvusraamatukogu

kartograaﬁ asaalist ja näituste osakonna juhatajale ARENDUSTEGEVUS Üks oluline veel mainimata võimalus Vikipeedia Ave Tölptile ning Edna-Helen Verevile Sise- kasutamiseks on turundus. Vikipeedias ei aktsep- kaitseakadeemia raamatukogust, kes ettevõtmisega teerita oma ärilise tegevuse edendamist artiklite 9 rõõmsalt kaasa tulid. Edaspidi võiks püüda kaasata postitamise kaudu, kuid suuremate ettevõtete põhi- rohkem raamatukogusid, tudengeid ja vilistlasi. info jagamisele kätt ette ei panda. Raamatukogudele, Muidugi tuleb leida võimalusi osalejate motivee- kellele turundus tõuseb aina kõrgemale kohale, peaks rimiseks. see olema ideaalne koht, kus oma teenuseid tutvustada. See ei ole ju mingi saladus, et ka meie võrgustikus Selline suurem ettevõtmine vajab loomulikult esineb konkurents ja vajadus olla pildil, et suurendada toetajat. Näiteks MTÜ Wikimedia Eesti projekti näiteks külastus- ja e-teenuste kasutust. Vikipeedia „Keskkonnateadlikkuse kasvatamine Vikipeedia kaudu on suurepärane pildile saada, sest see on tasuta, ja muude Wikimedia sõsarprojektide abil” on toe- laialt kasutatav ja Google’i otsingutulemustes esitanud Keskkonnainvesteeringute Keskus (Looduse- plaanil. Kui raamatukogud peavad Facebooki lehtesid, sõber 2014). Teatriteemaliste artiklite kogumist on siis võiks ju ka oma Vikipeedia lehe eest hoolitseda. toetanud teatrid (Vanemuine 2013) ja IT-teemaliste Olemas on küll Eesti raamatukogude loend, kuid seal kirjutiste loomist Eesti Infotehnoloogia ja Telekom- on näha, et enamikule raamatukogudele lehekülgi munikatsiooni Liit koos eraettevõtetega (Elisa 2010). tehtud ei ole. Ometi oleks põnev leida ühest kohast Ehk leiab ka meie valdkonna edendamine toetaja? Osalejate tagasisidet Talgutel loodud uued raamatukogundusega Edna-Helen, kes ei olnud varem Vikipeedia täien- seotud artiklid damisega kokku puutunud, tunnistas: „Aeg-ajalt Aleksandria raamatukogu, Eduard Wiiralti galerii, on kasulik oma mugavustsoonist välja tulla ja tegelda eesti kirjandus (toetusprogramm), Eesti riiklike teenete- oma erialase tööga teisel moel. Sain meelde tuletada märkide galerii, Eesti Veebiarhiiv, elektrooniline kirjasta- saksa keelt, mida olen koolis õppinud, aga igapäeva- mine, e-näitus, GIS-päev, Rahvusvaheline Raamatukogu- ses töös harva kasutan.” Ka Tiina ei olnud varem ühingute ja -institutsioonide Liit, kavaljeerperspektiiv, Vikipeediasse kirjutanud ja tunnistas, et algul peale konnaperspektiiv, Läti Rahvusraamatukogu, vaadates ja juhendeid lugedes tundus see keeruline, S. R. Ranganathan, veebiarhiveerimine. kuid pärast väikest harjutamist, vigade parandamist Olete kõik oodatud kirjutama uusi artikleid ja ja juhendamist tundis ta end üsna pea täitsa julgelt. olemasolevaid täiendama! Vajaduse korral Kõige keerulisemaks pidas Tiina õige allika leidmist aitan nõu ja jõuga. ja otsustamist, mida üldse kirjutada. Saadud kogemus pakkus talle rahuldust: „Mulle väga meeldis! Vaata ka: Olen ise tõesti väga palju fakte, nimetõlkeid, viiteid jm vajalikku leidnud just Vikipeediast. Samas on Alexa 2015. The top 500 sites on the web. http://www.alexa.com/topsites (kasutatud 28.09.2015) endale kogunenud materjale, mida pole osanud Elisa 2010. Vikipeedia koos Elisaga kutsub osalema IT-alaste kuskile panna. Miks siis mitte kasutada Vikipeediat? artiklite kirjutamise võistlusel. https://www.elisa.ee/et/elisast/ See on lihtsalt suurepärane võimalus teha kättesaada- organisatsioonist/elisa/uudised/250/vikipeedia-koos-elisaga- vaks eestikeelseid materjale ja allikaid ning kaasata kutsub-osalema-it-alaste-artiklite-kirjutamise-voistlusel/2010 erinevaid tegijaid.” Tiina on täiesti kindel, et täiendab (kasutatud 03.08.2014) Vikipeediat ka edaspidi. Ave oli juba ülikoolis pidanud Kruusamägi, Ivo 2015. Kuidas hindad eestlaste panust Vikipeedia paar artiklit kirjutama, seega vajas töö käik vaid loomisesse? Eesti Loodus, ISSN 0131-5862. (2015) nr 1, lk 25 : ill. meenutamist. Ka tema oli kogemuse üle väga rõõmus Loodusesõber 2014. Keskkonnainfo kolib Vikipeediasse. Looduse- ja kinnitas, et üleskutse mõjus väga innustavalt. sõber, ISSN 1736-4531. (2014/2015) nr 6, dets/jaan, lk12. Vanemuine 2013. Vikipeedia korraldab teatriteemalise artikli- Loodetavasti leiab Vikipeedia täiendamine raamatu- võistluse. http://www.vanemuine.ee/vana_leht/index. kogude seas tunnustust ja ühiseid ettevõtmisi korral- php?sisu=uudis_edasi&mid=10&id=15645&lang=est datakse ka edaspidi. (kasutatud 03.08.2015)

www.etera.ee

Avati TLÜAR-i

ARENDUSTEGEVUS digiteerimis- 10 keskus

Reedel, 25. septembril avati Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatu- kogu digiteerimiskeskus. Ürituse avakõneleja oli Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, sõnavõttudega esinesid veel wwwTallinna Ülikooli rektor Tiit Land ja TLÜ Akadeemilise Raamatukogu direktor Andres Kollist. Digiteerimiskeskuse ametlikuks avamiseks lülitasid minister ja rektor täisautomaatse digiteerimisseadme tööle. Üritusel tutvustati külalistele Baltimaade kõige ajakohasemaid digiteerimisseadmeid ning anti ülevaade raamatute digiteerimise ja digiteeritud materjali esitamise terviktsüklist, lisaks rakendus tööle e-teadusraamatukogu ETERA (www.etera.ee). Täpsemalt loe järgmisest ajakirjanumbrist. Jane Tooman sioonid /Sotsiaalmeedia ja, s.d./. Miks just sotsiaal- Tallinna Ülikooli 2015. aasta meedia ja mitte tavapärane veebileht? Raamatukogu- sõnastik deﬁ neerib „veebilehe” järgmiselt: tervikuna infoteaduse bakalaureus, allalaaditav ja vaadeldav dokument v selle osa veebis Tervise Arengu Instituudi projektijuht /Raamatukogusõnastik, s.d./. Tähelepanu tuleb pöörata sõnale „vaadeldav”, mis on siin peamise tähtsusega ja viitab asjaolule, et veebileht on ainult ühepoolse kommunikatsiooni vahend – organisat- sioonilt kliendile. Paraku ei pea see enam paika tänapäeval, mil klientide ootused on teised ja nad soovivad ise kaasa rääkida. Seega on veebileht minu hinnangul oma aja ära elanud ja tulevik on pigem sotsiaalmeedia päralt, mis võimaldab tunduvalt operatiivsemat infoedastust ning aktiivset kahe- poolset suhtlemist. Eesti keele sõnaraamatud kahjuks sotsiaalmeediat ei deﬁ neeri. Vikipeedia samanimelise artikli andmetel on tegemist meediaga „kus inimesed suhtlevad, loovad, jagavad teavet ja ideid virtuaalsetes kogu- kondades ja võrgustikes” /Sotsiaalmeedia, 2014/. Seega peetakse silmas niisuguseid interaktiivseid veebikeskkondi, kus osalejad saavad operatiivselt suhelda, infot ja arvamusi jagada. Nagu väidab e-Riigi Akadeemia /2012/ kohalikele omavalitsustele koostatud juhendmaterjalis on sotsiaalmeedia kasutamine „[---] loomulik areng ja aja nõue”. Teema aktuaalsust näitab omal moel seegi, et üha enam üliõpilasi on hakanud sotsiaalmeediast Sotsiaalmeedia uurimustöid kirjutama, millest mõnda ma tsiteerin ka selles kirjutises. Käesolevale kirjutisele materjali organisatsiooni otsides avastasin, et Tallinna Majanduskoolis õpeta- takse lausa uut kutseeriala – sotsiaalmeedia spetsialist. Tähendab, sotsiaalmeedia kasutamist peetakse orga- infotegevuses nisatsioonides juba nii oluliseks, et koolitatakse eraldi spetsialiste.

Essees arutletakse selle üle, mis kasu (või kahju?) organisatsioon saab, kui ta kasutab Sotsiaalmeedia head ... aktiivselt oma eesmärkide saavutamiseks Nagu juba öeldud, võimaldab sotsiaalmeedia osalistel sotsiaalmeediat. suhelda operatiivselt, soovi korral reaalajas, ja levitada infot laiale hulgale asjast huvitatutele. Eestis oli

