Teisipäev, 31. detsember 2013 kandi rahva teabeleht

nr 91

Tsooru mõis, , , , , Savilöövi, ,

Külaleht taas kodudesse kultuuripärandi aasta

Eelmiste jõulude ajal jõudis tsoorulaste kodudesse 2013. aasta oli Eestis pühendatud kultuuripäran- viimane Külalehe number. Siis võtsime aja maha, et dile. Mööduval aastal otsiti vastuseid küsimustele - mõtiskleda, kuidas edasi minna. Aasta jooksul kuulis Mis on kultuuripärand, kellele see kuulub ja kuidas Külalehe toimetaja paljudelt lugejatelt, et Külalehte meid puudutab? Kultuuripärandi aasta kuulutati väl- siiski oodatakse. Ka toimetajal oli kodukandi rahvaga ja, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal palju uudiseid jagada ja nii ta uut lehte kirjutama ki- enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb ühiselt beleski. hoida – kultuuripärand on meie identiteedi osa ja Aasta tagasi kirjutasime esilehel jõulutundest ja uue alus. aasta soovidest. Jõulutunne ei kao ja on iga inimese Sel aastal keskenduti inimestele kultuuriruumis: hinges. Mida aeg edasi, seda varem hakatakse sellest kultuuripärandile kogukonna väärtushinnangutes ja rääkima. On ju eestlastel kaks kõige suuremat ootus- noortele. Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kui- aega – jaanipäev ja jõulud. Kuid päevad ja aastad po- das me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me se- le sarnased. da hoiame. 2013. aastal ei ehitud enam külakeskusesesse kaup- Kultuuripärandi hoidmisele tuleb mõelda enam kui luste juurde advendiajaks jõulupuud. Üheks põhju- aasta. Külalehes püüame edaspidi sellel teemal ini- seks võib lugeda, et selleks sobivat ilusat kuusepuud mestele rohkem tähelepanu suunata. metsast ei leitud. Kahanes ka inimeste rivi, kes selle eest hoolt kandsid. Päris ilma küla siiski tuledesärast Tsooru kolhoosi kontor kas kultuuripärand või ei jäänud. Tsooru rahvamaja õuele püstitati eelneva- õnnetus? test aastatest suurem igihaljas puu ning keskuse jõu- lutuled süüdati esimesel advendil teiselpool mõisa- parki. 30. novembril toimunud peoõhtul laulis süda- öösel Tsooru segaansambel kuusepuul tuled põlema. 2013. aastal ei täitunud ka külavanem Arvo Tamme soov kutsuda kesksuvel külakogukond kokku. Kuigi Tsooru kandis on külavanema liikumisele hoogu lü- katud juba kaheksa aastat, veereb see kuplilisel maas- tikul endiselt vaevaliset ülesmäge. Ka vallakeskuses on külavanemate teema üleval ainult jutuna. Nende toetamiseni pole veel jõutud. Sellepärast püüab iga Pilt J.M. Sverdlovi nimelise kolhoosi kontorist, mida hoitakse külavanem tegutseda nii nagu oskab. Eesti Arhitektuurimuuseumis. Küllaltki mustad mõtted vihmasel ja mustal jõulu- ajal! Kui aasta tagasi paukus sel ajal kõva pakane ja J. M. Sverdlovi nimelise kolhoosi kontorihoone tuul keerutas lumehangesid teise kohta, näitab täna- valmis 1976. aastal. Selle projekteeris noor edukas vune kraadiklaas akna taga kuut soojakraadi. arhitekt Toomas Rein, kes siinkandis projekteerinud Soovime, et uus aasta tuleb tunduvalt edukam. veel külje all endise Linda kolhoosi keskuse- Selleks on juba mitmeid tunnusmärke. hoone. Tänasel päeval on kunagine kolhoosi konto- rihoone muutunud kohalikule vanemale põlvkonnale Külalehe toimetus häbiplekiks. Paljud kohalikud noored aga võtnud en- dale kui teiseks koduks. Seda võib järeldada seina- maalingutest. Eriti suurelt ilutseb välisseinal kirjutis „Tsooru elu“ ja „Tõeline noortekeskus!“ Tsoorulased pole veel osanud ära kasutada kahte kõrvuti asetsevat ajaloolist vaatamisväärsust: mõisa ja kolhoosi ajastu Jõulud ja keskust. Kuidas suhtuvad praegusesse „tondilossi“ kauge- raamat Lepistu koolist mad inimesed? Nemad võtavad seda kui kultuuripä- randit ühest möödunud ajajärgust, mida peaks hoid- Lubadusi Tsooru kandi rahvast puudutavast järje- ma ja säilitama. Oleme sellest juba juttu teinud ka kordse raamatu ilmumisest on jagatud mitmeid. varasemas Külalehes. Ootusaega on edasi lükatud mitmetel põhjustel. Et Suve hakul sain üllatava telefonikõne. Helistajaks ühest mõttest kooruks välja käega katsutav asi, kulus oli ETV populaarne naissaatejuht Anu Välba. Eesti peaaegu kolm aastat. Jõuludeks toodi äsjavalminud Televisioon püüab uuendada ekraanigraafikat nõu- proovitrükk Võrumaale. kogudeaegsete arhitektuurinäidete näol ja Tsooru endine kolhoosikeskus on kirjas väga kõrgetaseme- lise arhitektuuri näitena. Anu Välba saatis Eesti Ar- hitektuurimuuseumist saadud vana foto, kus kontori- hoone pilti hoitakse kui mälestust niiöelda nõuko- gudeaegse tipparhitektuuri totaalsest pärlist. Hoonest õnnestus teha enam-vähem samast vaatenurgast täna- päevane pilt. Üpris kiirelt tuli tagsiside, et suure tõe- näosusega hakkab 2014. aastal teleekraani kaunis- tama Tsooru kolhoosi kontorihoone pilt.

