11/6/2012

Kus on linnaelustik?

Üldteada paigad: Väheteada paigad: – Jäätmaad, sh endised Elurikas – Pargid tööstusalad, prügilad – Linnametsad jm pruunväljad – Kalmistud – Teeservad Meelis Uustal – Rohumaad – Raudteetammid – Aiad ja hoovid SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi – Jõed, järved, tiigid, Keskkonnainstituudi Tallinna keskus ojad ja nende kaldad – Hooned (katused, – Kaitsealad seinad, pööningud, keldrid)

Elurikkuse “kuumad punktid” Tallinnas Tallinna loomastik arvudes

1980-2010 1991-2010 Osakaal Kaitsealuste Kaitsealuste Kaitsealuste Osakaal Eesti Loomarühm Liikide arv Eesti liikide arv liikide arv liikide arv kaitsealustest Tallinnas liikidest Tallinnas Tallinnas Eestis (2010) liikidest 1. Jooksiklased 164 59% Paevälja 2. Nirplased 49 72% 3. Kiililised 30 52% 3 3 5 60% 4. Kimalased 20 62% 13 13 18 72% 5. Päevaliblikad 72 60% 3 3 8 37% 6. Ööliblikad 566 26% 2 1 2 50% Harku-Järve 7. Kahepaiksed 6 54% 6 6 11 54% 8. Roomajad 4 80% 4 4 5 80% 9. Linnud (kokku) 2421 64% 106 92 116 79% Järve 1 Nahkhiired Linnud sh haudelinnud 143 65% 40 95 42% 10 . Imetajad (kokku) 43 66% 12 11 21 52% sh nahkhiired 9 75% 9 9 11 82% Maeküla sh teised imetajad 34 64% 3 2 10 20% Raku Liikide arv kokku 1196 149 133 186

Männiku Soontaimed Tolmeldajad

Paljassaare hoiuala

LINNUD Tallinn, Tallinn, Tallinn, Mustjõe 1991-2010 kokku KA liigid LiDi (kokku/KA) liigid Kõik liigid 243 92 60 229/81 181/61

Pesitsejad 144 42 20 105/22 .../16 Paljassaare hoiuala

1 11/6/2012

Mustjõe-Rocca “pudelikael”

1991- Tallinn, Tallinn, Tallinn, Paljassaare Mustjõe 2010 kokku KA LiDi (kokku/KA) liigid liigid Kõik liigid 243 92 60 229/81 181/61

Pesitsejad 144 42 20 105/22 .../16

Ohud lindudele Klaasitud pinnad (1)

• Elupaikade kadumine • Ökoloogilised lõksud (toidupuudus)

• Kassid (USAs 100 mln lindu, UKs 250 mln looma) • Kõrghooned (valguslõks; peegeldus) • Klaasitud pinnad

Peegelduv taevas Klaasitud pinnad (2)

• Linnud tajuvad peegeldust

reaalsusena Peegelduvad puud ja põõsad • Uuringud: – 1 pilvelõhkuja=200- 1000 hukkunud lindu aastas – 1 maja= 1-10 hukkunud lindu aastas – USAs 100-900+ mln lindu aastas

2 11/6/2012

Astangu

Päevaliblikad Kimalased • 73 liiki (1980-2010), sh 3 LoDi liiki • 14 liiki kimalasi ja 6 liiki • Sagedasemad: kollakas aasasilmik (Coenonympha kägukimalasi pamphilus), naeriliblikas (Pieris • Võrdlusena: Eestis 22 napi) ja päevapaabusilm (Inachis io) kimalast ja 7 kägu- • Selge + seos jäätmaataimede kimalast rohkuse ja liblikarikkuse vahel! • Liblikarikkaim paik – Astangu alvar • Arvukaimad: (37 liiki) – Karukimalane • LoDi liik: vareskaera-aasasilmik – Kivikimalane (Coenonympha hero) – Põldkimalane