Statistikaameti andmetel käesoleva aasta algul pisut ARENDUSTEGEVUS enam kui 84% 16–74-aastastest elanikest arvuti-, sh internetikasutajad, seega enamik rahvastikust, Ükski organisatsioon ei ole edukas iseenesest. 11 kusjuures see näitaja on viimased kümme aastat Edukusse tuleb panustada ressursse, teha ennast püsivalt tõusnud ja tõuseb eeldatavasti veelgi võimalikult suurele hulgale klientidele ja koostöö- /Infotehnoloogia, s.d./. Võib arvata, et märkimisväärne partneritele nähtavaks-kuuldavaks. Olulist rolli osa arvutikasutajatest on ka sotsiaalmeedia kasutajad, organisatsiooni tegevuses mängib seega kommuni- veebispetsialisti Kaupo Kalda katsioon, eriti väliskommunikatsioon ehk suhtlemine /2013/ miniuuringu kohaselt avalikkusega väljaspool omanikeringi ja töötajas- kasutatakse ennekõike konda. Üks võimalik suhtluskanal on internet, Sotsiaalmeedia Facebooki ja Youtube’i. täpsemalt, seal kiiresti populaarsust koguvad kasutamine on sotsiaalmeedia keskkonnad. tasuta. Kuid on teisigi eeliseid. Sotsiaalmeedia kasutamine on Miks sotsiaalmeedia ja mitte tavapärane veebileht? tasuta, kui töötajate ajakulu mitte Väidetavalt kasutas 2011. a sotsiaalmeediat ärilistel arvestada. Kanalid võimaldavad reeglina edastada ka eesmärkidel 76% küsitletud maailma ettevõtetest, heli ja pilti (videot), mis suurendab märgatavalt võima- sealjuures enim tegid seda mittetulundusorganisat- lust tähelepanu pälvida ning teiste seast silma paista. Tasuta kättesaadavuse aspekt on ilmselt oluline just vastumeelsus IT kasutamisel”, mis seisnes peamiselt kõikvõimalikele vabaühendustele, kes tegutsevad kohanemisraskustes ja kartuses näida rumalana. annetuste toel ega saa endale liigseid kulutusi lubada. „Miks jälle uus programm, kui alles sain vana Heaks näiteks on loomade varjupaikade suhtluskanalid. selgeks?” /Kaseorg, s.d./. Kindlasti võib tõmmata Kuigi kõigil neil on ka oma paralleele nimetatud uuringu ja sotsiaalmeedia Info jõuab kiiresti veebilehed, panustatakse kanalite kasutuselevõtu vahele, sest viimaseid on järjest enam info levitamisele hiljuti üsna suurel hulgal turule tulnud ja tuleb aina võimalikult sotsiaalmeedia kaudu, kus juurde. laia publikuni. see jõuab võimalikult laia Nii tööandjad kui ka töötajad peaksid jälgima, publikuni ja sealjuures kiiresti, et organisatsioonis ei pingutataks suhtluskanalite mis on eriti oluline kriisisituatsioonis, nt mõne raskes kasutuselevõtuga üle. Iga uut turule toodud kesk- seisus looma päästmiseks /Eesti Loomakaitse Selts, konda ei pea kohe kasutama hakkama. „Sobivat s.d.; Kasside Turvakodu, s.d./. Facebookis ei postitata kanalit valides peab arvesse sugugi vaid abipalveid, seal tegeletakse ka narratiivse Iga uut turule võtma aja- ja inimressurssi marketingiga, avaldades lugusid päästetud ja uue ning keskkonna ja siht- kodu leidnud loomadest, samuti jagatakse õpetliku toodud keskkonda rühma eripära ja ees- ja kasvatusliku sisuga infot. Varjupaigad ei siruta ei pea kohe kasutama märgipärasust, aga ka kätt pikale, vaid püüavad inimesi mõjutada rafi nee- hakkama. seda, millist infot on kavas ritumal moel ja neid loomakaitsealaselt harida. edastama hakata.” /Valitsus- Veel üks hea näide sotsiaalmeedia kasutamisest kommunikatsiooni, 2011/. Nt Eesti muuseumidel kriisikommunikatsioonis – Välisministeerium on minu hinnangul liiga palju veebilehti, sh koond- edastas vulkaan Eyjafjallajökulli purskamise ajal portaale, mida võiks veelgi kokku liita, eriti kuna Facebookis infot lennuliikluse seiskumise kohta, lähem tutvumine nendega näitas, et paljuski infot et jõuda võimalikult laia hulga infovajajateni dubleeritakse. /Kostabi, 2013, lk 14/. Sotsiaalmeediast ei ole kasu mitte ainult klientide ja koostööpartneritega suhtlemisel, vaid seda saab Sotsiaalmeedia organisatsioonide infotegevuses ära kasutada ka sisekommunikatsiooni tõhustamiseks, Eestis on uuritud sotsiaalmeedia kasutust eelkõige nt uute töötajate värbamiseks /Hämäläinen, 2012/, noorte hulgas, organisatsioonide aspektist märksa see „[---] aitab [---] koordineerida tööd ning ühtlasi vähem, viimasel juhul ka pigem avaliku sektori ka tugevdada kollektiivi liikmete ühtsustunnet” kui erasektori näitel. Kätte on sattunud kaks värsket /Sotsiaalmeedia ja, s.d./. magistritööd 2013. aastast, üks linnavalitsuste sotsiaalmeedia kasutust uurinud Tallinna Ülikooli infoteaduste magistrilt Marit Põdralt ja teine riigi- ... ja vead asutustes samalaadse uuringu teinud Kristjan Kostabilt, mõlemad päris huvitavad tööd. Tööandja seisukohast on muidugi halb uudis, et uuringute kohaselt pühendatakse üle 44% mitte- Marit Põdra /2013/ järgi kasutab mitmesuguseid produktiivsest tööajast internetis surfamisele, kanaleid üle poole linnavalitsustest ja seda peetakse sh sotsiaalmeedia kanalite külastamisele, samuti kommunikatsioonis oluliseks, kuna võimaldab infot on suurenenud oht ärisaladuste lekkimiseks ja viiruste kiiresti ja odavalt sihtrühmadele edastada. Kõige levikuks /Palm, 2012; Sotsiaalmeedia ja, s.d./. Kui levinumad sotsiaalmeedia kanalid on Facebook, käitumisreeglid ei ole eelnevalt kokku lepitud, võib blogid, sh mikroblogi Twitter, foorumid ja video- juhtuda, et avaldatakse sobimatut infot või ei osata kanal Youtube /2013, lk 12/, mida kasutatakse ARENDUSTEGEVUS saadud tagasisidele adekvaatselt reageerida /e-Riigi eelkõige info edastamiseks, kuid mitte palju enamaks. Akadeemia, 2012; Palm, 2012/. Siin ei aita muu, 12 Paraku ongi Eestis, vähemalt riigiasutuste puhul, kui kindlate kasutusreeglite kehtestamine ja töötajate probleemiks see, et nähtusele kiputakse lähenema teavitamine nendest. tehniliselt, aga mitte sisuliselt, nagu selgus Tartu Töötajate poolest seisnevad sotsiaalmeedia halvad Ülikooli kommunikatsioonimagistri Kristjan Kostabi küljed peamiselt (eraldi tasustamata) lisatöös ja aja- lõputööst. Sotsiaalmeediasse postitatakse „kuivi kulus, aga ka asjaolus, et pidev uute (info)tehnoloo- ja ametlikke”, suisa „kantseliitlikke” uudiseid, mis giate juurutamine ja sellega kaasnev juurdeõppimine dubleerivad juba mujal (veebilehel, päevalehes vm) põhjustab tehnostressi. Ühel hetkel võib hakata ilmunut ja millel puudub igasugune lisaväärtus. tunduma, et IT on muutunud asjaks iseeneses. „Informeerimine on olemas, kuid kasutajate kaasa- Enamasti avaldub tehnostress vastuseisuna uute mine takerdub kantseliiti, igavatesse postitustesse, tehnoloogiate kasutuselevõtule, halvemal juhul võib familiaarsusesse ja ükskõiksusesse” /Kostabi, 2013, kujuneda arvutikartus. Nt Tartu Ülikooli juhtimis- lk 59/. Jääb mulje, et kui postitus on olemas, siis on õppejõu Merike Kaseoru 2004. a korraldatud uuringust justkui kõik hästi, aga ei mõelda sellele, et „[---] Face- IT juurutamise kohta selgus, et kolmandikul küsitle- booki fännide arv või Twitteri jälgijate arv ei näita tutest tekkis „suuremal või vähemal määral hirm ja tegelikku mõju” /ibidem, lk 27/. Kasutajad ei soovigi Kasutajad vajavad armsaid kassipilte, Hämäläinen, K. (2012). Kas ja kuidas kasutada sotsiaalmeedia kanaleid organisatsiooni infotegevuse juhtimisel. – Raamatu- asjalikku infot, kuna tegemist on ametiasutusega, kogu, 6, 28-29. sõbralikku ja inimlikku küll aga vajavad Infotehnoloogia leibkonnas. (s.d.). http://pub.stat.ee/ suhtumist. asjalikku infot ja kiiret px-web.2001/Database/Majandus/05Infotehnoloogia/ 04Infotehnoloogia_leibkonnas/04Infotehnoloogia_ küsimustele vastamist, sõbra- leibkonnas.asp (10.11.2014). likku ja inimlikku suhtumist. „Vastajad ei taha näha Kalda, K. (veebruar 2010). Kas kodulehed kaovad ära? selliseid postitusi, mis on lehele pandud näitamaks, http://www.okia.ee/blog/2010/02/kas-kodulehed-kaovad- et lehel käib elu,” kirjutab Kostabi /2013, lk 54/ ja ara/ (10.11.2014). arvab, et sotsiaalmeedia kaudu oleks hea võimalus Kalda, K. (Märts 2013). Sotsiaalmeedia kanalite rollid Eestis kaasata neid, kes muidu on kõrvale jäänud, nt noori. [Ajaveebi sissekanne]. http://www.okia.ee/blog/2013/03/ Siinkohal vihje kõigile Eesti raamatukogudele, sotsiaalmeediate-kanalite-rollid-eestis/ (10.11.2014). kes näevad kurja vaeva noorte lugema meelitamisega – Kaseorg, M. Inimeste hoiakud infotehnoloogia rakendamisel miks mitte meelitada noori (= teismelisi) raamatu- eesti ettevõtetes 1. http://www.sotsioloogia.ee/vana/ esso3/4/merike_kaseorg.htm (10.11.2014). kokku sotsiaalmeedia keskkondade kaudu, kus nad teadupärast väga hea meelega aega veedavad? Kasside Turvakodu. (s.d.). https://www.facebook.com/ KassideTurvakodu (15.11.2014). Paljudel raamatukogudel on Facebooki konto, kuid võiks kaaluda ka teiste levinud keskkondade, Kostabi, K. (2013). Riigiasutused sotsiaalmeedias – kasutajate kogemused ja ootused. Magistritöö. Tartu Ülikool. nt Youtube, Twitter või Instagram rakendamist. Sotsiaalmeedia on innovaatiline ja (veel) tasuta Palm, M. (September 2012). Töötajate mõtlematu käitumine sotsiaalmeedias = halb turundus? [Ajaveebi sissekanne]. võimalus ennast tutvustada, mida tuleks kindlasti http://www.altex-experts.com/et/tootajate-motlematu- ära kasutada. Vajadusest endast märku anda ja kaitumine-sotsiaalmeedias-halb-turundus/ (10.11.2014). levitada infot seal, kus sihtrühm asub, räägib ka The Library Marketing Toolkit (Aprill 2013). It’s okay that raamatukogunduse turundusspetsialist Ned Potter people don’t know about all the services we offer - they only /The Library Marketing Toolkit, aprill 2013/. need to know about what’s relevant to THEM... Kui raamatukogud ja muud infoasutused ei soovi [Ajaveebi sissekanne]. http://www.librarymarketingtoolkit. kaotada oma turuosa teistele teenusepakkujatele, com/2013/04/its-okay-that-people-dont-know-about.html kes on 24/7 võrgus kättesaadavad, siis on küll (15.11.2014). viimane aeg tegutsema asuda. Põder, M. (2013). Sotsiaalmeedia kasutamine Eesti linnavalit- sustes. Magistritöö. Tallinna Ülikool. Minu töökohal, Tervise Arengu Instituudil on peale Raamatukogusõnastik. (s.d.). (10.11.2014). ametliku veebilehe veel hulk teemalehti ja muidugi http://web3.nlib.ee/termin/public_term/termin/otsi ka Facebooki leht. Selle abil rakendatakse minu Sotsiaalmeedia. (2014). Vikipeedia. hinnangul päris kavalalt „tõmbamise strateegiat” http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalmeedia (10.11.2014). /Kostabi, lk 26/ – meelitatakse kasutajaid asutuse Sotsiaalmeedia ja töösuhted. (s.d.). Wikidot. veebilehele ja teemalehtedele erialateabega sügavuti http://sotsiaalmeedia.wikidot.com/sotsiaalmeedia-ja tutvuma. Statistilisi andmeid mul oma väidete tõestu- -toeoesuhted (10.11.2014). seks praegu ei ole, kuid usun, et me tõmbame ligi ka Sotsiaalmeedia spetsialist. (2014). Tallinna Majanduskool. noori, kellele tervisealane teave on nende eeldatava http://tmk.edu.ee/sotsiaalmeedia_spetsialist (15.11.2014). riskikäitumise tõttu äärmiselt vajalik. Valitsuskommunikatsiooni käsiraamat. (2011). https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/ et/uudised/valitsuskommunikatsioon/ M.O.T.T. Valitsuskommunikatsiooni%20käsiraamat_02.08.2011.pdf (10.11.2014). Õige sotsiaalmeedia kanali valik ja sisuline, mitte ARENDUSTEGEVUS ainult tehniline pühendumine aitavad organisat- Toimetuselt sotsiaalmeediast sioonidel jõuda oma tegevuses eesmärkideni. Veri- Autori andmetel eesti keele sõnaraamatud sotsiaalmeediat 13 värskete spetsialistide koolitamisega kaasneb lootus ei defi neeri. lugeda edaspidi sotsiaalmeedia kanalitest asjalikke ja huvitavaid postitusi, mis pakuvad kasutajatele ÕS 2013 koostajad on siiski esitanud sotsiaalmeedia ning seeläbi ka organisatsioonidele lisaväärtust. vastena ’ühismeedia’, mille on ka defi neerinud: ühis+meedia – suhtlus- ja teabekeskkond, mille sisu loovad kasutajad ühiselt. Hea ja sobiv vaste on suhtluskeskkonna Allikad puhul „suhtlusmeedia”, ehk on põhjust rääkida vajaduse Eesti keele seletav sõnaraamat. (s.d.). Keeleveeb. korral eraldi ka teabemeediast. http://www.keeleveeb.ee/ (10.11.2014). Eestikeelse termini loomisel tuleb meeles pidada, Eesti Loomakaitse Selts. (s.d.). https://www.facebook.com/ et inglise social on tähendustega üle koormatud, vasteks eestiloomakaitseselts (15.11.2014). nii ’sotsiaalne’, ’ühiskondlik’, ’üldkasutatav’ kui ka ’selts- e-Riigi Akadeemia. (2012). Juhend kohalikele omavalitsustele kondlik’. „Sotsiaalse” esmane tähendus eesti keeles on veebisuhtluse interaktiivsuse suurendamiseks. ’ühiskonna’, ’ühiskondlik’. http://www.ega.ee/fi les/Soovitused%20kohalike%20 omavalitsuste%20veebisuhtluse%20interaktiivsuse%20 Igal juhul on ühismeedia ja suhtlusmeedia palju paremad t%C3%B5stmiseks.pdf (10.11.2014). edasi andma socialmedia tähendust eesti keeles. et väljendatud teadmus on dokumenteeritud, avalik, struktureeritud, teadlik ning seda saab salvestada ja vahendada infotehnoloogia abil. Vaiketeadmus asub inimeste peas, käitumises ja tajus, selle kujunemiseks on vaja oskusi ja praktikat. Sarrafzadehi, Martini ja Hazeri sõnul (2010) sõltuvad organisatsioonid tänapäeva teadmistepõhises maailmas üha enam võimest muuta informatsioon teadmuseks, mis on aluseks konkurentsivõimele, otsuste vastuvõtmisele ning uute toodete ja teenuste Janela Tähepõld-Tammert loomisele. Teadmusjuhtimist peetakse organisat- Tallinna Tehnikakõrgkooli Raamatukogu siooni edukuse peateguriks. Mõistet kasutas esimest korda Karl Wiig 1986. aastal ning tema sulest ilmus raamatukoguhoidja 1993. aastal sel teemal ka esimene raamat (Bouthil- lier ja Shearer, 2002). Kuna tegemist on interdist- siplinaarse valdkonnaga, mis paljude teiste hulgas on seotud organisatsiooniteaduse, majanduse, juhtimise, fi losoofi a, infotehnoloogia, info- ja raamatukoguteadusega (Dalkir, 2011; Desouza ja Paquette, 2011), on sõnastatud erinevaid teadmusjuhtimise defi nitsioone. Üks lihtsamaid on Daven- Teadmusjuhtimise porti ja Prusaki määratlus (1998, viidatud Ponzi ja Koenig, 2002), mille järgi teadmusjuhtimine on teadmuse kogumine, levitamine ja edukas tehnoloogiad Eesti kasutamine. Teadmusjuhtimist saab soodustada info- ja kommu- nikatsioonitehnoloogiatega, mis keskenduvad info- erialaraamatukogude töötluse asemel teadmusjuhtimisele. Teadmusjuhti- mise tehnoloogiad on näiteks e-post, andmebaasid, infoteeninduses foorumid, intranet, suhtlusmeedia, rühmatarkvara, blogid ja vikid. Peale eelnimetatute saab teadmus- juhtimisel kasutada ka andmekaevet, arvutisimu- latsioone, videokonverentse ja eksperdisüsteeme. 2015. aasta kevadel tehti ERÜ erialaraamatu- (Becerra-Fernandez ja Sabherwal, 2010, lk 49–50) kogude sektsiooni liikmete hulgas uuring, Oluline on eristada teadmusjuhtimise ja infojuhti- mille eesmärk oli välja selgitada, missuguseid mise mõistet. Infojuhtimine tegeleb dokumenteeritud ja väljendatud teadmuse juhtimisega, mida teadmusjuhtimise tehnoloogiaid erialaraamatu- saab lihtsalt jagada organisatsiooni sees või väljas- kogude infoteeninduses kasutatakse, kuidas pool. Seega on infojuhtimine vaid üks osa teadmus- kasutatakse ning missugused on nende juhtimisest. Infojuhtimine tegeleb salvestatud infor- matsiooniga, samal ajal kui teadmusjuhtimine on kasutamise positiivsed-negatiivsed küljed. protsess, mille käigus organisatsioonid loovad väärtust, tuginedes oma intellektuaalsele kapitalile. ARENDUSTEGEVUS (Singh, 2007) 14 Teadmusjuhtimise mõistest Selleks et mõista, mis on teadmusjuhtimine, Teadmusjuhtimise tehnoloogiate kasutamine peab aru saama terminist „teadmus”. Uurijad, infoteeninduses nt Ackoff, Clark ja Zeleny (1989, 2004, 1987, viidatud Kuigi teadmusjuhtimine kerkis esile ärivaldkonnas, Hey, 2004), on koostanud teadmiste hierarhiaid või saavad ka raamatukogud teadmusjuhtimise tehno- püramiide, kus andmed, informatsioon, teadmised loogiate abil oma teenuseid kvaliteetsemaks muuta. ja teadmus on paigutatud omavahelistesse suhetesse. Eestis ei ole teadmusjuhtimise tehnoloogiate kasuta- Teadmus on kogutud teadmised ja kogemused mist infoteeninduses varem käsitletud, kuid Amee- paigutatuna kindlasse konteksti (Desouza ja Paquette, rika Ühendriikides on mitu uurijat vaadelnud 2011, lk 36–37). Teadmiste püramiidides on teadmuse teadmusrepositooriume, e-posti, blogisid ja vikisid mõiste asemel kasutud ka terminit „tarkus” (Hey, kui infoteeninduse abivahendeid. 2004). Teadmust saab liigitada vaiketeadmuseks ja väljendatud teadmuseks. Nonaka ja Takeuchi Infoteenindus on üks peamistest raamatukogude (1995, viidatud Martensson, 2000) on välja toonud, tegevusvaldkondadest. Sõltuvalt raamatukogu suurusest vastavad raamatukoguhoidjad iga päev Negatiivse aspektina märgiti 22 raamatukogus kümnetele või lausa sadadele infopäringutele. tehniliste probleemide võimalikkus (84,6%). Üheksas Ameerika Ühendriikide raamatukoguhoidja Smiti raamatukogus leiti, et ei ole tagatud informatsiooni Gandhi väidab (2004) tuginedes rohkem kui 40-le säilimine (34,6%) ja kaheksas usaldusväärsus (30,8%). Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Austraalias, Kaheksas raamatukogus toodi välja eriteadmiste Kanadas, Uus-Meremaal ja Saksamaal tehtud uurin- vajalikkus. Kolme raamatukogu esindajate sõnul gule, et raamatukoguhoidjad vastavad õigesti ainult toimub teadmusjuhtimise tehnoloogiate kasutamisel 50–60% esitatud päringutest. Kuigi ühel töötajal on dubleerimine (11,5%). Kahes raamatukogus nimetati võimatu omada täielikku ülevaadet raamatukogu negatiivse aspektina kasutamise keerulisust (7,7%) kogust, hoida end kursis kõigi uute teavikutega ning ja ühes raamatukogus ajakulu (3,9%). mäletada parimaid materjale teatud päringutele Saadud tulemuste põhjal võib väita, et Eesti eriala- vastamiseks, on raamatukoguhoidjatel kollektiivselt raamatukogude infoteeninduses kasutatakse teadmus- väga palju vaiketeadmust. Teadmusjuhtimise teh- juhtimise tehnoloogiaid ning raamatukoguhoidjad noloogiaid saab kasutada selle ühise teadmuse ko- tunnetavad nende kasutamise positiivset mõju info- gumiseks, kasutamiseks ja jagamiseks, parandades teenindusele. Kuna tegemist on uudse teemaga Eesti seeläbi infoteenuste kvaliteeti. raamatukogunduses, on võimalik korraldada edasisi uuringuid – selgitada välja raamatukoguhoidjate teadlikkus teadmusjuhtimisest, uurida konkreetsete Uuringu metoodika ja tulemused teadmusjuhtimise tehnoloogiate kasutusalasid, Uuringuks koguti andmeid poolstruktureeritud muuta valimit ja analüüsida nt teadus- ja ülikooli- intervjuude ja ankeetküsitluse abil. Esimese etapina raamatukogusid või vaadelda teadmusjuhtimise viidi läbi neli poolstruktureeritud intervjuud. Sellele tehnoloogiate kasutamist teiste raamatukoguteenuste järgnes veebipõhine ankeetküsitlus, mille valimiks osutamisel. oli 40 Eesti erialaraamatukogu. Ankeedi koostamisel lähtuti erialakirjandusest ja poolstruktureeritud intervjuude vastustest. Kuna teadmusjuhtimine Kasutatud kirjandus ei pruugi olla kõigile tuttav mõiste, kasutati ankee- Becerra-Fernandez, I., Sabherwal, R. (2010). Knowledge dis teadmusjuhtimise tehnoloogiate asemel terminit management systems and processes. Armonk; New „IKT vahendid”. Küsitlus oli avatud ajavahemikul York, M. E. Sharpe. 13. märtsist 3. aprillini 2015 ning vastused saadi 26 raamatukogust (65% valimist). Bouthillier, F., Shearer, K. (2002). Understanding knowledge management and information management: Uuringutulemustest selgus, et kõigis küsitluses the need for an empirical perspective. Information osalenud 26 erialaraamatukogus kasutatakse e-posti research, 1. http://www.informationr.net/ir/8-1/ ja andmebaase, 17 raamatukogus nende endi loodud paper141.html (7.05.2015). andmebaase ja intranetti (65,4%), 13 raamatukogus Dalkir, K. (2011). Knowledge management in theory Facebooki (50%), 12 raamatukogus Google Docsi and practice. London: The MIT Press. ja vikisid (46,2%), 10 raamatukogus blogisid (38,5%) ja 9 raamatukogus foorumeid (34,6%). Desouza, K. C., Paquette, S. (2011). Knowledge management: an introduction. London: Facet Publishing. 26 raamatukogus kasutatakse teadmusjuhtimise Gandhi, S. (2004). Knowledge management and tehnoloogiaid infopäringutele vastuste leidmiseks, reference services. The journal of Academic Librarianship, 21 raamatukogus kogutud informatsiooni ja allikate 5, 368–381. Andmebaas ScienceDirect (24.03.2015). jagamiseks (80,8%), 20 raamatukogus lugejatele kirjanduse soovitamiseks (76,9%), 15 raamatukogus Hey, J. (2004). The data, information, knowledge, ARENDUSTEGEVUS kasutajakoolituste väljatöötamiseks (57,7%), 12 raa- wisdom chain: the metaphorical link. www.dataschemata. com/uploads/7/4/8/7/7487334/dikwchain.pdf matukogus kasutajakoolituste materjalide salvesta- 15 miseks (46,2%) ning 11 raamatukogus sagedamini (24.03.2015). esitatud päringute teemade ja allikate salvestamiseks Martensson, M. (2000). A critical review of knowledge (42,3%). management as a management tool. Journal of knowledge management. 3, 204–216. Teadmusjuhtimise tehnoloogiate positiivsete aspek- Ponzi, L. J., Koenig, M. (2002). Knowledge management: tidena toodi 24 raamatukogus välja aja säästmine ja just another management fad? http://www.infor- lihtsam infoteenuste osutamine (92,3%), 22 raamatu- mationr.net/ir/8-1/paper145.html (24.03.2015). kogus informatsiooni ja teadmuse jagamise hõlbusta- mine (84,6%), 20 raamatukogus kerge kättesaadavus Sarrafzadeh, M., Martin, B., Hazeri, A. (2010). Know- (76,9%), 19 raamatukogus lihtne kasutatavus (73,1%) ledge management and its potential applicability for ning 17 raamatukogus informatsiooni ja teadmuse libraries. Library Management, 3, 198–212. Andmebaas kogumise võimaldamine (65,4%). 15 raamatukogu Emerald (24.03.2015). arvates parandab teadmusjuhtimise tehnoloogiate kasu- Singh, S. P. (2007). What are we managing – knowledge tamine infoteenuste kvaliteeti (57,7%) ja kuue raamatu- or information? VINE, 2, 169–179. Andmebaas Emerald kogu esindajate sõnul väheneb dubleerimine (23,1%). (24.03.2015). 382 külaraamatukogu (põhikogud + harukogud). Ilmselt tekitab siin segadust ka see, et osa maaraamatu- kogusid on vallaraamatukogud, nende arvu aga statistikast välja ei tule. Kui lähtuda Rahvusraamatu- kogu andmetest, siis vastas meie ankeedile 90% maa- raamatukogudest, mis on ju suurepärane tulemus, kuigi ilmselt mitte täpne. Aga olgu selle osalusprotsendiga kuidas on, päris hea pildi maaraamatukogude olukorrast saime siiski. Kõige rohkem vastajaid oli Pärnumaalt, Tartumaalt, Lea Rand Harjumaalt ja Viljandimaalt. Kõige vähem vastuseid ERÜ maaraamatukogude saime Jõgevamaalt ja Hiiumaalt. sektsiooni juhataja Raamatukoguhoidjate vanus, haridus ja kuuluvus erialaühingusse Küsimus vastajate vanuse kohta kinnitas eeldust, et valdav osa maaraamatukogudes töötavaid inimesi on keskealised. 27% vastanutest on kas pensioni- ealised või kohe sellesse ikka jõudmas.

Vastaja vanus

26 küsimust ja 346 vastajat Maaraamatukoguhoidjate

ankeedi kokkuvõte See tulemus paneb mõtlema, kas on põhjus selles, et töö maaraamatukogus on nii stabiilne, et sellest ei loobuta ka pensionieas, või on probleem selles, et noored ei tule enam maale tööle. 1. aprillist kuni 15. maini vaagis Hea meel on tõdeda, et enamikul maal töötavaist ERÜ maaraamatukogude sektsioon raamatukoguhoidjaist on kõrgharidus või on läbitud maaraamatukogude olukorda. kutsekoolitus.

RAHVARAAMATUKOGU keskharidus 19,7% 16 raamatukogunduslik keskharidus 19,1% kõrgharidus 45,8% Selleks palusime maaraamatukogude töötajatel vastata 26 küsimusest koosnevale ankeedile, kus ootasime läbitud kutsekoolitus 35,4% vastuseid palkade ja koolitusraha, koosseisude vähen- Muu (siin kajastusid need tulemused, kus oli mitu 5,8% damise, ühendamiste ja töökoormuse, lisaülesannete vastust (nt lõpetamata kõrgem + kutsekoolitus vms) ja nende tasustamise, aga ka koolitusvõimaluste ja -soovide kohta.

