Urbõkuu 30. päiv 2017 Nummõr 7 (383)

Leht mass 0.50€ UMV A NA A – VÕROMAA RAHVA L UMANE KEELEN LEHTHT

Pazuhanitši Romet: Ilmaparandaja Lepä Harold Ruitlanõ: Mehkamaal jääs elu alalõ! opp koolioppajas tühi tunnõ om Kae lk 2 Kae lk 3 Kae lk 4

Aasta keeletego – kotussõnimeraamat Tsirkõ ei või välän pitä Imäkeelepääväl (14.03.) mõtsa kotsilõ. Ora om vana HARJU ÜLLE hõigati vällä aasta keele tego sõna oja jaos, midä viil ildaaigu – Eesti kotussõ nimeraamat, om tuntu liivi keelen.» Ü l e h u m m õ n i d s õ s t mille päält 6000 kotussõ- Saarõ Evar tõi vällä viil nime, (1.04.) pääle tohe-i kodo- nimest omma päält 1000 miä käävä paarikaupa: «Haani tsirkõ vällän pitä vai piät Vana-Võro maa nime. ja vallan omma kõrvuisi näid vähämbält võrkaia ja külä. Zaika om seen hoitma – Eestin om Aasta keeletego om kõgõ kor- vinne keeli jänku ja tuu passis tsirgugripi oht. gõmb tunnustus eesti keele rebäsega häste paari.» «Aid om olõman. Ku väega hääs tettü iist ja tuu valiva Saarõ Evar üteï, et palïo nõutas, sis või jo võrgu Eesti vabariigi vahtsõl aol Vana-Võromaa kotussõnime pääle kah tõmmada,» üteï ammõdin olnu haridus- ja omma peri võõrist keelist. päält 30 aasta kannu pidänü tiidüsministri. Kõgõ tuntumb sääne nimi om Antoni Annika Rõugõ kihl- Vana-Võromaa nimmi Misúo – poolakiilne hellitüs- kunnast küläst. kotsilõ kirodi raamaduhe Võro vorm Mihkli nimest. «Kana piät nigunii aia seen instituudi kotussõnimeuurja Võro liina nimi om tulnu olõma, muidu võtt kull vai Saarõ Evar ja Fastrõ Mariko. Võro mõisast, tuu umakõrda repän är.» Raamatust saa päält kõgõ Võro ojast (parhilla Koreli Parhilla om timä kana- muu teedä, et Eesti üts kuul- oja). Võro oja nimme om tuntu kari nii 30pääline. Annika samb kotussõnimi Litsmõtsa… mitmõl puul ja Evar pakù, et tuu tsirgugrippi ei pelgä ja pidä om köüdetü võrõndigu, kivisusõ ei olõki Litsmõtsa. kannu edesi: «Et muna olnu HARJU ÜLLE PILT «Inemise omma muutnu vai käänülidse juuskmisõga. hindäl lavva pääl ja hääle Päält 30 aasta kannu kasvatanu Antoni Annika pidä noid iks edesi. kotussõ nimme pruukmisõ Põlva nimi om Evari jutu sõbralõ saanu panda karbi tulla? Kavva tuu haigus söögi kiild tsirkõ vällän pitä selle, et käügin põnõvambas,» seleç perrä mõistatus ja tä ei olõ kangli ala.» seeh vasta pidä?» Euruupan lätt lakja tsirgugripp. Kodotsirkõ pidäjä Saarõ Evar. «Vana kiräpildi peris kimmäs, et timä arvaminõ Räpinä-lähküdse Kase- Mitmõ väiku kanapidäjä ütli, Tuud om joba löütü Soomõn, mõtsanimest saadu külänime iks õigõ om. No tä pakù, et salu talo peremiis Kuusiku et nä timahava egäs juhus väega Roodsin ja Leedun. Oht lätt Maakund Põlva Valga Võro kotsilõ ütlese, et nimi om olnu arvada tulõ Põlva nimi vanast Ülo om inämb murrõn. Tä hulga kannu ei võta. meil suurõs sis, ku rändäjä Munakana 121 202 256 Liitsmõtsa ehk midägi leetese soomõ-ugri sõnast palva, miä kasvatas joba 20 aastakka «Müügihuuaig viil lätt valla, tsirgu peräle jõudva. maaga köüdetüt.» tähendäs küllä. Põlva om sõs jõuluhanni, iks nii 50 tsirku no arvada ostva inemise seo Et mõtsatsirgu es päsnü kodo- Hani 6 18 112 «Inemise tegevä kotussõnime kotus, kon ümbretsõõri eläse egä aastak. kevväi kannu veidemb,» arvaú tsirkõ söögi ja joogi mano, Parts 5 9 10 hindäle arusaadavas vai sis talopoja küläkaupa, kuun, nä «Hani kõndva muido jo õkva Vana-Võromaa piiri ta- piätki näide aialõ katussõ pääle Kalkun 4 3 4 mõtlõsõ sinnä manu egäsugutsit omma «põlvadsõ». iks väläh,» üteï Ülo.«Aid kan Tagulan olõva Linnu talo ehitämä. Tsirgugripp lätt kõgõ Vutt 0 1 2 Eesti kotussõnimeraamatut põnõvit juttõ,» üteï mano Fastrõ om külh olõmah, no sis piät ärijuht Hermeti Jarno. Ettevõtõ inämb edesi viitsirkõ sitaga. Läte: PRIA (23.03. 2017) Mariko. «Veriora nimest käävä tetti säidse aastat. Tegemist näile haina ette niitmä, selle müü egä aasta inemiisile maaha Tsirgugrippi jäänü kodo tsirgu luu, et sääl olnu kunagi suur la- võti iist Pälli Piitre ja Kallas- et värskit haina nä väega mitu tuhat kanna, kiä omma häötedäs veterinaar ammõtnigu Kiä trehväs nägemä kool- hing ja verd juusknu oja muudu. maa Marja Eesti keele instit- tahtva. No teedüst om kah kõgõ munarohkõmba ao ehk silmi all är. Kümne kilomiitre nuid mõtsa- vai viitsirkõ, Kotussõnimeuurja näge sõnna uudist. veidü, näütüses, kas tsirgu- kümme kuud är munõnu. tsõõri seen tõvõpesäst tohe-i andkõ tuust veterinaar- ja veri – vanna sõnna lehtpuu- HARJU ÜLLE gripp või värski hainaga Veterinaar- ja söögiammõt tsirkõ ega munnõ vällä vitä. söögiammõtilõ teedä.

