JUUNI 2018 ILMUB KORD KUUS NR 6 (7)

Tänavune Järvamaa laulu- ja tantsupidu «Oleks minu olemine» oli kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks ja on kantud ka EV100 ürituste kavasse. Pidu jutustas metsast ja puudest, iseot- sustamise ja -tegemise võimalustest. Esimest korda oli peorongkäigus vaid kolm valda, Järva vallast tegi kaasa koguni 55 kollektiivi. Imavere tantsujuht Inga Väli oli peol kolme tantsurüh- maga, suurt rolli kandis koerulane Uno Aan. Valla lipu tõi Paide vallimäele volikogu esimees Jü- ri Ellram ja valla silti kandis Järva-Jaani–Kareda piirkonna juht Uku Talvik. 0-pilet hoiab kokku nii reisijate kui ka valla raha

ARNIKA TEGELMANN leb bussijuhile peatuse, kuhu ta paistev. Omavalitsused tellivad käia, siis nad pigem pikendavad bussiga saavad reisijad hommi- Rakkesse sealt kell 9.27 välju- sõita tahab, ja seejärel valideerib läbi JÜTK-i ka õpilasliine. Nen- liini, et saada parem täituvus. kul Tallinna ja õhtul tagasi. Kui vale Tartu bussile, ja Rakkest Alates 1. juulist saab Järva kaardi. Meile on vaja liinivõrgu des maakondades, kus õpilas- „Kui Järva maakonnaliin käib panna käima buss Aravetelt Aeg- Koeru kell 9.35. „See liin on maakonna bussiliindel tasuta tarbeks teada, kust kuhu inime- te veoks on sõlmitud lepingud näiteks Paidest Tapani, siis keh- viitu, et inimesi rongile viia, on 0-piletiga, vaatame, kuidas see sõita. „See oli meie üldkoosole- sed sõidavad, et sõidunõudlust omavalitsuste ja vedajate vahel, tib ka 0-pilet Tapani. Või kui suur tõenäosus, et pikaotsaliin kasutust leiab. Selle bussiga ku ettepanek maanteeametile ja kaardistada. Palju on peatusi, ei rakendu tasuta sõit. Küll aga Põltsamaani, siis ka Jõgeva maa- ei saa enam piisavalt reisijaid ja pääseb ka Koeru tervisekes- see ka kinnitati,“ ütles Järvamaa kus kuude kaupa ei tule inimesi rakendub 0-pilet Järvamaal, kus konnas kehtib 0-pilet ja erisust võib lõpetada ning Koerust enam kusesse ja õhtul saab Rakkesse Ühistranspordi Keskuse (JÜTK) peale. Maakonnaliinide puhul õpilasliine sõidavad valdavalt pole. Aga Tapa ja Paide vahet otse Tallinna ei saagi. Kõik as- tagasi.“ Mure on Rakkest 7.40 tegevdirektor Harri Lepamets. kehtib põhimõte, et kui on pea- avalikud liinid ja omavalitsused, sõitev kaugliin on tasuline ja kui jad on omavahel seotud,“ tõdes Tartu poole väljuvale rongile „0-pilet kehtib kõigile sõltumata tus, siis on ka bussil ette nähtud kes seni maksid osa kulust kinni, reisija sõidab näiteks Rakkest Lepamets, kelle sõnul võime il- jõudmisega. „Sel ajal on meie sellest, kas ta on õpilane, pensio- seal vajadusel peatuda. Kaug- hoiavad nüüd selle raha (180 000 Koeru, tuleb tal pileti eest maks- ma jääda Peterburi–Pärnu või bussid Rakkes seotud õpilas- när või tööealine.“ liinide puhul see kaugeltki nii eurot) kokku.“ ta, kui Lääne-Virumaa 0-piletit Rakvere–Pärnu kaugliinist, kui liinide ja tööliste veoga Koeru Selleks, et bussiga tasuta sõita, ei ole. Liine me sulgenud pole, Maakonnaliine sõidavad kaks ei kehtesta,“ selgitas ta. seni kaugliiniga sõitnud inime- poole. „Otsime koos Põhja-Eesti tuleb osta sõidukaart. „Neid meil pigem oleme muutnud graafi - koostööpartnerit, Atko Liinid JÜTK-i teenindada on 1,45 sed hakkavad Tapa ja Paide vahet Ühistranspordikeskusega la- veel pole, sest ootame maantee- kuid.“ OÜ ja AS GoBus. Kui maan- miljonit liinikilomeetrit aastas. sõitma tasuta liiniga. hendust,“ ütles Lepamets. ameti otsust ja siis hakkab meie Lepamets tuletas meelde, et teeamet Järvamaal tasuta sõidu Liine planeerides tuleb emotsioo- Lisaks tasuta bussisõidule 1. märtsist pikendas JÜTK piletimüügiseadmete operaator JÜTK oli vabariigis esimene kehtestab, siis nende liinidel on nide asemel vaadata laiemat pilti. andis Lepamets veel teada, et liini nr 40, millega Albu kandi AS Ridango sõidukaartidega omataoline. „Meie eesmärk oli, Lepametsa sõnul sõit tasuta. Lepamets tõi näiteks enne kella suvel hakkab kahel päeval näda- rahvas pääseb Aravetele. „Olen tegelema. See on sõitjale ühe- et kogu raha – omavalitsuste Ta selgitas veel, et maakonna 7 Koerust Tallinna väljuva bussi, las, kolmapäeval ja reedel, sõit- bussijuhtidelt saanud positiivset kordne ost ja maksab paar eurot, osalus, piletitulu ja riigi toetus liinivõrk ei pea lõppema maa- mis alustab Arukülast, sõidab ma Järva maakonnaliin Koeru tagasisidet – iga päev kasutab sõidukaarte saab osta bussist,“ – käiks läbi ühistranspordikes- konna piiriga – kui piiri taga on läbi Koeru, Järva-Jaani, Roosna- ja Rakke vahet, mis väljub Koe- seda võimalust kolm kuni viis kinnitas Lepa mets. „Reisija üt- kuse, et pilt oleks selge ja läbi- tõmbekeskus, kus rahvas tahab Alliku, Ahula ja Aravete. „Selle rust kell 9.05, et viia inimesed inimest,“ ütles Lepamets. 2 JUUNI 2018 Toimub koerte ja Volikogus • Järva vallavolikogu kehtes- tas valla raieloa andmise tingi- kasside vaktsineerimine mused ja korra. • Esimesel lugemisel olid Vastavalt kehtivale seadusand- parvo, adenoviirus, paragripp, Järva valla heakorraeeskiri ja lusele tuleb endiselt k õ i k koerad leptospiroos, marutaud), kassi- Järva valla jäätmekava aastateks ja kassid vaktsineerida marutaudi le (kalitsi viirus, rinotrahheiit, 2018-2023. vastu. Koeri ja kasse vaktsineeri- katk, marutaud), siis palun öelge • Kinnitati Järva valla jäätme- takse marutaudi vastu alates kol- veterinaararstile vahetult enne valdajate registri põhimäärus. me kuu vanusest. Kordusvaktsi- süstimist. (Kompleksvaktsiin • Volikogu kinnitas Järva neerimine iga 24 kuu järel. on tasuline, 15 eurot). Komp- Vallavalitsuse hallatava asu- Kogunemispunktis vaktsinee- leksvaktsiini puhul on vaktsi- tuse põhimääruse, struktuuri rimise transporditasu 3 eurot, neerimiste vahe 12 kuud. Palun ja koosseisu ning arenguka- vaktsineerimine tasuta. Enda võtke kaasa loomade registreeri- va kinnitamise ja muutmise ja teiste loomade turvalisuse hu- mistunnistused või eelmise aasta korra. vides peab koer olema kindla vaktsineerimise tõend (seal on • Muudeti Järva Vallavoliko- rihma otsas (soovitavalt suukor- märgitud ka järgmise vaktsinee- gu poolt jaanuaris kinnitatud viga), kassid puuris või korvis. rimise aeg). Palun kontrollige, määrust nr 4 „Sotsiaalhoole- Kui keegi soovib oma koerale millal on teie looma vaja uuesti kandelise abi andmise kord“, kompleksvaktsiini (koerte katk, vaktsineerida. kuhu lisati punkt puuetega inimeste eluaseme füüsilisest kohandamisest, sest on võ- Laupäeval 16. juunil Teisipäeval 19. juunil malik hakata sellist teenust pakkuma ja seda toetab riik. Toetuse maksimaalne osakaal 13.00 Järva-Jaani 17.10 Albu vana töökoja Vallasekretär Karin Tenisson-Alev ja avalike suhete peaspetsialist Maarja Kauge tee- keskväljakul juures on 85% abikõlblike kulude 13.30 Karinu külaseltsi 17.25 Järva-Madise maksumusest. Puuetega ini- vad kokkuvõtteid volinike vallasümboolika eelistustest. meste eluaseme füüsilise ko- maja juures 17.45 Kaalepi kaupluse handamise teenuse eesmärk riomand otsustuskorras, sest spordikomisjoni liikmed Ants 14.10 Koeru kiriku parklas parklas on tagada puuetega inimestele korteri müügiks korraldatud Välimäe ja Andres Gorbõljov 14.35 Vao vana kpl 18.05 Ahula kaupluse paremad elamis-, õppimis- ja avalik kirjalik enampakkumine esitasid avalduse sooviga va- 15.15 Müüsleri (Peetri teerist) parklas töötamistingimused. nurjus, kuna tähtajaks pakku- bastada neid komisjoni liikme 15.35 Peetri kauplus 18.30 Aravete kaupluse Teenuse saajad saavad toe- misi ei esitatud. kohalt, ja tegi ettepaneku ni- 16.15 Kareda bussipeatus parklas tust eluruumi liikuvusega seo- • Abivallavanem Tiina Oras- metada uuteks liikmeteks Eva 16.35 Esna bussipeatus 19.00 Ambla kiriku parklas tud toimingute parandamiseks, te selgitas, et hetkel on Järva Linno ja Anneli Siimussaar. 17.05 Vodja bussipeatus 19.30 Käravete kaupluse sealhulgas eluruumi sissepääsu, vallas seitse erinevat huviha- Volinikud nõustusid. 17.25 Viisu kauplus parklas hoone välisukse ja eluruumi va- riduse ja huvitegevuse kava, • Volikogu liikmetel oli au 17.50 Roosna-Alliku valla- 20.00 Albu rahvamaja helise käigutee, hoone ja selle mis on koostatud ühinenud öelda viimane sõna valla süm- maja parklas - Ojaküla territooriumile sissepääsu või valdade poolt ja esitatud Eesti boolikakonkursi tööde hin- 18.30 Valasti külamaja piirde kohandamiseks, samuti Noorsootöö Keskusele. Mõist- damisel ja valida välja parim. Piirkonna volitatud veterinaararst Jüri Kommusaar Info tel 514 3630 hügieeni- ja köögitoimingute lik oleks ühendada seitse kava Hääletamistulemusena võitis parandamiseks. Sotsiaalkomis- üheks Järva valla kavaks, et ülekaalukalt 41 poolthäälega (väljakuulutatud aegadel ei saa kõnedele vastata) joni esimees Rünno Lass oli se- huvihariduse ja huvitegevuse Häkri (autorid Ahto Härm ja da meelt, et toetus on vajalik, 2018/2019. hooajal oleks tege- Alar Kriisa, preemia 2000 eu- et kõrvalabi vajavad inimesed vused tagatud ühtse kava alusel. rot), Siker kavand Ristik jäi 19 saaksid jääda oma keskkonda Küsimuste operatiivse lahenda- poolthäälega teiseks ja Siker ja ei vajaks kallimaid sotsiaal- mise tagamiseks on otstarbekas kavand Tamm (mõlema au- teenuseid. anda vallavalitsusele volitused tor Liina Kald, preemiad 750 • Volikogu kiits heaks Järva noorsootöövaldkonnast tule- ja 250 eurot) 17 poolthäälega vallavalitsuse hallatavate asu- nevate kohalikule omavalit- kolmandaks. Tapaga. Ambla ja Käravete tuste töötasustamise alused. susüksusele pandud küsimuste • Vello Teor andis voliko- inimestele on oluline tõmbe- • Kehtestati Järva valla fi - lahendamiseks. Volinikud olid gu ja vallavalitsuse liikme- keskus Tapa. Allkirju koguti nantsjuhtimise kord. sellega nõus. tele edasi informatsiooni, et kuni 28. maini, pärast seda • Otsustati ühele vallako- • Komisjoni esimees Priit Ambla ja Käravete piirkonnad rahvakoosolekud korraldatak- danikule võõrandada korte- Seire selgitas, et kultuuri- ja soovivad liituda naabervalla se Amblas ja Käravetel juunis. Kogemusnõustamine – mis see on ja kes seda vajab