Ankeedile vastas 346 maaraamatukogude töötajat. Tundsime huvi ka selle vastu, kui paljud maaraamatu- Mitme protsendi maaraamatukogude olukorda see kogutöötajad on ERÜ liikmed. Selgus, et peaaegu kajastab, seda on üsna keeruline välja tuua, kuna pooled – 47% vastanutest. Maakondade võrdlus statistilised andmed erinevad. Näiteks Eesti Statistika näitab, et kõige rohkem ERÜ liikmeid on Võrumaal 25.05.2015 uuendatud andmed ütlevad, et Eestis ja teisel kohal on Hiiumaa, aga need tulemused ei on 442 külaraamatukogu. Rahvusraamatukogu pruugi kajastada tegelikku olukorda, sest Hiiumaalt statistika näitab, et 2014. aasta lõpu seisuga on Eestis vastas ainult kolm inimest. Olen ERÜ liige. eest tasu saamata. Selline tulemus paneb mõtlema. Lisaülesannetena toodi välja 175 juhul koristamist, 25 vastajat oli märkinud muid lisa- teenuseid (valla lehe toimetamine, kütmine, majaümbruse hoolda- mine, muru niitmine, sauna- ja kohalike ürituste piletite müük, pesupesemine, riideabi jagamine, tervisetoa haldamine, valla veebilehe haldamine, valla pressiteadete koostamine, valla arhiivi haldamine, meediamonitooring). Vaba aja keskuse ülesandeid täitab 38 vastajat, postipunkti teenust osutab 25 raamatukogu. Piletileviga tegeleb 21 raamatukogu ja sotsiaal- Ametinimetus ja koosseisud Restu laenutuspunkti saatus oli teenuseid osutab 47 vastanut. Küsimus ametinimetuse kohta andis kevadel veel lahtine. Tuleb välja, et raamatukoguhoidja palju erinevaid tulemusi – enamik maal ongi nagu Hunt Kriimsilm: vastajatest on kas direktor või juha- üheksa ametit ja kümnes – loode- Lisaülesanded taja, aga on ka (pea)raamatukogu- tavasti ei ole – nälg. Töölepingus hoidjaid, seltsimaja, külakeskuse ja Üks oluline osa maaraamatukogude on lisaülesanded märgitud vaid huvikeskuse juhatajaid (viimase igapäevatöös on lisaülesanded. 34 protsendil vastanutest. Nüüd kolme variandi puhul on tõenäo- Tahame või ei, aga nende tegemine tekib küll küsimus, miks me neid liselt tegu ühendatud asutusega, on maal paratamatu. Olukorras, teeme, kui need meil töölepingus mis on viidud ühe juhtimise alla). kus maarahvastik pidevalt vähe- kirjas ei ole ja tasu me nende eest neb, mille tõttu kahaneb ka raa- Järgmised küsimused puudutavad ka ei saa. Arvan, et vastust sellele matukogude hõlve, peame leidma eriti valusaid teemasid – koosseisu küsimusele on raske anda. Võimalik, uusi väljundeid, tegevust, mida vähendamine, raamatukogude et selle taga on hirm oma töökoha raamatukogu juures peale tradit- ühendamine, sulgemine. Koosseisu pärast, leplikkus ja midagi veel, siooniliste teenuste veel pakkuda on vähendatud 52 raamatukogus, mida teab ainult iga töötaja ise. saame. Sageli on lisaülesannete mis on 15% vastanute koguarvust. võtmine raamatukogule ellujää- Töötasu Viimase kahe aasta jooksul on misvõimalus. Iseasi on, kas neid Kui suur on siis töötasu? Olgu ühendamisi toimunud 55 korral, lisaülesandeid peab tegema tasuta kõige rohkem – 25 juhul – on kokku kohe öeldud, et mõned arvud või saame nende eest ka väärilist tekitavad küsimusi ja see on ilm- pandud mitu vallas asuvat raamatu- tasu. kogu. Kooliga ühendamisi on olnud selt kivi küsijate kapsaaeda. Mõni Vaid 26% vastanutest sai öelda, 16 kohas ja külakeskusega neljas. vastanu märgib nimelt, et töötasu et neil ei ole mingeid lisaülesandeid Seitse vastajat on öelnud, et juriidi- on allpool kehtivat miinimumpalka. ja nad võivad keskenduda ainult list ühinemist ei ole olnud, aga Kahjuks ei palunud me täpsustada, oma põhiülesannetele. 44% vasta- kogud on kokku tõstetud. Kogemus kas töötasu on täiskoha või osalise nutest täidab lisaülesandeid nende ütleb, et seda tehakse tavaliselt koormuse eest. RAHVARAAMATUKOGU juhul, kui ühendatakse küla- ja kooliraamatukogu. 17 Igasugused ühendamised ja kokku- panekud toovad endaga kaasa ka Palk olukorra muutumise. Õnneks saab siin märkida, et vastanutest 68% on öelnud, et pärast ühendamist on olukord muutunud paremaks. Raamatukogude sulgemise kohta oleme saanud teada järgmist: suletud on Päärdu, Vana-Koiola, Türi-Alliku, Tõikvere, Lehetu, Kihlepa, Anelma, Uue-Kariste, Rimmu raamatukogu. Kuusiku raamatukogu on tehtud laenutuspunktiks. Kohe pannakse kinni Kolu, Änari, Taikse, Ollepa. Eesti Statistika andmeil on 2015. aasta I kvartali kesk- raamatukogudega, kus on mitu töötajat, nii et kui mine brutokuupalk 1010 eurot. Nagu meie küsitluse see summa töötajate peale ära jagada, siis ei olegi tulemustest näha, saab enam kui 900-eurost töötasu tulemus ehk enam nii rõõmustav. vaid 3% vastajatest. Enamik neist elab Harjumaal – 37 vastajast on märkinud üheksa, et tema töötasu on Kiire infotehnoloogia areng eeldab raamatukogu- enam kui 900 eurot. Kõige väiksemaid palganumb- töötajatelt häid teadmisi ja pidevat enestäiendamist. reid märkisid vastajad Põlva-, Tartu- ja Võrumaalt, Oma infotehnoloogiaalaste teadmistega on rahul aga nagu öeldud, ei tea me kahjuks, kas need näita- 49% vastanutest. Hea meel on tõdeda, et 64% vastavad töötasu osa- või täiskoormuse eest. nutest on ennast viimase kolme aasta jooksul selles valdkonnas ka koolitanud. 31% vastas, et on IT-koo- Kuna maal on raamatukogutöö üsna liikuv (tuleb litusel käinud viimase aasta jooksul. Vastajate hulgas käia linnas raamatute järel, osutada koduteenust), on ka 16 inimest, kelle viimane IT-alane koolitus oli siis küsisime ka seda, kas raamatukogu on kasutada kuni kümme aastat tagasi. isikliku sõiduauto kompensatsioon. 63% vastanutest ütles, et nende eelarves sellist rida ei ole. Palusime vastajatelt kommentaare selle kohta, milliseid IT-alaseid koolitusi nad vajaksid. Toodi välja järgised teemad: ohud internetiavarustes, töö Koolitusvõimalused e-dokumentidega, arhiveerimine e-keskkonnas, tööks Selleks et osutada kvaliteetset raamatukoguteenust, vajalikud programmid, et olla kursis pidevate uuen- peaks raamatukoguhoidjal olema pidevalt võimalus dustega, portaalide kasutamise oskus, pilveteenused, enesetäienduseks ja koolitusteks. Kuidas muidu e-raamat, virtuaalnäitused, veebilehe kujundamine suudame ajaga kaasas käia? Küsimusele „Kas raamatu- ja programmeerimine; Google’i vormide kasutamine, kogu eelarves on piisavalt vahendeid täienduskooli- nt dokumentide loomine ja kasutamine võrgus. tusteks?” jagunesid vastused peaaegu võrdselt – Kuna valdkond muutub nii kiiresti, oleks vaja regu- 52% vastanutest leidis, et neid on piisavalt. Tundub, laarseid koolitusi uute suundade ja võimaluste kohta. et „piisav” on suhteline mõiste. Ühele piisab sajast Haridustöötajatele pakutakse tihti koolitusi, kus eurost, teine arvab, et kolmesajast jääb natuke väheks. tutvustatakse tarkvaraprogramme, mille abil õppe- Samuti tuleb siin arvestada seda, et küsimus oli raa- tööd mängulisemaks muuta, samasuguseid koolitusi matukogu eelarve kohta. Kui eelarves on 100 eurot vajaksid ka raamatukoguhoidjad, et kasutada oma ja üks töötaja, siis ehk piisabki (kuigi elu näitab, oskusi lastetöös. et tegelikult on sedagi vähe). Kui aga eelarves on Toodi välja ka selliseid mõtteid: „koolitus on pidev, 150 eurot ja vallaraamatukogus seitse töötajat, kui probleem tekib, otsin sellele lahendust ja selle siis on seda ilmselgelt vähe. kaudu ka õpin juurde. Kõige parem koolitus on praktiline vajadus. Ei käi eraldi IT-koolitustel ja ei vaja ka, sest meil on majas neli IT-spetsialisti, Palk kes teevad sisekoolituse kohe, kui tulevad uuendused ja juhendavad kõiges, mida soovime.” Viimase kom- mentaari kohta võib ainult öelda, et sellel raamatukogul on väga vedanud!

Lisaks IT-alasele täiendusele oleks raamatukogu- töötajal vaja ennast koolitada ka teistel erialastel või üldharivatel teemadel, siin olid soovid/ettepanekud järgmised: e-raamatute tellimine, laenuta- RAHVARAAMATUKOGU mine (kogu tsükkel); enesekehtestamine, probleemsete lastega hakkama saamine, ürituste korraldamine, 18 esitluste ettevalmistamine mitmesugustes keskkonda- des, teenindusalane koolitus koos konkreetsete situat- Enamikul vastanutest jääb koolitusraha 50–100 euro sioonide lahendamisega, avaliku esinemise koolitus. vahele. Kahjuks on vastajate hulgas aga ka 8 raamatu- Hea oleks õppida teiste kogemustest ehk mida kogu, kelle eelarves on täienduskoolituseks 0 eurot. rohkem näed teisi raamatukogusid, seda parem. Tean päris mitut kolleegi, kes käivadki seminaridel ja Oluliseks peeti väärtkirjanduse, eriti lastekirjanduse koolitustel oma raha eest. Aga kas see on normaalne tutvustamist. Silmaringi laiendamiseks sooviti kul- olukord? Kindlasti mitte! tuuriloolisi, psühholoogia-alaseid ja loodusteemalisi koolitusi. Palju toodi välja kirjandusteemasid, suht- Nii-öelda nulliringi on märgitud Harjumaalt, Järva-, lemisalaseid ja lastetööga seotud koolitusi. Kõike ei Tartu- ja Võrumaalt. Kõige suuremad summad täien- jõuagi siinkohal välja tuua. Raamatukogutöötajate duskoolituseks on märgitud samuti Harjumaalt, seal koolituste korraldamisega tegelejaile on see hea on 13 raamatukogu, mille eelarves on täienduskoo- andmebaas, sest huvipakkuvaid teemasid, mille litusteks enam kui 400 eurot. Tegu võib olla suurte hulgast valida, on väga palju. Tehnikavahendid ja kasutajakoolitus Kommentaarid ja ettepanekud Et tagada rahuldav raamatukoguteenus, peaks Tavaliselt lisatakse küsimustiku lõppu n-ö vaba raamatukogu olema varustatud tehnikavahenditega. mikrofoni koht. Seda tegime ka meie. Kommentaare, Telefon ja tööarvuti on olemas 96% vastanud raamatu- ettepanekuid ja tagasisidet sai kokku neli lehekülge, kogudest, lugejaarvuti 92 protsendil. Peaaegu kõigis seepärast ei ole siin võimalik kõike välja tuua. raamatukogudes on olemas ka printer, veidi vähe- Aga paar mõtet, mis iseloomustavad maaraamatu- mates koopiamasin ja skanner. 141 raamatukogul kogude olukorda ja nendes töötavate inimeste on peale tööarvuti ka sülearvuti ja 7 raamatukogus muresid, siiski: „Hariduse ja kvaliﬁ katsiooni nõuded on tahvelarvuti, e-luger on vaid 58 raamatukogul ei ole kooskõlas palgaga. Raamatukogutöötaja on ja projektor 31 raamatukogul. samal palgatasemel kui koristaja või pesunaine sama Kommentaarides on lisatud, et sageli on teatud valla teistes allasutustes. Raamatukogu juhataja tehnikavahendid (nt koopiamasin, projektor) kasutu- vastutab vara eest, peab olema haritud, olema kursis ses mitme asutuse peale, kui need asuvad ühes majas. uuemate kultuurisündmustega, aga samal ajal tegelema ka koristamisega – akende pesu, üldkoristus, Kui maaraamatukogutöötajad ise täienduskoolitusele kütmine, muru niitmine. Valla juhtidele ja töötajatele ehk väga tihti ei saa või ei jõua, siis oma lugejate sellised ülesanded ei laiene, ometi on neil palk koolitamisega peame tegelema iga päev, muu hulgas kõrgem ja haridus teinekord väiksem.” tegema ka kasutatavate raamatukoguprogrammide (RIKS, Urram) kasutajakoolitusi. Küsitlusest selgus, Ja teine mõte: „Ei pea päriselt õigeks, et omavalitsused et sellega tegeleb peaaegu kolmveerand ehk 73% liidavad raamatukogu ja kultuurimaja tööd üheks, vastanutest. Peale kasutajakoolituse korraldatakse seda eriti suuremates kohtades. Häiritud on raamatu- ka raamatukogutunde lastele ja noortele, tehakse kogu töö täielikult ning ka inimvõimetel on piirid.” nii grupi- kui individuaalseid arvutikoolitusi. Lõpetuseks veel ühe vastaja kommentaar, mis võtab üsna hästi kokku selle, et olgugi meie ülesanded igal pool ühesugused, on raamatukogud maal väga Reklaam ja turundus erinevad: „Maaraamatukogud on olulised külakesku- Selleks et meie teenused võimalikult paljudeni jõuak- sed, kuid kõige suurem probleem on ﬁ nantsprobleem. sid, peame tegelema ka ürituste reklaami ja turunda- Teavikute hinnad tõusevad, rahad on aastaid muu- misega. Küsisimegi, millistes allikates avaldavad tumatud, riigipoolne panus pea olematu. Raamatu- raamatukogud infot oma tegemistest. kogutöötajate palgad on samuti pea olematud. Selgus, et enim tehakse seda kas veebilehe (kohaliku Raamatukogud sõltuvad oma arengus ju omavalit- omavalitsuse või raamatukogu oma) ja ajakirjanduse sustest ning seetõttu on praegune rahvaraamatu- (kas linna- või vallalehe) kaudu. Mõlemad variandid kogude pilt üsna erinev. On valdasid, kes on jõukamad olid välja toodud umbes poolel vastanutest. Facebooki ning seetõttu on ka raamatukogud paremal järjel. kasutab 40% raamatukogusid, blogis kajastab oma Samas on ka palju vaeseid omavalitsusi ning raamatu- sündmusi 15% ja muid kanaleid kasutab 33% vasta- kogud saavad kasutajatele väga vähe pakkuda. See nutest. Öeldi ka, et mida rohkemates kohtades meie on ebaõiglane ja kaugeltki mitte võrdväärne. Rahva- tegemiste kohta infot leidub, seda suurem tõenäosus raamatukogu seadus näeb siiski võrdset ja vaba juurde- on, et see üles leitakse. Alahinnata ei saa ka nööbist pääsu kultuurile, haridusele, informatsioonile jne. kinnivõtmise taktikat ja suust suhu info levitamise Raamatukogu eesmärgid ja arendustegevus vajaksid võimalusi. Kahjuks nentis üks vastaja, et kuna raamatu- põhjalikku arutlemist ja kohendamist ... Seega palju koguruumid on väga väikesed, siis ei ole võimalik tööd ja vastutust, kuid vähe ressursse.” üritusi teha. ERÜ maaraamatukogude sektsiooni nimel tänan

Kuna enamasti on ürituste korraldamine seotud kõiki, kes võtsid vaevaks kaasa järele mõelda ja RAHVARAAMATUKOGU rahaga, siis tundsime huvi, kas seda tehakse oma küsimustele vastata; tänan neid, kes tegid asjakoha- eelarve vahenditega või tuleb kirjutada ka projekte. seid märkusi selle kohta, kuidas mõnda küsimust 19 Veerand vastajatest ütles, et seda tuleb teha, kuna oleks võinud teisiti püstitada – eks me püüa vigadest oma eelarves vahendeid napib. Projekte kirjutatakse õppida ja tehtud ettepanekuid edaspidi arvestada. enamasti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõu- Tänan Aili Ermi, kes tegi ära suure töö ankeedi kogule, Kultuuriministeeriumile, Rahvakultuuri koostamisel ja kokkuvõtte tegemisel, ja sektsiooni Keskusele. Lisarahastuse taotlemise kohad on aga liikmeid, kes panustasid oma aega ja mõtteid ankeedi ka Leader, PRIA, kohaliku omaalgatuse programm koostamisse. (KOP), kodanikuühiskonna sihtkapital (KÜSK). Loodan, et iga maakonna kokkuvõte on maakonnas Suuremaid üritusi korraldatakse sageli koostöös kättesaadav. Kui ei, siis pöörduge oma esindaja teiste asutustega. Koostööpartneritena on kõige poole. rohkem, ja peaaegu võrdselt, välja toodud lasteaeda ja kooli (74% vastanutest). Peaaegu veerand vasta- Kui kellelgi on küsitluse kohta veel küsimusi nutest teeb koostööd külakeskuse või kohaliku või kommentaare, siis kirjutage mulle aadressil seltsimajaga. lea.rand65(at)gmail.com kt Hans Teiv ja Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi. Meie AC on kõige läänepoolsem USA infosaareke Eestis, 2004. aastal oli avatud teabenurgad Narva ja Viljandi linnaraamatukogus. Nüüdseks on avatud veel teabetuba Tartus ja Ameerika keskus TTÜ-s Mektory keskuses. Esimese koostöömemorandumi meie raamatukoguga allkirjastas Ameerika poolt estoﬁ il, tookordne USA saatkonna avalike suhete ametnik Eric A. Johnson. Seal on sõnastatud koostöö eesmärgid ja poolte kohustused. Raamatukogu pidi tagama ruumi Anu Vahter teavikutele ja ürituste korraldamiseks, töötaja koos Saare Maakonna KRK direktor töötasuga, tasuta ligipääsu lugejatele ja raamatukogu kasutajatele ning üldised ülalpidamiskulud. USA suursaatkonna avalike suhete osakond kohustus toetama raamatute ostmist, ajakirjanduse tellimist, ürituste ja tehniliste vahendite rahastamist ning muude USA valitsuse poolt avalikkusele suunatud tasuta publikatsioonidega varustamist põhimõttel, et Ameerika kohta leiduks võimalikult mitmekesist informatsiooni. Kui algusaastatel korraldasime neli kuni kuus Ameerika nurga ettevõtmist aastas, siis nüüdseks vähemalt 24. Kaalukauss teavikute ja toetava inventari soetamiselt on ülekaalukalt projektide ja näituste poolel. Ettevalmistustööd Vaiko Sepperiga, keda võib julgesti Üle Atlandi on nimetada Eesti esimeste Ameerika nurkade (Narva, Viljandi ja Kuressaare) ristiemaks, algasid tegelikult juba 2004. aastal ja esialgne investeering oli 25 000 Saaremaale jõudnud USA dollarit. Selle eest soetasime tulevasse Ameerika nurka mööblit, arvuti ja saime kohe ka arvestatava teavikukogu omanikuks. Meie riiulid täitusid uusi tuuli Ameerika kirjanike mõttevaramuga ja teatmeteostega. Sellist väärtuslikku ingliskeelset kogu ei oleks me oma raamatukogu eelarvest soetada saanud. Kümne aasta jooksul oleme saanud pidevalt toetust raamatute, Möödunud on kümme aastat Ameerika teabe- CD-de ja DVD-de, mängude, tehniliste vahendite nurga avamisest Saare Maakonna Keskraamatu- ostmiseks, Ameerikas väljaantava ajakirjanduse kogus. Mida see on meile tähendanud ja kui tellimiseks, Ameerikat tutvustavate projektide, loengute, tähtpäevade tutvustamiseks, näituste palju kasu on teabenurgast raamatukogul korraldamiseks ja koolitusteks. AC jagab infot USA ja lugejatel? kohta, sealhulgas ka praktilist infot sealsetest õppimis- võimalustest. Ameerika nurgas saab kasutada andme- RAHVARAAMATUKOGU baase, nt: http://elibraryusa.state.gov/, http:// iipdigital.usembassy.gov/, http://americanenglish. 20 state.gov/, https://www.educationusa.info. Selle aasta aprillikuus tähistasime pidulikult meie Meie Ameerika nurga kogus on 1188 raamatut, lisaks raamatukogus Ameerika teabenurga 10. aastapäeva. muid laade, tellitud on kaksteist ajakirja. Raamatuid Selle kümnendi jooksul on meil olnud võimalus laenutame ka koju ja huvi suureneb iga aastaga. arendada rahvusvahelisi suhteid Ameerika Ühend- Kümne aasta jooksul on meie Ameerika teabenurk riikidega. Ja mitte ainult. Kui Vaiko Sepper USA saanud üle 75 000 dollari toetust. suursaatkonna töötajana Ameerika nurkade (edaspidi Neil aastail on meil olnud au ja rõõm teha tihedalt tekstis ka AC – American Corner) rajamisega Eestis koostööd saatkonna töötajatega, eriti avalike suhete alustas, ei osanud me aimata, et sellest kujuneb nii osakonnast Aita Ilja, Tiiu Vitsuti, Mairis Tuisu ja avardav, pidev ja pikaajaline koostöö. teistega. Meie raamatukogu Ameerika teabenurgas 13. aprillil 2005. aastal avati Saare Maakonna Kesk- alustas tööd Maris Toop, kes tegeles sellega kaheksa raamatukogus kolmas Ameerika teabenurk Eestis. aastat ja praegu jätkab Katrin Sepp. Ka suhted teiste Lindi lõikasid läbi sel ajal ametis olnud USA suur- Ameerika nurki omavate raamatukogudega Eestis on saadik Eestis dr Aldona Vos, Saare maavanema tihedad. Oleme saanud tutvuda nii USA saatkonna töötajatega kui ka külalistega Ameerikast. Koos töö- meenuvad Aleksei Turovski ja Irje Karjus. Lastele hulga suurenemisega on see kõik kaasa toonud palju on olnud lõbusaid programme alates Miki Hiire ja toredaid hetki. Saare Maakonna Keskraamatukogu Barbie juubelitest koomiksikunsti (Joonas ja Elina ja meie Ameerika teabenurka on kümne aasta jooksul Sildre) ning pop- ja op-kunsti teemadel Kuressaare külastanud Ameerika Ühendriikide suursaadikud ametikooli õpilastele, mida vedas meie lasteosakonna Aldona Voz, Michael Polt ja Jeffrey de Levine, hul- juhataja Liilia Kõiv. Koostöös Kuressaare gümnaasiu- galiselt saatkonnatöötajaid – Thomas Hodges, Karen mide, ametikooli ja kunstikooliga on toimunud palju Dekker, Feng Hua Wang, Michelle Schohn, Eric inglise keele tunde, kohtumisi saatkonna esindajatega, Jacobs, konsul Lisa Cross jt. Ameerikast on meil näitusi, konkursse ja muid projekte, mis on kirjas ka käinud esinemas kuulsaim raamatukoguhoidja meie veebilehel. Projektidest meeldejäävamaid oli Nancy Pearl, õpetaja Jennifer Uhler, koolijuht tänupüha tähistamine Kuressaare ametikoolis. Ka on Gale Frazier jt. Teemade spekter on olnud väga lai – meil käinud noortele esinemas ja oma kogemusi jaga- Ameerika põlisrahvastest tänapäeva poliitikani. mas Ameerikas õppinud kunstitudeng Liisa Kruusi- mägi ja lapsehoidjana töötanud Gerli Pommer. Pea igal aastal tulevad Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskusest Eha Teder ja Epp Kirss noortele Tänu suursaatkonna toetusele on raamatukogu tutvustama stipendiumide saamise ja õppimise saanud soetada IT-vahendeid, nt arvuti teabenurka, võimalusi Ameerika ülikoolides. Samuti on meie sülearvuti, tahvelarvuti, e-lugerid, printeri, video- noortel siis hea võimalus teha tasuta TOEFL-teste. projektorid, ekraanid ja fotokaamera. Koolitust on saanud ka töötajad. Viimati käis meil Ameerika teabenurk on toonud meie raamatukokku ameerika kirjandusest maakonna raamatukogu- uusi tuuli üle Atlandi, pakkunud saarerahvale või- töötajatele rääkimas Tallinna inglise kolledži õpetaja malusi enesetäiendamiseks ja silmaringi laiendamiseks, Piret Bossack. Washingtoni stipendiumid on viinud avardanud Kuressaare kultuurielu näituste, kohtu- meid koolitustele ja seminaridele Ameerikasse, miste ja muude projektidega, mida oleme saanud Horvaatiasse, Viini ja Riiga, kus oleme saanud tutvuda korraldada tänu saatkonna projektitoetustele. Enamik ka Ameerika nurkadega, raamatukogudega ja teiste programme on olnud mõeldud noortele, kuid ka laste- maade Ameerika nurkade töötajatega ning osa saanud aia- ja algklassilastele ning täiskasvanud huvilistele nende parimast töökogemusest. on üht-teist toimunud. Samuti oleme saanud Eestit Mõningaid üritusi ja projekte meenutades võib nime- ja Kuressaaret tutvustada väljaspool. Ka meie külali- tada USA-st ja Ameerika kirjandusest loengupidajad: sed on Ameerikasse sõna viinud ja mitmedki nende Jüri Talvet, Epp ja Justin Petrone, Olev Remsu, Hendrik sõbrad-tuttavad on seeläbi tee Eestisse ja Saaremaale Relve. Põnevaimatest Maa päeva projektide külalistest leidnud. RAHVARAAMATUKOGU