Uma Leht saa vaht- Kooli pidävä vasta Kooliopilaisi Vanal-Võromaal Keeletark vanavanõmbidõ abiga (2016/17 õa, sulgõ seen muutus sõ päätoimõndaja Vanal-Võromaal liidetäs võrrõldõn eelmidse kooliaastaga) HARJU ÜLLE juttõ ka jutuvõistlusõlõ saata. tä olï mu peräst iks väega mur- sügüsest Sõmmõrpalo Vahtsõst kuust nakkas Umma Mariannele miildüse sändse rõn,» seleç tütärlats. Võro gümnaasium 248 (+5) kuul Osola kooliga ja Misso Lehte vällä andma SA Kul- «Opnu ma ei olõki, vana- ütlemise nigu «kun um tuu Marianne plaan päält güm- Võro täüskasunuidõ g 126 (-14) kuul tetäs 6klassilidsõs, Põlva gümnaasium 216 (-)* tuurileht, kiä valisi Uma Lehe imä-vanaesä käest om lump, kun kunna umma», lem- naasiummi minnä opma maa- Räpinä ütisg 400 (-12) vahtsõs päätoimõndajas külge nakanu,» ütel´ võro miksõna om «pudsunudsija». ülikuuli veterinaariat. «Luudus tõõsõ kooli pidävä vasta. Parksepä keskkuul 305 (-16) keele ja kultuuri tund- Antsla gümnaasium 288 (+1) Rahmani Jani (41). Marianne kitt ka umma kuuli ja eläjä tõmbasõ minnu,» üteï «Mehikuurma põhikoolin olï, Vahtsõliina g 211 (-3) Kirämiis Rahmani Jan ütles, misõ võistlusõ võitnu Võro Võro gümnaasiummi: pro- tä. Maal om täl kolm kassi ja om ja tulõ sügüsest 18 opi- Kanepi gümnaasium 182 (+7) et toimõndajatüü om tälle sel- gümnaasiumi tütrik Kobini gramm tälle miildüs, oppaja kats pinni. Lehmi-lambit jõvva- keskkuul 87 (-12) last,» üteï Vana-Võromaa kõgõ Põlva kuul 845 (-)* ge, tä om ka varrampa puhkusõ- Mari anne (17). omma sõbralidsõ ja arvosaaja. i vanavanõmba inämb pitä. väikumba vallakooli direktri Võro Kreutzwaldi kuul 677 (+15) aol Uma Lehe toimõndaja «Pruuvsõ muialõ kah, a Võro «A mullõ miildüse kana, Hellengu Ege. «Mi iks usumi, Võro Keskliina kuul 454 (+3) asõmõl olnu. Vahtsõnõ pää- Marianne võitsõ 11. klassi om mu jaos iks õigõ kotus. tahas kannu hindäle,» suuv et kuul jääs alalõ.» Puiga põhikuul 179 (+4) arvõstusõn pikä puuga. «Kõgõ Rõugõ põhikuul 171(+10) toimõndaja lupa, et Uma Leht Vana imä peräst jäi kah taha, Marianne. «Ku ma päält opmist Mehikuurma lätt Räpinä val- Kääpä põhikuul 137 (-4) jääs iks seoniaoni tuntu vormi rassõmb olï, et teemas olï kodukanti tagasi tulõ – ja kim- la ala ja parhillanõ vallavanõmb Kuldri kuul 105 (-6) Harglõ kihlkund ja taad teemat Mooste põhikuul 99 (-7) sisse. mäle tulõ –, sis võta hindäle iks Palu Kaido üteï, et ütteminegi- Vilustõ põhikuul 96 (-3) Vahtsõs saa ka SA Kultuuri- olï sääl peris hulga,» kõnõï tä. hulga eläjit.» lepingu perrä püsüs kuul viil Osula põhikuul 96 (+7) leht vällä antava Uma Lehe «Ümbrepandmist olõssi võinu vähämbält neli aastakka. Kruutusõ põhikuul 79 (+4) rohkõmb olla, tuud ma mõista Rosma kuul 78 (-9) vällänägemine. Leht lätt värmi- Kõgõ inämb om aastaga latsi Tilsi põhikuul 77 (-5) lidses ja tuud naatas trükmä parõmbidõ. Kõnõlda mõista Võro keele ja kultuuri arv sadanu Lüllemäe põhikoolin Krabi kuul 63 (-3) parõmba tundja Mõnistõ kuul 62 (-6) pääliina trükükuan Printall. parõmbidõ ku kirota.» (-17). Üts põhjus om tülü kooli- «Ku koolin käü, elä Võro Savõrna põhikuul 59 (-2) Leht ilmus iks edesi egä katõ 8. klassin oppusõ sisu peräst, mille peräst Lüllemäe põhikuul 59 (-17) nädäli takast neläpäävä. liinan, a kõik nädälivahetusõ 1. Roseni Ode-Lisette (Osola võeti latsi koolist är. Direktri Haani kuul 57 (-13) Orava põhikuul 53 (-5) Vana-Võromaa inemise saa- ja vaheao olõmi iks kuun maal põhi kuul, oppaja Mürgü Merlin) Tiitsi Jana üteï, et kooli kinni- Tsooru kandin,» kõnõï tütär- 2. Haagi Janeli (Mõnistõ kuul, Sõmmõrpalo põhikuul 46 (-12) va Umma Lehte õkva postiga oppaja Pazuhanitši Asta) pandmisõst juttu ei olõ olnu, Urvastõ kuul 44 (-5) nigu innegi. lats. «Nädäli seen saa kah 3. Kõivu Kirsika (Mõnistõ kuul, Harglõ kuul 40 (-7) kukki tuud pelätäs päält Karula Kauksi põhikuul 40 (+3) Et lehte õga kõrd kimmähe haëota – vanaimä helistäs, sis oppaja Pazuhanitši Asta) valla Valga külge pandmist. iks võro keelen kõnõlõmi.» Ruusa põhikuul 29 (+5) saia, tuus om hää Uma Leht 11. klassin Ku 22 Vana-Võromaa koolin Pikäkannu kuul 29 (-1) Vanavanõmba kõnõlõsõ Misso kuul 23 (-9) hindäle telli. Uma Lehe telmist 1. Kobini Marianne (Võro güm- om opilaisi arv tsipakõsõ sada nu, Mari annele palïo vana ao juttõ. Võro Järve kuul 22 (-4) kõrraldas edespite Express- naasium, oppaja Pille Vesta) sis 13 koolin hoobis nõsõnu. Mehikuurma kuul 18 (-) Post (täpsemb teedüs om Uma Tütärlatsõlõ miildüs noid kullõl- 2. Mirjam (Võro gümnaa- Koolioppusõ muutmisõst Põlva Roosi kuul 15 (+3) sium, oppaja Pille Vesta) Leiutajate küläkuul 13 (+1) Lehe perämädse küle pääl). da ja tä om nakanu parõmbit tulõ ministeeriümile teedä anda üles kirotama. 3. Koppeli Alic (Verska gümnaa- * vahtsõnõ kuul PILT ERÄKOGOST sium, oppaja Hoidmetsa Ilme) ildampa 1. aprillis. Lätte: maavalitsusõ, kooli UL Tä om märknü, et võissi noid Kobini Marianne piniga. HARJU ÜLLE 2 Uma Leht, urbõkuu 30. päiv 2017 MÄRGOTUS