OLGA METS hetkel olen. Tuleb panna tä- taasleidmisel. Koos uuritakse ritseva väärtustamise; Kogemusnõustaja hele, kas olen iseendale sõber sinu • leppimise ja rahulolu. või hoopiski ... Iseendaga rahu • vajadusi ja võimalusi; Niisiis. Kui sul on kaduma Meie – inimesed – elame tegemine toimubki läbi koge- • enesemotivatsiooni või- läinud uskumine iseendasse oma elu igaüks omal viisil. mise: koged rahulolematust, mestamist; ja teistesse, oled ükskõikne Ometigi oleme loodud väga uurid välja selle põhjuse, püs- • koostatakse tegevusplaan; või üksildane, sul ei ole enam sarnasteks. Meil kõigil on ole- titad eesmärgi ning tegutsed, • harjutatakse. sooje suhteid lähedastega, oled mas tunded, mõtted ja teod. On et saavutada rahulolu pakkuv Kõige selle juures jäävad väsinud ja rahulolematu, tööl oluline olla heas läbisaamises olukord. Head läbisaamist ise- olulisimateks inimese enese ei laabu, sa ei suuda leppida oma tunnete, mõtete ning te- endaga võid õppida – harjuta- vastutus ja tema enese valikud eluga, mida elad praegu, siis gudega – sellises vajaduses ei da iseseisvalt, kui omad väga ning tema tahe tuua oma ellu on sul võimalus tulla Koeru tule kindlasti kahelda. tugevat tahet ning sul on välja arenguid, mis tagavad lõpuks Esmatasandi Tervisekeskusse Kuidas on see võimalik? arendatud enesedistsipliin. • eneseteostuse; kogemusnõustaja juurde. Koh- Tuleb alustada algusest: mär- Lisaks on võimalus tulla • soojad suhted lähedastega; tumisaja saab kokku leppida gata ja ära tunda, missuguse nõustaja juurde, kes on toeks • hästilaabuvad töösuhted; Koeru ETTK registratuuri te- tunde meelevallas ma antud sinu enese sisemise ressursi • inimese iseenese ja ümb- lefonil 385 4363. JUUNI 2018 3 Kaunite kodude omanikel ideid jagub JÄRVAMAA Järva vallavalitsuse keskkonna peaspetsialist Triin Tõnisson kaa- MAAKAITSEPÄEV sas piirkonnajuhid ja koos käidi mai keskel läbi need majapidami- KÄRUS 23. juunil sed, mis jäid sel aastal Järva valla seitsmes piirkonnas silma kodu- ümbruse korrastamisega. Igast 12.00 Maakaitsepäeva algus Käru kooli ees piirkonnast valiti välja parim. Triin Tõnisson ütles, et mit- ja staadionil te silma, vaid pigem kõrva jäi 12.30–13.00 demoesinemised mitme kauni kodu juures see, 13.00–14.00 Järvamaa kaunimate kodude tiitlite et pererahval jagus ideid, kuidas üleandmine jätkata. „Öeldi, et meil pole kõik Orienteeruvalt kell 14.00 Kaitseliidu Järva maleva veel kaugeltki valmis, plaanitud on teha veel ja veel,“ lausus ta. pidulik jalutuskäik, võidutule üleandmine Sama kinnitas ka Albu-Ambla piirkonna juht Kuldar Tammik. VÕIDUTULE TEEKOND JÄRVA VALLAS „Kui Kõrgekase talus Ahula külas 15.45 Järva-Peetri kirikaias on korda tehtud vanem maja ja se- Toivo Tammik 16.15 Koeru ausambapargis da ümbritsev aed alati hooldatud, 17.10 Päinurme Rahvamaja ees siis Aravete alevikus asuv Lauri 18.00 Imavere Rahvamaja ees ja Kris Alliksaare elamu ümbrus tetud maatükkidega ja nimetas 19.00 Järva-Jaani Vabadussõja ausamba juures võlus põneva maakivikasutusega, kogu maaüksuse Innoks oma isa „Kodu kauniks“ objektid Järva vallas 2018 kuigi tagaaed on veel poolik ja sünnitalu Innu järgi. Mõisaaega 1) Ahula küla, Kõrgekase, Ülo ja Sirje Kõrge 19.45 Järva-Madise kirikaias pikk tee on veel minna,“ lausus ta. ei meenuta siin enam miski pea- 2) Aravete alevik, Piibe mnt 15, Lauri ja Kris Alliksaar 20.30 Aravete Kangrumäel Järva-Jaani–Kareda piirkon- le mõne väga vana puu ja mõisa- 3) Järva-Jaani alev, Pikk 17, Hannes ja Ülle Bergman Kell 10 Koeru teeninduskeskuse ees Andres Teppanile na juht Uku Talvik ütles, et Jär- hoone ühe nurga varemete. Aga 4) Köisi küla, Lohu, Enok Lohk mälestuspingi avamine va-Jaanis torkas sel aastal silma siin jagub rohelust ja avarust. 5) Rõhu küla, Männi kinnistu, Marko ja Maarja Mänd Hannes ja Ülle Bergmanni ko- Krundil asunud ainsast hoo- 6) Huuksi küla, Inno, Toivo Tammik duaed. „Kompaktne, väike, lihtne nest, nõukogude ajal ehitatud 7) Imavere küla, Kamseni tee 1, Herko ja Katrin Sepp ja korras,“ iseloomustas Talvik mesilakuurist sai poole aastaga nende alevi sees asuvat koduae- pisike hubane elumaja. Huuksi Riigihalduse ministri annetatav rahvusvärvides vimpel antakse Raske ja sügava da. „Krunt on väike, tarbeaed on mõisapargi kõige tuntum hoo- autasustatule üle vastavas maakonnas, vallas või linnas toimu- kõrghaljastuse ehk elupuudest ne on aga Toivo projekteeritud val avalikul pidulikul üritusel. Autasustamisüritus korraldatakse vaheseinaga eraldatud.“ müürimaja (kunagisest mõisa soovitatavalt võidupüha või taasiseseisvumispäeva paiku. puudega laste hoid Koigi piirkond esitas tunnus- jääkeldrist oli alles jäänud üks tamiseks Huuksi külas vanas, sein, mille ümber järk-järgult Teenuse tutvustus Kuidas teenusele saada? 20 hektari suuruses mõisapargis maja kerkiski), mis kuulutati (muide, tõrud korjas ta koos ning maakonna kaunima ja pa- ja eesmärk Teenusele saamiseks esitab asuva Inno maaüksuse, mille pe- mullusel aasta puitehitise kon- pojaga oma pargist ja kasva- remini heakorrastatud objekti Raske ja sügava puudega lapsevanem avalduse sisse- remees on arhitekt Toivo Tam- kursil rahva lemmikuks. tas neist taimed), mis jookseb eriauhind antakse üle Järvamaa laste hoid on tugiteenus, mille kirjutusjärgsele kohalikule mik. Mõisapargi omanikuks sai Kevadpühade ajal istutas kaarega vastu vanale, krundi omavalitsuste liidu juhatuse esi- eesmärk on toetada lapsevane- omavalitsusele või MTÜ-le Toivo 17 aastat tagasi, liitis selle Tammikute pere koos sõpradega lõunapoolses küljes kasvanud mehe poolt võidupüha ja maa- ma töötamist, õppimist ja puh- Me Hoolime Sinust. Kontakt- kunagi esivanematele kuulunud talgu korras krundi piirile sajast tammealleele. kaitsepäeva tähistamise üritusel keaega. Sihtgrupp on raske ja andmed: MTÜ Me Hoolime ning siis tagastatud ja tagasi os- istikust koosneva tammeallee Mastivimplid ja tänukirjad 23. juunil Kärus. sügava puudega 0-17aastased Sinust, Tallinna tn 49, Paide, (k.a) lapsed. Teenust osutatak- lastehoid tel 5374 1003, me- se: päeval, peale koolipäeva [email protected]. lõppu, õhtuti, nädalavahetustel Järva maanaiste ühendus või ööpäevaringselt. Lapsehoiu- teenust saab kasutada vastavalt Kui palju teenus maksab? Teie vajadusele ja soovile, seda rajas õppekoolitusel lillepeenra eelnevalt kokku leppides. Lapsehoiuteenus on lap- Lapsehoidja töö eesmärk sevanemale Sotsiaalkindlus- MTÜ-l Järva Maanais- taimede ning loodava peenra koh- Projekti kaasfi nantseeris Järva on teenuse osutamise kestel tusameti suunamisotsusega te Ühendus on käsil Leader ta. „Istutasime juhendaja käe all vallavalitsus. toetada lapse füüsilist, emot- TASUTA! Suunamisotsuse projekt EV100 „Õppiv Järva halli aruheina, kreemi õisikuga sionaalset, intellektuaalset ja puudumisel 5,58 eurot/h. maanaine – maaelu ja kodu astilbed, sinihallid hostad, põi- sotsiaalset arengut. Arenda- Julgustame vanemaid tu- hoidja”, mille järjekordsel koo- senalaid, teravaõielisi kõrrelisi, mise all mõeldakse eelkõige lema koos lapsega tutvuma litusel 20. mail õpetati uut lil- punaselehelisi helmikpöörised, lapsega tegelemist – temaga meie võimaluste, ruumide lepeenart rajama. kultuurkortslehti ja efektivormi- rääkimist, lugemist, mängi- ning personaliga. Selleks tu- Et aed pidi asuma Järva vallas se paju,“ ütles MTÜ juhatuse liige mist. Lähtume personaalselt leks eelnevalt kokku leppida ja perenaine avaldas ise soovi, ot- Aime Kallandi. „Dekoratiivsed lapse vajadustest. sobilik aeg. Küsimuste korral sustas juhatus Merike Ilvese ko- põllukivid suurendasid veel peen- Lapse hooldamine võib tä- palume helistada või saata e- duaia kasuks. 15 huvilist kuulasid ra efekti.“ hendada lapse söötmist, pese- kiri.Vajadusel aitame doku- hoolega koolitaja, aiandusspetsia- Kordaläinud päeva eest suur mist või mähkmete vahetamist. mentatsiooni asjaajamistel. list Maire Aimsalu (Loomepalmik tänu Maire Aimsalule ja Merike Hooldustoimingud sõltuvad Pöörduge julgesti! MTÜ Me OÜ) selgitusi ja soovitusi mulla, Ilvesele! lapse vanusest ja oskustest. Hoolime Sinust 4 JUUNI 2018 Pildil võtab Konesko juhatuse esimehelt Mart-Järvo Hirtentreult ja kvaliteedispetsialistilt Ahto Härmilt tööriista- kasti vastu tehnoloogiaõpetuse ja füüsika õpetaja Tõnu Grauberg. Maarja Kauge Koolide lõpuaktused

• Koeru Keskkooli võimlas põhikooli lõpuaktus 22. juuni kell 15 ja gümnaasiumi lõpuaktus kell 17. • Järva-Jaani Gümnaasiumi põhikooli lõpuaktus 22. juunil kell 16 ja gümnaasiumi lõpuaktus kell 18. • Aravete Keskkoolis on 9. ja 12. klasside lõpuaktus koos – 22. juunil algusega kell 14. • Peetri Kooli 9. klassi lõpuaktus 15. juunil kell 14. • Koigi Kooli 9. klassi lõpuaktus 16. juunil algusega kell 13. Traditsiooniliselt oodatakse lõpupeole ka hõbe- ja kuldvi- listlasi. Hõbevilistlasteks on sel korral 1993. aastal lõpeta- nud, kelle klassijuhatajaks oli õpetaja Veera Tull. Kuldvilist- lased on lõpetanud kooli 1968. aastal, klassijuhatajaks oli Helgi Hiiemäe. • Albu põhikooli 9. klassi lõpuaktus 15. juunil kell 17. Koeru keskkool peab • Ambla lasteaed-põhikooli 9. klassi lõpuaktus 15. juunil kell 18. • Imavere põhikooli 9. klassi lõpuaktus 16. juunil kell 14. ettevõtetega plaane • Nurme Kooli kevadkontsert ja lõpuaktus toimub 11. juu- nil algusega kell 12 Paide Muusika- ja Teatrimajas. 29. mail kohtusid Koeru õpilased saaksid võimalikult va- väljendusoskust, teatmeteoseid tööõpetuse klassile õpetaja Tõ- keskkooli initsiatiivil kooli X ra teada, mis on tootmine. „Kui kasutama jne, nii et kõrgkoolis nu Graubergi koostatud nime- klassi õpilased, õpetajad ning pooled õpilased pärast kooli lõ- bakalaureusetööd kirjutada po- kirja alusel 500 euro väärtuses AS Konesko ja Järva valla juhid, petamist tootmisesse tööle ei le enam nii keeruline. tööriistu, lisaks mõned elektri- et arutada koostöövõimalusi. lähe, pole Eesti jätkusuutlik,“ Konesko Koeru tehasega oli mootorid ja -kilbid, et õpilased Koeru keskkooli direktor tõdes Kabin. „Aga tootmine on tutvumas kolm õpetajat ja ka- saaksid neid lähemalt uurida. Jaan Kabin ütles, et koostöö põnev – noortele peab andma heksa õpilast, nii poisid kui ka Kabin ütles, et see oli esi- mõte on anda uuel kooliaastal võimaluse sellega tutvuda.“ tüdrukud. „Tänapäeva tootmi- mene samm, plaanis on koos- siis juba XI klassi õpilastele või- Tema ütlust mööda on uuri- ne ei tee sugudel vahet,“ ütles tööd arendada ka teiste Koeru malus teha uurimustöid toot- mustöö tegemine igatpidi ette- Kabin. ettevõtetega, et lastes näiteks mises ette tulevatel teemadel, et valmistus eluks, õpetab enese- Konesko kinkis kooli poiste automaatikahuvi tekitada. Direktorid asuvad juhtima kahe kooli korraga