Saaremaa ühisgümnaasiumi 8. klassi inglise keele tund teemal „New York” Teabekogus töötab osalise tööajaga neli inimest – pärimusmuusikud Janne Suits ja Cätlin Mägi, raamatukoguhoidja Inga Ronk ning IT- ja videospetsialist Jaanus Toomsalu. Pärimusmuusika teabekogu on keskendunud kitsalt pärimusmuusikale ja folkloorile – eelkõige eesti, kuid ka soome-ugri ja teiste maade ja rahvaste omale. Pärimusmuusikat kogume nii autentse salves- tisena kui ka moodsates vormides. Teavikud on kõigile nähtavad otsisüsteemis Urram. Uue erialase paberkandjal kirjanduse valdavalt ostame, plaadid jõuavad meile suures osas annetus- tena. Plaate toovad kogusse keskuse töötajad muusika- messidelt ning Viljandi pärimusmuusika festivalil esineda soovinute helikandjatel on oma osa. Inga Ronk Avaliku raamatukoguna laenutame raamatuid Pärimusmuusika teabekogu hoidja ja plaate koju. Kohapeal on võimalus kuulata meie kogus leiduvaid CD-sid, LP-sid. Oleme ka Viljandi pärimusmuusika festivali arhiiv. Säilitame festivalil esineda soovinud muusikute saadetud demo- materjale. Meie lugejad on valdavalt tudengid, kuid suur hulk teabekogu kasutajaid tuleb ka August Pulsti õpistu kaudu. Kursuslased, kes on peamiselt laste- aia- ja kooliõpetajad ning huviharidusega seotud inimesed, saavad alati oma teabekogu-tunni. Ulatame Pärimusmuusika neile kätte „Vana kandle”, Kihnu laste lauluvihiku, „Kontratantsud”, „Eesti loitsud” ja karbi rahvamuu- sika antoloogiaga, Vägilaste plaadid jne. teabekogu Viljandis Meile on selgeks saanud, et käes hoitud raamat ja plaat jäävad meelde ja kord avastatu juurde leitakse tee tagasi. Kuus pilku muusika- Teabekogu ülesanne on teadmisi jagada. Leiame, et raamatukogude, muuseumide ja arhiivide raamatukogundusele võimaluste tutvustamine on samuti meie töö osa. Kirjandusmuuseumi andmebaasid, MUIS, DEA jm oma mahukate materjalidega vajavad endiselt meelde- tuletamist. Samuti tutvustame võimalusi, mida Pärimusmuusika aida keldrikorrusel asub pakuvad moodsad nutiseadmed, ning kuidas aidata pärimusmuusika teabekogu, mille pühendunud end vabavaraliste muusikatöötlusprogrammidega. Juba leitud lugeja hoidmiseks pakume õdusat töötajate ühine eesmärk on anda panus selle lugemissaali ja paindlikke laenutingimusi. muusikaliigi kestmisse. Janne Suits ja ka meie majas tegutseva August Pulsti õpistu õpetajad on võtnud mujal Eestis toimu- MUUSIKA-AASTA vatele kursustele kaasa kastitäie raamatuid, et näidata võimalusi ise repertuaari rikastada, teadmisi ja inspi- 22 ratsiooni saada. Teabekogu tegutseb ka pillilaenutusena. Süm- Pärimusmuusika kogu mõtte autor ja käivitaja oli boolse tasu eest saavad noored pilliõppijad laenata Aleksander Sünter. Tema antud algimpulssi arendame kandle, torupilli või karmoška. Vahendame pilli- edasi meie. meistrite ja -huviliste kontakte, et pill saaks paran- Teabekogu on mõiste, mida me ikka ja jälle peame datud või soovija leiaks tee meistri juurde. enesele uuesti mõtestama. Teabekogu on kogum Meie külastajad saabuvad tihti suure hulgana teadmisi nii kirjasõnas, helikandjail, kontaktides, koos, millele järgnevad vaiksed päevad. Need vaiksed töötajate kogemustes, asjatundlikus juhendamises. päevad ongi käivitanud uue suuna meie töös – õppe- Keskusel on tihedad sidemed suure osa eesti pärimus- materjalide koostamise, muusikakuulamise õhtud. muusikaga seotud inimestega. See tähendab, et vald- Janne Suitsu koostatud „Pärimuslikud laulu- konna praktikute teadmised ja kogemused on kätte- mängud lastele” sündis kursusi ja teabekogu tutvus- saadavad ka teabekogu külastajale. Meil on raamatu- tusi tehes kogetud vajadusest sellise õppematerjali kogu ja fonoteek, kuid peame olema ka lisaks midagi järele. Väikekandle õpiku väljaandmine ning plaanid enamat – see pakub tegutsemiseks laiemaid võimalusi. kitarri, hiiu kandle ja akordioni repertuaarikogumike- pillimänguõpikutega on loodetavasti järgnemas. Väga hea koostöö tuntud melo- maani Peeter Volkonskiga lõi eelmisel hooajal võimaluse alustada uue sarjaga „VolkStuudio”. Peeter Volkonski sõnadega: „Üha vähem leiame aega, et kuulata plaati nii, nagu loetakse raamatut – ei tee samal ajal süüa ega juhi autot. Hakkame unustama, et sõna „kuulama” on tegusõna.” Nii toimuski neli „VolkStuudio” sissejuhatavat loengut, muusika kuulamine ning arutelu lõpetuseks. Seltskond tuden- gitest, muusikutest ja linnarahvast täitis kord kuus pärimusmuusika aida kaminasaali. Uus ja täienev osa teabekogust on virtuaalne pärimusmuusika repertuaarikogumik. Mõtte algata- jast Cätlin Mägist sai ka peamine teostaja. Koostöös rahvaluule arhii- viga pakume arhiivisalvestise kat- kele lisaks noodistuse ja võimaluse korral ka tänapäeva taasesituse. Noorte pillimängijate repertuaari- põud leiab selle kogumiku abil ehk leevendust. Kogumikuga on võimalik tutvuda aadressil: http://www.folk.ee/noodikogu Teabekogu töötajad on ka pärimusmuusika keskuse töötajad. Meil kõigil on ühine eesmärk anda panus pärimusmuusika kestmisse. Oma sõna ütleme sekka aida müügi- letis pakutava erialase kirjanduse valikuga – et suures raamatukaup- luses silmatorkamatuks jääv, kuid erialaselt väärt materjal oleks tõelisele huvilisele meie majas kättesaadav. Tähtsaim sündmus pärimus- muusika keskusele on muidugi suvine folgipidu. Kõigil meil on MUUSIKA-AASTA Fotod (ülalt alla): „VolkStuudios” esineb Peeter Volkonski. Pärimusmuusika teabekogu Viljandis pärimusmuusika aidas 23 Festivaliaegne lugela ilutulestikukastidega

selle juures oma osa kas korraldaja või muusikuna. Sel aastal kolis osake teabekogust Jaani kiriku õuele, et peokülaline saaks mõnusalt pikutades ka raamatust teadmisi lisaks. Teabekogu lugela annab oma panuse ka tulevastel festivalidel. Raamatukogude, muuseumide ja arhiivide külastatavus on vähene- nud. Kadunud ei ole mitte infovajadus, vaid muutunud on teabesaamise võimalused. Meie ülesanne on kohaneda ja pakkuda kvaliteetset teavet sobiva kanali kaudu ning huvi korral ka puuduv materjal luua. Kõige selle juures kehtib vana tõde: kui meil endil on huvitav, on ka meie külastajatel kerge entusiasmist nakatuda. Laulumängukogumik Internetis leiab kogu aadressilt: www.folk.ee/teabekogu BSB on üks Saksa rahvusraamatukogu asutusi, kus hoitakse käsikirju, enne 1700. aastat trükitud raamatuid ja välismaal viimasel ajal ilmunud teadusvälja- andeid. Piirkondlikul tasandil vastutavad nad Bavarica kogumise eest (eraldi veebisait: http:// www.bavarikon.de/). Nende kogudes on umbes 10 miljonit teavikut. Nendest 93 800 käsikirja ja 20 000 inkunaablit, mis on maailma suurim kogu. 2015. aasta märtsis avanes Rahvusraamatukogu digiteerimisspetsialistidel võimalus tutvuda selle tähtsa digikeskusega, mis on enda alla koondanud Kadri Merila kaks eraldi keskust – Müncheni digikeskuse ja RR-i digiteerimise spetsialist tellimiskeskuse. BSB digiteerimiskeskus on teinud kättesaadavaks üle poole miljoni köite, sealhulgas nii käsikirju kui ka hällitrükiseid.

Digiteerimise kompetentsikeskus BSB digiteerimisekeskuse (Münchener Digitalisierungs- zentrum, MDZ, http://www.muenchener-digitali- sierungszentrum.de/index.html?c=startseite&l=en) alguseks loetakse 1997. aastat, kui avati Baieri Riigi- raamatukogu veebileht. Digiteerimiskeskus on välja kasvanud foto- ja ﬁ lmiosakonnast, mis ajaga kaasas käies on muutunud täielikult digitaalseks. MDZ tegeleb Baieri Riigiraamatukogu ja teiste institutsioonide kultuuripärandi digiteerimise, võrguvälja- Baieri Riigiraamatu- annete arhiveerimise ja pikaajalise säilitamisega. See on üks suuremaid ja kõige kiiremini kasvavaid Saksamaa digikogusid, mis koosneb nüüd juba rohkem kogu Euroopa hälli- kui 900 000 nimetusest ja on interneti vahendusel tasuta kättesaadav. trükiste digiteerijana Saksamaa Teadusfond (Deutsche Forschungsgemein- schaft) toetab raamatukogu erikollektsiooni kogude – ajalugu, antiikaeg, Ida-Euroopa (olemas eraldi Ida- Euroopa osakond) ja muusikateadus ehk musikoloo- 2015. aasta märtsis tutvusid Rahvusraamatu- gia – digiteerimist. Laadideks on käsikirjad, pildid ja fotod, kaasaegne raamat, kaardid, samuti ajakirjad kogu digiteerimisspetsialistid Merilin Koppel ja ajalehed. ja Kadri Merila Baieri Riigiraamatukogu digikeskusega. RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL RAAMATUKOGUD

24 Baieri Riigiraamatukogu (Bayerische Staatsbibliothek, BSB, https://www.bsb-muenchen.de/en/) on maailma tähtsamaid teadusraamatukogusid. Raamatukogu alguseks peetakse aastat 1558, mil hertsog Albrecht V omandas Mannheimi pfaltskrahvide kolleegiumi rikkaliku õukonnaraamatukogu ning laiali aetud kloostrite raamatu- ja käsikirjakogud. Seeläbi muutus Wittelsbachide õukonnaraamatukogu Euroopa üheks täielikumaks koguks. Käsikirjade ja vanatrükiste kohta kehtib see tänapäevani. 2008. aastal tähistas BSB 450. aastapäeva. Seega võib väita, et BSB kogud on Euroopa kirjasõna häll, kuhu kuulub selliseid täht- teoseid nagu Babüloonia talmud (1342), „Carmina burana“ (1230), Gutenbergi piibel (1454), „Nibe- lungide laul“ (1279) ja Ottheinrichi piibel (1450). Iseteenindusskanner BookEye4 Ida-Euroopa lugemissaalis Müncheni digikeskuses ei tehta vahet kvaliteetsel ja massdigiteeri- misel. Väidetakse, et tänu kümne- aastasele kogemusele ja kvaliteet- setele skanneritele on mõlemad variandid võimalikud. Eesmärk on üks kord skaneerida iga raamat või käsikiri parima võimaliku kvaliteediga ning kasutada saadud kujutisi ette nähtud eesmärkidel nii veebis kui ka faksiimiletrükis. Keskuses tehakse tööd 27 eri tüüpi skanneril (lisaks digikaamera): 11 Zeutscheli skannerit suuruses A2 kuni A0, 4 Treventuse robot- skannerit, WKI termoskanner Treventuse robotskannerid BSB digiteerimiskeskuses vesimärkidele, 3D-skanner ja eraldi skannerid-kaamerad ﬁ lmi- ja fotomaterjalidele. Osakonnas töötab 34 töötajat kolmes vahetuses. Üks digiteerija skanee- rib korraga neli tundi. Õhtul kella 22-st kuni hommikul kella 4-ni toimub automaatne failide laadimine, kontrollimine jms. See tähendab, et skaneerimine toimub 12 tundi päevas ja digiteerimine 18 tundi ööpäevas. Tänu sellisele tempole on nad suutnud digiteerida ena- miku kogudest.

Objekt BookEye4 skannerid BSB tellimiskeskuses ning ootel lugejatellimused Kogu digiteerimine toimub MDZ-s projektipõhiselt. Praegu on töös digiteerimiseks vajalikult tingimused. Otsuste tegemisel arvestatakse kaheksa projekti ehk teemapaketti, varasema konserveerimis- ja digiteerimiskogemusega. Selline tegutse- mida digiteeritakse. Digiteerimisel misviis tagab kiire, ent ühtlasi ka õrna digiteerimise, ilma et vigastataks on aluseks võetud Saksamaa Tea- väärtuslikke käsikirju ja raamatuid. dusfondi loodud juhis („Wissen- schaftliche Literaturversorgungs- Kui haruldus on jõudnud lõpuks hoidlast digikeskusse, püütakse see und Informationssysteme (LIS): võimalikult kiiresti digiteerida ja tagasi viia. Hea tava näeb ette, et DFG-Praxisregeln „Digitali- 300–400-leheküljeline teavik digiteeritakse ühe tööpäevaga, st 12-tunnise sierung””, 2009). vahetuse ajal. RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL RAAMATUKOGUD Enamik trükiseid on 16.–17. sajan- 70% käsikirjadest ja haruldastest raamatutest ei avane 180 kraadi. See dist ja nõuab väga erilist teaviku- suurendab köite käsitsemise vaeva ning vähendab skaneerimiskiirust 25 käsitsemist. Seetõttu on digiteerijatel (sh tootlikkust). Vältimaks igasugust survet köitele skaneeritakse teavik tihe koostöö raamatukogu konser- 90-kraadise nurga all, n-ö V-kujuliselt ja ilma klaasita. Vajaliku tulemuse veerimiskeskuse (Institut für Bes- saamiseks kasutatakse skaneerimisel abivahendeid – raamatutugesid, tandserhaltung und Restaurierung, aluslaudu, klambreid-näpitsaid, sametiga liivapadjakesi, nööri jms. IBR, https://www.bsb-muenchen. Vanu raamatuid skaneeritakse ühe lehekülje kaupa. Lehekülje ääre ja de/en/about-us/departments/ raamatu kui artefakti jäädvustamiseks jäetakse teaviku leheküljeservale institute-of-book-and-manuscript- vaba ruumi, 2–3 mm skaneerimisäärt. Algul skaneeritakse paaritud conservation-ibr/) ja konservaa- leheküljed ja kui jõutakse köite lõppu, pööratakse raamat teistpidi ning toritega, kes määravad, kuidas alustatakse paarislehekülgede skaneerimist. Skaneerimistarkvara paneb ja milliste vahenditega toimub programmis leheküljed õigesse järjekorda. trükiste skaneerimine. Digiteeri- misprojekti alguses kontrollivad Käsikirju ja hällitrükiseid skaneeritakse värviliselt (24-bit), resolutsioo- konservaatorid igat objekti eraldi niga 300–600 dpi ning salvestatakse TIFF-vormingusse. Kui teavik (köide kui artefakt), millega luuakse ei sisalda värvilist informatsiooni, skaneeritakse see hallides toonides. keskonnaga ühinenud raamatukogudes ning otsing tehakse subito-kataloogides. Saksa raamatukogude huvitav iseärasus on see, et tellimus saadetakse postiga koju. Saksa seadused ei luba digifaile e-posti teel saata, seetõttu tellimus prinditakse ja saadetakse lugejale. Seaduse järgi peab pärast tellimuse täitmist failid kustutama. Kui ühele artiklile on esitatud kaks digiteerimissoovi, siis seadust järgides peaks artikli skaneerima kaks korda. Pretensioonidega tegelemi- seks hoitakse siiski digiteeritud faile oma serveris üks kuu ja siis need kustutatakse. Osakonnas on kasutusel neli BookEye4 skannerit, mis töötajate kinnitusel on kiired ja vaiksed. Eelmisest aastast on nimetatud skannerid raamatukogule rendi- tud 4–5 aastaks. Töö käib kolmes vahetuses hommikul kella 8-st õhtul kella 20-ni. Tellimuse täitmisel skaneeritakse algul saateleht, mis lisatakse tellimuse juurde. Saatelehel olev triip- kood skaneeritakse seadeldisega, mis määrab ära kes ja mida on tellinud. Edasi toimub artikli vm skaneerimine ning failide laadimine keskserverisse, kust see välja prinditakse ja siis posti pannakse. Samas keskuses skaneeritakse ka mikrovorme (mikrofi lme ja -fi šše), kasutades selleks skannerit SL1000. Kui raamatukogul puudub originaal, aga on selle mikrovorm, siis tehakse digikoopia mikrofi lmist. Kui lugejatellimus tuleb sellisest teosest, millele on tehtud mikrofi lm ja on ka originaal, siis skaneeritakse mikrofi lm ja edastatakse see lugejale. Originaal jäe- takse puutumata. Siit tuleb välja ka üks digiteerimise eesmärke skaneerida teavikut vaid üks kord.

Halvasti avaneva vanaraamatu skaneerimine koos erinevate abivahenditega BSB digiteerimiskeskuses Zeutscheli skanneril

BSB kogudes on ka kolmemõõtmelisi objekte – skulp- tuure, maale, puutahvleid, rullraamatuid, pärgamenti. RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL RAAMATUKOGUD Kõik see digiteeritakse fotostuudios, kasutades foto- graaﬁ a tipptehnoloogiat. 26

Lugejatellimused Nagu eespool sai vihjatud, on Baieri Riigiraamatu- kogus kaks digikeskust. Esimene ja tõeline digikeskus on keskendunud oma kogude kvaliteetsele digiteerimisele. Teine digikeskus on lugejatellimuste täitmiseks ja hõlmab ka raamatukogudevahelist laenutust. Kaks keskust töötavad teineteisest sõltuma- tult, nende töövood ja töövooprogrammid erinevad. Tellimuste haldamiseks on kasutusel keskkond Subi- tor (http://www.subito-doc.de/index.php), millega on ühinenud Saksamaa, Austria ja Šveitsi teadus- BSB digiteerimiskeskus. Alumisel fotol paksuköitelise raamatu raamatukogud. Tellimusi saab esitada nimetatud 90-kraadi all skaneerimine ilma skanneri klaasita Igas raamatukogu lugemissaalis on iseteenindus- Kristina Pai masinad Bookeye4, kus lugejatel on võimalus teavi- TÜR kogude direktor kuid skaneerida ja need oma USB-pulgale laadida. Skaneerida on võimalik nii halli toonides kui ka värvilisena kuni formaadini A3. Ühe lehekülje ska- Kuopiosse tulid kokku oma neerimine maksab 0,05 eurot. Võimalik on osta spet- siaalne viis eurot maksev kaart, kuhu on eellaetud ala tipud üle maailma kolm eurot kaardi eest ja kaks eurot skaneerimisraha.