Aituma, hää lugõja! Kur´a näoga ringi- Olõ Uma Lehe tegemist iist võtnu joba pia 17 aastakka, käümine tulõssi kõgõpäält abi-, sis päätoimõndaja ammõtin. Om olnu illos Pazuhanitši Romet: Mehka- är keeldä! ja põnnõv aig. Et Uma Leht püüd löüdä elost üles kõkkõ kitmisväärset, Kas kiä om mõtõlnu, mis peräst sis olõ otsnu üles võrokõisi, kiä midägi väega häste tetä maal piät elu alalõ jäämä! viimätsel aol nalïapääväl vähä mõistva. Sändse luu andva kimmüst, et mi kandin saa toimõ Mõnistõ nuurmiis Pazuhanitši nalïa saa? Mu meelest omma tulla külh, ku esi usut ja tahat. Romet (22) juht väikun vallan säändse hädä kaala toonu ine- Mõtsast, savvusannast, lõõdsamängust ja põllumajan- pia kõiki nuuri tegemiisi: om mise, kiä nalïast arru ei saa ja dusõst om iks juttu olnu. No mi rahval ommaki jo kõik nuu koolin huvijuht, kodotütride ja võiva õkva vihatsõs saia, ku aúa süämen. Et meile tähtsit asjo hoita, olõ lehen vidänü nuuri kotkidõ päälik ja valla näid petetäs. iist mitund võitlust: ristipuiõ hoitmisõ iist, kaivanduisi nuurijuht. Päält tuu opp viil Ei tohe ka edimetse aprilli vasta jne. Villändi kultuuriakadeemiän lehen ulli aija, et konhgi kauõn Uman Lehen om häste käümä lännü suur jutuvõistlus. huvijuhis. medägi ilma rahalda vai maru Egälütel om jo elon juhtunu nii mõnigi ummamuudu lugu, odavalt andas, sis või toimõn- midä om hää tõisiga jaka. Umast Lehest loetaski sakõst Mändse omma olnu kõgõ dus esiki kohtukutsõ saia, kõgõ inne läbi perämäne külg, kon omma nuu jutu, ja parõmba ettevõtmisõ, midä ku mõni taipamalda inemine muidoki Ruitlasõ krutskijutt. Nuu kõik jääse Umma Lehte sa üten Mõnistõ kandi nuu- löüd, et timä om raha kuluta- alalõ. No kimmäle saa leht vahtsõ päätoimõndaja Rahmani riga tennü olõt? nu, ku om juttu uskma jäänü ja Jani käe all tsipa tõistmuudu näo. Kaegõ perrä! Eks egä nuuriga kuun tettü odavat kraami ostma sõitnu. Ma esi ei kao Vanalt-Võromaalt ko- sündmüs om olnu hää, a kõgõ Raadiotüül piat ka ette kae- hegi: tii edesi Vikerraadio võrokee- parõmbalõ om meelen paar ma, muidu võit väega vihat- list saadõt ja omma ka vahtsõ . aastat tagasi tett volbriõdak, sõid kirju ja kõnõsiid saia, et Täpsembält saa teedä õigõ pia. kon sai nõiarõivin nuuriga HARJU ÜLLE PILT kuis säänest asja kõnõldas, Hää Uma Lehe lugõja, kedä om ümbre Mõnistõ järve juustus Pazuhanitši Romet Mõnistõ kooli man. mia võimalik ei olõ… umbõs 32 000, jäävä mullõ iks ja luuda visatus. Ildampa teimi Libauudissidõ meistri Kivis- süämehe. Esieränis nuu, kiä omma tuld ja tandsõmi ümbre tuu. mille pääle ma esi ei tulõki. kodukandin edesi ellä. tigu Gaute tunnisç ildaaigu pi- kõlistanu vai kirotanu ja lehe kot- Om tulnu ette ka väikeist tüllü, No näütüses põimukuun kembän lehejutun, et usk mada silõ uma arvamisõ vällä ütelnü. Kuis sa jõvvat nii palïo är no sõs olõmi leüdnü perrä- sõida Ameerigamaalõ kae- palïu om inemiisi, kiä umma Aituma, kõik hää inemise, kiä tetä? andmisõ ja jälki häste edesi ma, kuis sääl skaudi eläse pääd mõtlõmisõs ei tarvida. ti olõti and nu teedä põnõvist ette- Kes tege, tuu jõud. Kiäki toimõndanu. ja midä huvitavat tegevä. Ku tä ütskõrd raadion kõnõï, võtmiisist ja tegosist inemiisist, piät jo nuuriga toimõndama, et Kuigi ma olõ esi ka viil Saa säält mõttit, et mi nuuri et kelgi varastõdi bussin kar- kellest om saanu tetä hää näil olõssi huvitavit tegemiisi nuur ja tuu vannusõvaih ei kotkidõ ja kodutütridega manist mitu tonni tsementi, leheluu! – sis ei tulõ himmu ulïuisi olõki mul nuuriga väega suur, kah parõmbidõ tüüd tetä. kõlisç palïu tarku inemiisi, et Aituma, armsa jutu- ja pättüisi tetä. Taha nuurilõ mõtlõ ma külh vaihõpääl, kas õks kaias kah, mia uudis- võistlusõ autori, väärt opata viisakust, julgust ja et mi olõmi õks tõistsugunõ Määnest tulõvikku umalõ tõn om: tsementi ei saa õmõta juttõ ja häie sõnno iist! päälenakkamist, et näil elun põlvkund. kodokandilõ Mehkamaalõ karmanidõ panda … No mis Uma Lehe sõbra, häste lääsi. Niisama oppa Är om unõhtõt uma kohussõ tahat? sa mõistat üldä! lugõgõ iks Umma Leh- näile esinemiskunsti, midä esi ja viisakust ütstõsõ vasta tulõ No om väega segäne aig. Tükis olõma nii, et kiä te. Seo om jo mi ai- opsõ kooli näütetsõõrin. Viil väega tihtsäle miilde tulõta. Sügüsest olõ-i inämb Mõ- nalïast arru ei saa, tuu käü nukõnõ uman kõrralda noorilõ egäsugutsit Noorõ omma hinge poolõst nii nistõ valda. No ma usu, et ütest