Mälestusteraamatule „100 aastat Luhametsa küla Võrumaal“ on valmis saanud järg „100 aastat Lepistu koolimaja Võrumaal“. Raamatu koostajate üks abilistest Rene Toom (vasakul) tõi 530 leheküljest koosneva proovitrükise Võrumaale, et koos raamatu koostaja Kalle Nurgaga sellele viimane lihv anda. Pilt on tehtud 25. detsembril Lepistu talu jõulukuuse juures. Foto: Marje Toom Eesti Televisiooni pearežisöör Rene Vilbre (keskel) koos Kristjan Jaak Nuudi ja Triin Tensoga Tsooru kolhoosi Peagi lugejateni jõudva raamatu väärtust tõstab kontorihoonest pilti tegemas. Pilt on tehtud 28. juunil 2013. teadmine, et seda on kokku pandud ennastohverda- Foto: Kalle Nurk valt. Ütleb ju vanasõnagi, et ühe õnnetus on teise õnn. Nimelt kukkus suvel raamatu koostaja Peeter 28. juunil oligi kohal Eesti Televisiooni pearežisöör Lasting nii õnnetult, et murdis õlevarreluu ja kaks Rene Vilbre oma meeskonnaga. Pärast pool tundi selgroolüli. Läbi teinud raske operatsiooni, ajas ta väldanud pildistamiseks õige koha valikut ja hoone end juba nädala pärast jalgadele ja jätkas raamatu fotoobjektiivi saamist tunnistas filmirežisöör Vilbre kirjutamist. Kuna ta muid töid suvekodus Puiestiku teelauas istudes, et ega ta siia Võrumaa kaugesse talus enam teha ei saanud, mööduski suve viimane nurka sõitmist Anu Välba kõige paremaks mõtteks ei pool ainult raamatule mõeldes. Aastavahetuseks on pidanud. Siin olles oli ta aga hoopis teist meelt. Tele- esmatrükk tagasi Tallinnas tema talvekorteris laual, visiooni ekraanigraafikale pilte tehes oli ta teinud ju- et saada lõplik heakskiit ja siis trükikotta. ba paarkümnes kohas ülesvõtteid. Tsooru tundus Viimane aeg on ka endast märku anda raamatu neist olevat kõige õnnestunum. tellijatel. Kuna lisaks materjali kokkupanemisele Anu Välba vabandas, et ei saanud isiklikult kohale peavad koostajad trükikulud suurema osa tasuma sõita ning saatis koostöö tänutäheks kommikarbi. omast taskust, on trükitiraaž väike ning tõenäoliselt Kui kõik see lugu veelkord läbi lugeda, sügavuti kõigile hilisemalt ärkajatele ei jätku. Nii nagu Luha- mõelda ... Kas on kõige õigem rääkida: metsa raamat, et jõua ka mälestused Lepistu koolist „Kontorihoone tuleks maha lõhkuda!“, „Hoonele poeletile. Neid jagab ainult üks raamatu koostajatest tuleks pomm alla panna!“ ja nii edasi. Nii rääkides – Kalle Nurk. Raamatu esitlus on planeeritud Vaba- püüame pead jaanalinnu kombel liiva alla peita. riigi aastapäevale. Tsooru kolhoosi endine kontor on seotud juba Kalle Nurk niipaljude kuulsustega, mille üle teised võivad vaid „100 aastat Lepistu koolimaja Võrumaal“ kadedust tunda. üks koostajatest Kalle Nurk Volikogus seitse uut liiget pääsemiseks ei piisa ainult endale häälte kogumisest. Siin etendab osa ka meeskonnamäng. Kõige paremi- ni sai sellega hakkama IRL, kes hõivas volikogus 13- Nelja aastaga on Tsooru valimispiirkonnas valijate st seitse