Eraldi üksusena toimib ka skaneerimise iseteenindus- 21. ja 22. mail peeti Soomes kogude konverents punkt, mis on avatud hommikul kella 8-st kuni õhtul „Kuopio 5”. kella 19-ni ning kus töötab ka konsultant, kes abistab Viienda Kuopio konverentsiga tähistati selle korral- ja juhendab, kuidas teavikuid skaneerimisel õigesti daja – Soome Hoiuraamatukogu – 25. aastapäeva. käsitseda. Kuopio konverentsid on ikka olnud heal tasemel. Teavikute säilimine tagatakse sellega, et viimased Ka sel korral olid kohal oma ala tipud üle maailma – tosin aastat ei ole BSB-s võimalik koopiamasinaid 56 spetsialisti üheksast riigist, neist kaugeimad kasutada, sest selline kopeerimine kahjustab raama- külalised Ameerikast, Austraaliast ja Singapurist. tuid. Baieri Riigiraamatukogu oli esimene Saksamaa Ilmselt mängib siin oma osa ka IFLA juures toimeka raamatukogu, kes sellise otsuse vastu võttis. Koopia- Soome Hoiuraamatukogu juhi Pentti Vattulaise lai masinad on küll olemas, kuid neid saab kasutada tutvusring. üksnes mälupulgalt failide väljaprintimiseks. Lugejad Kuopio konverentsidel räägitakse kogudest, on sellega rahul, kuna skaneerimine annab neile roh- nende kasutamisest ja säilitamisest laiemalt, mitte kem võimalusi. See on hea näide, kuidas tehnoloogia ainult hoiuraamatukogu aspektist. Käsitletakse ka uuendamisel ei ole koopiamasinaid ära visatud, vaid raamatukogude koostööd ja riigi poliitikat. Kellele, neile on antud teine ülesanne, et nad vastaksid täna- miks ja mida pakume ja säilitame – oli peaküsimus, päeva nõuetele ja vajadustele. Koopiamasinaid saab millele kõik kahel päeval peetud 14 ettekande pidajat sihtotstarbeliselt (kopeerimiseks) kasutada vaid vastust otsisid. Austraallane Steve O’Connor, popu- raamatukogu saalidest väljaspool, üldalal. laarse raamatu „Imagining Your Library’s Future” autor ja ajakirja Library Management toimetaja juhtis Baieri Riigiraamatukogu digiteerimiskeskusi tutvus- tähelepanu probleemidele, mis on seotud infotehno- tas meile kasutajateenuste (Benutzungsdienste) osa- loogia leviku ja demograafi lise olukorraga. Ühest konna juhataja asetäitja Berthold Gillitzer, kes vastutab küljest on raamatukogud hädas oma suurte paberil tellimiskeskuse töö ja IT-rakenduste tõrgeteta toimi- kogudega, mida kasutatakse vähe, teisalt aga võib mise eest. Küsisime temalt, kui suures ulatuses võiks suur osa infost, mis on vaid paberil, jääda e-maailmaga digiteerimine olla raamatukogule lisatuluallikas. harjunud inimestele kättesaamatuks. Raamatukogud Ta vastas, et digiteerimine ei saagi tuluallikas olla kasutavad suure osa oma eelarvest paberil kogude ja teenimisel ei paista olevat perspektiivi – hea, kui kirjeldamiseks ja säilitamiseks, lugeja ootab sageli tulud-kulud aasta lõpuks tasakaalus on. Digiteerimine hoopis muud. Kõikjal maailmas mõtlevad kolleegid, on saanud samasuguseks põhivaldkonnaks nagu kuidas saada hakkama olukorraga, kui kasutaja ei laenutamine või indekseerimine. Digiteerimine on istu enam raamatukogus laua taga, isegi mitte enam lugejatele lisavõimaluse andmine. Aasta-aastalt oma koduarvuti juures, vaid võib kõndida telefoniga tellimused kahanevad, kuna suurem osa kogudest kuhu tahes, kasutades samal ajal meie teenuseid. on skaneeritud ning veebis kättesaadav. Oma teadus- Ka veebimeistrid ütlevad, et tänapäeval alustatakse asutuse kõrge maine tõttu ei pea nad ennast turundama. veebilehe ehitamist telefonist ja laiendatakse seda Seda oleks ka raske teha, kuna ainestu on väga siis arvutiekraanile. Paljud kasutajad ei küsi enam VÄLISMAAL RAAMATUKOGUD spetsiifi line. raamatuid, vaid faile – tähtis on kiirus ja mugavus. O’Connor refereeris uuringut ameeriklaste infoallika 27 valikute kohta. Millest lähtutakse? Esikohal on info Tippspetsialistid ja uusim tehnoloogia vajalikkus (68%), seejärel usaldusväärsus, mis hõlmab ka üht raamatukogude traditsioonilist tugevust (64%, München on tehnoloogia- ja meediatööstuse keskus mis on languses), samal kohal on vaba info olemasolu ja ka Baieri Riigiraamatukogu ei jää selles tehnoloogia (64%), järgnevad kasutamise lihtsus (55%), info kiirus võidujooksus alla. Püütakse pakkuda laitmatut raa- (48%) ja soovitatud info (20%). Tore, et mõne aja eest matukoguteenust ja tipptasemel digitaalraamatukogu vastu võetud Lyoni deklaratsioon propageerib info võimalusi. Rohkelt on kasutusel digitaalseid lahendusi, avatust, samal ajal on raamatukogud silmitsi problee- näiteks telefonirakendused, millega tutvustatakse miga, et mitte kogu info ei ole kõigile lihtsalt kätte- oma digikogusid. Viimasel aastal on tähelepanu saadav ega digitaalne. O’Connor küsis, millised on pälvinud ka 3D-pildistamine ja IT-lahendused, raamatukogude ärimudelid, kuidas nad kombineerivad mis põhinevad nende kogudel. paberil ja digitaalse info vahendamist ning toetavad Veebilehte uuendatakse pidevalt, andes kiiresti infot teadmusloomet nende mõlema baasil. Ärimudelid selle kohta, mida on hiljuti digikogudesse lisandunud. ongi juba muutunud, sest raamatukogust kui kogude omanikust on saanud teenuste vahendaja. Neid, kes tööd optimaalselt toetavaid allikaid – kas elektrooni- teadlikult kasutavad meie teenuseid, jääb vähemaks lisi või paberil, sõltub kasutaja ootustest. ja me ei tunne enam oma (potentsiaalset) kasutajat. Jyväskylä ülikooli raamatukogu direktor Ari Suhted on muutunud virtuaalseks. Meie tegevus Muhonen juhtis tähelepanu nähtamatutele kogudele. on jätkuvalt koguda, kirjeldada ja vahendada. Samal Raamatukogud kannavad hoogsalt oma kogudest ajal mõtleme aina sagedamini segadusseajavale ebavajalikku maha, Soome ülikoolide raamatukogud küsimusele: „Kas mõistame, mis maailmas toimub? on aastail 2012–2013 oma kogudest kustutanud Kas teame, kus on infovajajad ja mida me neile 500 000 raamatut. Raamatuid ja ajakirju suunatakse pakkuma peame?” O’Connor on öelnud, et tema lugemissaalidest kinnistesse hoidlatesse, et saada huvi on edendada dünaamilisi, loomingulisi kogu- rohkem ruumi kasutajatele, kes vajavad rohkem kondi, kes annaksid oma liikmetele positiivseid ruumi suhtlemiseks, mitte enam niivõrd lugemiseks. ja mõõdetavaid tulemusi. Samal ajal suurendatakse e-kogusid, mille kasutus on Enam kui 200 USA ja Kanada teadusraamatukogu kirjastajate litsentsitingimuste tõttu piiratud ülikooli ühendava Teadusraamatukogude Keskuse (Center liikmetega. Raamatukogu kui esmase teabeallika for Research Libraries) presidendi Bernard F. Reilly roll on juba pika aja eest minetatud, sest tänapäeval ettekanne „Ratsionaalne ja kestlik: tööjaotus äri- ja saame vaid väikese osa kasutajate ootustest täita oma avalike repositooriumite vahel” („Rational and Sustain- kogude baasil. Seetõttu on koostöö ja ressursside able: A Division of Labor between Commercial and jagamine üliolulised. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata Public Document Repositories”) keskendus info avatud juurdepääsuga repositooriumides ja mujal säilitamisele. Kui traditsiooniliste institutsionaalsete leiduvale vabalt kättesaadavale infole. Raamatukogu repositooriumide tegevuse tulemuseks on ühiskondlik varad jäävad kasutajale aina nähtamatumaks. Olu- hüve, siis äriühingute puhul on tegu äriplaaniga. korda tuleks põhjalikult analüüsida, võtta vastu uus Reilly pidas silmas eelkõige kirjastajaid, vahendajaid kogumispoliitika, asuda oma kogusid ja teenuseid ja pilveteenuse pakkujaid. Tänane info erineb varase- paremini tutvustama ja turundama. mast eelkõige mahu poolest – säilitatava sisu maht on Luzerni ülikooli raamatukogu direktor Ulrich kasvanud plahvatuslikult. Näiteks USA-s tohutu suurel Niederer tutvustas tööd Šveitsi raamatukogudele maa-alal paiknev Utah Data Center, mille koodnimeks ühise automatiseeritud suure mahutavusega hoidla on Bumblehive, on esimene üleriigilise julgeoleku ehitamisel. Olles põhjalikult analüüsinud, milline on tagamiseks loodud küberkaitse keskus (IC CNCI), parim, st nii energiasäästlikum kui ka väljaannetele kus riigi julgeoleku eesmärgil jälgitakse ja säilitatakse parimate tingimustega hoidla, tuli leida partnerid, suhtluskanaleid (telefonikõned, veebiliiklus jm). kellega koos see mõte teostada. Seejärel tuli tõestada Peale suurte mahtude iseloomustab infot leviku kiirus, seda, mis oli teoreetiliselt teada: üks suurem hoone tehniline keerukus ja mitmekesisus. Ühiskonnas sün- on kõigile asjaosalistele odavam kui mitu väikest. nib enneolematus koguses dokumente ja andmeid, Šveitsi raamatukogude ühine hoidlahoone valmis mille säilitamine on olnud raamatukogude ja teiste viie partneri, nii suurte kui väikeste, koostööna. mäluasutuste ülesanne. Väljaandjad ja muud infoga Lahendada tuli kulude jaotamine, igapäevatööde tegelevad organisatsioonid on säilitamise koormat jagamine, kuidas käituda dublettidega jne. Unikaalne osaliselt enda kanda võtnud ja tõenäoliselt kasvab säilituskeskus valmib jaanuaris 2016, siis hakatakse digiajastul nende osakaal info säilitajatena veelgi. sisse kolima. Kuid sellega ei saa projekti lõppenuks Üks huvitav ettevõtmine on Enigma (www.enigma.io) lugeda, sest vastavalt vajadusele saab Luzerni lähistel – andmearhiivi veebileht, mis pakub koondatud ava- Büronis paiknevale hoonele veel kolm moodulit külge likku teavet, nii riiklikku kui ka eri organisatsioonide ehitada. Kindlasti tasub valmivat hoidlat külastada ja äriühingute andmestut. Raamatukogud peaksid kui näidet säästlikust ja odavaimast lahendusest. jälgima, millised infokogumid on turvaliselt säilita- Hoidlas viibimine on piiratud, sest parima säilimise RAAMATUKOGUD VÄLISMAAL RAAMATUKOGUD tud ja millega tuleks veel tegelda, et tagada oluliste huvides on seal hapnikku vähem. Enne sinna suu- infokogumite järjepidev kasutatavus. namist puhastatakse kõik väljaanded eraldi ruumis. 28 Singapuri Nanyangi tehnoloogiaülikooli asedirek- Idee ellukutsuja ja realiseerija Ulrich Niederer on tor Dianne Cmor küsis, kas aeglane süvalugemine üksiti olnud pikka aega tegev LIBER-i arhitektuuri- on asendumas kiire pinnapealsusega. Kas me info- grupis ja selle juhina. kirjaoskuse õpetamisel võtame arvesse ka uut tüüpi lugemisoskust, mis rakendub digitaalsete tekstide Postdigitaalne ajastu puhul. Digitaalse tehnoloogia võimalusi tuleb kasu- Helsingi ülikooli raamatukogu direktor Kimmo tada, kuid teha seda teadmisega, et trükiväljaanded Tuominen ja Ida-Soome ülikooli raamatukogu mõjuvad emotsionaalselt ja ka intellektuaalselt teisiti. direktor Jarmo Saarti arutlesid oma ühises ettekandes Mitte ilmtingimata paremini, vaid teisiti. Kuidas teemal „Paberil dokumendiedastusest kuni postdigi- mõjutab trükiste kadumine ja digitaalse meedia taalsete teadusvõrgustikeni: raamatukogude välja- kasutuselevõtt õppimist, õpetamist ja teadustööd? kutsed ja võimalused”. Mõistet „postdigitaalne” on Üliõpilaste seas korraldatud küsitlusest selgus, viimasel ajal aina rohkem kasutama hakatud. Uurijad et 92% eelistab lugeda trükitud teksti, sest see on käsitlevad mõistet veidi erinevalt, kuid põhiolemuses lihtsam. Cmor leidis, et revolutsioonilistel aegadel väljendab see meie praegust seisu – aega pärast digi- on raamatukogude ülesanne pakkuda õppe- ja teadus- taalrevolutsiooni. Digiteerimisvajadus ei ole enam peamine kõneaine (sellest räägiti 1980-ndatel), nüüd – postdigitaal- sel ajastul – räägime pigem sellest, millised on digiajastu mõjud inimeste käitumisele ja harjumustele. Postdigitaalne ei tähenda mitte elu pärast digitaalset aega, vaid pigem püüdu kirjeldada digimaailma või- malusi, nendega hakkamasaamist, nende parimal moel kasutamist. Sealhulgas tähendab see ka raamatukogude võimalusi – kas uusi tegutsemisviise või seniste ümber- hindamist. Tuominen ja Saarti kirjeldasid viimase paarikümne aasta jooksul toimunud paradigmaatilist muu- tust teadusartiklite kirjastamis- mudelites. Paber on asendunud Konverentsikülalistele esines bänd, kus musitseeris kolm raamatukogu direktorit: elektroonilisega, aga e-kirjastamine Ari Muhonen lauljana, Jarmo Saarti trummidel ja Pentti Vattulainen kitarril. põhineb endistel, trükiajastu mude- litel. Kui päevakorda tõusis avatud juurdepääs, hakati rõhutama tea- tulemusi süstemaatiliselt hinnata. Teadus areneks kiiremini, kui kõigil dustulemusi kui avalikku hüve, oleks juurdepääs nii teadusväljaannetele kui ka algmaterjalile – teaduse mis peab olema avalikkusele toorandmetele, millel kirjutistes esitatud väited põhinevad. Mis takistab tasuta kasutatav. Kirjastamise äri- rakendamast sellist mertonlikku ideed? Robert K. Mertonil sisaldas teaduse mudeleid vaagides tuleb jälgida ka eetos nelja komponenti (CUDOS): „kommunismi”, universalismi, oma- teaduse mõjufaktorit neis – mil moel kasupüüdmatust ja organiseeritud skeptitsismi. Nende nelja komponendi avaldatud teadust tsiteeritakse kõige najal saaks teadus ideaalselt areneda. Paraku on takistuseks kirjastamine rohkem. Mõeldes kirjastamisest kui kapitalistlik ettevõtmine, mille eesmärk on teenida kasumit. Raamatu- kui ärist ja kirjastamisest efektiiv- kogudele tähendab see, et lähitulevikus peame toime tulema nii trükitud sest teadustulemuste tutvustamise kui ka e-väljaannetega ja nii avatud kui ka tasuliste, sh erinevate tark- võimalusest, on nende vahele varalahendustega (ka nn maksumüüriga /paywall) väljaannetega. Meie sisse kodeeritud huvide konfl ikt. põhifunktsioon on endiselt kogu selle info vahendamine akadeemilisele Autorid väidavad, et mõlemad uurijaskonnale. Peale raamatukogude on palju keskkondi, kus teadlased huvid on olemas ka digiajastul ja omavahel oma teadustöid jagavad – meie regioonis on üks populaarse- seega peavad nii teadlased kui ka maid ilmselt ReaserchGate. Kirjastajat ei ole sellise skeemi puhul enam ühiskond otsustama, kas siduda vaja ja ka raamatukogul vahendajana ei ole siis enam tähtsust. Saarti tõi end turumajandusega või jagada näite, kuidas aasta jooksul on tema töid sellises võrgustikus üle 300 korra tulemusi teadlaskonnas ja võrgus- alla laaditud, sest kõik on avatud juurdepääsuga. Samal ajal ei ole neid tikes. Ideaalis peaks kogu teadus trükistena kordagi raamatukogust RVL-i kaudu tellitud. olema avaliku juurdepääsuga, nii Pentti Vattulainen tutvustas aastapäeva tähistavat Soome Hoiu- saaksid teadlased üksteise teadusraamatukogu. Kuigi ei saa öelda, et kasutus oleks väike, on probleemiks see, et kasutuses on vaid 7% kogudest. Kogu on väga mitmekesine, kajastades üle saja keele. Suur hulk on paraku seisev materjal. Kuna VÄLISMAAL RAAMATUKOGUD raamatukogud puhastavad oma kogusid, saabub hoiuraamatukokku kirjandust suurtes kogustes. Vastuvõtutöö on viis korda kiirem siis, 29 kui väljaanded antakse üle koos kirjega. Kõiki käsitletud teemasid saadab ikka märksõna „koostöö”, sest ilma selle võlusõnata me hakkama ei saa. Kuid koostöö ei ole mitte alati lihtne, teame seda omast käest. Kasutades Deborah Jakubsi kujundit: „Ühes- koos paradiisi jõudmise tee ei pruugi kerge olla, kuid see on siiski kõige õigem tee.” („Co-operaton is like heaven – everybody wants to go there, but none wants to die fi rst”.) Nende murelike teemade lõpetuseks üks rõõmsam noot. Õhtust koosviibimist ilmestas muusika, kuid mitte tavaline muusika. Nimelt esines külalistele bänd, kus musitseerisid ka kolm raamatukogu direktorit: Ari Muhonen lauljana, Jarmo Saarti trummidel ja Pentti Vattulainen kitarril. See ei olnud üheks esinemiseks kokku sobitatud etteaste, vaid pikk korraliku tasemega kava. Nii konverentsile kui direktorite bändile Küsitleb Kristina Pai. tahaks hüüda: bis! Aliine Matisen Kõik vajavad töökohta ja tähtis TÜ Ühiskonnateaduste Instituudi haridus- on, et inimene tahaks rõõmuga oma ja sotsiaalteaduskonna raamatukogundus tööd teha. ja infokeskkondade eriala vilistlane Oma kodukoha raamatukoguks võin ma pidada Tartu linnaraamatukogu. Varem olin seal tavaline külas- Erivajadus ei takistanud saamast taja, nüüd võin uhkusega öelda, et tänu ülikooli praktikatele olen diplomiga raamatukoguhoidjaks järgemööda saanud läbi proovida paljusid töid – kataloogimist, komp- Paljud arvavad, et erivajadustega inimesed peaksid istuma kodus ja mitte lekteerimist, andmebaasidega tööta- midagi tegema, sest neil on puue, mille tõttu nad ei tule toime raskemate mist, lugejate teenindamist. tööülesannetega. Ka minu põhikooli õpetajad arvasid, et ma ei tule toime Kahe praktika raames külastasin gümnaasiumis ja ammugi mitte ülikoolis, kuid kõik läks vastupidi. Karlova-Ropka harukogu, kus pidin Lõpetasin Tartu täiskasvanute gümnaasiumi ning seejärel läksin korraldama üht üritust 5. klassile. 2011. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia sisseastumiskatsetele. See oli mu esmane kogemus võõras Olin kandideerinud kahele erialale: info ja dokumendihaldus ning raamatu- keskkonnas korraldada üritus täiesti kogundus ja infokeskkonnad. Mäletan selgelt, kuidas õppejõud Ilmar Vaaro võõrastele inimestele. Õnneks oli mult küsis, mis eriala ma siis rohkem õppida tahan. Raamatukoguhoidjaks, mul toetav juhendaja Sirje Peegel. ütlesin. Pärast hetkelist vaikust järgnes küsimus: „Kes on siis raamatukogu- Kuid mulle ei meeldinud, et kooli hoidja?” Sellele ma ei olnud mõelnud ja vastasin traditsiooniliselt: „Raamatu- õppealajuhataja küsis harukogu koguhoidja on see, kes istub laua taga ja laenutab raamatuid ja vastab küsi- juhatajalt enne üritust, kas ta peaks mustele, kui vaja.” Paljud mu tuttavad küsivad senini, miks ma just selle eri- lapsi hoiatama, et ma olen n-ö teist- ala valisin ning paljud ei tea ka, et seda eriala on võimalik ülikoolis õppida. sugune. Tagantjärele mõeldes saan Õppides laienes mu silmaring ning kasvas huvi raamatute vastu. aru, et see oli siiski oluline nii minu Olen aru saanud, et lugemine annab meile võimaluse avastada enda jaoks kui ka laste huvides. Samuti mõist- uusi maailmu ning ka oma eesti keele oskuse taset tõsta. Nüüd, kui ülikool sin, et üritus peab olema äge. Siis on lõpetatud, võin öelda, et minu arvamus raamatukoguhoidja ametist on ei kao lastel huvi ka edaspidi seda paranenud ja on uhke tunne, et tean nii mõndagi, mida tavaline lugeja ei raamatukogu külastada. Üritus oligi tea, ei mõista, ei oska. Tean nüüd, et raamatukoguhoidja on infotöötaja, tore, lapsed said juurde uusi tead- kes suhtleb inimestega, suunab, aitab, juhendab lugejat või raamatukogu misi ning mina uusi kogemusi. kasutajat vajaliku teabe leidmisel, korraldab näitusi ja muid üritusi, kutsub Mu õppeteekond möödus üle kohale kirjanikke. kivide, kändude, mägede ja muna- Olin seda eriala õppima minnes ja olen seniajani kindel, et tulen raamatu- kiviteede. Praegu olen siiralt õnnelik, koguhoidjana toime ja see on mulle sobilik amet. Erivajadusega inimesel et sain toona alustada oma elu täiesti on ju väga raske kuskile õppima minna ja tööd saada. Nende nelja aasta teises linnas ja ilma vanemateta. Sain jooksul, mil olen olnud tihedalt seotud raamatute ja raamatukogudega, sealt tohutu energiapahvaku, palju olen märganud, et paljud raamatukoguhoidjad kahtlevad või isegi karda- iseseisva elu kogemust ja toredaid vad võtta tööle erivajadusega inimest. Tööandja vaatab inimest ülalt alla inimesi oma ellu. Täiskasvanute güm- ja teeb kohe otsuse mitte tööle võtta. Ta märkab, et tööle soovija kehakeel naasiumis omandatud õppimis- on veidi teistsugune – ning kohe on ka kõik muu paha. Meil, erivajadustega oskus päästis mind ilmselt ülikoolis inimestel, on väga raske ennast iga kord tõestada ja näidata, et me saame nii mõnelgi eksamil läbikukkumisest. hakkama. Igas olukorras! Tegelikult oskab suurem osa erivajadusega Võin ainult tänada Viljandi Kultuuri- inimesi teha mõnda tööd isegi paremini kui terve. Selleks et ebakindlust akadeemiat sealse koduse tunde vähendada, tuleks lasta meil proovida oma teadmisi rakendada. eest. Nüüdseks olen ülikooli lõpeta- NOOR SPETSIALIST ARVAB Arvestada tuleb, et inimese arengu kiirus ja maailmast arusaam sõltub nud. Lõpetasin juba Tartus – kahes tema puudest. Samuti võiksid tööandjad, olenemata sellest, et praktikal oli linnas hariduse omandamine oli 30 halvasti läinud, anda ikkagi võimaluse end tõestada. Mu kooliõde Astrid võrratu kogemus ja tänan siiralt Karpender kirjutas lõputöö pealkirjaga „Raamatukoguhoidjate hinnangud kõiki oma eriala õppejõude. valmisolekule teenindada erivajadustega inimesi ja nende koolitusvajadu- Igapäevaelu põhjal võin öelda, sed”. Seda lugedes sain aru, et paljudel raamatukogutöötajatel on hirm tee- et ka negatiivne kogemus võib anda nindada erivajadustega kliente, sest nad ei oska nendega käituda. Nad on jõudu edasi liikuda ja näidata, et segaduses ega tea, mida õieti tähendab erivajadus ja puue. Astrid Karpenderi eelkõige on oluline see, mida mina defi nitsiooni järgi tähendab erivajadus mingi haiguse või vigastuse taga- ise arvan, tahan ja oskan. Loeb eel- järge osana isiku füüsilisest või psüühilisest funktsionaalsest võimest. kõige enda tahe teha tööd õpitud Keskkonnaga kokkupuutes toob see tihti kaasa tegevuskadusid, sõltuvalt erialal ja see tahe peab ka teistele keskkonna iseloomust. Just neid tegevuskadusid nimetataksegi puudeks. näha olema. Kuna olen käinud ka erivajadustega laste koolis, tean täpselt, kuidas Tänu erialale olen liitunud Eesti peab nendega suhtlema. Erivajadusega inimeste puhul on kindlasti oluline Raamatukoguhoidjate Ühinguga ja kindel töökeskkond ja arusaajad töökaaslased. On ju näiteks palju neid, ka äsja loodud ERÜ noorteklubiga. kelle psüühikahäire võib suureneda, kui keskkond ei ole küllalt hea. Peale osavõtu püüan anda oma Terve inimene aga seda sageli ei mõista. panuse ka ürituste korraldamisse. 1896) ja „Eesti nais-luuletajate album” (Viljandi, 1897) – puhul tähistas „album” pealkirjas pigem antoloogiat, kuigi esimene neist sisaldas ka luuletajate päevapilte nagu tõeline album. 1890ndatel jõudsid lugejani ka esimesed kirjastuste pühadealbumid. 20. sajandi alguseks oli sõna „album” Eesti raamatuturul juba kindlalt juurdunud. Albumiteks nimetati nüüd pidulikumaid, tavaliselt illustreeritud ning kunstnikult tellitud kaanekujundusega trükiseid. Iseloomulik oli sisu mitmekesisus: enamik albumeid oli segasisuga, neis vaheldusid artiklid, luuletused, Sirje Lusmägi, Tiina Ritson proosapalad ning ehtisid reprod, fotod ja joonistused. Raamatuturul valitses isegi omalaadne albumikultus; Eesti Rahvusraamatukogu albumeid üllitasid nii kaunishinged kui ärimehed, sh noored autorid, naiskirjanikud, sotsiaaldemokraa- did, rahvuslased, üliõpilasorganisatsioonid, kirikud, ettevõtted, seltsid ja seltsingud, eriti aga kirjastused, kes teadsid, mis müüb. Andis ju sõna „album” pealkirjas teatud lubadusi trükise sisu ja kujunduse osas, äratas lugeja huvi. Ning see oli tõesti oluline 20. sajandi alguse Eesti raamatuturul valitsenud tiheda konku- rentsi tingimustes. Eestikeelseid raamatuid ilmus aastail 1900–1917 rohkem kui eelnevail sajandeil kokku, Eestimaa linnades tegutses rohkem kui 50 trükikoda – lugeja/potentsiaalse raamatuostja tähelepanu võitmine oli neis tingimustes iga asjaosalise püha kohustus (ehkki reklaamiosakondi ja PR-mehi tollal veel ei olnud).