tüküst sääntse näoga keelen leht laagriid, nuurikeskusõn teemi õrnakõsõ, et mitte midägi näile Mehkamaa ja timä inemise ringi, nigu olõs millegi halva terven ilman. üükinnu. üteldä ei saa, õkva pahanõsõ jääse kimmäle püsümä. sisse astunu. Näütä noorilõ, et ku esi är. Esiki ku tahat anda näile Ku om inemiisi, kiä hoit- Viil suurõmb hädä om, et HARJU ÜLLE julgõlõ asju iist võtat, sis saat hüvä nõvvu, sõs ega nä tuud va umma kodukanti ja vi- sääne rahvas om muin aúun kõgõga toimõ. kullõlda ei taha. A tuu om vist dävä küläellu iist, sõs külh kah hõela taipamisõga. Nii egäl aol niimuudu olnu. murõt olõ-i, et Mehkamaa tulõ peräkõrd vällä, et narri ei Kas tuu, et sa esi nii julgõ ja kohegi kaos. tunda naarust, a hoobis tuust, särävide silmiga olõt, tulõ ka Õkva (1.–2.04.) lüüt üten Tahassi, et ka noorõ ei ku inemine õigõl aol naarda tuust, et hindäl om tulnu ras- suurõn ettevõtmisõn – Vaht- lähäs siist periselt är, a tulõs- ei mõista. Tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä sõst elost vällä võidõlda? sõn-Roosan tulõva talgo si iks tagasi kodukanti. Tinavaasta algusõn küsüti Toimõndusõ aadrõs: Liiva 21, 65609, Võro liin Ma arva külh. Üteldäs ju, et tuun talon, kon naatas raa- Olõs näil siin muiduki Naisilehen inemiisi käest, mis E-post: [email protected], tel 78 222 21 kõik, mis ei tapa, tege tugõ- madu «Tõde ja õigus» perrä rohkõmb tüükotussiid, sõs tulõs näide meelest ära keeldä Päätoimõndaja: Ülle Harju, tel 56 606 494 vambas. Ku olli 18, sis lätsi filmi tegemä. olõs noorõ siiä kimmäle vai trahvi ala panda. [email protected] kotust är umaette elämä, mul Ma ei olõ tuu ettevõtmisõ tagasi tulnu. Noorõ jo vee- Contra üteï et timä arust Abitoimõndaja: Kaile Kabun, [email protected] om Mõnistõn kortõr. No sääne kõrraldaja, a kutsuti appi leüd- väki seo kandi ellu edesi ja tulõs ärä keeldä kuëa näoga Keeletoimõndaja: Laivi Org, [email protected] tsärre slaavi muudu tempera- mä talgitõlõ inemiisi, kiä omma Mehkamaa tulõvadsõ ringi käümine, esieränis viil Latsinuka toimõndaja: Mariko Faster, [email protected] ment om vast tuust kah tulnu, avitanu sääl talutarõ ümbre hoitja. tuul juhul, ku inemine peris et mu vanaesä olï ukrainlanõ. veidükese tüüd tetä ja üüse kainõ ei olõ. Uma Lehe toimõndusõ kolleegium: Tiia Allas, Külli Eichenbaum, Tuu om mu meelest muidu- Aapo Ilves, Kaido Kama, Ülle Kauksi, Rainer Kuuba, Evar Saar. võttõpaiga pääl perrä kaenu, Midä tulõssi tuus är tetä, et Umma peret ei olõ viil? et sääl kiäki kurja es tennü. maal elo püsümä jääsi? ki väega õigõ joba tuuperäst, Välläandja: Võro Selts VKKF. Trükjä: AS Võru Täht Ei olõ, tuud küsümüst om Kimmäle ma võta esi kah Tuus, et maal elu püsüma et nuu inemise, kel viin meele- Lehe välläandmist tugõva: perämädsel aol mu käest väega noorõ üten ja läämi teemi käe jääsi, tulõgi olla inemiisil ollu ei paranda, taad sukugi palïu küsütü (muhelõs). Ma valgõs. ettevõtjamba, ja ei tasu nii võtta ei toheki, a seo om mui- olõ iks vasta ütelnü, et aigu palïu kaivõlda, et elu maal duki joba tõnõ jutt. om tuu asjaga. Mille sa maal püsüt, palïo om ikäv ja midägi siin ei Muial ilman om tähele pant, et eestläisil om väega umma- Uma Leht Internetin: www.umaleht.ee läävä jo är? olõ. Olõ Uma Lehe sõbõr: Olõt nii nuur, et kimmäle Seo om jo mu kodu. Ma olõ Ei saa kõik aig uuta ja luu- muudu huumorimiil ja na www.facebook.com/umaleht tiiät väega häste, midä kooli- 2010. aastal lõpõtanu kooli, ta, et kiäki tulõ ja tege. Tulõ mõistva ka hendä üle naarda. noorõ mõtlõsõ ja tundva? kon ma nüüd tüüd tii. 2013. iks esi tetä ja leüdä vahtsid Mõtlõmi sis vähämbält üle- hoobis vinne keeli oppama. Oi, noorõ omma joba täv- aastal naksi juhendama nuuri võimaluisi. hommõñ, et mi tuud kommõt VanaVana pilt No kuul jäi iks populaarsõs veste vahtsõt muudu! Vahe- kotkit ja kodutütrit, seo olï mu Kae, täämbä om nii illus ärä ei unõda ja hennest säänt- edesi ja Rõugõhe tulti kuuli nii pääl om nii, et ku ma noorilõ elu kõgõ edimäne tüükotus. ilm, õkva tahat midägi vaht- ses narris ei tii, kiä õigõl aol kõnõlõs Setomaalt, Tartomaalt ku eski määndsegi mõttõ vällä käü, Arva, et käü vahepääl är ja sõt ette võtta! naarda ei mõista. Riia liinast. Täämbäne Rõugõ sõs nä tuud tetä ei taha. Tahtva kae lakja ilma kah, a sis tulõ NÕLVAKU KAIE härgütüs «Trehvämi Rõugõn!» õks tetä ummamuudu ja asju, jäl kodu tagasi. Taha iks uman Küsse HARJU ÜLLE Mehkamaalt peri Trehvämi Rõugõn! olõs ka tuudaigu häste pasnu. 1846. aastal luudi Rõugõn kihl- RUUSMAA ARTHUR, Pühendet J. Ossinovskile raamatut lukõ. Sõima palïu tahat ja vahet ei küsümä, kas esä taht praa- kunnakuul: 25 last naksi opma Vana-Võromaa muusõummõ Ainukõnõ hädä, et sinnä olõ, kas asja iist vai ilma, mitte dituisi vai keedetüisi kartult päävarahoitja olõkatussõga elotarõn. 