Peetri kooli direktor Rainer korraldada õpetajate vahetust. küsitluse. Lapsevanemate valikul Alates 1. juulist saab Albu Tõnnis otsustas töölt lahkuda Lastele annavad tunde oma ai- saab alates 1. juulist Peetri kooli põhikooli direktori kohusetäit- ja tema viimane tõõpäev on 30. net tundvad õpetajad ning või- direktori kohusetäitjaks Järva- jaks Aravete keskkooli direktor juunil. Kooli tuleviku üle arutati malus on jagada tugispetsialiste Jaani gümnaasiumi direktor Rai- Andy Tilk. 25. aprillil Peetri kooli laste- (logopeed, eripedagoog, psüh- go Prants. „Peetri kooli liitumine Seni Albu põhikooli juhtinud vanemate koosolekul. Lasteva- holoog). Ühiselt korraldatud Järva-Jaani gümnaasiumiga loob Rünno Lass lahkub ametist 30. nemate üks mõte oli, et Peetri üritused annavad lastele uued aluse ühtse ja tugeva meeskon- juunil, töötades juba alates 2. kool võiks olla ühtse juhtimise kogemused ning see avardab na loomiseks, kelle eesmärgiks maist ka sotsiaalkindlustusame- all mõne naaberkooliga, kas Jär- nende silmaringi. on tagada meie mõlema kooli ti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste va-Jaani gümnaasiumi või Koe- Järva vallavalitsus korraldas õpilastele kvaliteetse ja huvitava osakonna ekspertiisi ja sotsiaal- ru keskkooliga. Nii on parem Peetri kooli lastevanemate seas hariduse andmine, ” ütles Prants. toetuste talituse nõunikuna. Ambla lasteaed-põhikool lõpetas kooliaastat Sinimägedes

MADLI PÕDER, nii kohalikust ajaloost kui ka süüdata lõke nii, et põleks läbi said lapsed osaleda erinevates Ambla lasteaed-põhikooli direktor geograafi ast. Saime teada, miks tule kohal olev nöör. Põnev oli töötubades, kus valmistati seepi, see kant on sõjaolukorras stra- veel raskuste ja pikkuste määra- küpsetati muffi neid ja meister- Igal koolil on oma nägu. teegilise tähtsusega. Meile rää- mine, ei puudunud ka õhupüs- dati märkmikku. Populaarne oli Meie eripära kujundab valik- giti väga põnevalt Vaivara kandi sist laskmine ja granaadivise. ka öödisko. Pühapäeval toimus aine kaitseõpe. 18.–20. mail ajaloost. Õhtu lõpetasime vik- Kokku osales võistlustel ka- ekskursioon. Külastasime Sil- osalesid Ambla lasteaed-põ- toriiniga. Teisel päeval toimus heksa võistkonda, meie kooli lamäe promenaadi, Kuremäe hikooli IV–IX klassi õpilased sportlik-sõjaline mäng, mis oli võistkond Ambla Säravad Tä- kloostrit, Kurtna järvistu Kon- kaitseõppe tundide raames juba üles ehitatud orienteerumisele hed (Karmen Tihane, Marek su järve ja sõitsime läbi Ahtme kolmandat korda sportlik-sõja- kaardi abil. Lisaks kaarditund- Nõlvak, Marta Kont, Aleksan- ning Jõhvi linnast. lisel mängul Sinimäe Retk. Koos misele oli oluline ka liikumise der Konks, Marcus-Aare Loss) Tänan meie kooli õpetajaid olid kolme kooli lapsed, lisaks aeg ühest kontrollpunktist teise saavutas Sinimäe põhikooli jä- ja lapsi, kes oskasid olla ja käitu- meile võistlesid Risti ja Sinimäe ning aeg ülesannete sooritami- rel teise koha. Õhtul osalesime da väärikalt ning tunda rõõmu põhikooli õpilased. seks. Kontrollpunktides tuli an- muuseumiöös, vaatasime koha- meile pakutud tegevustest. Käes Esimesel päeval toimus da esmaabi, määrata taimi, näi- liku näiteringi etendust „Kalevi on kooli lõpp, soovin kõigile matk, mille käigus saime infot diste järgi teha erinevaid sõlmi, kojutulek“. Hiljem koolimajas ilusat koolivaheaega! JUUNI 2018 KIRIKUELU 5 Surnuaiapühad