Pühade- ja juubelialbumid Suures formaadis, illustreeritud, kaunilt kujundatud kaanega jõulu-, lihavõtte- ja nelipühialbumid said kirjastajatele ja raamatukaupmeestele kindlaks sisse- „Noor-Eesti” ja teised: tulekuallikaks. Pühadealbumid sisaldasid jutukesi, luuletusi, mõnikord päris pikki artikleid üldhuvitavatel albumid 1900–1917 teemadel (reisid, poliitika, katastrooﬁ d, tehnikaimed,

Artikkel põhineb Rahvusraamatukogus 8. jaanuarist 17. maini 2015. aastal väljas olnud samateemalisel näitusel. RAAMATULUGU

Sõna „album” ilmus eesti raamatute pealkirjadesse 31 19. sajandi viimastel kümnenditel tähistamaks paljude autoritega ja/või segasisuga kogumikke, mõnikord aga ka lihtsalt pildialbumeid. Nende hulgas leidus sisult ja otstarbelt väga erinevaid trükiseid. 1889. aastal Tartus ilmumist alustanud Eesti Üliõpilaste Seltsi albumite näol oli tegu tõsiste akadeemiliste trükistega, mis sisaldasid teadusartikleid, kirjanduspalu, ja mõne tähtsa rahvusliku tegelase (Jakob Hurt, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Eduard Ahrens jt) portreed palgelehel, „Postimehe pildi-albumid“ (1891–1896) aga kujutasid endast õhukesi vihikuid suurmeeste portreede ja lühielulugudega. Kolme sajandilõpu luulealbumi – „Eesti luuletajate album” (Tallinn, 1895), „Eesti nooremate luuletajate album” (Tartu, Postimees 1857–1907, kaas: Karl August Hindrey (1901–1902, 1–3), mille 1. osa kannab lootusrikast alapealkirja „Wihukene Eesti parema kirjanduse edendamiseks”. Suitsu kõrval võib siit leida töid teisteltki noorautoritelt – Hugo Raudsepalt, A. H. Tammsaarelt, Rudolf Aleksander Lestalt. „Kiirte” kujundus oli suhteliselt tagasihoidlik ja ebaühtlane: peamiselt tüpograafi liste kaunistustega 1. osa, 3. osal Gustav Mootse kaanekujundus. Paar aastat hiljem alustas Tartus tegevust kirjanduslik-kultuuriline rühmitus „Noor-Eesti”, mille väljundiks said legendaarsed „Noor-Eesti” albumid. Neist esimene, trükivalmis juba 1904. aastal, jõudis tsensuuri- takistuste tõttu lugejani alles 1905. aasta suvel. Järgnes veel neli sama- nimelist üllitist: 1907, 1909, 1912 ja 1915. Tegijate tuumiku moodustas rühm keskkooliõpilasi ja tudengeid vanuses 18–25: Gustav Suits, Friedebert Tuglas (siis veel Mihkelson), Bernhard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal (Ridala). Laekuri ja ärijuhina teotses nelja- kümnendates August Kitzberg, pangametnikuna ja Postimehe raamatupidajana oli tal ka ärikogemust. Pärast tagasihoidlikke „Kiirte” vihikuid tundusid „Noor-Eesti” albumid eriti luksuslikena. Kaanekujundus telliti enamasti Nikolai Triigilt (1., 3. ja 5. album). 2. albumi kaane kujundas soome kunstnik Kaarlo Enqvist (hiljem kunstnikunimega Kaarlo Atra, 1879–1961), 4. – Erik Ober- Jõulu album 1904, kaas: August Jansen mann. Eriti mitmekülgne kujundus oli 1. albumil – reprod Ants Laikmaa, Paul ja Kristjan Raua jt maalidest, Karl August Hindrey naljapildid, lisana Rudolf Tobiase „Nänia Kreutzwaldi mälestuseks” nootide mimeo- suurmehed-naised jm). Juhtkirjas graafi line paljundus. 2. albumis lisandus klassikat: Johann Köleri „Ketraja” juhatati pühad pidulikult sisse, repro, fotod Amandus Adamsoni skulptuuridest ja August Weizenbergi kuid ülejäänud osas oli sisu ena- bareljeefi dest. 3. osa ehtisid Kristjan Raua punaroheline kuusekestega masti ilmalik. Illustratsioonideks eesleht, Nikolai Triigi maalide reprod, fotod Jaan Koorti skulptuuridest kasutati fotosid ja reproduktsioone, ja Aleksander Tassa vinjetid. Reprode ja fotode kaitseks kasutati 2. ja kunstnikult telliti kaas, kuid päis- 3. albumis suitsupaberit, mis luksuslikku kogumuljet veelgi süvendas. liistud, vinjetid ja teksti iluraamid Alates 4. albumist mindi üle ühe kunstniku kujundusele: 4. album oli olid tavaliselt tüpograafi lised. täielikult 21-aastaselt Marokos surnud Erik Obermanni (1890–1911) Regulaarselt kirjastasid pühade- idamaiste motiividega tušijoonistuste päralt, lisaks kaanepildile vinjetid albumeid Gustav Pihlakas Tallinnas ja siseillustratsioonid. 5. albumi kujundas aga tervikuna Nikolai Triik. ja vennad Palmgrenid Peterburis. „Noor-Eesti” uus esteetika põhjustas ka vastuseisu ja põlvkondade- Palmgrenite albumiharrastus oli vahelisi hõõrumisi. Kuigi esimestes albumites avaldati ka vanemaid nii suur, et 1906–1907 andsid nad kirjanikke, süvenes vastasseis album-albumilt. Eriti skandaalse kuulsuse välja perekondlikku jutu-, teaduse ja kunsti ajakirja „Album”. Ilmus ka juubelialbumeid, aga kuna juubeleid meie noorel rahval veel palju ei olnud, on ka juubelialbumeid sellest perioodist suhteliselt vähe – olulisem ehk „Posti- mees 1857–1907” (1909) kaastööliste RAAMATULUGU näopiltide ja elulugudega. 32 Kirjandusliku sisuga albumid Eriti seostuvad 20. sajandi algus- kümnenditega valdavalt kirjandusliku sisuga albumid, mis peale ilu- kirjanduse sisaldasid ka artikleid mitmesugustel teemadel: keeletea- dusest, ajaloost, poliitikast, kunstist jm. Niisamuti oli ka teaduslikesse või ühiskondlik-poliitilistesse albu- mitesse artiklite vahele lükitud luuletusi või muud kirjanduslikku. Sajand algas tollal veel güm- naasiumiõpilase Gustav Suitsu toimetatud albumiga „Kiired” Erik Obermanni illustratsioon Noor-Eesti 4. albumile omandas 3. album Friedebert Tuglase kriitilise esseega Eduard Vildest ja Ernst Särgavast, millesse suhtuti kui vaenukinda heitmisse. (Vilde loomingule mõjusid nooreestlased kindlasti ergutavalt – kas ta oleks nende kriitikata loonud oma kuulsaid võltsgeeniusi – Ludvig Sanderit ja Leo Saalepit?). 1905. aastal ilmus „Noor-Eesti” väljaandena veel album „Võitluse päivil”, mis vaatamata võitluslikule pealkirjale tegeles pigem esteeti- liste kui sotsiaalsete küsimustega, autoriteks Friedebert Tuglas, Gus- tav Suits, Marie Heiberg, Bernhard Linde jt. Suitsu essee „Meie esimene luuletaja” selles albumis tõstis eesti luule parnassile Kristian Jaak Petersoni loomingu ja isiku. „Noor-Eesti” kuulsusest äratust saades anti sajandi alguskümnendeil välja teisigi kirjanduslikke albumeid. „Voog” 1. autoreid (Mait Metsa- nurk, Hugo Raudsepp, Marta Silla- ots, Karl Rumor, Tõnis Sander, Jaan Kärner, Marie Under) ühendas Tuglase arvates realistlik meetod, kuid rühmitust neist ei saanud, nagu ka „Voog” 1. endale järge. 1913. aastal andis oma tule- kust kirjandusareenile albumiga Noor-Eesti III, kaas: Nikolai Triik „Moment esimene” märku teinegi uus, nooruslikult deklaratiivne rühmitus, kuhu kuulusid noor- kirjanikud Henrik Visnapuu, albumit, kus avaldati nii „Noor-Eesti”, „Momendi” kui teisigi autoreid. Marie Heiberg, Richard Roht ja Kujunduselt ei olnud „Siuru” albumid nii luksuslikud kui „Noor-Eesti”, Reinhold Vellner. Album on kuid kaanekujundused Nikolai Triigilt, Ado Vabbelt ja Anton Starkopfi lt trükitud heale paberile, kaane olid meeldejäävad. oli kujundanud Voldemar Kangro- Pool. 1914. aastal järgnes „Moment esimesele” rohelisele paberile trü- kitud, sedapuhku Richard Rohu ja Henrik Visnapuu kirjatöid sisaldav koguteos „Roheline moment. RAAMATULUGU Pühendatud kõigile kirjanduslistele paganatele ja variseeridele”. 33 Kolmas autor Alfred Varik oli Rohu ja Visnapuu ühine pseudo- nüüm. (Henrik Visnapuu 1995, lk. 187). Vene futuristide stiilis püüti eriti „Rohelises momendis” kõiki kirjanduslikke kaasvendi ning ka ühiskonda solvata ja pro- votseerida, mis kohati ka autoritel õnnestus. Sõja-aastatel said tulipäised kirjandusnoored veidi küpsemaks ja kirjanduspõllul toimus ümber- rühmitumisi. Selle tulemusel anti 1917–1919 välja „Siuru” kolm Voog 1 (1913), kaas: Peet Aren Moment Esimene (1913), kaas: Voldemar Kangro-Pool olidki EÜS-i albumid ainsaks võimaluseks avaldada eesti keeles artikleid Eesti ajaloost, keelest ja rahvaluulest. Aastatel 1900–1917 ilmusid albumid järjekorranumbriga 5–11. 5. album oli pühendatud Jaan Jungile, 6. – Kris- tian Jaak Petersonile, 7. – Tartu ülikoolile, 8. – Charles Darwini 100. sünni- aastapäevale ja 9. – rahvusküsimusele. Kaks viimast EÜS-i albumit ilmu- tasid juba muutumise märke: Darwini-albumis käsitletud loodusteadused oli täiesti uus ainevaldkond ning rahvusküsimusest kirjutanute seas oli autoreid teisest leerist – palju kirgi tekitanud „Ruthi” autor Johannes Aavik ja noor Hans Kruus, kes toimetas siis Noor-Eesti egiidi all ilmunud ajakirja Vaba Sõna. Arvatavasti „Noor-Eesti” väljaannete mõjul ilmuma hakanud „Eesti kultura” neli vihikut (1911–1915) jätkasid Villem Reimani toimetamisel rahvusteaduslikel teemadel, nüüd juba ilma ilukirjanduseta. „Eesti kultura” 1. vihikus ilmus Anton Jürgensteini artikkel „Noor-Eesti. Peatükk uuemast Eesti kulturalisest edenemisloost”. Selleks ajaks olid juba ilmunud „Noor-Eesti” 3. ning ajakiri „Noor-Eesti”. Arvanud juurde ka „Kiirte” perioodi, analüüsis Jürgenstein Noor-Eesti arengut kümne aasta jooksul ning jõudis üsna lohutule järeldusele: „Juba oma esimeses albumis olid Siuru II, kaas: Ado Vabbe noored 1905 õige juhtmõtte üles seadnud, „sihtisid ja vormisid otsida, mille juurde meie oma rahva vaim ja europaline kultur juhatab”. Aja- jooksul on nad esimese poole lausest unustanud ja ainult „europalisest Albumid peegeldasid tollast kulturast” unistanud.” (Anton Jürgenstein 1911, lk 126). ideedeilma Nooreestlastest esteetide ideelisteks vastasteks olid ka sotsiaaldemo- Noor-Eesti rühmitus eesotsas Gustav kraadid. Nende ideid kandsid kirjastaja Juhan Lilienbachi peamiselt töö- Suitsuga ei määratlenud end polii- listele mõeldud väljaanded, eelkõige „Edasi” jõulualbumid (1905–1917), tiliselt, vaid seadis eesmärgiks eesti ning Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi haritumale lugejale mõeldud „Ääsi kirjanduse ja kultuuri arendamise tules” albumid (1909, 1910). Lilienbachi jõulualbumites oli alguses publit- teiste rahvaste eeskujul, teenides sistika kõrval rohkesti ilukirjandust, kaastööd tegid ka Eduard Vilde, Ernst sellega etteheiteid nii rahvuslastelt Peterson (Särgava), A. H. Tammsaare. Alates V albumist (1912) bellet- kui ka sotsiaaldemokraatidelt. Suits ristika taandus, asemele tulid populaarteaduslikud artiklid. Viimased põhjendas oma tollaseid ideid mam- „Edasid” sisaldasid ainult Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei mutessees „Kaks ilmavaadet”, mis materjale. Lilienbachi koostatud tundub olevat ka ametiühingute ajakirja ilmus tema artiklikogumikus „Sihid Töö jõulualbum (1909), mille pilkupüüdev kaanekujundus on arvatavasti ja vaated” (Helsingi, 1906). Suits väitis, et rahvuslaste vaadete kolm- ainsus – kõlblus, riik ja rahvus – on oma aja ära elanud. Ta naeris välja vanema põlvkonna Lääne-Euroopa mõjude kartuse, milles „... sotsial- püüete, individualistliku ja ratsiona- listliku vaimu kardetavat kandjat nähti”. (Gustav Suits 1906, lk 7). Sama ideed kandis Noor-Eesti I albumis püstitatud üleskutse RAAMATULUGU „Olgem eestlased [st rahvuslased], aga saagem ka eurooplasteks!”. 34 Allpool kirjeldatakse lühidalt nooreestlaste ideeliste vastaste – rahvuslaste ja sotsiaaldemokraatide – albumeid. Välja on toodud näi- teid Noor-Eesti vastasest kriitikast. Rahvuslaste albumite lipulaevaks võib lugeda 1889. aastal ilmuma hakanud Eesti Üliõpilaste Seltsi albumeid. EÜS-i albumite kõrgaeg kestis 1902. aastani, siis oli toime- tajaks ja peamiseks autoriks Villem Reiman. Albumid sisaldasid teaduslikke ja populaarteaduslikke artik- Eesti Üliõpilaste Seltsi leid rahvusteaduslikel teemadel – Album VIII (1910), 1890ndatel ning 20. sajandi alguses kaas: Karl August Hindrey Viidatud allikad AG 1911. Klassivahed ja „Noor Eesti” kunst. – Mõtted. Teine raamat. Tallinn : J. Lilienbach, lk 89–113. Jürgenstein, Anton 1911. Noor-Eesti. Peatükk uuemast Eesti kulturalisest edenemisloost. – Eesti Kultura. 1. Tartu : Postimehe kirjastus, lk 95–126. Minor, Otto 1910. Uusromantismus ja „Noor-Eesti”. – Ääsi tules. 2. Peterburi : Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts, lk 124–171. Suits, Gustav 1906. Sihid ja vaated. Helsingi : Y. Weilin. Visnapuu, Henrik 1995. Päike ja jõgi. Tallinn : Eesti Raamat.