1883. Perrevägivallast meeste turva-asutustõ tulõ midägi peräle ei jõvva. kohupiimä kõrvalõ. aastal sai valmis koolimaja, kon panda ka ütsikit naisi – noid, Mul om meelen üts lugu Esä olï edimält nigu puuga Rõugõ kuul om täämbädse Perämiidsil aastiil käü Eestin kel jõud kotun mehest üle uma esäga. Esä istõ meestega pähä saanu, silm tükke kah pääväni. üts kampaania, mille võinu käü, aga miis om opnu är naisi tiimajan, miä olï paarsada nigu niiskõs minemä. Kihlkunnakoolin opsõ kokku võtta nii: «Appi, naisi muudu sõimamisõ, mõnita- meetrit mii kotust, ja klaase Peräkõrd kobisi tooli päält poiskõsõ lugõma, kirota- pestäs!» Viil ei olõ ma kuulu, misõ ja hinge kallal jürämise. sisen olï konjakijuuk. Kiil pistü ja üteï, et tulõ õks esi ma, kerigulaulõ laulma, et: «Appi, mehi sõimatas ja Ütesõnaga: Eesti tulõ kolmõs olï joba tsipa pehmemb ku kodu ja kaes, mis noidõ kartul- rehkendämä ja saiva usu- mõnitõdas!», aga lootust om, jagada. muidu. dõga saa. oppust. Koolioppusõ kats et tulõ tuu kah. Mõni naanõ sõimas miist Imä hädälè kotun, et näet, Neli-viis joodikut ümbre- päämist alostalla olli kristlik Mõlõmba hüüdlausõ olõsi asja peräst, mõni ilmaasjanda. söögiaig varsti käen, aga herr ringi kitti kõik perrä, et mine eloviis ja esämaa-armastus. esihindäst õigõ, aga naisiga Mu imä sõimaú essä inämbüste kodu ei tulõ. Nii ma sõs lätsi jah, näil kahjus tuud kartuli- Päält 150 aastaga tagasi naati om asi jõudnu kavvõmbalõ, ilmaasjanda vai sõs väiksiide esäle perrä, nuur ja kõva ja probleemi ei olõ ja nimä jääse PILT OM PERI VANA-VÕROMAA koolin saksa kiilt oppama ja KULTUURIKUA MUUSÕUMIST turvakodudõni. viku iist. äkilidse ütlemisega, nigu ma viil istma. tetti tuud nii häste, et lõpõtaja Rõugõ kihlkunna kuulmeistre Meestele võinu sõski kah Inemisel om olõman sääne tuukõrd olli. Nii nimä sõs meist sinnä jäie saiva ilma vaivalda sisse Tarto 1872. aastal, kesken om Rõugõ kasvai üte turvakodu tetä, kon kaitsõmehhanism nigu mi- Esä vast uutsõ määnestki arutama, kas kartuld tulõ kiitä oppajidõ seminärri. keriguopõtaja Friedrich August näid kiäki ei sõima, kõtt om nestämine. Mehe eriti minestä päälekärätämist, aga ma tei vai praati. A sis tulï hädä: 1884. aastal Hollmann, perästine Tarto op- täüs, rahulik flöödimuusika ei mõista, aga näil aja paar tsipa tõisildõ. kässe vinnestäjä naada koolin pajidõ seminäri juht. mäng ja tugitoolin saat hääd pudelit valgõt tuusama asja är. Ma ütli, et imä saatsõ mu PULGA JAAN, talupoig . Uma Leht, urbõkuu 30. päiv 2017 3 ELO Ilmaparandaja opp pääliinan oppajas HARJU ÜLLE ainõt põhikooli lõpuni. sõna ’sääne’ ja ’määne’,» [email protected] Haroldi meelest piässi kuul muhelõs nuurmiis. Võro küle alt Kubijalt olõma säetü opilaisi perrä ja Võromaa elost om Harol- peri Lepä Harold (20) latsil piässi sääl olõma hää olla. dil hingen kõgõ inämb tuu, taht muuta maailma Tuus piät tegemä kuuntüüd nii et kõik tiidvä kõiki. Võrol parõmbas kotusõs ja latsõ esi, oppaja, vanõmba ku kävven saa tä iks mõnõ hää tiid, et tuus tulõ muuta ka umavalitsus. tutvaga kokko. Tälle miildüs latsi. Nii opp tä Tal´na «Tahassi minnä tüüle kuuli, ka tunnõ, et olõki-i egäle ülikoolin klassioppajas. miä om valla kõgõlõ vahtsõlõ poolõ kipõt. «Talinan om ja kon hääst oppajast luku pee- kõigil kõik aig kipõ ja palïo «Nigu üteldäs – mul om täs,» löüd nuurmiis. tegemist,» tunnistas tä. «Et missioonitunnõ,» sele- Parhilladsõ koolioppusõga mu jaos om väega tähtsä esi- täs Harold. «Saa esi kah tä väega rahul ei olõ. «Mi opi- hindä vaimlinõ tasakaal ja arru, et seo om tsipakõsõ kavan om väega palïo säänest, rahu, sis Talinan tulõ sakõst lihtsämeeline mõtõ. No miä olõ-i tähtsä ja õnnõ vaivas miil de ka tuu rahu, midä Võro- ma iks looda, et saa häste latsi,» ütles nuurmiis. «Tuust maa luudusõst lövvät.» opatõn muuta parõmbas tulõgi latsi koolistress ja vaivat Hindä kotsilõ ütles nuur- latsi tulõvikku ja ilosam- olõk.» miis, et om lihtsä inemine. bas mälestüst koolipõlvõ Haroldi meelest piässi Eesti «Mul ei olõ õnnõs palïo edimäidsist aastist.» haridusõn tähtsäs pidämä umma vaia,» ütles tä. «Ma olõ õnnõ- Et tä om umal kursusõl kiilt ja kultuuri, miä om timä lik, et olõ löüdnü hindäle üts katõst nuurmehest, tuu meelest imeline. «Terve ilm õigõ tii ja ala, mu ümbre Haroldit ei sekä – meele- muutus mugu inämb inglüse omma pere ja sõbra, mul peräne ammõt om timä jaos keele pääle, no ma ei taha, et PILT: MIKK KASK (FOTORAAT) om olnu illos latsõpõlv. päätähtsä. «Sakõst üteldäs, et mi kiil vällä koolõs,» põrotas tä. Lepä Harold