– Kägukimalane P. rupestris

Päevaliblikad ja kimalased Nahkhiired • Suur osa liikidest hajusalt ja väikesearvuliselt • 10 liiki, kellest 8 pesitseb • Kesisem ja väiksem arvukus intensiivse • Levinuimad põhja-nahkhiir inimtegevusega (tallamine, niitmine) aladel (Eptesicus nilssoni), vee- ja

(Kadriorg, Veskimetsa) tiigilendlane (Myotis T. Kibena • JäätmaaMeetaimedel suur tähtsus: põdrakanep, daubentoni, M. dasycneme) ussikeel jt • Olulisim elupaik – Kadrioru park ja asum • Liigirohkeimad paigad • jõe org, Ülemiste järve on prügistatud kaldavöönd ruderaalaladel ja • Olulisim talvituspaik – endistes karjäärides Astangu

3 11/6/2012

Nahkhiired Astangul Roomajad Tallinnas

Foto: Rauno Kalda

Kahepaiksed

 Levinuimad? Tähnikvesilik, rohukonn, h.kärnkonn  Rabakonn–LoDi IV lisa liik: Astangu, Paljassaare, Mustjõe  Juttselg-kärnkonn e kõre (I kat, LoDi IV) – väike Kasetriibik (LoDi IV) isoleeritud asurkond

Saarmas (LoDi IV)

LINNAELUSTIKU KUJUNDAMINE

4 11/6/2012

Miks kujundada? Kõige olulisem küsimus: • Elupaikade kadumine linnades globaalne probleem Kuidas kujundada ala või hooneid – Nt koduvarblase allakäik Euroopas • Strateegiates, planeeringutes arvestatakse selliselt, et iga element omaks elupaikade säilitamist ja loomist väga vähe maksimaalset väärtust elustikule? • Linn saab näidata eeskuju teistele - Toitumisvõimalused - Elupaigad • Loodusõpe koolihoovis - Varjevõimalused ______Ohutus + ökoloogiline lõks

Milles alustada? Rohurinne • Erineva hooldusega alad INVENTUUR+KAVA – Madalamurused alad ja 0- 2 niitmiskorraga alad

• Madalhaljastuses lisaväärtusega liigid: – Kevadest sügiseni õitsevad “liblikapeenrad” – Kevadel sibullilled, sügisel hilised õitsejad (kukeharjad, püsik-astrid) – Piiridele, servadesse lillemurud (rukkilill jm)

“Spontaneous City in the Tree of Heaven”, London

Põõsarinne Kuidas meelitada ligi tolmeldajaid? * Mitmekesisus=põõsarohked ja põõsavabad alad • Kasvata nektari- ja • Tihe põõsastik õietolmurikkaid köögi- ja puuvilju, marju, vähekäidavatesse kohtadesse maitse- ja ilutaimi! (aiaserva) • Jälgi, et need taimed • Vanad pargihaljastuse liigid õitseksid kevadest • Hekid! sügiseni (ja kannaksid huvipakkuvaid marju/seemneid)  Toit putukatele? • Jäta aeda erineva  Toit lindudele (seemned, viljad, niitmisrežiimiga alasid putukad)?  Pesitsuskohad? • Ära kasuta taimemürke!

5 11/6/2012

Puud Kuidas meelitada ligi linde?

• Õõnsused ja praod • Liigispetsiifilised • Kuivanud puud, pesakastid ja -alused lamapuit, • Pesapuude säilitamine oksahunnikud • Põõsastikud, “võsa”, • Puud pakuvad samuti hekid (laululinnud!) nektarit, putukaid, • Loomne ja taimne toit vilju, seemneid • Talvine toitmiskoht • Viljapuud haljastuses?

Piiritaja pesakastid (Schwegler) Koduvarblane jt

Puust pesakastid Suitsupääsuke, räästapääsuke

6 11/6/2012

Varjekastid nahkhiirtele Schwegler’i varjekastid

Tänan kuulamast!

7