Kirjandus Album : perekondlik jutu, teaduse ja kunsti ajakiri / väljaandja ja vastutav toimetaja R. Palmgren; tegevtoimetaja G. Paju. – Peterburi : Vennaste Palmgreni Raamatukaupluse Kirjastus, 1906–1907. – Ajakirja ilmus viis numbrit. Edasi. [1]–11. / vastutav toimetaja ja väljaandja Juhan Lilienbach. – Tallinn : J. Lilienbach ; Mõte, 1905–1917. Ääsi tules I, kaas: Ants Laikmaa Töö jõulualbum (1909), kaas: Aleksander Promet (?) Eesti Kultura. 1–4. / korraldanud Villem Reiman. – Tartu : Postimehe kirjastus, 1911–1915. - (Postimehe kirjakogu). Aleksander Prometilt. Koguteose „Mõtted” kaks raamatut olid sisult Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. 5–11. – võrdlemisi kirjud, koondades päevakajalist publitsistikat ja populaar- Tartu : Eesti Üliõpilaste Seltsi kirjastus, teaduslikke artikleid. Ilukirjandusžanridest olid valdavaks mõistujutud 1900–1915. ja satiiriline luule. Kaasaegne arvustus heitis „Mõtetele” põhjendatult Jõulu Album. – Peterburi : J. Palmgreni ette liialdamist klassivõitluse teooriaga. Näiteks ilmus teises raamatus raamatukauplus, 1899–1905. Jõulu-Album. – Tallinn : G. Pihlakas, nimemärgi AG taha varjunud Jaan Arenbergi artikkel „Klassivahed ja 1908–1916. „Noor Eesti” kunst”, milles kinnitatakse, et „[k]unst on ja jääb abinõuks Kiired. 1–3. / toimetanud Gustav Suits. võitluses olemise eest, aga iialgi ei või ta „eesmärgiks iseeneses” saada”. – Jurjev : Kirjanduse sõbrad, 1901–1902. (AG 1911, lk 97). Järgneb tõestus, kui võimatu on erakonnaväline kunst Moment esimene / Marie Heiberg, ning kuidas on Noor-Eesti seotud tekkiva eesti kodanlusega. Richard Roht, Reinhold Vellner, Henrik Teise sotsiaaldemokraatliku taustaga albumi, Peterburi Eesti Üliõpilaste Visnapuu. – Tartu, 1913. Mõtted. 1–2. / Juhan Lilienbach’i Seltsi „Ääsi tules” põhiteemaks kujunes teoreetiline marksism. Kui Lilien- toimetusel. – Tallinn : Mõte ; Lilienbach, bachi ringi kirjamehed kuulusid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölis- 1909–1911. partei bolševike tiiba, siis „Ääsi tules” autorkonnas oli menševike ülekaal. Noor-Eesti. 1–5. – Tartu : Kirjanduse Neist mitu tegi hiljem karjääri Eesti Vabariigis. Jurist ja riigitegelane Sõbrad ; Noor-Eesti” kirjastus, 1905–1915. August Rei (1886–1963) jõudis riigivanema ametini. Nikolai Köstner (1889– Postimees 1857–1907 : 50-aastase 1959) tegi endale nime majandusteadlase, riigi- ja pangandustegelasena kestuse mälestuseks. – Tartu : [Posti- mehe kirjastus], 1909. ning suundus 1930ndate algul tööle rahvusvahelisse pangandusse. Otto Roheline Moment. Pühendatud kõigile Sternbeck (1884–1941) teenis välja Eesti Vabariigi kindralmajori auastme. kirjanduslistele paganatele ja variseeri- Otto Münther, kes oli pigem Lilienbachi kaastööline, avaldas Otto dele. – Tartu : Moment, 1914. Minori varjunime all „Ääsi tules” (1910) artikli „Uusromantismus ja Siuru 1–3. – Tallinn : Kirjanikkude RAAMATULUGU „Noor-Eesti””. Müntheri pani sulge haarama ikka see skandaalne „Noor- Ühingu Siuru kirjastus ; Odamehe kirjastus, 1917–1919. 35 Eesti” 3. album. Tema meelest olid nooreestlased kaugenenud rahvast. Töö Jõulu-Album. – Tallinn, 1909. – Ning edasi: „Meie noored on vaimliselt nihilismuseni jõudnud ja ei usu 32 lk – (Töö ; 1909, 18). mingisuguse seltskondlise ideali sisse. Kahtleva pilguga vaatavad nad Voog. 1. Kirjatööde kogu / toimekond: töötava rahva tulevikumissioni peale, niisama ei usu nad kodanliste ring- Eduard Hubel, Hugo Raudsepp, Johan- kondade tõe sisse.” (Otto Minor 1910, lk 145). Järgneb tõdemus, et need nes Voldemar Veski. – Tallinn : Teadus, noored teenivad kokkuvõttes ikkagi kodanluse huve. Münther-Minori 1913. – (Eestimaa Rahvahariduse-seltsi Kirjanduse-haruseltsi toimetused ; 15). auks peab tunnistama, et tema mahukas artiklis on ülekaalus tasakaalu- Võitluse päivil / koostanud Friedebert kas kirjanduslik analüüs. Artikkel pälvis Tuglaselt 5-osalise vastulause Mihkelson [F. Tuglas]. – Tartu : Noor- „Natuke helisemisest ja salvamisest” (Päevaleht, 28. märts – 1. aprill 1911). Eesti väljaanne, 1905. Albumite sisus peegeldub Eesti ajaloo periood, mil Tartu renessansi Ääsi tules. 1–2. Kirjatööde kogu. – ideed karastusid ja täienesid Tartu-Tallinna konkurentsis, kaasates eesti Peterburi : Peterburi Eesti Üliõpilaste üliõpilasi kodumaal, Helsingis, Peterburis jm. Omaette seisis Lilienbachi Selts, 1908–1910. töölistele suunatud kirjastustegevus. Vt. ka 20. sajandi alguses kirjutati paljudest asjadest eesti keeles esmakord- www.nlib.ee/humanitaarteaduste-saalis- selt, kõige uudsemalt kajab see vastu „Noor-Eesti” albumitest. saab-naha-noor-eesti-albumeid/ (8.05.2015) Krista Talvi Tutvuti ka Kiltsi lossiga, mis on 19. sajandil RR-i koolituskeskuse juhtiv spetsialist kuulunud von Krusensternide suguvõsale. Ajaloolises Simuna kihelkonnakeskuses heideti pilk UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva Struve meri- diaanikaare Simuna-Võivere baasjoone otspunktile. Muusika raamatukogus – Nagu ikka suvelaagris tavaks, külastatakse ka raamatukogusid. Nii tutvuti raamatukogudega kõlab hästi! Kadrinas, Simunas, Tapal. Meeldiv näide haldus- reformiga saavutatust on Tapa Linnaraamatukogu, kus pärast raamatukogude ühendamist tehakse 4.–6. augustini peeti Lääne-Virumaal rahvaraamatu- suurepärast koostööd. kogude suvelaagrit. Kadrina vallaraamatukogu on projektiraha toel Muusika-aastal alustasime suvist rahvaraamatu- saanud endale ilusa maja ja peale eduka kirjandus- kogude seminar-laagrit linnas, kus kasvas ja õppis klubi käivitati mullu ka menukas kinoklubi. Kaasa- tänavu 80. aasta juubelit tähistav maailmakuulus kiskuvalt kõneles ajakirjanik Rein Sikk, kes näitas helilooja Arvo Pärt ja kelle skulptuur keskväljakul raamatukoguhoidjatele Kadrina vaatamisväärsusi. on saanud Rakvere sümboliks. Laagrilised olid majutatud Barto puhkemajas. Muusikast, muusikaraamatukogudest, heliloojatest, Sporditäht Baruto kohtus ka raamatukoguhoidjatega muusikateraapiast, muusikaosakonna tööst rahva- ning rääkis oma elust ja tööst Eestis ja Jaapanis. raamatukogus jm kõneldi nendel päevadel palju. 2015. aasta rahvaraamatukogude suvelaager oli Muusikateemaline oli ka rakverlase Samuel Golombi juba 35. Teoks sai see Lääne-Virumaa Keskraamatu- näitus „Pillid postmarkidel”. Pärnu Keskraamatukogu kogu ja Rahvusraamatukogu koostöös. muusikaosakonna juhataja Ene Roosti meenutus oli Tänan Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, eelkõige juubeli nägu: 20 aastat tagasi avati muusikaosakond, Kaili Õunapuud ja Lea Lehtmetsa, kes tegid väga palju mis oma kogude ja üritustega meelitab rahvast ligi. selleks, et kolleegidel oleks huvitav ja et nad end hästi Lääne-Virumaa Keskraamatukogu muusikatoa raamatu- tunneksid. Tagasiside oli hea. Näiteks kirjutab kroo- koguhoidja Rita Tammetalu on oma töösse kiindu- nikas Tallinna Keskraamatukogu Kadrioru haruraa- nud ning oskab selle tähtsust ka teistele edasi anda. matukogu juhataja Heleen Karja nii: „Minu esimene Rahvusraamatukogust esinesid loengutega suve-seminarlaager oli suurepärane. Viisin kokku kunstide teabekeskuse töötajad. Katre Riisalu rääkis nimed ja näod ning sain selgeks, kui võrratud on muusikaraamatukogudest meil ja mujal, Heidi Hein- minu kolleegid. Kogu laager oli täis üllatusi ja huvi- maa ja Marika Koha popmuusikast raamatukogus. tavaid kogemusi. Loodan edaspidigi kohale tulla Kuna käesolev aasta on ka Eduard Vilde aasta, ja nautida suurepärast seltskonda.” siis korraldati laagrist osavõtjatele jalutuskäik 2016. aastal plaanime rahvaraamatukogude Pajustis endise Vilde-nimelise kolhoosi keskuses suvelaagri korraldada Põlvamaal. kirjanike tammikus. Vilde teema jätkus tema lapse- põlvemaadel Muugal. Laagri tegevust toetas Kultuuriministeerium. KONVERENTSID & SEMINARID KONVERENTSID

Kadrinas emakeeleausamba kõrval koos ajakirjanik Rein Sikuga Reet Olevsoo eripäraseks ja huvitavaks lähenemiseks kirjandus- klassikale. ERÜ 2. Viljandi Linnaraamatukogu näitus „Tabamata Vilde” näitas Vildet muude annete kõrval kui suurepärase huumorimeelega kirjameest, mis andis võimaluse tõlgendada pealkirjas olevat sõna „tabamata” taotluslikult lihtsameelselt, sõna-sõnalt ja Tabamata ja tabatud Vilde kohati absurdi kalduva huumoriga. Näituse läbivaks ideeks sai ühe kujuteldava algaja kirjanikuneiu Mathilde püüd Vildega kohtuda, et talle oma 18. juunil pandi Kadriorus Eduard Vilde majamuuseumis kirjanduslikke katsetusi näidata. Neiu Mathildel punkt Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Eduard aga ei õnnestu kuidagi kirjanikku tabada. Soov Vilde majamuuseumi konkursile „Tabamata Vilde”. kirjanikuga kohtuda juhibki raamatukogu lugejat Tänuüritusele olid kutsutud kõik kaasa löönud raamatu- mööda jäljeridu läbi näituse eri osade lõpuks riiuli kogud. Kuulati Jan Kausi kokku seatud Vilde-ainelist juurde, kus laenutamiseks (ja sisu tabamiseks) välja kirjanduskava. Päeva jäi meenutama Livia Viitoli mono- pandud kogu raamatukogus saadaolev kirjandus graafi a „Eduard Vilde”, mis kingiti kõigile osalenuile. Eduard Vilde kohta ja tema rikkalik looming. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eduard Vilde Žürii hindas näitust positiivselt üle vindi keeratud muuseum olid märtsis välja kuulutanud võistluse loominguliseks väljapanekuks, fantaasiarikkaks „Tabamata Vilde”. Ettevõtmise eesmärk oli tuua ja humoorikaks, kus on ära kasutatud moodne 20. sajandi üks menukamaid ja mõjukamaid autoreid tehnoloogia, aga lugeja suunatakse ikka raamatute raamaturiiulilt tänapäeva lugeja ette. Kuidas raamatu- juurde. Efektne ja suurelt välja mängitud näitus, kogu Vilde lugejale nähtavaks teeb, jäi igaühe enda kus väitel, et pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, otsustada. on korralik tõepõhi all. Raamatukogud olid aktiivsed ja kokku esitati 36 3. Viimsi raamatukogu kolmest osast koosnev välja- väga erinevat tööd nii suurtelt kui ka väikestelt raamatu- panek kutsub Vildet uue pilguga vaatama ja tema kogudelt – Peipsi äärest Mustvee raamatukogust Rah- tänapäevalgi aktuaalseid teoseid lugema. Juba vusraamatukoguni välja. Rohkem kaasalööjaid oli tänavalt kutsub raamatukokku aknaklaasil olev Harjumaa, Viljandimaa ja Põlvamaa raamatukogudest. Vilde näo kontuur, raamatukogu fuajee on kujun- „Konkurss innustas raamatukoguhoidjaid harju- datud lihtsa toana, mille seintel on tekstistendid muspärastele väljapanekutele lähenema sootuks eba- Vilde elu ja loomingu kohta. Toast ei puudu ka traditsiooniliselt. Ettevalmistuste käigus pandi proovile reisikohver, kus peal on reisikleepsud kirjaniku nii meeskonnavaim, nutikus kui julgus. Võitjaks tulid külastatud kohtadest. Raamatukokku sisenejat Vilde, eesti kirjandus ja lugeja,” rõhutas ERÜ juhatuse juhatavad jalajäljed raamatuväljapaneku juurde, esinaine Katre Riisalu auhindade jagamisel. kust külastaja saab laenamiseks raamatuid valida. „Sellest konkursist kujunes kõige ulatuslikum Muusikatoas on võimalik vaadata Vilde teoste Vilde juubeliaasta ettevõtmine ja Vilde tõepoolest tabas ekraniseeringuid. Žürii hindas väljapaneku nuti- tuhandeid raamatukogude külastajaid üle Eesti,” oli kaid ja lihtsaid lahendusi. Stiilne ja kutsuv mitmes ka muuseumi juhataja Kairi Tilga tulemusega rahul. ruumis asuv näitus võimaldas teemasid süstemati- Ettevõtmise peasponsor oli Elisa, kes pani kolmele seerida. Heaks peeti ka elektrooniliste lahenduste, parimale raamatukogudele välja tahvelarvutid, milles nt ekraan, ning Facebooki ja veebilehe kasutamist. aastane piiramatu ligipääs Elisa e-raamatutele. Neljanda 4. Juuru Eduard Vilde kool ja viienda koha pälvinud said Rahva Raamatu kinke- Idee: kus inimene tavaliselt loeb? Kemmergus! kaardid, ERÜ tunnustas kümmet parimat tänukirjaga, Kemmergu ehitasid 9. klassi poisid tööõpetuse auhindadega panustas ka Eduard Vilde muuseum. tundides. Südagi saeti ukse sisse ja riiulid ka. ÜHING EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE Kultuuriministeerium toetas rahaliselt ja pani välja Vildet tutvustavad raamatud ja tema teosed peale ka mitu eriauhinda. ning võis kemmergu kooli fuajeesse viia. Teatri- 37 Žürii valis tutvustava teksti ja fotode põhjal välja päeval fi lmiti ka video, mida saab näha: https:// viis kõige leidlikumat, nupukamat ja intrigeerivamat vimeo.com/123556387 väljapanekut. Žürii arvas, et kemmergu loomine oli hea kaasa- mise näide – kaasati õpilasi, lugejaid, kes pärast Kõige leidlikumad ülesande sooritamist kindlasti teavad, kes oli Vilde 1. Jüri raamatukogu näitus „Vildega mööda maad ja ja mida ta on kirjutanud. Kemmergu sümboliga merd” näitas Vildet kui (aja)kirjanikku, reisiselli väljatulek nõuab omajagu julgust ja mõttelendu. ja poliitiliselt mõtlevat inimest. Vilde eluloo ja rei- 5. Eidapere raamatukogu Raplamaalt sikirjade põhjal oli pandud kokku teekond, millel Raamatukokku paigutati Mäeküla piimamehe piima- pidepunktideks paigad, kus kirjanik elas. Vürtsi nõud, vana reisikohver, „triibuliste” tegemise lisamiseks koostati ka viktoriin. Žürii kommen- vahend ja Väljaotsa Jaani praepann. taaris on seda visuaalset, ülevaatlikku ja kiirelt Žüriile meeldis väikese raamatukogu suurkirja- haaratavat näitust, kuhu on lisatud peatuspaikade nikule kohaselt suurelt mõtlemine. Iseenesest kohta infokilde ja pildikesi, nimetatud tõeliselt miniatuurne väljapanek, mis on näide sellest, et ka väikses raamatukogus saab teha pilkupüüdva näi- kogudes muusika kuulamise võimalusi kahes raa- tuse ning alati ei ole oluline mastaap, vaid idee ise. matukogus: Juuru Eduard Vilde kooli raamatukogu Kümne parema hulka tulid ka Järvamaa Kesk- julge idee ja noorte teostuse eest ja Eidapere raamatu- raamatukogu, Mustvee Linna Raamatukogu, Pala kogu kodukandi ajalooliste esemete ja raamatukogu raamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu (eestikeelse sisu terviklahenduse loomise eest. kirjanduse osakond), Tsirguliina raamatukogu. Ministeerium tunnustas eraldi väikseid, kuid Kümne tööga saab tutvuda Vilde muuseumi Vilde tabamisel erilisi raamatukogusid, kes oma veebilehel http://linnamuuseum.ee/vilde/vilde-150/ nutikuse ja lahenduste poolest silma paistsid. Laste- kaitse Liidu raamatu „Laps Eesti fi lmis” said Mustvee, Eriauhinnad Muuga, Pala, Sillamäe ja Toila raamatukogu. Kultuuriministri ja kantsleri tänukirja ning eripree- Kogu ettevõtmise eesmärgiks oli elavdada ja miana „Tabamata Vilde” otsinguil e-Vilde tabamise mitmekesistada raamatukogude kirjanduselu, muuta ja e-lugemise edendamise eest said e-lugerid Pärnu Vilde noorematele atraktiivsemaks, panustada meie Keskraamatukogu ja Kose raamatukogu. kirjanduse ja kultuuriloo suurkuju tänapäevase Ministeerium tunnustas Eduard Tubina plaatidega kuvandi loomisesse ning kutsuda rahvast lugema „Reigi õpetaja” ja täiendab muusikaastal raamatu- oma väärtkirjandust. Osalejate arvates see õnnestus.

taasavada 2017. aastal. Seetõttu töötab raamatukogu Kate-Riin Kont praegu väga kitsastes tingimustes: avatud on vaid ERÜ kogude toimkonna juht, kaks lugemissaali, üks neist välisleedu kirjanduse TTÜ Raamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja lugemissaal. Toimkonna liikmetele keerulisest olukorrast hoolimata põhjaliku ekskursiooni säilitus- osakonna juhataja Algirdas Plioplys. Kogude toimkonna Tihe päev jätkus Vilniuse Ülikooli Raamatukogus. Tegemist on vana auväärse raamatukoguga, mis alus- väljasõiduseminar Vilniuses tas tegevust 1579. aastal. Tõsi, aastatel 1832–1921 oli raamatukogu, nagu ka ülikool, suletud kahtlustatuna õõnestustegevuses Tsaari-Venemaa vastu. Nii ülikool kui ka raamatukogu tegutsevad kahes asukohas. Raamatukogu vanalinnas asuvat hoonet nimetatakse Vilniuse Ülikooli Keskraamatukoguks. Uus hoone, Vilniuse Ülikooli Teaduskommunikatsiooni ja -informatsiooni Keskus asub ülikooli uues kampuses üsna linna servas. Raamatukogus on eraldi professorite lugemissaal, kuid täpsustuseks olgu lisatud, et seda tohivad kasutada ka doktorandid ja õppejõud, ﬁ losoo- ﬁ ateaduskonna lugemissaal, humanitaarteaduskonna lugemissaal, ajalehtede, harulduste ning käsikirjade lugemissaalid. Ainult seal saab lugeda hoidlast tellitud vanu raamatuid ja käsikirju. Meie giidiks oli Odeta Pakalnienė, kes peab inforessursside osakonna juhi ametit. Ta jagab oma tööpäevi kahe raamatukogu- hoone vahel, käies paar päeva nädalas tööl ka raamatu- EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE Martynas Mažvydase kuju Leedu Rahvusraamatukogus. kogu uues hoones. Raamatukogu uues hoones on Mažvydas oli viljakas 16. sajandi autor, keda seostatakse leedu eraldi õpikuhoidla. 38 kirjanduse algusega. Fotod: Helle Maaslieb ja Kristina Pai

Mitmendat aastat on ERÜ kogude toimkonnal olnud kombeks kokku saada kuni paar korda aastas ning korraldada Eestis väljasõiduseminare. Seekord otsus- tasime minna kaugemale, tutvuma Vilniuse raamatukogudega. 12.–14. maini viibisime Vilniuses. Esimene reisi- päev kulus sõidule, teine päev möödus raamatukogudes. Esimesena plaanisime külastada Martynas Mažvydase nimelist Leedu Rahvusraamatukogu. Kahjuks selgus, et Rahvusraamatukogu peahoone, mis avati 1963. aastal, on põhjalike renoveerimistööde tõttu suletud. Uuenduskuuri läbiv hoone plaanitakse