taht minnä tüüle kuuli, kon hoitas nii latsi ku häid oppajit. Mis mullõ ei miildü: ilm är valigu tuud ammõtit, seo «Mu erialla opatas iks suurõst oppama vahtsõt muudu ja muuta ka latsi perädüsuurt nuti- om nätä!» ütles tä. om muutunu väega kuëas, ei tuu rahha sisse,» kõnõlõs luust eesti keelen, no tõõsõ ala niimuudu, et latsõ es tundnu orjust. Ku nä suurõs kasusõ, Harold lätú Taïnalõ opma inemise võlssva ja omma tä. «No ku ma väiku olli, omma joba palïo võõran keelen. koolistressi.» võinu iks latsõpõlvõst olla mee- joba gümnaasiummi. «Edimält vihadsõ. Tahassi, et inemii- sis üteï imä: «Ku tiit midägi Looda, et egä Eesti nuur saa Latsiga saa tä esi väega häste len ka liivakastin mängmist ja olï rassõ. Edimäidsil päivil hiitü sil olõssi veidemb murõt ja süämest, kül tulõ ka raha ja arru, et inglüse keelen om külh läbi. «Mullõ miildüs latsi man lumõmehe ehitämist, mitte õnnõ peris är, selle et olli harinu, et hätä. Mu elo om mu hindä kõik muu. Kõgõ tähtsämb rohkõmb teedüst, no umma näide perädü ausus,» seletäs uman telefonin «istmist». koolioppaja tiidvä tuud, määne luvva ja ma tii, mis saa, om, et su tüü sullõ hindäle imäkiilt tulõ hoita.» Harold. «Nä omma ehtsä ja mu- Kas naada tüüle kodokandin ma olõ,» ütles tä. Nüüt om et tuust jääsi õnnõ kõgõ miildüs. Targa sõna!» Et latsõ hää haridusõ saanu, heda, truksa ja kõgõlõ valla.» vai kongi muial, olõ-i Harold nuurmiis pääliina eloga är hari- parõmba mälestüse nii mul- Klassioppaja ammõt tä- tuus pidänü timä meelest olõma Midä tulõvanõ oppaja tsipa- viil otsustanu. Kooli lõpuni nu ja arvas, et inemise ei olõki lõ hindäle ku ka kõigilõ, kel- hendäs tuud, et 1.–3. klas- inämb rahha ja miisoppajit. kõsõ pelgäs, om tuu, et ütsjago om iks viil neli aastakka aigu. sääl väega tõistsugumadsõ ku lega ma kokko putu. Looda, sini saa opata kõkkõ, 4.–6. Harold kitt, et ülikuul val- latsist ei viisi mitte midägi «Looda tulla praktikalõ umma Võromaal. «No võro keelega et ütel ilosal pääväl saa ma klassin eesti kiilt, luudust mistas oppajit iks põâaligult tetä. «A ma olõ tuus valmis,» vanna kuuli (Võro Keskliina saa külh iks nalïa – mõni ei saa päält ummi opilaisi opada ja ja matõmaatikat ja viil ütte ette: «Väkev, et meid opatas muhelõs nuurmiis. «Ma tahassi kuul) ja mis edesi saa, eks tuu arru, midä tähendäse näütüses tukõ ka ummi latsi.»

Hällünätäl Karilatsin Põlva talorahvamuusõumin Puiga näütemängupäiv tõi vällä 10.–13. mahlakuul latsi mängurõõmu

Kelläaig HARJU ÜLLE lepü kokko. [email protected]

Mass 3 eurot. Äri tarkusõkivvega, tüütü Aigu kulus provvakõsõ ja kriuhkalid- 1,5 tunni. sõ vanamehe – 17. Puiga näütemängopääväl sai Võta üten toorõs muna. nätä kirivit tegeläisi. Seltskund Võrokeelitsit näütemängõ vähämbält mängiti kuus tükkü: Puiga 10 inemist. kooli «Tarkusõ kivi», Mõnistõ «Ilodu pardsipoig», Vilus- Kõlista 797 0310, tõ «Ütsindä kotoh», Harglõ 5801 8601 vai kirota «Tiatrin» ja Osola kooli kats [email protected]. tükkü – «Jussikõsõ 7 sõpra» www.polvatalurahvamuuseum.ee ja «Kardoka Polli». Latsi mängmist hindsi nii suurõ inemise (Allasõ Tiia, VÕRO INSTITUUT PAKK TÜÜD Tammiste Heli ja Liiva Jev- HERKSÄLE INEMISELE, KIÄ: genia) ku Puiga kooli 9. klassi Maro zovi Siiri (kübäräga bravuuri-daame) Harglõ kooli opilasõ. näütemängun «Tiatrin». om hää suhtlõja ja miiskunnatüütäjä, a mõist ka Kõgõ parõmbas valiti Osola Bondartšuki Stefan (tarkusõkivvega kauplõja Ants Puiga esisaisvalt tüüd tetä; trupi näütemäng «Kardoka kooli näütemängun «Tarkusõ kivi»). tund hinnäst kotun projektikirotamisõ ja Polli». -haldamisõ ilman; Kats parõmbat poiskõist mõist võro kiilt; olli Rahmani Henn (vanamiis tund Vana-Võromaa kultuuri; ja «Kardoka Polli» autor) ja saa tüüd tetä Võro liinan, Bondartšuki Stefan (tarkusõ- a om valmis peris pallo ka massinaga sõitma; kivvega kauplõja Ants, «Tar- om nõun korgharidusõga kultuuritüütäjä kusõ kivi»). miinimumpalgaga, minkalõ käü mano tüüga köüdetü Kats parõmbat tütrikku sõidukullõ kinnimasminõ; Maro zovi Siiri (bravuuri-daa- om valmis vidämä võrokeelidse laulupido me «Tiatrin») ja Rahmani Elo Uma Pido kõrraldust; (vanamutt, «Kardoka Polli»). saa tüüga pääle naata jo 24. mahlakuust (24.04.), a ku Eräpreemiä saiva Kõivu ka peris tuust pääväst saa-i, olõ-i hätä. Kirsika (Mõnistõ), Ermeli Oskar (Osola), Vaidre Sandra Kandidiirmisõs tulõ saata CV ja motivatsioonikiri ildampa (Mõnistõ), Rodima Marette 30. urbõkuul (30.03.2017) e-posti aadrõssi [email protected] pää- (Osola «Jussikese 7 sõpra»). le vai postiga Võro instituuti: Tartu 48, 65609 Võru. 9. klassi opilasõ anni vällä ka preemiä huvitavidõ rõividõ Teedüst saa mano Kuuba Raineri käest 5645 1444 vai iist (jälle pardsipoig Grigori [email protected] Karl Theodor), julgusõ iist (Bondartšuki Stefan), hää keele iist (Ermeli Oskar) ja kõgõ naïalidsõmba tegeläse HARJU ÜLLE PILDI avvohinna (Rahmani Henn). Osola kooli «Kardoka Polli» valiti Puiga näütemängupäävä kõgõ parõmbas tüküs. 