• Sipelga kalmistu (Ambla lähedal) surnuaiapüha toimub jaanipäeval, 24. juunil kl 12. Mälestame lahkunuid. Koeru kiriku kellad • Aegviidu vanal kalmistul (kirikus) toimub surnuaiapüha 15. juulil kell 14. Mäles- tame lahkunuid, kaetud on armulaud. • Ambla kalmistu surnuaiapüha (kirikus) toimub 5. augustil kl 12. Mälestame lah- kunuid, laulab solist ja kaetud on armulaud. • Järva-Jaani kirikaia kalmistu, Tornialuse kalmistu ja Metsakalmistu surnuaiapü- ha jumalateenistus toimub pühapäeval, 24. juunil kell 11 kirikus. Mälestame lah- jõudsid pärale kunuid, kes on maetud meie kalmistutele. Lahkunute mälestamise soovist palun anda teada koguduse kantseleis või enne jumalateenistust kohapeal. Kaasa teenib ARNIKA TEGELMANN Järva-Jaani segakoor ja jumalateenistusel toimub korjandus kiriku käärkambri res- taureerimise heaks. „Ootasime kelli siia tänaseks, • Järva-Peetri kiriku kalmistul on surnuaiapüha 17. juunil kell 14, Kadastiku kal- aga need jõudsid juba esmas- mistul 15. juulil kell 14. päeval – ühe autoga Saksamaalt • Koeru surnuaiapüha on jaanipäeval, 24. juunil kell 11. Eestisse, laaditi ümber ja kohe • Järva-Madise uuel kalmistul surnuaiapüha 17. juunil kell 11 ja vanal kalmistul Koeru poole teele. Pidulik vas- 12. augustil kell 11. tuvõtt läks vett vedama,“ rääkis EELK Koeru Maarja-Magda- leena koguduse diakon Jaanus Tammiste eile, ise uusi Koeru kiriku tornikelli paitades. „Sõi- dutasime need kirkumäest kah- veltõstukiga üles ja kirikuuksest sisse otse altariruumi välja.“ „Need on esimesed konk- reetselt Koeru kirikule valatud kellad. Valasime need Sak- samaal Sinnis (sin tähendab inglise keeles pattu), Rincke- ri valukojas – Järvamaal teisi selles valukojas valatud kelli polegi, viimati valati seal Keila kiriku kell, ja need on kõlaliselt teistsugused kui näiteks Järva- Jaani oma,“ selgitas Tammiste. „Käisin ise valamist vaatamas, kellameister oli mitmendat põl- ve kellavalaja. Valati viis kella Kirikutes korraga: üks Münchenisse, kaks Pühapäeval, 10. juunil kell 11 kontsert-jumalateenistus Järva-Jaani kirikus. Lau- Wormsi katedraali Saksamaal ja lab Soome Kokkola sõprusomavalitsuse naiskoor KORIOT kuna meie olime kõige kauge- Laupäeval, 6. juulil kell 20 on kontsert Järva-Jaani kirikus. Laulavad Kalle Sepp ja mad tellijad, läks meie kelladega Jassi Zahharov. Pileteid saab osta Piletilevist ja tund enne kontserdi algust kohapeal aega kõige kauem.“ • Laupäeval, 23. juunil kell 12 on Võidupüha jumalateenistus Ambla Maarja kiri- Selge on see, et Koeru kiri- kus, lillede asetamine Vabadussõja ausamba jalamile kell 13 ku 730. sünnipäevaks, mis on madlipäeval, 22. juulil – aga JÄRVA-JAANI KOGUDUSE SUVISED TEATED: tähistatakse laupäeval, 21. juu- TEELISTE KIRIK lil, et kõik tähtsad kirkuisad ja Teeliste kirikud on Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) projekt, mille raames on suvel vä- Koeru koguduse endised õpe- ga paljud Eestimaa pühakojad teelistele avatud. Täpsemat infot selle kohta saab tajad saaksid ikka tulla – uued internetiaadressilt: http://www.teelistekirikud.ekn.ee/2018/. Järva-Jaani Ristija kellad veel torni helisema ei Johannese kirik on teelistele avatud juunist augustini igal laupäeval ja pühapäeval pääse. „Selleks ajaks tõstame kell 12.00-17.00. Kirikus saab olla vaikuses, palvetada ja mõtiskleda ning meie pü- kellad veidi kõrgematele pukki- hakojaga tutvuda. Võimalus on süüdata ka oma palve- või mälestusküünal ja ase- dele, loodame, et mõni kõrgem tada see kirikus oma eestpalve märgiks. Külastajaid võtavad vastu koguduse vaba- vaimulik need õnnistab ja ehk tahtlikud. kuuleme veidi nende kõlagi,“ Meie kiriku tutvustust, torni külastust ja valgustatud jalgteel kõndimist kiriku võl- lubas Tammiste. videl ning Kirikuseiklust gruppidele on võimalik tellida koguduse õpetajalt Katrin- Pärast sünnipäeva algab töö, H. Melderilt telefonil 5343 5774 või koguduse noortejuhilt Tene Metsmalt telefonil et kellad torni saada. „Tuleb te- 552 8829. Huvilised on lahkelt oodatud! ha uus kellatool, mis kannaks kolme kella, sest torni jääb ka Juurust laenatud kell. Kellatooli NÄITUS „SADA KELLUKEST EESTILE“ KIRIKUS materjal peab olema kvaliteetne, galdada automaatne kella helis- Koeru kirikaeda ja kirjutas oma meelde kellahelin ja loodeta- Järva-Jaani päevakeskuses valmisid Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks 100 savist mitu aastat õhu käes kuivanud tamise mehhanism ja vahetada testamenti sisse ka koguduse. vasti ka mõni pikem kellamäng, kellukest, mis rippusid seni päevakeskuse hoovis õunapuu otsas, kus kõigil oli või- pruss,“ ütles Tammiste. „Tõst- kellatoa kõlaaknad. Nende tööde Suurem kell tuleb tema mäles- mis loovad toredalt koduse malus neid helistada, soovida oma soov, mõelda oma mõtteid ja tunda rõõmu nii miskogemus on meil Peetrist kogumaksumus on 46 500 eurot. tuseks ja kellale ka vastav kiri,“ tunde,“ selgitas tollane Koeru oma kodumaa, enda kui ka teiste pärast. Projektist võtsid osa Järva-Jaani gümnaa- olemas. Tõmbame kellad üles Koeru kogudus panustas ütles Tammiste ja lisas, et kella abivallavanem Toomas Tammik siumi IV–VII klassi õpilased koos õpetaja Karoli Vilbuga, emad oma lastega Koe- käsivintsiga kolm sentimeetrit sellesse omavahenditest 16 000 mõõdud annab ette torniluuk. kirikule abikäe ulatamist. rust, Savikeldri täiskasvanute saviringi savinäpud ja Järva-Jaani Budokooli poisid ja korraga ja ootame kõiki, kes eurot, mille eest valati 570 kg Teise kella valamise tarvis Koeru kiriku eakas kell mõ- tüdrukud oma õpetaja Igor Neemrega. Veel osalesid kellukeste valmistamisel ja tahavad selles ajaloolises sünd- kaaluv kell kiriku pikaaegse eraldas Koeru vallavolikogu oma ranes ja kaotas oma kõla 1999. puule riputamisel Järva-Jaani puuetega inimesed. Kõik vanusegrupid olid esinda- muses kätt proovida.“ annetaja mälestuseks. „Koeru viimasel istungil lisaeelarvest aasta suvel. See seisab kiriku tud ja nii mõnigi sai pisiku ka edaspidi saviringi tulla! Kokku osales projektis umbes Eelmisel suvel võttis Koe- kihelkonnast pärit ja Inglismaal 8592 eurot ja sellel on ajalukku peaukse juures. Ligi 15 aastat 75 savinäppu. Alates 3. juunist on võimalik neid kellukesi näha terve suve jook- ru kogudus hinnapakkumise elanud Kaupo Normann toetas läinud Koeru valla nimi ja vapp. kasutatakse Koeru kirikutornis sul Järva-Jaani kirikus. Projekti idee autor ja rahastaja on anonüümseks jääda soovi- Mäeväli Orelitöökoda OÜlt, et meie tegemisi aastakümneid, tah- „Tahame kuuluda nende pidulikel puhkudel EAÕ Juuru nud inimene. Kellukese helin kaitseb meid halva eest, rahustab ja vaigistab meeli. valada kaks uut kirikukella, pai- tis pärast surma saada maetud asulate hulka, kus aega tuletab kirikust laenatud kirikukella. Päevakeskuse juhataja Ines Kurvits 6 SAAME TUTTAVAKS JUUNI 2018 Tüürimees M rahalaev liigu ARNIKA TEGELMANN Lisaks vene keelele sai sel- lihtne. Juba kümme aastat taga- lest koolist suhu ka inglise si hakkasin analüüsima, näiteks keele, tahtsid või ei tahtnud. tulupoolt, kuna analüüsioskus Hariduselt tüürimees „Rahvusvaheline diplom andis ja tahe olid olemas. Lõin ise Andrus Mikson pole õiguse minna koheselt ka ku- eelarvemenetluse tabeli, mis saatuse tahtel päeva- hugi välismaale tüürimeheks, ei jää alla turul olevatele al- kus praegu vähemalt veerand ternatiividele ja personalikulu gi laeva juhtinud, kuid Kaileen Mägi laste valmistatud piimatoite hindamas. minu koolikaaslastest ka on, arvestuses on isegi tugevam. Ja tüüris tosin aastat kes tüürimees, kes kapten. Mul see on oma rolli täitnud. Ambla Ambla valla majan- paraku juhtus nii, et kuna nõu- vallas koostasin viimastel aas- dus- ja rahaasju ning kogude aja lõpus oli väga tugev tatel ka eelarvestrateegiat,“ Piimapäeval sai maitstes kõhu täis peab sellest aastast vennapojapoliitika, ei saanudki ütleb Mikson. Ja selgitab: fi - vahti Järva valla raha- ma endale erialast tööd,“ üt- nantsjuht on nõunik, annab malust tasuta seda märki taotle- si eestvedamisel. Auhinnata ei leb Mikson. „Edasi läks juba juhtidele nõu, jälgib, analüüsib, ARNIKA TEGELMANN laeva sillas finants- da. Muuseumi teadur Mai Kukk jäänud keegi. teistmoodi toredasti – leidsin kavandab, aga ta ei tegele raa- 13. üleriigiline piimapäev teadis öelda, et seda võimalust Tere tutvustas ahjusooja too- osakonda juhtides. endale elukaaslase, kellega ma matupidamiskannetega. Laevas Imaveres toimus sedapuhku esi- kasutas kaks talumeiereid, Pa- dangut otse tehasest, suhkruvaba tänaseks olen juba 26 aastat olid lisaks tüürimeestele au- mest korda reedel. „Mis mõttes jumäe ja Nõmmiku. „Teised pudingit (kasutatud on steviat), Räägime juttu Ambla vanas koos elanud. Tulid teised hu- tomaatikud ja motoristid ehk sa teed reedel – inimesed ei tu- tõid põhjuseks, miks ei tulnud, mis jõudis poelettidele samal vallamajas, kus Andrus Mikso- vid, peres on neli last. Ja meri kui on suur laev, siis tüürimees le, hoiatati mind. Aga tundub, ajanappuse,“ ütles Kukk. „Ei päeval, mida oli proovida kolme ni töökabinet on aastast 2005, enam nii ei kutsunudki.“ mootorist teadma ei pea. Moto- et see oli õige otsus. Seekord hinnatud maitset, vaid ka toote maitset ja saab süüa topsist kaasa kui ta alustas abivallavanema Eesti oli küll taasiseseisvu- rist tavaliselt ei tea tüürimisest. saime päris täpselt teada, et välimust, tekstuuri, konsistentsi, pandud kokkupandava lusikaga. kohusetäitjana ja jätkas abival- mas, aga Andrus oleks pidanud „Finantspool on analoogiline. käis 700 inimese ringis, palju pakendit jne. Märgi taotlemi- Kalamatsi kitsefarm pakub sel lavanemana kuni Ambla valla veel minema Punaarmeesse. Raamatupidajad on nagu me- oli võõrast rahvast,“ ütles Eesti seks pidi toode pimehindamisel aastal laatadel just selleks valmis- lõpuni. „Õnneks tuli Eesti riigilt lahen- haanikud, kes tagavad laeva Piimandusmuuseumi juht An- koguma vähemalt neli punkti.“ tatud muraka-kitsejuustukreemi. Andrus on sündinud siin- dus alternatiivteenistusena – liikumise, ja fi nantsjuht nagu neli Siimussaar ja lisas, et oma Pärastlõunal läks lõbusaks. „Oleme palju investeerinud, et töö samas Ambla alevikus 1971. pidin kuskil ettevõttes töötama, tüürimees – jälgib, et laev õiges piimapäevaga tähistavad nad Igas telgis pakuti suupärast ja muutuks efektiivsemaks ja kerge- aastal, alustas siin ka kooliteed, minul juhtus see olema Tallin- suunas liiguks,“ ütleb ta. igal aastal 1. juunil rahvusva- ühes telgis podisesid potid: toi- maks. Kuue aastaga oleme käinud kui siin oli veel Ambla kesk- na trolli- ja trammipark, olin Juhtus nii, et kui Ambla val- helist piimapäeva. „Kohal oli mus kihelkonna koolide piima- vast kümnel laadal, sel aastal paari kool. 1980. aastal kolis tädi lukksepp, parandasin 2,5 aastat lavalitsusest läks ära ministee- neli suuremat piimatööstust: toitude võistlus. Valmistada tuli kuuga juba üle kümne. Inimestega juurde Tallinna ja jätkas koo- trollikardaane.“ riumisse tööle väga tugev aren- AS Tere uute toodetega, AS E- üks soolane ja üks magus roog. kokku saada on ikka huvitav ja liteed Tallinna 8. keskkoolis, Kuna pere oli olemas, oli dusnõunik Merike Koov, tuli Piim, AS Farmi Piimatööstus Publikupreemia teenis Imavere saab tagasisidet,“ ütles kitsefarmi paeguses Sõle gümnaasiumis. vaja leida kiiresti leib lauale. kogu arengukava koostamine ja Valio Eesti AS Laeva meierei noortekeskuse kohviku Näksi perenaine Aita Mets. Lõpetas seal põhikooli ja läks „Alustasin tavalise turvamehe- ja koordineerimine Miksonile, (auhinnafondi lisas tooteid ka Muru juustusupp (keetsid Mar- Siimussaare meelest oli tore, õppima Tallinna Merekooli – na, edasi olin müügiagent, siis sest arengukava kavandab ette Saaremaa Piimatööstus) ja kuus len Kaik ja Leida Riin Loog, et lastel oli nii palju vaadata ja see oli poolsõjaväelise korra- müügijuht ja müügidirektor, investeeringuid ja need on seo- väiketootjat, talunikud.“ juhendas noorsootöötaja Laura teha: sai näha lambapügamist, ga NSV Liidu Merelaevanduse vahepeal fi nantsjuht. Viimane tud omakorda rahaga. „Muut- Hommikupoolikul hindas Tähemaa), võitjaks hindas aga minifarmis sõita mudelautodega Ministeeriumi keskeriõppe- ettevõte, kus ma olin päris pi- sin kogu süsteemi, lisasin lisaks Eesti Põllumajandus-Kauban- žürii koolikokkade saate produt- ja Imavere lasteaed Mõmmi pak- asutus. „Paljud tuttavad olid kalt, kahjuks pankrotistus pä- tegevuskavale ka hankekavad, duskoda (õigemini kümme eks- sendi Kaileen Mägi juhtimisel kus oma programmi, kus osavust selle kooliga seotud, kuidagi ris valusasti. Siis tegime perega investeeringukavad. Töökaas- perti) Imaveres piimatooteid, Kirevere kooli road (võistkon- proovis ka Järva vallavolikogu kutsus,“ põhjendab ta valikut. otsuse, et tuleme linnast ära,“ lased kutsusid mind jalgadel mis võiksid hakata kandma da treenis ja juhtis Kõo lasteaia esimees Jüri Ellram. „Lõpetasin tüürimehena, aga räägib Mikson. Exceliks,“ meenutab ta. pääsukesemärki, ja pakkus ta- kokk Kaie Liiver). Kaasa lõi ka Päeva lõpetas Männikute pe- nõukogude ajal õpetati meile 2004. aastal perega Amb- Merikese kõrval oli ta õp- lumeiereidele esimest korda või- Võhma noortetuba Adeele Ras- rebändi kontsert. veel 50 erinevat ainet, näiteks, lasse tuldigi. „Algul tegelesin pinud ka projekte kirjutama. kui me räägime tänasest tööst, ise logistikavaldkonnas – kui „12 aasta jooksul Ambla vallas majandusökonoomikat, aga sul on tehniline haridus ja sa oli minu moto, et mitte ühtegi ka raamatukogundust ja in- mõistad majandust, siis pole investeeringut ei tee, kui toe- formaatikat. 80% õppeainetest see üldse keerukas – ehk va- tust ei saa. Näteks Ambla koo- oli vene keeles.“ hendasin kaubavedusid Eesti, lis töötasid katlakütjad ja köeti Tema sõnul oli selles koolis Euroopa ja Venemaa vahel.“ katelt, et maja soojaks saada. õppida päris põnev. „Õpingud Kuna lapsed tulid Ambla Otsustasime minna maakütte- kestsid neli aastat, oli nõuko- kooli, tegi Ambla kooli di- le, KIK toetas 50%. Meie jaoks gude aja lõpp. Suvel vähemalt rektor Andrusele ettepane- tasus see investeering end ära kaks kuud reisisime mööda ku tulla majandusjuhatajaks. kahe ja poole aastaga, ilma maailma ringi. Teised hea kui „Võtsin asja päris tõsiselt kätte, toetuseta oleks läinud poole olid Soomet näinud, meie käi- lammutasin ja analüüsisin ra- rohkem aega. Eriti magusad LOODUSMATKAD sime läbi kõik Euroopa riigid halisi külgi, jõudsin vahepeal investeeringud on need, kus • Matkad nii suurtele kui ka kanuumatkad ja praktikandil oli eriti lõbus: isegi tööõpetuse õpetaja olla, omaosalus on ainult 15%.“ • väikestele seltskondadele hommikul kell 8–12 oli töö kui aasta hiljem tuli ettepanek Kokku tõi Mikson projekti- • jalgsimatkad (juhtisime laevu ka reaalselt, tulla abivallavanemaks – küllap dega Ambla vallale miljoneid need olid topeltsillaga – amet- minu tegevust märgati,“ pakub eurosid. Ja kui loodi Järva val- • räätsamatkad ekskursioonid e-post: [email protected] lik- ja õppesild) ja pärast hulgu Mikson. da, tuli ettepanek – asu ametis- tel: +372 5814 5848 mööda linna ringi, palju ta- Miks nüüd öeldakse fi nants- se. „Analüüsida on minu jaoks Norra-Oostriku allikatel www.matkapesa.ee had,“ meenutab Mikson. osakonna juhataja? „Põhjus on ääretult tähtis. Alati tuleb ette JUUNI 2018 SAAME TUTTAVAKS 7 Järva-Jaani piir- konna elanikel on võimalus Karinu Mikson jälgib, et valla karjäärist saada ta- suta lubjakivikillus- tiku sõelmeid