kohta, millega sai ühtlasi ainuõiguse määrata arv kahanenud 28 liikme võrra. Seega jätkub siin iga- endale sobiv volikogu esimees ja vallavanem. Nii aastane elanikkonna vähenemise tendents. Muret te- ongi Antsla valda juba kuu aega juhtinud uus kitab ka see, et ainult pooled neist otsustasid valimas vallavanem Merike Prätz. Volikogu juhtimist aga käia. Nii lasti 20. oktoobril toimunud kohalikel voli- jätkab Kurmet Müürsepp. Võrreldes eksvallavanema kogu valimistel Tsooru valimisjaoskonnas kasti 218 ja uue vallavanema häälte saaki tsoorulaste hulgas, valimissedelit. Tagasihoidlik 50,11 osalusprotsent oli siis Merike Prätz sai 13 ja Tiit Tõnts 17 häält. ometi suurem, kui teistes Antsla valla valimisjaos- Volikogu on valla kõrgeim juhtimisorgan. Valla- kondades. valitsus aga täidesaatev organ, kes täidab volikogu Mille poolest erines tänavune valimiskampaania otsuseid ja tegeleb igapäevaste küsimustega. Ka teistest? Kahe suurema valimispartei vahele poetas vallavalitsuses võetakse vastu otsuseid, milleks on ennast ka kolmas. Kõik neist leidsid enda ridadesse volikogu kinnitanud viieliikmelise vallavalitsuse: tsoorulaste esindajaid – Erakond Isamaa ja Res Publi- vallavanem Merike Prätz, arenguspetsialist Kalev ca Liit Maiu Pärna, Arvo Tamme ja Alvar Paali, Va- Joab, pearaamatupidaja Eve Sikk ja ettevõtja Lehar limisliit Ühisjõud Jarek Jõela, Lea Jõevere, Rainer Neve. Kuna vallavalitsus on välja kuulutanud kon- Hillaku ja Peeter Sprengi ning Valimisliit Me Elame kursi abivallavanema leidmiseks, on valitsuses viies Siin Kalle Nurga, Kerli Koobaku, Ly Raudsepa ja koht täitmata. Volikogu liikmete ümberasumine val- Eve Meitsare. Nii nagu arvata võis, jagunesid väike- lavalitsuse koosseisu tõi volikogusse asendusliik- ses valimisringkonnas kandidaatide vahel hääled laia- med: Merike Prätzi asemele tuli Kaire Uiboleht ja li ja volikokku pääsemiseks olid lootused õrnväike- Lehar Neve asemele Ly Kalmet. Seega on volikogu sed. koosseisus seitse uut liiget. Eelnimetatud kandidaatidest sai kodupiirkonnast Veel aasta lõpus võttis volikogu vastu muudatused kõige enim hääli Jarek (31), Kalle (24) ja Lea (16). juhtimisstruktuuris, kaotades ära ühe sotsiaaltöötaja-, Edukamad teistest valimiskastidest hääli juurde nop- projektijuhi- ja arhivaari koha. pima olid: Kalle (16), Lea (14) ja Maiu (14). Väljas- Kinnitatud on ka alaliselt tegutsevad komisjonid. poolt meie piirkonda Rimmi külas elav Lehar Neve Seega saab uuel aastal alustada valla juhtimist täie kasvatab igal valimisperioodil poolehoidu. Tänavus- hooga ning igas Külalehes saab olema nurgake tel valimistel kogusid nad Tsooru rahvalt, meie esi- volikogu tegevusest. number Jarek Jõelaga, sama palju hääli. Erakonna ja valimisliitude vahel jagunesid tsoo- Kalle Nurk rulaste toetushääled üpris võrdselt: IRL (82), Me Volikogu liige Elame Siin (78) ja Ühisjõud (76). Vallavolikokku