4 Uma Leht, urbõkuu 30. päiv 2017 PERÄMÄNE KÜLG Tühi tunnõ om Kivigõ õkva aknõlõ Ma olli viie-kuv võnõ. Latsõpõlvõkangõlai- Sai keskkõrvapõlõti- si olï viil. Kreutzwaldi gu, kõrv haluç nii- ja Leegeni nuka pääl ALOPI ENE Meil olï koolin harilikult muudu, et pää unnaú elli Egon. Kalamiis. Karula khk nii, et oppaja tulli õkva vaihtpidämäldä. Mõnikõrd suvildõ käve peräst kellä kõlistõmist Papa es aja minno Abeli Ervin täl külän, Uma puulsada aastat tagasi klassi. Kell kõlisi ja mul es ütsä aigu magama sõs nä käve kuun Ta- käve ma Antsla keskkooli olõ inämp taganõmistiid. nigu harilikult, istsõ RUITLASÕ mula pääl kalal. Juussõ- kümnõndõn klassin. Mi Juusksõ klassi ussõ päält vanaimä üsän ja kai mi kõrra sõsaraga näile pidimi käümä koolivormin, pingiria vahelt perämise telekat. «Don Juan OLAVI, perrä. Abel käänè ümb- kurblinõ miis valgõ kraegõ tummõsinitse aknõ manu, tiidse, et sääl Taïnan». Nii hää re. Mõtli, et no nakkas vai pruuni kleidigõ. es olõ aknõl välimäst klaasi film olï, et halu väi- tä kokutama, pääd vä- Mul olï kats sõbrant- iin, sisemine olï valla. kumb. Kamprihais – kamprit ristämä, nigu õks... A ei, naaraç si, Ester ja Halja. Lasimi Karassi läbi aknõ vällä, panti vatiga kõrva, mis tuust, ja üteï Egonilõ, et kae, latsõ... nääri pidulõ minnä indäle aga suurõ klaasiklirinõgõ et tä es avida. Sõs olli viil Rinne Artur ja tetä ütesugutsõ kleidi, kirsi- – ma es tiiäki, et kooliva- Don Juan mullõ väega es Sapoþnini Vladimir. punatsõst mõsusammõtist, heaigu olï sinnä klaas ette miildügi. Olli küländ tark, Sõs olli Otsa Georgi matus- valgõ brodõriipits ilustõ pantu! et arvo saia, et tä naanõ om. sõ. Telekas virvenè ja vanaimä krae ümbre. Oppaja jõudsõ joba klas- Tõsõ paistu mullõ veidükese iksõ. Ma tiidse, et vanaimä olï Pidu pääl tulï meil sääne si ussõ pääle ja küüsse: ulli, et nä toda lihtsät asja timäga veidükese tutva. Ots krutskilinõ mõtõ, et tulõmi «Mis klirrin tuu olï?» läbi es näe. Pääle Florestino. käve suvildõ Võrol, üle Tamu- kõik pääle koolivahe aigu Kasõoru Toomas hõi- Timä sai arvo, mängse tuust la järve ujomisõ võistluisil. edimäsel pääväl noidõ gaú: «Kae, kos üts väikene huuïmada üten, olï tõõsõl Sõs olli Pärna Endel, Kibus- punat sidõ kleitegõ kuuli. poiskõsõtsura visaú õkva puul ekraani mu liitlanõ vai puu, Krjukov. Viidingu Ju- Mi pidimi tuukõrd inne kivigõ!» vähembält mu tasõmõga miis. han, Ua Toomas... Pikk nime- tunnõ ja vahõtunni aigu Oppaja käskse minnä ja Ma es saa kül arvo, mille nä kiri mullõ tähtsist inemiisist. kali dori pääl ringiratast tiä kinni püüdä. Viil kats suurõmba osa filmist laulva, a Õkva olï Kuusõ Lembitu. käümä, kiäki pääle kõrra- poissi lätsi suurõ robinagõ teno Florestinolõ-Ulfsakilõ olï Mul om sääne tunnõ, et ma pidäjä es tohe klassin olla. appi, aga nä tulli pia tagasi KOHA PRIIDU TSEHKENDÜS film hää kaia. saisagi hindä seen kuun umist Mul olï tuukõrd sääne ja ütli, et tuu tsura kattõ Lõppu es näeki, är vaiu. latsõpõlvõinemiisist. Ku nä rummal kommõ, et jõudsõ kohegi är. Hummogu heräsi üles. Inne ku kõik är omma lännü, olõ ma kuuli iks viimätsel minutil Ku jõudsõ peräle uman pido- sõbrantsi jalutasõ tähtsält tsõõ- Ma jõudsõ tõistõ tunni silmä valla tei, olï viil hirm, et tävveste ütsindä. Sääne andúak inne tunnõ. kleidin, sis näie, et mõlõmbõ rin, koolivormikleit sällän. joba ilustõ koolivormin. kõrvahalu om alalõ. Kumpsõ ja tühi tunnõ... Et mis ma no tii, käega kõrva, valu olï lännü. ku mul kõrv haltama nakkas? Uutmada külälise et viimäte ussõkell ei tüütä, ja edimält ei näe jo midägi. Täl Tädi üteï sis imäle: «Sa tiiät nakaú ussõ pääle kolkma. Tädi kulusi iks peris tükk aigu, ku kah, velel om pia tervehe elä- Mu esä juhtsõ mõnõ aasta lätú aknõ mano ja kopuç sinnä. ussõmulgu üles löüdse. Astõ miste vahtsõnõ müübli ostõt! Tossu Tilda pajatusõ tagasi jahisektsiooni ja ütel Iks ei kedägi. Pruuvsõva õgast sis küüki, hõigaú iks mitu Nä omma iks väiga rikkas Rehkendämise A vahtsõ päävä hummogu talvõpääväl olï täl asja Põlvahe aknõst sisse kah kaia, a kardina kõrda hõi ja hõi, a kiäki vasta nakanuva!» naarè tuu vanõmb oppaja nii, jahimajandihe. Imä lepse uma olliva õgal puul iih. es hõika. Äkki näivä nä, et kiäki lahk rõõm et vesi silmist tsilkõ, ja üteï, et sõsarõga kokko, et nä ommava Peräkõrd sai majalõ tsõõr Kai, et velenaasõl omma hoovi pääl puid. No uma veli Ütskõrd aastit tagasi olï