Alates 21.05.2018 on taas Järva-Jaani piirkonna elani- kel võimalus Karinu karjäärist uks õigel kursil saada tasuta lubjakivikillustiku teavad – kevadel on vallavane- risse minna, siis sõidad Rak- sõelmeid. Transpordi eest tasub ma vastuvõtt ja rahalised pree- verre. Tahad tantsida, teed seda iga soovija vedajale ise. Kogu- miad, nende väike palk,“ ütleb kord kuus kusagil mujal. Ka sed on piiratud, maksimaalselt Mikson. „Ma olen neile selgeks raamatukogu pole see põhjus, 100 tonni ühe majapidamise teinud, et raha on vähe ja raha miks inimesed ühes või teises kohta. tuleb kontrollida. Ei ole nii, et kohas elavad või tuleksid siia Sõelmete soov tuleb eelne- tahan ja kohe saan. Neil on raha elama. Kool on. Koole säilitada valt registreerida vähemalt üks üle kriitiline pilk, nad ei raiska on tähtis.“ nädal varem enne veo soovi niisama.“ Vanasti soovitati – hoidke Järva valla Järva-Jaani – Kare- Vanem poeg on 26, vanem raha hoiukassas. Küsmusele, da piirkonnajuhi Uku Talviku Aastaid Ambla aja- tütar lõpetab Noarootsi güm- kus nüüd oleks kõige mõistli- juures, kas telefonil 5307 0895 naasiumi ja teine õpib seal 11. kum raha hoida, vastab Mik- või e-posti aadressil: Uku.Tal- loolises vallamajas klassis, noorem tütar lõpetas son kiiresti – mitte sukasääres. [email protected]. Materjali välja- valla rahaasju aja- Ambla koolis 7. klassi ja jär- „Raha devalveerub igapäeva- vedu karjäärist toimub kuni nud Andrus Mikson jekordselt viitega. Miks nad selt, sukasäär võib kogemata 1. oktoober 2018, hilisemaid on ümbritsetud ra- tahtsid nii kaugele õppima ära põleda või närivad hiired soove ei rahuldata! minna? „Lihtsal põhjusel – see selle tükkideks. Vaba raha võib hakappidest. Tõsi, kool pakub väga kõrgel tasemel paigutada aktsiatesse või fondi- viimane, kõige suu- haridust, õpetatakse huvipak- desse, hoiustada, kuid alati on rem, hoiab hoopis kuvamalt. Lisaks olen kindel, et mõistlik jälgida turgu. Pangad Reakuulutused dokumente ja tei- mu lapsed on küpsed kõrgkooli on tugevalt rahandusinspekt- astuma, kui nad seda soovivad. siooni kontrolli all ja Tartu Müüa dušinurk (pakendis, ilma sed, väiksemad, on Laps saab esmamaigu iseseis- Kommertspangaga juhtunu ei tühja täis, sest kes vumisest, ühiselamu on tasuta, tohiks enam korduda,“ kinnitab aluseta) ja uus vann Koigis, info tel see tänapäeval raha koolisõidu maksab kinni kool, Mikson. „Teine asi on mõelda, 5816 0367 kapis hoiab. toit on tasuta, maksta tuleb vaid kuidas vaba raha investeerida õhtusöögi eest. Ja seepärast on näiteks oma majja, et teha selle Ostan nõukaaegseid mänguasju ja ka konkurss sinna väga kõrge, ülalpidamine energiasäästli- portselanist kujukesi. Tel 5590 6683 kolm-neli õpilast kohale. Amb- kumaks ja kulutada nii vähem la koolist on viimastel aastatel küttele. Või vahetada välja kõik Ostan vanaaegseid asju 5555 5527 sellesse kooli sisse saanud seit- pirnid ja säästa elektrilt. Ka see [email protected] se-kaheksa õpilast, mis näitab on investeering.“ Ambla kooli tugevust.“ Kui ta parasjagu rahale ei Riik peaks Miksoni meelest mõtle, niidab ta koduaias muru Müüa lõhutud küttepuid (pikkus olema haridust reformides vä- ja remondib maja – see on prae- vastavalt soovile, erinevad puulii- ga ettevaatlik. Ta selgitab, et gugi pooleli. „Kui sul on pere, gid). Müüme ka kuiva ja 3 m küt- haridusasutusega puutud sa ega siis palju valikuid jää. Kui tepuud. Tel 507 4553 kokku kogu oma elu: kui käid lapsed pesast välja lendavad, eks seal ise, siis kui sinu lapsed seal siis näis. Aga siis hakkavad lap- Müüa 3-toaline ahjuküttega kor- kävad ja siis käivad seal juba selapsed pessa tagasi lendama,“ ter, madalad kommunaalkulud. sinu lapselapsed. Läbi sinu elu arutleb ta. Vajab remonti. Tel 5803 9034 on kõige olulisem asutus kool. Hobisid on tal olnud palju. „Sellepärast ma hindan väga „Olen olnud kalamees, varustus Müüa maja Järva-Jaanis Pikal tä- Ambla kooli, nüüd tehti sinna on olemas, kalameestest sõb- naval. 4 tuba, köök, WC, duši- ka lasteaed. Mu kõige noorem rad jäid Tallinnasse maha. Olen ruum, sahver. Korras iluaed alustas samas majas lasteaias ja harrastanud squash´i ja tennist, rooside,viljapuude ja marjapõõ- lõpetab samas hoones ka põhi- reketid on olemas, aga see on sastega. Õuel kõrvalhoone (kuur, vaadata. Kui räägime majan- neerimisele, siis meie lõpeta- ongi reservfond suhteliselt suur, kooli. Väike kool, vähe lapsi, siin unarusse jäänud. Jalgrattaga dusest ja rahandusest, siis kõik sime aasta korraliku tulemiga. et oleks ettenägematute kulude aga tähelepanu igale lapsele on käin sõitmas. Töökoormus an- garaaz, saun) ja pumbakaev. Ma- algab ju sellest, et näha ette ära, Töötasud tõstsime 2008. aasta jaoks pehme maandus. Ühi- palju suurem kui suures koolis nab oma, tahad lihtsalt puhata,“ ja on müügis täiskomplektina: kas saame üldse midagi teha, tasemele alles 2011. aastal.“ nemise esimese aasta lõplikud ja laste omavaheline suhtlemi- tunnistab Andrus. „Vahepeal oli kogu sisustus, aiatööriistad jne. mida me saame teha ja mis Kui seitse omavalitsust liitus, viljad, kui rääkida fi nantspoole ne on palju parem. Vaenulikku pikk periood, kus oli ainult töö, Võimalik peale tehingut kohe sis- mahus. See ei puuduta ainult peaks raha olema seitse korda pealt, näeb ära aasta lõpus,“ teab hoiakut või koolikiusamist po- töö, töö, töö. Tervis tahtis käest se kolida. Tel 512 4236 investeeringutegevust, vaid rohkem, arvatakse. „Tegelikult Mikson öelda. le. Külm majanduslik kalkulat- ära minna. Tänaseks olen ma ka töötasusid, toetusi. Näiteks on raha vähem, sest mitte kõi- Oma lastele annab ta tasku- sioon näitab, et paneme kinni. aastaga alla võtnud ca 20 kilo. Sõidu- ja veoautode ning trakto- kui 2009. aastal lõhkes majan- gi valdade käsi ei käinud hästi. raha vajaduspõhiselt. „Selleks Sotsiaalmajanduslik analüüs, Esimene reegel – jälgi toitumist. rite rehvivahetustööd, rehvide re- dusmull, oli selge, et tuli pii- Meie positsioon on hea, aga me peavad nad hästi õppima. See mis võrdleb mitte ainult raha- Ürita vähemalt neli tundi enne mont, Multilift kallur, transport- rata toetuste andmist, rääkida ei suuda ette näha kõiki uusi on nende töö. Söögiraha saab numbreid, vaid ka elukeskkon- magama minemist mitte süüa. tööd, Multilift konteinerite telli- läbi töötajatega, et vähendada kaasnevaid kulusid. Uut eelar- alati, taskuraha on preemia. da – väike kool hoiab koos ka Teine soovitus – jäta igaõhtused mine, liiva, kruusa, killustiku, töötasusid, et laev ikkagi edasi vet kokku panna oli nii lühikese Mõistlikud vanemad teevad kogukonda – ütleb, et sulgeda paar-kolm õlut joomata, jäta liiguks. Ja me saime hakkama, ajaga tehniliselt väga keerukas. lastele selgeks, et raha ei kas- ei tohi mingil juhul. Kui sul õlu üldse ära. Ja liigu, käi jalg- mulla ja vee vedu, kaevetööd. jäime korralikult vee peale. Kui Kindlasti on selles vigu, mida va puu osas. Lapsi motiveerib kodu kõrval kultuurimaja pole, rattaga sõitmas. Aga ei pea üle Ahula küla, Arvi Rohusaar, tel osad omavalitsused läksid sa- ei suutnud ette näha. Seepärast viitele õppima ka see, et nad saad hakkama. Kui tahad teat- pingutama.“ 501 5908 8 JUUNI 2018 Järva valla järved das OÜ Must Muna rannaalale Väinjärv võiks riietuskabiinidele kleebised ning pakkuda tegevust suvel valmisid ülejäänud sillad koos väliujumisradadega. 2017. aasta läbi aastal ehitati uued välikäimlad ja Väinjärv pole mitte ainult Järva selleks suveks sama projekti jät- valla, vaid ka Järvamaa suurim kuna samas stiilis paadikujuline veesilm, 41,5-hektarilise veepin- lava (ehitas VX Kivisillus OÜ, naga ja 11,5 meetri sügavune järv rahastus saadi Leaderi meet- asub Pandivere kõrgustiku lõu- mest ning maksumuseks kuju- naservas vanas orundis, Koerust nes 30 584 eurot) – kõigi nende nelja kilomeetri kaugusel. tarvis kirjutas rahataotlused Koeru piirkonnajuhil Toomas Toomas Tammik, kelle meelest Tammikul on meeles Väinjärve ää- võiks ideaalis välja arendada ka res veedetud lapsepõlvesuved. Kui kämpinguala ja selle kõrvale las- ilma oli, läksid vanemad vennad tele madalseiklusraja. „Inimesed ees ja tema koos emaga hommikul tunnevad puudust välijõusaalist. liinibussiga järve äärde, veetsid seal Väinjärve äärde tuleb Koerust terve päeva ja sõitsid bussiga õhtul kergliiklustee, siia saab joosta, koju tagasi. „Vänjärve sümbol on siin ujuda, saaks ka veidi jõu- hüppetorn – see on lastele alati hu- du teha ja tagasi minna,“ rääkis vitav. Kes veel hästi ujuda ei osanud Tammik unistustest. Valmis on ja ei kartnud küsida, sai vanast paa- saanud ka matkaettevõtte OÜ dimajast Andrus Karro käest pääs- Matkapesa saun. tevesti, minu mäletamist mööda Et ujumisala oleks liivasema tasuta – õppisin minagi siin, pääs- põhjaga, veeti talvel jääle hüppe- tevest seljas, ujuma,“ meenutas ta. torni ja paadikai vahelisele ning Veel on tal meeles hõbedane plekist lastealale 150 tonni liiva. putka ranna ääres, mille seina vastu Kunagi tahtnud naabrid, ei kannatanud toetada – päike oli Ervita ja Väinjärve mõisnikud selle nii kuumaks kütnud. „Put- järve ära jagada. Hakanud siis kas müüdi jäätist ja burksi – head kummagi talupojad järve suuri rannatoitu.“ kive vedama. Lõpuks see neil Sel aastal mai lõpus, kui Väin- ei õnnestunudki, aga Tammiku järve äärde jagus päevitajaid ja teada olla järve keskel tõepoolest ujujaid ka kesknädalal, oli juba palju suuri kive. Ja kõrkjasaared, mitmendat suve toitlustust pak- kus juba kolmandat aastat pesit- kuv Väinaka Lafk a veel suletud. seb luigepere. „Magavad suve maha ja avavad Ümber järve kulgeb mitte- sügisel,“ pakkus Tammik nae- ametlik matkarada, mil pikkust peal – mine tea veel, kui palju neid ruselt ja lisas, et tegelikult tee- neli kilomeetrit, sel rajal korral- järve põhjas surnud on,“ pahandas Eistvere nindab Väinaka Lafk a suvitajaid datakse Väinjärve veepeo ajal Rajapu. alates juunist. juuli lõpus ka Väinjärve jooksu. „Haugi pole, mõned üksikud,“ Tammik meenutas, et läbi 2015. aasta kevadel uurisid tõdes Rajapu ja lisas, et üllatusli- aegade on olnud järvefanat- Väinjärve kalavarusid Eesti kult püüdis ta mais välja ühe nel- te, kes on seisnud hea järve ja Maaülikooli Võrtsjärve limno- jakilose haugi. „Prügikalu särge ja rannaala heakorra eest, olgu loogiajaama teadurid ja tun- viidikat on see-eest küll.“ see siis juba mainitud Andrus nistasid, et haugi on selle püü- Toomas Tammiku sõnul Karro, kes oli alati kohal, Tõnu gikoormuse juures vähe, ning peaks Väinjärv pakkuma tege- Kallasmaa, kes niitis, hooldas soovitasid järve lasta 500 ette- vust aasta läbi. Ujuda saaks jää ja toimetas, või Mati Seire, kes kasvatatud noort haugi. Kuigi tulekuni ja talvelgi, sest taliuju- hoidis ka ujujatel silma peal. seda on plaanitud teha ja selle mine on uus trend. Talvel võiks Kahjuks viimastel aastatel ve- tarvis saadi KIKist ka toetust, siin olla uisuväli. „Kuigi vanasti telpäästjaid järve ääres enam pole plaan õnnestunud, sest sõideti talvel Rein Voolaidi eest- pole. „Eesmärk on nad siia haugimaime pole Eestis olnud vedamisel järvel ka jäärada, siis tagasi tuua,“ lausus Tammik. kusagilt saada. Kalamehed pea- seda tehakse nüüd Järva-Jaanis Viimastel aastatel on Väin- vad leppima nadima saagiga. – meie järv las jääda loodusnaut- järve puhkealasse tublisti inves- „Harpuunijad,“ teadis Väin- lejatele,“ ütles Tammik. teeritud. 2015. aasta suvel ehitas järvel tihti kalastav Jüri Rajapu OÜ Top Marine valmis 22 koha- süüdlasi, kes järve kalavarud tuksi koostanud maaparandusvalit- praegugi suured hunnikud, mis suur kivi, mis varem ikka välja ga paadisilla, mis maksis 18 990 on keeranud. Türi ja Paide tehis- Koha Eistvere jär- suse kaudu otse Moskvast, aga jäid põldudele vedamata,“ ütleb pastis, aga viimastel aastatel euort, projekti kirjutas tollane järvedesse pole harpuunimehed ves ei kohanenud ega siis sealt puhkuseks saa- Hõbemägi. mitte. Veepuudust järves karta Koeru valla keskkonnaspetsialist oodatud ja Rajapu ei saa aru, miks nud raha küsida – ikka põldude Et pinnast tuli välja veda- ei maksa: järv on allikatoiteline Keio Kustavus ja rahastas KIK. nad tohivad ikka Väinjärves püüda. Imavere kandi suurim vee- niisutamiseks ja turbaga väeta- da meeletus mahus ja jõud- ja Navesti jõe embuses, jõest Sama aasta veebruaris rajati uus Ja asi pole ainult haugides. „Nemad kogu on 1991. aastal valminud miseks. „Tööd võttis ette meie lust nappis, jäi järv suhteliselt veidi kõrgemal – kui jões kui- hüppetorn ja 2016. aasta kevadel ei vali, vaid lasevad ka alamõõdu- Eistvere tehisjärv. Toona Imave- enda maaparandusosakond madal, vaid 1,6–1,7 meetrit. vadel suvedel veetase langeb, valmis Top Marinel hüppetorni- lisi kalu. Ma olen sel aastal järvest re kolhoosi juhtinud Mati Hõ- Väino Touarti juhtmisel. Eks Kas just seetõttu, aga Eistve- siis järves mitte ja jõgi saab ni viiv 38 meetrit pikk ujuksild, püüdnud juba 13 linaskit, super- bemägi meenutusel sai järv ra- veeti seda turvast põldudele ka, re järve veed on kõigi nende sealt lisa. mille ehitus maksis 11 345 eurot. kala, iga kalamehe rõõmu, aga üle jatud selleks, et inimestel oleks, aga Eistvere-Pilistvere tee ääres aastate jooksul nõudnud vaid Järv valmis, oli vaja ka ka- 2017. aastal kujundas ja paigal- teise kala on neilgi harpuunijäljed kus puhata. Raha saadi projekti nii pool kilomeetrit järvest on ühe inimelu. Järve põhja jäi lad sisse tuua. „Need tõime JUUNI 2018 9 pakuvad elamusi praegu üksikud – ju sealt midagi Väinjärv ikka saab. Aga taimestik vohab, Järva-Jaani oleks vaja niita,“ kurdab Kondas tehisjärv ja lisab, et paarkümmend kala- meest ümber järve võistlemiseks Järva-Jaani–Kareda piirkon- kohta ei leia ja sõiduteel seista na juht Uku Talvik tunnistab, ohutuse mõttes ei lubatud. et kuna ta elab Vaol, on tema „Raval on vesi tume, siit kala lemmikujumiskohaks Väinjärv. ei tule. Kuigi üksikud kalamehed Lapsepõlveveekogu oli tal aga käivad siingi,“ ütleb ta. hoopis Põltsamaa jõgi ja ujuma Käravete järve tema mäleta- õppis ta jões. mist mööda niideti eelmisel aastal. Tema piirkonda kuuluv Järva- „Võistluse tegime sealgi, aga kala- Jaani tehisjärv on rajatud aastal mehed olid üksteise kukil – kitsas 1985 endisse turbakarjääri. Järv on. Ujumas käiakse Käravetel ja paikneb Lääne-Eesti vesikonna Raval, mõlemal on sillake, kust Pärnu alamvesikonnas. Vee- vette hüpata,“ ütleb Kondas. peegli pindala on 6,41 ha, maht On veel Vanaveski järv, mil- 50 000 m³. Valgala pindala on lest algab Ambla jõgi, mis suu- 1km². Maksimaalne sügavus on bub Jägala jõkke. Üksikud ka- 2,6 m, läbivooluks on mõõdetud lamehed käivad Kondase teada 1-7 l/s. Järv toitub põhjaveest, sealgi, aga ujumas pole ta seal peamiselt järve põhjas olevatest näinud kedagi. allikatest. Järve põhjasetteks oli Järva vallavalitsuse keskkon- varasemate uuringute põhjal naspetsialist Merike Kont teab valkjashall savi ja muda prakti- põhjust – see järv on eravaldu- liselt ei esinenud. ses. Tema lemmik on tumeda ja Kalade toidubaas järves oli haruldaselt pehme veega Rava varasema uurimise järgi piira- järv. „Raval armastatakse ujuda tud, järves on haugi, ahvenat ja üle järve, sest see on pikliku ku- sinna on sisse toodud linaskit. juga, ja minagi ujun selle vabalt Järve ääres on korralikud võrk- ära,“ ütleb ta. Ühel pool järve on palliväljakud. liivarannaga supluskoht, teise- Kui paljud Järva valla järved le poole jääb Rava tammik, mis on tehisjärved, siis Karinu küla võeti kaitse alla juba 1936. aastal juures asub looduslik Karinu eesmärgiga kaitsta ja säilitada lii- suurjärv, mille pindala on 6,4 girikast tamme-segapuistut. Rava ha. Kala – ahvenat, haugi, särge, tammiku suurus on 22 ha ja sellel linaskit – on sealgi. kasvab 92 kaitsealust põlist tam- laid. „Kaldavööndi ja lastele me, 16 suurt lehist ja üks mit- Suplusvee mikrobioloogiline analüüs sobiliku supluskoha ehitasime mesajaaastane mänd. „Väga ilus Järva valla keskkonna pea- välja aastatel 2006-2007. Ühe koht. Kui perega ujuma läheme, spetsialist Triin Tõnisson üt- Järv Näitaja Ühik Tulemus Piirnorm projekti rahaga ehitasime WC. käime alati tammikust läbi. Mui- les, et Järva valla järvedele on Soole ente- PMÜ/100 Järva-Jaani 0 100 Ranna- ja teeäärt niidame igal de, juunis hakkavad seal õitsema eelarves 2018. aastal ca 18 800 rokokid ml aastal, tühjendame prügikaste, et looduskaitsealused orhideed – eurot. Selle eest on plaanitud Escherichia PMÜ/100 5 1000 puhas oleks, ja selleks on paariks kaunid kuldkingad,“ ütleb Kont. järvede ja järvedümbruste coli ml kuuks palgatud inimene.“ Rava järve ääres statsionaarset niitmised, sõelutakse ning Soole ente- PMÜ/100 Rava 4 100 WC-d pole, sinna on tellitud tei- tuuakse täiendavalt liiva, kor- rokokid ml saldatav käimla, mis seisab seal raldatakse randade heakorda Escherichia PMÜ/100 4 1000 Rava järvele lisab 1. juunist septembrini. Parkla on, ja jäätmemajandust, rendi- coli ml samuti on RMK lõkkekoht vari- takse välikäimlaid, võetakse Soole ente- PMÜ/100 veetlust tammik Väinjärv 0 100 katuse ja lõkkepuudega, kuid et avalikest ujumiskohtadest rokokid ml 1983. aastast saati Aravetel metsad on väga tuleohtlikud, on veeproove jne. Escherichia PMÜ/100 <4 1000 elanud Marta Kondas on juuni lõkketegemine praegu keelatud. coli ml esimesel reedel just Rava järve Kont ütleb veel, et Käravete *PMÜ - pesa moodustav ühik ääres külade päeva kuulutust üles järve on niidetud igal aastal, aga Andmed: Terviseameti kesklabor riputamas, kui ajakirjanik helis- Preedikul ei vohanud taimes- tab. Ilm on ilus, aga järve ääres tik, vaid midagi vetikate sarnast on vaid üks päevitaja ja üks auto. ja niita polnud midagi. „Järva Võrtsjärvest koostöös lim- Endla järvest linaskit. Hiljem esimees Jüri Ellram teab öelda, Kondas korraldas 15 aastat valla avalikud supluskohad on noloogiajaamaga. Sõitsime oleme toonud ka angerjama- et põhjus, miks Eistvere järv pole Ambla valla küladevahelist õn- Väinjärv, Rava ja Järva-Jaani nende laevaga järvele, traa- ime, aga mis neist saanud on, avalike supluskohtade kirjas, on, gitsemisvõistlust, enamasti Mägi- järv, nende äärde on paigaldatud lisime välja umbes tonni jagu ei tea – ise ma pole siit ühtegi et parkmiskohti napib ja parklat se paisjärvel (ehk Preedikul, mis stendid, kus on ka veeproovide nii suuri kui ka väikesi kalu, kala püüdnud. Kui oled ise ka- pole kuhugi rajada – ümberringi on paisutatud Sääsküla oja, 6,1 info (kõik maikuus terviseameti mis võrku jäid – kes neid sor- la sisse toonud, ei tahagi nagu on eramaad. „Pidasime aastaid ha, suurim sügavus 2,6 meetrit), poolt tehtud mikrobioloogilised teeris, kõik kalad tsisterni ja välja püüda. Aga kalamehed tagasi ühe eraomanikuga ka lä- aga see on nii halvas seisus, et analüüsid nende järvede veest siia,“ meenutab Hõbemägi. Oli siin käivad ja ega nad muidu birääkimisi parkla rajamiseks, eelmisel aastal õngitseti Raval. Ja olid korras), ja päästerõngad linaskit, karpi, haugi, särge. käiks, kui siin kalu poleks.“ aga me ei saanud kokkuleppele,“ sel aastal jääb võistlus üldse ära. ning vees on ohutuspoid, mis „Koha oli ka, aga see ei koha- Varem Imavare valda juhti- ütleb Ellram. Nii kasutavadki „Mägisel oli särge, haugi, ahvenat näitavad, kuhu maani on ohutu nenud. Paar-kolm korda tõime nud, nüüd Järva vallavolikogu supluskoha külastajad erapark- ja palju kalamehi ümber järve, ujuda,“ selgitab Kont. 10 NOORED JUUNI 2018