2013. aasta kohalikel valimistel pääsesid Antsla vallavolikokku Peeter Lemats (vasakult), Kadri Hillak, Lehar Neve, Üllar Salumets, Janika Tõntsel, Merike Prätz, Kurmet Müürsepp, Rando Treimuth, Jaanus Kala, Kaia Pruuli, Heinar Kool, Tiit Tõnts ja Kalle Nurk. Uus vallavanem on tunnistanud, et hetkel on varem

Antsla vallavanem valmismõeldud tegevusplaani pidanud töö käigus Merike Prätz muutma. Sisseelamiseks ja keskendumiseks on aega napilt. Liiga palju on lahtisi küsimusi, mis vaja eel- kõige ära lahendada: uuest aastast peaks kooliõpilaste ring lühemaks muutuma, kultuuri- ja spordielu kogu vallas kulgema koordineeritult. Väga keeruline on al- gul rahvale midagi lubada. Elutähtsaid asju on niivõrd palju, et korraga kõike nagunii ei suuda lahendada. Peame lihtsalt tõele näkku vaatama. Seepärast palubki ta vallakodanikel olla kannatlikud ning mõistvad. Kogu vallas peab muutuma mõtlemi- ne. Näiteks võivad inimesed üheskoos võsast puhtaks teha vallateede ääred. Samas püüab ta jõuda igale poole, tutvuda olukorra- ga, enne kui otsuse langetab. Tööst vabal ajal lööb ta kaasa Linda naisrahvatantsurühmas, laulab ansamblis Helise ja osaleb vallasisestel spordivõistlustel. Kooli- ajal oli ta tubli kabetaja ning soovib, et vallas ka Vallavanem Merike Prätz spordivõistlusel „Paras paar“ topispalli tõukamas. Pilt on tehtud 28. detsembril 2013. kabe- ja malemängud au sisse tõuseksid. Vallavanem lubab, et ei pane pahaks inimeste otse- Foto: Kalle Nurk kohesust. Tore on kuulda, mida inimesed mõtlevad Merike Prätz on sündinud 1971. aastal juulikuus ning mida nad soovivad näha. Seepärast on kavas Viljandimaal Sürgaveres. Lõpetanud Eesti Maaüli- asutada isegi väitlusklubi, kus saaks paljusid asju aru- kooli ning elab praegu Antslas. Rahva poolt saadud tada ja selgeks rääkida. mandaati võtab ta tõsiselt. Olles mõned kuud valla- vanema toolil istunud, on ta jõudnd juba mitmel kor- Vallavanemaga vestles ral külastada Tsooru kanti. Ta on osalenud kahel Kalle Nurk Tsooru mälumängur 2014 etapil ja külastanud väike- laste jõulupidu.

Sületäis lilli emale, kotitäis kohustusi isale, 2013. aastal läksid säravaid silmi titadele! manalateele Õnnitleme ! Elust jäljetult ükski ei lähe, ikka midagi järele jääb. Keril Keerov sealpoolsuse säraval tähel oma maapealseid jälgi ta näeb ... 27. juuni 2013 (V. Osila)

Õie Tamm 19.06.1928 – 09.01.2013 Teade Toivo Talja 15.01.1931 – 26.02.2013 Andrei talja 17.03.1933 – 09.05.2013 Tsooru kandi pensioni ikka jõudnud kodanikele Anni Liibert 08.04.1940 – 16.06.2013 mõeldud valla 2014. aasta kalender on võimalik Arnold Püvi 06.10.1934 – 21.08.2013 kätte saada Tsooru raamatukogust või -rahvamajast. Henn Ploom 27.08.1955 – 15.09.2013

Tsooru kandi rahva teabeleht Väljaandja: MTÜ Tsooru Koidukiired Toimetaja Kalle Nurk tel: 5193 0084 Kuulutused ja kaastööd: [email protected] Külaleht Internetis: tsoorukant.planet.ee