Haruldane noodiraamat Vilniuse Ülikooli raamatukogus Vilniuse Ülikooli Raamatukogu vanas osas. Pildil vasakult: Aivi Sepp Tallinna Keskraamatukogust, Kristin Liba ja Merike Kiipus KMARst, Kaire Lass Rahvusraamatukogust ja meie giid Ootusärevalt ootamas sissepääsemist Leedu Rahvusraamatukogu tagaukse juures – Odeta Pakalnienė. Ilvi Rauna, Raina Rohumaa, Kate-Riin Kont, Eve Lipand, Elvira Mutt, Aivi Sepp, Ilona Runnel, Viida Raag, Helle Maaslieb. Hoone on väga valgusküllane ja heleda interjööriga. Hoidlas üllatas meid tagastusautomaatide kon- teinersüsteem, mis oli tõepoolest omaette vaatamisväärsus. Vilniuse Munitsipaalraama- tukogu renoveeritud hoone avati käesoleva aasta jaanuaris. Kuna lasteraamatukogu asub vaid mõne- saja meetri kaugusel, ei loodud raamatukogusse eraldi lasteosa- konda. Küll aga on muusikaosakond nootide, vinüülplaatide, CD-de jm vajalikuga. Seenioridele on raamatukogus arvutiõppeklass, kus korraldatakse kursusi põhi- tõdede omandamiseks. Hoones tegutseb ka päevakeskus, kus toimuvad kultuuriüritused lastele ja pere- dele. Raamatukogu esinduslikku konverentsisaali üüritakse välja Vilniuse Ülikooli Raamatukogu uus hoone on avar ja valgusküllane. vaid juhul, kui neid kasutatakse kommertseesmärgil. Enamasti toimuvad sealgi kultuuriüritused. soovitud teose soovisedeli esitamisel. Hangitud on mitu andmebaasi: 14. mai hommikul külastasime Naxos Music Library, EBSCO databases, Emerald journals, JSTOR Arts Leedu Muusika- ja Teatriakadee- & Sciences, Oxford Music Online, Taylor & Francis online jms. Raamatu- mia Raamatukogu. Akadeemia ise kogu vanim teavik on neumakirjas lauluraamat „Liber contines gradva- asub viies hoones, raamatukogu lia: CVM antiphones et qvibvs”. kahes majas: peahoones on luge- Reisi lõpetasime ekskursiooniga ajaloolisse Trakaisse. missaal, kõrvalhoones noodihoidla, Ettevõtmist toetas ERÜ läbi Hasartmängumaksu Nõukogu. ÜHING EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE lugemissaal, lugejateenindus ja kojulaenutus. Nõukogudeaegse 39 harjumuse järgi on raamatukogu ja fonoteek eraldi üksused – raamatukogus ei ole heli- ega videosalves- tisi. Kõrvalhoone valmis kümme aastat tagasi ja see asub Vilniuse ooperiteatri kõrval. Algselt oli hoone mõeldud kongressihooneks, kuid ehituse lõppjärgus otsustati maja anda Muusika- ja Teatriaka- deemiale. Seetõttu on kõik ruumid siiski vaid kohandatud õppetööks, ruumides puudub korralik heli- isolatsioon. Enamik (noodi)fondist asub kinnises hoidlas ja lugeja saab

Vilniuse Ülikooli Raamatukogu peahoone koosoleku- ja näitusesaal Raile Reigo Kevadel Tallinnannnaa Pärimusradadel Sisekaitseakadeemia botaanikaaiasiasia raamatukogu juhataja, ERÜ erialaraamatukogude Katrin Gottlob, Heli Priimets,mets sektsiooni esinaine Riigikontrolli infotöötaja Tallinna MajandMajMajanduskooliduskool raamatukoguoggu pepeaspetsialisteaspets

14. aprillil toimus erialaraamatu- Eesti Kunstiakadeemia emeriit- kogude sektsiooni kevadüritus professor Anu Raud elab 1993. Erialaraamatu- Tallinna Botaanikaaia (TBA) aastast Viljandimaal Kääriku talus. raamatukogus. Meie võõrustajaks Kui aastate eest Viljandis Käärikule kogude sektsiooni oli raamatukoguhoidja, bioloogi teed küsisime, vaadati meid häm- haridusega Helen Kösta. mastunult: „Kas te ei eksi? Kääriku toimekas aasta on ikka Valgamaal.” Anu Raua Tallinna botaanikaaed ja ka raama- Kääriku on vanaisa talu, mis oli tukogu asuvad Konstantin Pätsile aastaid olnud suvekodu kirjanik kuulunud endise Kloostrimetsa Mart Rauale, tõlkija Valda Rauale talu krundil. Botaanikaaia herbaa- ja nende lastele Anule ja Annusele. rium ja raamatukogu asutati 1962. Anu Raud koos eaka emaga loobus aastal ning sisaldab peamiselt bo- Tallinna-elust ja asus alaliselt elama taanika-, iluaiandus- ja ökoloogia- Viljandimaale. Elu ja karjäär tuli alast kirjandust. uuesti üles ehitada. Jätkates tööd Helen Kösta rääkis raamatukogu ka EKA-s, hakkas ta õppejõuna kujunemisest, komplekteerimisal- tööle tolleaegses Viljandi Kultuuri- likatest ning ka käesolevast Kesk- kolledžis. 1994. aastal avati koolis konnainvesteeringute Keskuse tema initsiatiivil talukujunduse ﬁ nantseeritud projektist, mille ja rahvusliku käsitöö eriala. Heim- abil kogu fond, mis on sisestatud talis ostis Anu Raud hävimisohus Pro-Cite andmebaasi, viiakse elekt- koduloomuuseumi hoone. Ta remon- ronkataloogi Urram ning tehakse tis selle, laiendas ekspositsiooni kõigile avalikuks. Selle tulemusena ja avas eramuuseumi ning oma pääsevad huvilised sellele omapä- kodust arendas ta käsitöötalu- rase sisuga kogule paremini ligi. õpikeskuse Tallinna ja Viljandi tudengitele. 2010. aastal kinkis Üllatavalt suure koguse teavikute Anu Raud oma eramuuseumi juurdekasvus moodustavad an- riigile, Heimtali muuseum on netused ning vahetustega teistelt Eesti Rahva Muuseumi ﬁ liaal. (maailma botaanikaaiad, teadus- Erialaraamatukogude sekt- instituudid jt) saadud trükised. siooni liikmed kohtusid Anu Raua ERÜ erialaraamatukogude Raamatukogu lugejateks on Tal- vaipadega Soomes 2014. aasta sektsioon koondab erialaraamatu- linna Botaanikaaia töötajad, aga ka kevadel. Tagasiteel õppereisilt kogude ja kõrgkoolide raamatu- lähedaste erialadega tegelevad uu- Kotka raamatukogudesse üllatas EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE kogude töötajaid. rijad teistest asutustest, üliõpilased meid bussijuht Annus Raud peatu- ja õpilased. Väljastpoolt lugejatele sega Loviisa kunstikeskuse galerii 40 Sektsiooni ülesandeks on eri- võimaldatakse materjalide kohal- ees. Seal oli avatud Anu Raua isiku- alase informatsiooni ja enese- kasutust ja koopiate valmistamist. näitus. Annus Raud viis meid õe täiendamisvõimaluste edastamine Peale Tallinna botaanikaaiaga tut- näitust vaatama ja just seal, Soomes, ning teabepäevade ja erialaüri- tekkis mõte külastada Anu Rauda tuste korraldamine. vumise olime kutsunud Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatu- Viljandimaal. 15. mail tegimegi Peaaegu 16 tegutsemisaasta kogu esindajad Peeter Kondratjevi mõtte teoks. jooksul külastatakse igal aastal ja Riina Feldingi tutvustama TLÜ Hubases muuseumis võttis erialaraamatukogusid nii Eestis Raamatukogu RFID-süsteemi ja meid vastu muuseumitöötaja kui ka välismaal. Külaskäigud selle kasutamise kogemusi. Merle Puusepp. Peagi jõudis annavad võimaluse näha erilisi kohale Anu Raud, kes oli eelmisel raamatukogusid ning samal Pärast RFID-süsteemi tutvustust päeval avanud Ida-Virumaal kaks ajal arutada oma sektsiooni esitles sektsiooni juhatuse liige vaibanäitust. Tutvusime muuseumi tööd ja kuulata loenguid. Ludmilla Sööt erialaraamatukogude püsiekspositsiooniga, koolielu ja uut veebilehte, kus kajastatakse kohalike kultuuritegelastega seotud edaspidi kogu sektsiooni tegevust. materjalidega ning uudistasime Külas lõunanaabritelbriteel

Heli Raudnagel, Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži raamatukoguhoidja

Kui eelmisel aastal käis ERÜ erialaraamatukogude sektsioon külas põhjanaabritel, siis selle aasta augus- tis võeti ette õppereis Riiga. Reisi eesmärk oli tutvuda Riia Stockholmi Majanduskooli raamatukogu (Stock- holm School of Economics SSE Riga Library) ja Läti Anu Raua tudengipõlve töö – õlimaal „Kääriku talu”. Rahvusraamatukoguga. Majanduskooli raamatukogu tutvustas meile infoteenuste juht Christopher Rieber (SSE Riga Library lähiümbrusest pärit endisaegseid tööriistu. Peale Director of Information Services), kes andis üle- püsiväljapaneku tutvusime nelja näitusega: muuseumi- vaate raamatukogu igapäevatööst. Erialakogud on hoones olid Heimtali põhikooli õpilaste käärilõiked, neil täiuslikud, peale lätikeelsete teavikute on palju Tartu Kõrgema Kunstikooli dokumenteeriva joonista- vene- ja ingliskeelseid, samuti on väljaandeid teistes mise tööd ja kirjanik Leida Kibuvitsa imeline käsi- keeltes, kuna tudengeid on tulnud õppima paljudest töö. Püsisiekspositsiooni tutvustades avati rohkelt riikidest. Õppeasutus ei ole kuigi suur – umbes kirste, kummuteid ja kappe ning näidati rikkalikku 400 tudengit –, aga raamatukogust saavad teavikuid rahvusliku tekstiili kogu. Meile pakkus huvi ka väike laenata kõik soovijad. Lõputöid laenutatakse näda- rahvakunsti-, kodukultuuri- ja kunstiaineline raamatu- laks ajaks ainult oma tudengitele ja õppejõududele. kogu. Enamik meist oli Heimtali muuseumis esimest Vajaduse korral kasutatakse raamatukogudevahelist korda, seepärast pälvis suurt tähelepanu laste mängu- laenutust. tuba, kus külastajat ootab terve hulk kindamustrites kootud põrsaid, koeri, kasse ja teisi koduloomi. Läti Rahvusraamatukogu uus hoone avati 29. augus- Neid ostsime mälestuseks kaasagi. Kõrvalhoones, til 2014 ja lätlased peavad seda sajandi ehitiseks. Heimtali rahvamajas, oli tol korral Alar Kotli elu Suurejoonelist vaatepilti pakub see Daugava kaldal ja loomingut tutvustav rändnäitus. Tallinna laulu- asuv Valguse Loss igale Riia külalisele. väljaku, presidendi kantselei hoone ja Estonia teatri Läti Rahvusraamatukogu fondid on ulatuselt kolos- taastamisprojekti looja Alar Kotli projektide järgi saalsed ning neid täiendatakse järjepanu. Pragmaa- on üle Eesti ehitatud üle saja hoone. Saime teada, tilisele eestlasele tundus raamatukokku sissepääs et ka ka Heimtali rahvamaja valgustid on Alar Kotli ebamugavalt ületurvatuna, isegi väikest käekotti kujundatud. ei tohtinud kaasa võtta, ometi olid turvaväravad Kääriku talu asub väikese jalutuskäigu kaugusel olemas. Arvasime, et Läti Rahvusraamatukogu muuseumist ja rahvamajast. Oli tavatu, et Anu Raual peaks külastama uuesti mõne aasta pärast, kui ei olnud meile näidata ühtegi oma vaipa: viimased üleminekuperiood on lõppenud ja kõik avalikud kodus hoitud vaibad olid viidud Ida-Virumaale ruumid sisustatud. näitustele. Saime heita pilgu kunstniku ateljeesse, vaadata kavandeid ja tunnetada erilist aurat, mis Kui juba Lätis olime, siis külastasime ka Līgatne valitseb selles endises mõisamoonaka majas. Mõnigi paberivabrikut ja merevaigumeister Harijs Jakobsonsi. ÜHING EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE meist oli näinud sellist elamut vaid vabaõhumuuseu- Baltikumi vanim paberivabrik praegu küll enam ei mis, kuid Käärikul elab ja loob üks Eesti hinnatumaid tööta, aga vanad masinad on giidi väitel täiesti töö- 41 kunstnikke. korras. Viljandis oodati meid pärimusmuusika keskuses. 2015. aasta on olnud üle ootuste tegus. On käidud ja Eesti pärimusmuusika keskusest andis ülevaate ja nähtud, kogemuste pagasist jagub mitmeks aastaks. tutvustas maja administraator Silja Soo. Käisime Tublisid erialaraamatukoguhoidjaid on ees ootamas keldris Viru, Setu, Mulgi, Kihnu ja Muhu garderoo- VIII teadus- ja erialaraamatukogude päev Sisekaitse- bis – kõik kujundatud kultuuriakadeemia lõputööna akadeemias ja päris aasta lõpus ka tutvumisreis Tartu valminud tekstiilidega. Garderoobid on kasutuses Kõrgemasse Kunstikooli. ka harjutusruumina ja annavad ööbimisvõimaluse esinejatele ning August Pulsti Õpistu kursuslastele. Pärimusmuusika aida keldrikorrusel paikneb pärimus- Sektsiooni tegevuse kohta muusika teabekogu, mis ühendab endas fonoteegi, saab lugeda uuelt veebilehelt raamatukogu ja infokeskuse. Teabekeskus teenindab kõiki pärimusmuusikahuvilisi ja ainulaadne on http://erialaraamatukogud.weebly.com/ võimalus muusikainstrumente koju laenata. MÄLESTAME 5. septembri varahommikul lahkus igaviku teele meie hea ja armastatud kauaaegne kolleeg Virve Adamson. Põlise tartlasena oli Virve lõpetanud Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi, õppinud Tartu Ülikoolis germaani ja eesti fi loloogiat, kuid lõpetanud selle raamatukogunduse ja bibliograafi a erialal. Bibliograafi amet saigi talle kutsumuseks. 1948. aastal tuli Virve tööle kirjandusmuuseumi ja jäi siia bibliograafi ks ligi kuuekümneks aastaks. Aastail 1974–1993 juhtis ta muuseumi arhiivraamatukogu bibliograafi aosakonda ning seisis innukalt eesti ajakirjanduse retro- spektiivse analüütilise rahvusbibliograafi a koostamise eest. Aastakümneid tegeles ta vanema ajakirjanduse sisu registreerimisega, eesti teadus- ja kultuuriloo uurijate abistamisega ning viis lõpule sõjaaegse (1941–1944) Postimehe bibliografeerimise. Pensionipõlves jätkus Virvel tahet ja indu ka vabatahtlikuna bibliograafi a- põllul tegutseda ja seda tegi ta kuni 2006. aastani. Tartu vaimu kandjana suutis ta edasi anda rikkalikku pere-, muuseumi-, raamatukogu-, koha- ja linnapärimust. Tema asjalikkus, erudeeritus, vaimuerksus ja rõõmus Virve Adamson meel jääb püsima meie mälestustes. 29. IX 1921 – 5. IX 2015 Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu

mation. The Vikipeedia’s role in marketing FIRST COLUMN INTERNATIONALlibraries and librarians’ participation in the translation contest for articles from other Wikipedias COOPERATION PUBLIC LIBRARYare separately observed. Due to the translation contest, 14 new articles on librarianship and THESUMMARY YEAR OF MUSIC LIBRARIESrelated fi elds were created for Vikipeedia, and over ten articles were revised. Hundreds ABROAD YOUNG SPECIALIST'Sof links that associate generated articles with other articles in Vikipeedia were created. OPINIONFIRST COLUMN BOOK HISTORY 4 Where are research libraries moving? 11 Social media in the context of the organisation’s Liisi Lembinen information activity Jane Tooman Two major factors predominantly determine The essay ponders upon what are an organisa- the change direction of research libraries: where tion’s gains or losses when it actively uses social are universities moving and what do users want. media to achieve its goals. Social media use in the Several things that we are doing today will information activity of Estonian businesses has vanish in the future. Still, we can fi nd the ways been separately observed. how to prepare for the change. 14 Knowledge management technologies in Estonian special libraries’ information service INTERNATIONAL COOPERATION Janela Tähepõld-Tammert 5 IATUL: something about its history and present In the spring of 2015, a study was carried out among the members of the ELA Special Libraries SÕNUMID / SUMMARY day Jüri Järs Section with an aim to learn which kind of know- An overview of the undertakings of the Inter- ledge management technologies are used in special 42 national Association of University Libraries libraries’ information service, how these are put (IATUL) and the part, which Tallinn University into practice, and what are both positive as well of Technology Library – a member of the associa- as negative sides of using them. tion – plays in these. The association that was founded in the May of 1955 promotes technological university libraries’ development PUBLIC LIBRARY activities in the area of information technology, unifi es service and initiates joint projects. 16 A lot of work and responsibilities, but a shortage of resources Lea Rand In the spring of 2015, from the 1st of April up to DEVELOPMENT ACTIVITIES the 15th of May, the ELA Rural Libraries Section 8 What is not in Vikipeedia, does not exist mapped the current situation of rural libraries. Kelly Parker In the questionnaire, answers were expected An overview of the Estonian-language Wikipedia, about salaries and fi nancial allocations on train- Vikipeedia, as an important storehouse of infor- ing, personnel cuts, integrations and workload, additional tasks and their remuneration, but BOOK HISTORY also about training opportunities and requests. 31 Noor-Eesti („Young Estonia”) and others: It turned out that the majority of the employees albums from 1900–1917 of rural libraries are middle-aged, and highly edu- Sirje Lusmägi, Tiina Ritson cated or had passed professional training courses. The word “album” fi rst occurred in the titles of 20 Ten years of the American Corner, Kuressaare in Estonian books in the last decades of the 19th the Saare County Central Library Anu Vahter century, meaning a collection of works by several Ten years have passed since the opening of the authors and/or a collection of mixed content, American Corner, Kuressaare in the Saare County however, sometimes just a picture album. Central Library. The corner has both replenished Extremely different publications as regards of the self-improvement opportunities for and content and purpose can be found among them. broadened the horizons the people living on The albums refl ected the world of ideas in Estonia the island of Saaremaa, as well as widened the in these times. The authors introduce holiday and cultural scenery of Kuressaare via exhibitions, jubilee albums, and albums of literary content. different meetings, and other projects. CONFERENCES & SEMINARS THE YEAR OF MUSIC 36 Music in the library – it sounds well! 22 Interesting for visitors and for ourselves Krista Talvi Inga Ronk An overview of the Summer Camp for Public The Traditional Music Center Library is located Librarians, held from the 4th up to the 6th of on the basement fl oor of the Estonian Traditional August. This, already the 35th summer seminar Music Center in Viljandi. It functions both as was dedicated to the Year of Music. a traditional as well as an audio library that acquires traditional music both as authentic sound recordings as well as in the modern forms. ESTONIAN LIBRARIANS’ ASSOCIATION The library also operates as an instrument rental. 37 The best captors of Vilde have been identifi ed Reet Olevsoo On the 18th of June, the competition, „Elusive LIBRARIES ABROAD Vilde”, organised by the Estonian Librarians’ 24 The Bavarian State Library – digitiser of Association and the Eduard Vilde Museum, was European incunabula Kadri Merila festively ended at the Eduard Vilde Museum. In the March of 2015, the digitisation specialists All in all 36 very different works from both large of the National Library of Estonia made acquaint- as well small libraries entered the competition. ance with the Munich DigitiZation Center / On the basis of introducing texts and photos, Digital Library of the Bavarian State Library the jury selected fi ve most ingenious, shrewd (Bayerische Staatsbibliothek), which deeds and and intriguing exhibits to be the winners. doings are introduced in the current piece. 38 A seminar trip of the Committee on Collection 27 An inspiring meeting in Finland Kristina Pai Management Kate-Riin Kont An overview of “Kuopio 5: Leading Collection The ELA Committee on Collection Management Management Conference”, held on the 21st – has had a tradition to convene once or twice a year and organise seminar trips in Estonia. This time,

22nd of May in 2015, that dealt with collections, SUMMARY their use and preservation in a broader sense. a decision was made to go to some more distant place and the committee made a seminar trip to Vilnius from the 12th up to 14th of May. During 43 YOUNG SPECIALIST’S OPINION the trip, several local libraries were also visited. 30 From a person with special needs to a certiﬁ ed 40 The busy year of the Special Libraries Section librarian Aliine Matisen Raile Reigo, Katrin Gottlob, In the case of persons with special needs, it is Heli Priimets, Heli Raudnagel deﬁ nitely important stable working environment An overview of the ELA section’s events that and understanding colleagues. Yet several lib- have already taken place in 2015 and a glimpse rarians hesitate or are even afraid of employing to the near future. persons with special needs. The author is of the opinion that the most important is what a disabled person himself / herself thinks, wants and is able NEWS to do. The person’s own will to work in the realm 42 In memoriam: Virve Adamson (29. 09.1921 – of the learned profession counts the most, and 5.09.2015) – a long-standing bibliographer of the this should also be visible to the others. Archival Library of the Estonian Literary Museum