3FQQHEH  &GAHH "3 =NR=I==H=HQP=CQOA QNJQGQJG=H Esimene Järva valla õpilasmalev on valmis tööle asuma KHGERA=R=@W Järva vallavalitsuse noor- muud maleva läbiviimisel teh- oskavad enda sõnul puid ladu- malevas on minimaalne tun- sootöö spetsialist Annika Rohi tavad kulud. da, muru niita, maad kaevata, nipalk ehk 2,97 eurot tunnis, NEOPEH=O1 AA=QH1 andis teada, et avaldusi õpilas- Malevasse kandideerides aiamaad kasta ja rohida. tööpäevad kestavad neli tundi =JEAHEGOHQJ@5KKPOE61 malevasse oodati 13–17aastas- pidid noored koos avalduse- Enda tugevate külgedena ni- ja peamiselt tehakse heakorra- =HH=QHQOF=NEEJNAEOBNAQJ@ telt noortelt 3. maini ja selleks ga esitama motivatsioonikirja, metati head suhtlemisoskust, töid valla hallatavate asutuste ajaks täitusid ka kõik rühmad: analüüsima oma oskusi ning koostöö- ja meeskonnatööos- juures, parkides ja kalmistutel. Amblas ja Aravetel hakkab ka- tugevaid ja nõrku külgi. „Noor- kust, töökust ja eelmiste aastate Uuenduslikult viiakse läbi hes rühmas tööle 26 õpilast, te põhiline soov oli teenida ma- malevakogemust, kannatlikkust piirkondadeüleseid tööpäevi Albus 8, Koerus 15, Imaveres levas taskuraha (nt kooliasjade ja kohusetunnet. „Üks 13aas- ja ühistegevusi. „Malev aitab 14, Koigis 8, Järva-Jaanis 26, ostmiseks), veeta suvevaheaega tane noormees kirjutas, et on noortel väärtustada töötamist lisaks neile seal veel 10 õpilast, põnevalt ja kasulikult ning sõp- kiire, tugev, sõbralik ja abival- ning innustab sisenema töötu- kes hakkavad tööle osaühingus radega koos olla,“ ütles Rohi. mis, 14aastane tüdruk kirjutas, rule, andes selleks kõik vajali- Metstaguse Agro. Veel toodi põhjustena välja, et et on töökas ja abivalmis, teeb kud baasteadmised ja esmako- „Õpilased töötavad kaks kodus pole midagi teha, ja kui asju korralikult, ning 15aastane gemuse,“ ütles Rohi. „Malev nädalat 18. juunist 29. juunini, varasem malevakogemus meel- noormees hindas, et on tugev ja – see on töökasvatus, rühmatöö välja arvatud Koigis ja Albus, dis, siis tahetakse veel. Malevas- vastupidav, tööd ei karda,“ tõi ja lapse isiklik areng.“ QHAGKCQOQCQRKO=C=) kus tööaega on üks nädal,“ se tullakse samuti sooviga uusi Rohi mõned näited. Maleva kohustuslik osa on selgitas Rohi. „Malevasuve asju õppida, saada töökogemust Ta pani noortele südamele, ka vabaajaprogrammis, mille Järva vallas toetab 2200 eu- ja tunda, kuidas on millegi (nt et malev tähendabki kahte nä- koostamisel arvestatakse laste 3URMHNWLRQUDKDVWDQXG -lUYDYDOG roga AS Põlluvara. Esitasime enda laotud puuriida) eest vas- dalat tööd. „See pole nii, et kui soove. Malevasuvi lõpeb kok- taotluse ka Eesti noorsootöö tutada. tahan, siis tulen. Kõigiga sõlmi- kutulekuga 28. juunil Aravetel. keskuse koondprojekti „Noor- Noorte töökogemus on pärit takse töölepingud ja kantakse Kõik malevlased ja rühma- temalevad 2018“, sealt saime kas varasematest malevasuve- tööregistrisse. Kui tõesti on vaja juhid saavad omale Imavere www.jaagrivilla.ee toetust 8450 eurot.“ Maleva dest või kodus vanemate aitami- puududa, siis tuleb sellest tea- noore Gerly Ränniku disaini- [email protected] põhiline rahastaja on Jär- sest, isaga/onuga koos töötami- vitada tööandjat, puudumine tud logoga malevasärgid. Noore FB/Jäägri Villa va vallavalitsus, kes maksab sest, ema ja vanaema aitamisest kantakse tööajatabelisse ja sel- autori sõnul sümboliseerib logo noortele töötasud ja katab ka kodu- ja maatöödel. Noored lest sõltub palk.“ Laste töötasu igasugust tööd õpilasmalevas. Tel 5885 6955 Beebibuum andis mänguväljaku loomise idee Hubane Jäägri Villa Iidsesse Kareda küla ringi on rot, omaosaluse katmist toetas noortesse peredesse sündinud Järva vallavalitsus 550 euroga. pakub terviklahendusi viimastel aastatel pool tosinat Ehitus- ja kasutusloa taotluse (majutus, toitlustus, beebit. Teist sama palju on neis ning lisasumma omaosaluse kat- vaba aja sisustamine) peredes kuni kümneaastaseid miseks tasusime ühingu rahaga. lapsi. Siit tekkiski idee luua Mänguväljaku avasime koos nii perekondlike kui ka kogukonnakeskuse, Esna wal- õunapuu istutamisega lastekaitse- tööalaste sündmuste lamaja juurde kodulähedane päeval, 1.juunil. Auväärse hoone läbiviimiseks: mänguväljak. Avalikku ruumi seinale kinnitasime tahvli „EESTI • võib paigaldada vaid kõrgelt VABARIIK – 100 KAREDAL“, mis seminarid sertifi tseeritud atraktsioone ja on kinnituseks järgmistele MTÜ •koolitused nii valisimegi tarnijaks ja pai- Karessen läbiviidud sündmustele •sünnipäevad galdajaks fi rma OÜ Tiptiptap. – kingituseks Eesti Vabariigile: • Mänguväljaku nõuetele vastava - lipumasti püstitamine jaa- kokkutulekud liivapadja rajas OÜ TKM Ehitus. nipäevaks 2017 •pulmad Raha mänguväljaku rajami- - mängufi lmi „Tõde ja õi- •peielauad seks ja atraktsiooni püstitami- gus“ kohtustseenide võttepaik seks saime Leaderi meetmest, - mänguväljaku rajamine jms kuhu kirjutasime projekti. Kareda küla lastele Tööd maksid kokku 5958 eu- MTÜ Karessen JUUNI 2018 EAKAD 11 Juunikuu sünnipäevalapsed Reinhold Müür 96 Malle Reinart 79 Elizaveta Golomidova 94 Tiiu Ulk 78 Elfride Raud 91 Vaike Kurema 78 Hooldekeskus elab Rein Eenpuu 91 Heino Haug 78 Hilda-Helene Puss 90 Ants Markson 78 Ilse Part 90 Tõnu Maiste 78 Elvi Kiigemägi 90 Urve Valdes 78 Õilme Liin 89 Saima Kiviväli 78 Melaine Magus 89 Maie Kasemets 78 Lembit Kulla 88 Eevi Eha 78 Vilma Alaküla 88 Vitali Rozanov 78 remondiootuses Arvo Maarend 88 Enn Andre 78 Teisipäeval, 29. mail väisas Pyotr Evlampiev 88 Maimo Pommer 78 Evi ja Olga Oskar Tuisk 88 Ester Härm 78 Aravete hooldekeskust sotsiaal- Milvi Kalaus 87 Leida Reinpõld 77 kaitseminister Kaia Iva, tutvus Maria Neklesa 87 Lembit Remmik 77 kõigi hoolealustega ning küsis Erland Sammler 87 Eve Toomsalu 77 Heino Pillesson 86 Maret Jalakas 77 rõõmude ja murede järele. Evi Trillo 86 Uno Voolmaa 77 Neljases toas oli pikutajaid Silvia Sui 85 Age-Li Liivak 77 kolm, Ivaga võttis jutu üles ra- Ilmi-Laine Kleitsman 85 Imbi Moores 76 tastoolis istunud Helga (83), kes Helgi Mets 84 Jüri Lepp 76 Irina Davõdova 84 Maire Rink 76 tuli siia Tallinnast kaks ja pool Milvi Kangur 84 Iivi Kaldmaa 76 aastat tagasi ja selle ajaga on Valve Koobas 84 Valve Jahimees 76 keskuses koos temaga elanud Miralda Härm 84 Eero Oder 76 Asta Kaseväli 84 Reet Kirbits 76 juba neli 100aastast! Kõrvalvoo- Aino-Luule-Klaudia Näkk 84 Asta Peil 76 dis pikutaski hiljuti nii vanaks Pilvi Kõiva 83 Margus Lääts 76 saanud Agnes, kes liigub ise ja Laine Randla 83 Jorma Tapio Liinakari 75 kuuleb hästi, ainult nägemine Leili Eplik 83 Mati Labidas 75 Natali Basharuli 83 Arved Kirsileht 75 on tönts. Ringkäik jõudis suuremasse (väljas käib juhataja sõnul vaid eraldavad, pole klientide sei- Helgi Reinok 83 Helgi Tõnisson 75 „94 saan,“ ütles järgmise toa tuppa, mis on osalt seinaga pooli- viis-kuus inimest), sest hool- sukohast head,“ ütles Oraste. Arvi Järve 82 Eevi Valgma 75 elanik, Järva-Jaanist pärit Salme tatud. Esimeses toas pikutas Vaike, dekeskus asub teisel korrusel Järva valla ehituse peaspet- Valev Kullerkupp 82 Tiiu Nurges 75 Uuno Turba 82 Elle Sepp 75 oma vanuseks. Loeb ilma prilli- teises istusid Olga ja Evi. „Meie ja lift i pole. See on murekoht, sialist Gilmar Krzivets ütles, Irja Aare 82 Helgi Maksing 75 ta ja kuuleb superhästi. külas on kõik rahul,“ ütles Evi. sest majal pole ka rõdu. et valmis on eelprojekt, mille Rudolf Olonen 82 Helle Mäesarapuu 70 „Seda vanust on ikka üks- „Kas te mõtlesite oma küla all Hea on, et meditsiiniabi on koostas Sirkel&Mall OÜ Tal- Ilme Nurmsalu 82 Ago Saavan 70 jagu, aga energiat on ka, ma seda nurka?“ küsis Iva. Sedasama samast majast võtta. Juhataja linnast. „Selle alusel korralda- Maie Taavet 82 Uudo Uljas 70 Õie Jõekallas 81 Silvi Maiste 70 vaatan,“ tõdes Kaia Iva. jah. „Meid on kolm kohvitantat, kirjutab hommikul perearstile me hanke põhiprojekti koos- Hilja Kohandi 81 Enno Kiisk 70 „Õige – nii kui oleks 20aas- kes järjekorras oma raha eest muremeili ja vastavalt vajadu- tamiseks. Kui see valmib, saab Tõnis Avarmaa 81 Avo Tõnnov 70 tane! („Mina arvasin, et tunnen oakohvi ostavad,“ tutvustas Evi. sele tuleb klienti vaatama kas välja kuulutada ehitushanke ja Maire Saame 80 Nadežda Tsvetkova 70 Helve Kuimets 80 Ester Virves 70 end kui 35, aga proua on veel „Nemad on omaette tegutse- õde üksi või koos arstiga. Kõik loodetavalt sügisel ehitama ha- Rein Tiss 80 Raivo Agu 65 noorem,“ ütles Iva.) Rõõm, jad. Teevad endale hommikul kliendid on üle tulnud sama kata,“ selgitas ta. „Eelarves on Liivi Obermann 80 Tiiu Kokaselts 65 rõõm, rõõm – kõik on häs- ise kohvi (siin on väike köö- perearsti nimistusse. Palgal on meil selle objekti tarvis miljon Toivo Nukke 80 Mai Pärnoja 65 ti,“ vastas Salme heatujuliselt. ginurk). Evi on Järva vallast, ka 0,25 kohaga meditsiinitöö- krooni, kuid kogu U-kujulise Erika Liige 79 Riina Sarjas 65 Mare Tomberg 79 Ülo Luite 65 „Olen siin rahul. Kõik on nii küll kõige vanem (92), aga kõige taja, kes tellib ja jagab ravimid, maja A-,B- ja C-korpuse reno- Vilma Kõiv 79 Ilme Küttis 65 abivalmid, kui on midagi vaja, toimekam, võtnud teised oma mõõdab vererõhku ja abistab veerimiseks sellest ei jagu.“ Maie Kelgo 79 Juta Homin 65 küsin. Mul on oma maja, aga hoole alla. Olga ikka ütleb – meditsiinipoole pealt kõiges. Juhatajal Malle Innosel sai Aleksei Tarassov 79 Tõnu Reisel 65 Maie Tambaur 79 Aive Veilberg 65 ma ei saanud majas hakkama, küll Evi teab, mis ma tahtsin,“ Ivaga ringkäigu kaasa teinud jaanuaris selles majas töötatud Eevi Endi 79 Ene Puhmaste 65 ahju ja pliiti kütta. Siin olen ol- tutvustas hooldekodu juhataja abivallavanem Tiina Oraste viis aastat ja kogu aeg remonti nud üle kolme aasta.“ Malle Innos. „Nemad on meie tunnistas, et tegelikult pole oodates. Eelprojekti on ta nä- Järgmine proua on siin ol- majja ise tulnud. Kui ma ise ot- kõik nii hästi, sest terviseamet nud. „See on hästi kena, ma nud kaks aastat, toakeses elab ta sustan, et nüüd on aeg tulla, siis on teinud ettekirjutuse, kuna olen siiras vaimustuses,“ ütles üksi ja on saanud kodunt kaasa saab mõtte valmis sättida.“ majas puudub lift ja hooldekes- ta. „Kui see hästi ilus remont võtta veidi mööblit, oma teleka Praegu on täidetud 21 kohta, kus asub teisel korrusel. Samas saab tehtud, oleks vaja kust ja trenažööri. Eriti meeldib talle üle poole ehk 12 on Järva valla majas asuvad ka raamatukogu, iganes saada ka ilusat mööblit. lugeda ja on hea, et raamatu- elanikud. Kaks eakat on koha piirkonnapolitseiniku kabinet, Peale remonti peame tõstma ka kogu asub samas majas. „Kas ootel. lasteaed, apteek ja perearsti kohatasu, mis praegu on 550 teiste prouadega ka vahel juttu Iva tõdes, et kõik selle maja kabinet ja remont algab loo- eurot ehk üks väiksemaid.“ ajate, on sõbrannasid tekki- asukad on oma eluga siin rahul. detavalt sügisel. „Hooldekes- Vallavalitsus oma eelarvest nud?“ päris Iva. Selgus, et Salme Liikumisraskustega inimesi on kusesse tuleb tubade süsteem, hooldekeskuse tegevusele lisa ja Olga on. Aga nii mõnigi ei muidugi palju, neist suurem sest kardinad, mis praegu nii ei maksa, kuid aitab tasuda viie kuule – kuidas sa siis sõbrustad. osa ei pääse üldse majast välja mõneski ruumis voodikohti kliendi kohatasu.