kev- sattõ tävvelidselt läbi. Tä olï niikavva Orajõõl vele puul kü- pääle tettüs ja jõudsõva ussõ vahtsõ kardina küüki pantuva. tuu külh es olõ. Panniva sis väi käen ja kooliaasta lõpp küsünü, kas poiskõsõl koton läh, ku esä ummi asju aja. mano tagasi. Sis tulï joba Õkva vasta koritori ust heitü nii kipõstõ, ku pensionäri jala lähkün. Edimädsen klassin es lambit om. Olï kats lammast. Ilm olï illos ja imä sõsaraga hirm. Tädi märgoç, et peräkõrd peris är: ussõ vastah sainah viil võtva, maja mant minemä, olõ üts poiskõnõ kümne seen «Ku imä ost üte lamba mano, lätsi suurõ tii pääl auto päält omma mõlõmba kõrraga är olï põrmandust lakkõ korgõ külavaihõtii pääle tagasi. rehkendämist selges saanu. palïo sis lambit om?» küsse maaha, et kilomiitre jago uno koolnuva. suur piigli ja tädi esi sääl täv- Ku nä edesi kaiva, lätsivä Nuur koolipreili kaivaú oppaja. «Imä ei osta mitte majani jalaga kõndi. Imä arvaú, et säänest asja veh hiilgusõh hindäle vasta silmaluugi iks peräkõrd vallalõ umma suurt murõt vanõmbalõ üttegi lammast mano!» põroç Tii pääl tulõtiva naasõ miil- juhtus iks väiga harva. Ku no vahtmah. kah – vele maja olï järgmine! tüükaaslasõlõ, kes üteliidsi olï poiskõnõ vasta. de, ku illos iks nuurusaig olï, gaas olõ-õi tarrõ vallalõ päsnü. Hõigaú, a kedägi koskilt Kipõ käik olï seeh kooni vele internaadin kasvataja. Tuu- Oppaja üteï, et imä ei piäki kuis kuvvõlatsõlisõh perreh Ahovingu saa-õi ka olla, selle, vasta es hõigu. Magamistarõ majani. Es olõ näil aigu taadõ sama poiskõnõ tekù kah pääle ostma, taa om kõgõst rehkendä- kõik aig nalïa sai, ja võtiva et näil om keskküte. Äkki uss olï kinni ja sääl ussõ takah kah kaia. A ega nä väiga palïo tunnõ sääl ummi koolitükke. mine. A poiskõnõ es anna per- lauluviisigi üles. omma õdagu unõrohto võtnuva tulï õkva hirm pääle. juuskma es piäki. Maja olliva «Olõ no murrõlda, kül ma aúa rä: «Imä lambit mano ei osta!» Lummõ olï tuu talv palïo, ja makasõ kavvõmb? Sis praoç tädi edimält ust väi- tettü ütstõsõst paarikümne tälle selges tii. Nii et rehkendä- Pitsiç suu kõvva kinni ja säält üttegi hainatuusti lumõ alt Sis nägi tädi, et garaaþi uss ga vähä, et mitte surnus heitü- meetri taadõ ja üte ria pääl mine om sulaselge rõõm!» es tulõ mitte üts piuks. Seh välla es paistu ja silmä olliva om poikvillõ. Täl tul miilde, dä, ku perrerahvaga määne olï ütesugutsid majjo iks uma trüüste vanõmb oppaja. sullõ rehkendämise rõõmu! õkva pilukillõ – nii helkse lumi et garaaþist lätt uss küüki, ja halb lugu om iks juhtunugi. kümme tükkü. Veli velenaasõ- pääväle vasta. tä lätúki garaaþist köögiust Süä lätú kergembäs ku nägi, ga uutsõva jo ammuki ja laudki Peräkõrd jõudsõvagi naasõ otsma. et säng om tühi. Tä käve kõik olï ammu üles pant. Sanna man Juusksõ sis meeste manu ja tutva maja ussõ taadõ ja anniva Ku valgõst, helkväst pääväst tarõ läbi ja lätú läbi garaaþi KIVITI KADRI kuuluç: «Kas ti tiiäti kah, et ussõkellä. Ei kedägi. Imä arvaú, pimmehe ruumi minnä, sis tagasi vällä. Orava, Vahtsõliina khk Vanast küteti sanna mõnikõrd naasõ omma kõik jalgu vahelt mitmõ perre pääle. Mehe olli lahki?» joba sannan käünü ja võtsõva Poiskõsõ esä andsõ taalõ tuu Miä omma’ naidõ latsi nime’? Panõ’ tähe’ õigõhe järjekõrda! tarõ man õlut. Naisil olli latsõ jutu iist õigõ häste kõosõira. Latsilõ kah sannutõdu ja saiva esi Poiskõnõ lätú kavvõmbalõ ja Latsinuka toimõndaja: käräç söämetävvega: «Lahekõ Fastrõ Mariko, lõunõt visada ja mõskõ. tel 56 213 177 SIILA AUHG Ütel poiskõsõl nakaú ikäv vai p…ist p…eni, ma ei lausu ja timä lätú sanna aknõst kae- inämb sõnnagi!» Latsinuka tugõja: NAN TAIKA ma, midä naasõ sääl tegevä. LEHE LONNI Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp RIMA KASKI

PEPE TÄPSER

Vastusõ: LAARK PILUS

Sisask Puulpäävä,

sep, Karla Sipul, Joosep Joosep Sipul, Karla sep, 1. aprillil Mari Kikas, Peep Rät- Peep Kikas, Mari POOSEJ KASSIS kell 18.00

Liisa Haug, Ann Katai, Katai, Ann Haug, Liisa Joonist´ SAARÕ HIPP Sulbin Roosu talu vaba-ao keskusõn Võrokiilse multika', kildamängo' ja memoriini' latsilõ: wi.werro.ee/lastekas/

Kuuluda Viil kooni 31.03. saa Telli Uma Leht Võromaalt peri sõbralõ, valli uma lemmiklaulu tutvalõ vai sugulasõlõ! 2018. aasta Umalõ 6 kuud – 6 € 12 kuud – 12 € e-arve püsimakseleping 0.85 € Kuulutusõ saatkõ Pidolõ! Telli saa ExpressPostist: tellimine.ee [email protected] vai Kae ja vali: Vällämaalõ 12 kuud: Euruupahe 129€ Kavvõmbahe 143€ kõlistagõ www.umapido.ee Telli saa: ajakirjandus.ke.ee tel 78 22221 Ku tellitü leht olõ-i postkasti tulnu, andkõ teedä SAle Kultuurileht: «Vahtsõmbat Võromaalt!» [email protected], tel 6833 133 Vikerraadion egä neläpäävä kell 17.05!