Kareda piirkonna eakad külastasid Eesti Rahva Muuseumi

GETTER KLAAS ruumide ja sopiliste saalidega võimaluste kasutamine. Kohati võtsime ette jalutuskäigu „ta- Peetri rahvamaja juhataja ning mõnusalt soe. häiris eksponaatide ja eriti selgi- gurpidimajja“, kuhu julgemad Palju oli tuttavaid esemeid tavate tekstide vähene valgustus, ka sisenesid. Maja tekitas ele- 9. mail sõitsid Kareda piir- minevikust, millel kohta kõigil aga see oli ka ainukene miinus. vust ja palju naeru. Oli kum- konna kultuurihuvilised eakad oli oma lugu rääkida. Palju põ- Põnev näitus oli „Uurali kaja“, maline, kuidas pahupidi pöö- Tartusse ERMi, et oma silmaga nevust tekitas rahvariiete näi- kus kohati pimedad koridorid ratud pilt pani pea ringi käima uus ja uhke muuseum üle vaa- tus, kus pikalt imetleti peent tekitasid kõhedust. Vanadesse ja kaldus maja pani inimesed data. Kui algselt tekkis hirm, käsitööd, uhkeid seelikutriipe rehetubadesse sisse astudes võis käima oma tahte vastaselt. Väga et ehk ei jõua käia ja ehk pole ja peeneid nikerdatud prosse. ehmatada kellegi norskamine, huvitav kogemus igatahes. kuskil vahepeal jalga puhata, Ühe põneva seina vahelt leid- igast nurgast kostus eksponaa- Tagasiteel sai välja hõigatud siis see hirm kadus sisenedes. sime üles ka palju räägitud Kuk- tide vahel raginat ja krõbinat, mõte, et järgmisena sõidame Nar- Piletikassas käidud, jalutasid ruse emanda. Püsinäitused olid nagu kõnniks päris looduses. va, natukene planeerimist ja ette- kõik omapäi eksponaatidega vaimukalt üles ehitatud ja põ- Lõunaks olime juba üpris võtlikkust ja ehk saame järgmise tutvuma. Maja on suur avarate nev oli uudsete tehnoloogiliste väsinud, kuid kuna ilm oli soe, reisi ette võtta. Uute kohtumisteni! 12 KULTUUR JUUNI 2018

UUS KODANIK KARL-MARTEN KASK LISANDRA SCHASMIN ROBERT LEINBERG LOORE REISENBUK Vargamäe kultuurihiies HANNA LEEDMAA LIISEL AINSALU KENDRA KALLE

Korstnapühkija pandi kasvama veel Lauri Ilves

tel 5697 9936 salongi keemiline puhastus • välipesu vahatamine • pigileotuspesu • poleerimine värviparandused • korrosiooni tõrje Info ja broneerimine tel 5307 2245 kolm tamme [email protected] FB/Koeru Autopesula 24. mai õhtul saadeti Järva- paarisaja lapse, sellest ansamb- maa kultuurihiiest Vargamäel list välja kasvanud Jaanilill tä- teele Järvamaa laulu- ja tant- histab sel aastal 10. sünnipäeva supeo „Oleks minu olemine“ ja 4. augustil saab Ene asutatud tuli ning selle aasta Järvamaa bänd Merve 45aastaseks. kultuuripreemiate laureaadid Kolmas laureaat, kultuurielu istutasid hiide oma puud – see edendaja 2017 Kaarel Orumägi tava on kestnud juba 26 aastat. puud istutama ei jõudnudki, te- „Ära tamme istutades vastu ma asemel pistis puu mulda Türi Tammlehte löö,“ aasisid lõua- vallavanem Pipi-Liis Siemann. poolikud 2017. aasta Järvamaa Et kultuuripreemiate lau- parimast kollektiivist Alburah- reaatide kontsentratsioon hiies va Teatrist. Nende juhendaja oli sel õhtul iseäranis kõrge, pa- Tiit Tammleht keelas omakor- ni õhtut juhtnud Tiia Tamm da ära pildistamise, sest muidu ette kõigil neil oma puude aas- naine veel viimati näeb, et ta tane juurdekasv üle vaadata. labidat käes hoida osakab, ja Laulu- ja tantsupeo tule paneb kodus aiamaad kaevama. õnnistas EELK Püha Matteuse „Ikka roheline pool ülespoole,“ Järva-Madise koguduse diakon anti istutajatele hüva nõu. Tiit Lastik ja kõigi kolme Jär- Kõrval sättis puud mulda vamaa omavalitsuse esindajad kultuurihoidja 2017 Ene Puh- süütasid sellest tulest oma tu- maste Koigist, teda abistas Kaie led, mis said uuesti üheks 26. Altmets, kes poetas istutusauku mail Paides, Lembitu pargis kimbukese meelespäid. Meeles laulu- ja tantsupeo rongkäigu pidada tasub Ene tööst rääki- alguseks. Järva valla tuld hoiti des, et tema laste lauluansamb- need paar päeva Järva-Madise lis Karukell on aastate jooksul kirikus ja tule jõudmise eest (Karukell tähistas läinud aas- Paidesse kandis hoolt Alburah- tal 40. sünnipäeva) laulnud üle va Teater.

JUUNI 2018 KULTUUR 13

www.pamt.ee

• 07.06 kell 18 Pärdi muusikaaia kontsert Oliver Kuusik (tenor), Piia Paemurru (klaver), kaastegev sopran Pille Lill

• 09.06 kell 10-16 Juunilaat

• 10.06-13.06 kell 15.30-20.30 Balleti suvekursus algajatele ja edasijõudnutele. Registreerumine [email protected]. Vanusegrupid 4-6a; 7-12 a; täiskasvanud. Õpetaja Sanna Kondas

• 22.06 Paide linna Jane-Ly Laug, Kristin Raudvee ja Karl Mattias Bobrovski. jaaniõhtu, kell 19 tantsuks mängib ansambel Folksell. Rahva likud mängud nii savikestele kui suurtele, jaanilõke, grillimise võimalus. Paide Koeru muusikakool saatis teele Vallimäel • 27.06 kell 15 Nõidade liidu konverents

• 29.06 lõpetajad ja ootab uusi õpilasi Ruumieksperiment vol 2 avamine Paide keskväljakul „On muusikakool üks paras se. Olete rõõmsameelsed, alati Mattias Bobrovski – basskitarr juba vilistlased. Kontserti lõ- tati lend pildile muusikakooli paik, kus lapse elul õige maik, valmis esinema. Olete õppinud (Peeter Prints) tunnistasid kõik, petas nende trio muusikakooli kivi juures. 30.06 kell 10-16 kui virgalt tunnist tundi käid, muusikat tundma ja tunnetama, et kahes koolis korraga polnud sünnipäevaks selgeks harjutatud Pere heidetud, toimusid es- Suvelaat on pea sul peagi noote täis,“ mänginud enese ja ka sõprade kerge õppida, oli ka loobumis- palaga „Armastus“, mille laulis maspäeval, 28. mail katsed kõi- 07.07 kell 19 deklameeris Koeru musikakooli rõõmuks. Toogu see number 13 mõtteid. „Liana on mind ka nut- kunagi tuntuks Nat King Cole. gile erialadele. „Võtsime vastu Etendus „Igavikuline direktor Kerli Sirila reede, 25. – teie lennu number – teile edu mas näinud, kui pala üldse välja Kiituskirjaga lõpetasid kooli vaid seitse last, veel üks lubas õhtusöök“. Esinevad mai õhtul Aruküla mõisa saalis, ja õnne,“ rääkis Sirila ja pöördus ei tulnud,“ ütles Kristin. Kristin ja Jane-Ly, kes on saa- tulla homme,“ ütles Kerli Sirila mööda maailma kus auhohal istus muusikakooli ka vanemate poole. „Olete olnud Muusikakooli lõpuaktusel nud esinemisjulgust konkurs- veidi pettunult. „Taheti klaveri-, rännanud Eesti artistid 13. lend. „2011. aastal alustas toeks oma lastele, neid sundinud kõlas muusika. Esmalt näitasid sidelt ja pääsenud esinema ka akordioni-, fl öödi- ja kitarrieri- Grete Gross ja Lizeth Wolk õpinguid 11 last, IV klassi ehk ja meelitanud.“ I klassi lõpetanud Markus Karu- Eestist kaugemale. Jane-Ly lubas alale. Kindlasti korraldame sügi- muusikakooli noorema astme Kolm lõpetajat, Kristin Raud- sion Ksenia Vaheri viiuliklassist mõelda veel ühele õpinguaastale sel lisavastuvõtu, kuid kõik soo- 10.07 kell 18 Pärdi lõpetamiseni jõudis neist kuus vee – akordion (erialaõpetajad ja Hedlin Abner Maria Šnuro- muusikakoolis, et siis otsustada, vijad võivad endast märku anda muusikaaia kontsert – ja kolm noort saab muusikakooli Kerli Sirila, Liana Kullasepp va klaveriklassist, mida nad on kas minna muusikat edasi õppi- ka minu telefonil 5663 0933 või Neeme Ots (trompet), lõputunnistuse ehk on oman- ja Eve Martjak), Jane-Ly Laug aastaga õppinud, ja pärast seda ma või mitte. kirjutada koerumuusikakool@ Laur Keller (trompet), Villem Endel Tiits danud muusikalise põhiharidu- – viiul (Ksenia Vaher) ja Karl said oma oskusi näidata nüüd Nagu tavaks saanud, jäädvus- gmail.com,“ ütles Sirla. (trompet)

KINOD www.pamt.ee ja Paide Kino facebook lehel. Kuhu minna Piletid 3€-4.5€, prillid 1€ 9. juunil kell 10 Järva-Jaani laat sas Anton Tšehhov „KIRSIAED“. sõbraliku ja aktiivse kogukonna 4. juulil kell 17 Albu mõisas Re- pool. Paljud ei tea, et Tammsaare ja tänavafestival VHK Teatrikooli XX lennu lõpulavas- kujunemine“ Prandi külamaja ter- sa Tiitsmaa nukkude näitus lemmikpill oli viiul, talle meeldis ja- NÄITUSED 9. juunil kell 13 Ambla kooli õuel tus koostöös Theatrumiga. ritooriumil „Mängime“ avamine. Näitus jääb hil käia ning ta õppis õigustea- „PAEKIVI – rahvuskivist rahva kiviks“ avatud Järvamaa külade päev. Õhtul pidu Etendus kestab kuni 4 tundi. II 16. juunil kell 14 Imavere Põhi- avatuks 5. augustini R–P kell 12– dust. Näitusel saab ülevaate sel- mai kuni juuni 2018. ansambliga Hellad Velled vaatust mängitakse sobiva ilma kooli lõpetajate viimane koolikell 18. Teistel aegadel kokkuleppel. lest, kuidas Tammsaare elukäik, 9. juunil kell 13 laste motopäev puhul kabeli juures, palun arves- Imavere rahvamajas 7. juulil kell 17 Salutaguse Kurnu huvid, iseloom ja tugev töötahe on 01.07 kell 15 Jüri Imaveres tada pikema jalutuskäiguga met- 22. juunil kell 20 Tammeküla künkal Koigi kultuuriseltsi näiterin- aidanud luua mitmetahulisi teoseid Arraku varajaste 10. juuni kell 10.00-15.00 Aru- sateel. Piletite reserveerimi- jaanituli gi etendused „Ettevaatlik kosila- ja kujundanud kodanik Antonist maalide näituse avamine. Maalid küla mõisa pargis Koeru laat ne [email protected] või 5696 23. juunil kell 15 Ervita küla jaa- ne“ ja „Läbi unenägude mehele“. kirjanik Tammsaare. Lisaks kirjani- pärinevad Andres Eilarti 13. juunil kell 18 Koeru kultuuri- 9597 Piletite hinnad PILETILEVIS: nituli Pilet 4.- ku huvidega tutvumisele, on haa- kunstikogust. Avatud majas suvine jumestuskoolitus täispilet 16.-; õpilased/pensionä- 23. juunil Vao külas Vao küla 14. juulil Hermani külapäev „Her- ratud kõik meeled: kompimine, kuni 05.08.2018 Koerus. Koolitajad: Siiri Kahro – rid 12.- jaanituli. Kell 18 algavad võistlu- mani küla 100“ haistmine, maitsmine, kuulmine, KASSA Tallinn Fashion Week´i meigitiimi 14. juuni kell 12 Koeru ausamba sed nii lastele kui täiskasvanute- nägemine. Näitus on pühendatud tel 38 49137 / [email protected] jumestaja, Sirje Juudas – Orifla- platsil küüditatute mälestuskivi le. Kell 22 astub lavale Sax Exp- INFO: Anton Hansen Tammsaare 140. Kuni 08.06 E–R kell 11–19 L–P tund enne tasulist üritust, me ilu- ja tervisenõustaja. Kooli- juures küüditamisohvrite mäles- ress. Tammsaare muuseumis Varga- sünniaastale ja jääb avatuks 2018. muudel aegadel 1 tund enne tuse hind 20.- (sisaldab kõiki va- tuspäeva palvus 23. juunil kell 20 jaaniõhtu Arave- mäel on avatud näitus "Igale ühele aasta lõpuni. tasulist üritust. hendeid kohapeal). Broneerimine 14. juuni kell 18 Koerus Järva- tel, Kangrumäel. Õhtut sisustab an- oma Tammsaare". Näitus on ava- 09.–15.06 1 tund enne tasulist üritust. 10. juuniks, tehes osamakse 10.- maa rattakrossi seeriavõistlus sambel Mesipuu. Sissepääs tasuta tud muuseumi lahtiolekuaegadel. Pop-up jooga. Triin Jalast ja Kristi 16.–24.06 kassa suletud. Siiri Kahro SEB kontole 2018 1. juulil kell 9–15 Koeru kultuuri- Näitusega „Igale ühele oma Kirss juhendavad joogatrenne üle 25.–30.06 1 tund enne EE541010010786569010 16. juuni kell 10.30 Järvamaa maja juures laat. Tammsaare” avatakse Anton Han- Järva valla: Vargamäel ja seal, ku- tasulist üritust. Muudel aegadel suletud. 13.– 15. juunil kell 19 Esna mõi- eakate XXXII kokkutulek „Vanuse- Info 5805 1915 sen Tammsaare vähem tuntud hu sina meid kutsud. 01.07–20.08 E – R kell 14 – 19 14 SPORT JUUNI 2018 Järva 2. Rattamaraton tuleb tõsine sõit maastikul

TEET KALLAKMAA Võistlusklassid : Järva-Jaani Ratta- ja Suusa- klubi on tegutsenud viis aastat. Aasta-aastalt on klubi lisaks Põhisõidul: rattavõistlustel osalemisele ka Poisid 16-18 a. ise rattavõistlusi ellu kutsunud. Naised kuni 35 a. Neljal aastal on toimunud Jär- Naised 35+ va-Jaani Rattaralli. Lisaks on Mehed 19-39 a. Võllastel toimunud mitmeid Mehed 40-49 a. lühemaid maastikurattakros- Mehed 50+ se. Eelmisel aastal toimus es- makordselt Jaani-Koeru Rat- tamaraton. Sel aastal toimub Minimaratonil: rattamaraton ühinenud uue Tüdrukud kuni 12 a. valla oludes juba nimetuse Järva Poisid kuni 12 a. Rattamaraton all. Järva 2. Ratta- Tüdrukud 13-15 a. maraton toimub 24. juunil kell Poisid 13-15 a. 12 stardiga Järva-Jaanis Võllaste terviseradadel. Sõit jääb trassile Järva-Jaa- Täpsemat ja jooksvat in- ni ja Koeru vahel. Kui eelmi- fot juba klubi Facebooki Viimases otsustavas kohtumises 3.-5. kohale seljatas Pajula ungarlanna Alexa Anna Nagy. Eelnevalt oli Pajula kva- sel aastal oli suhteliselt palju lehelt ja teistelt infokand- lifikatsiooniringis vaba, seejärel seljatas veerandfinaalis türklanna Sehernur Buluti ja kaotas punktidega poolfi- kruusalõike, siis sel aastal on jatelt. naalis Euroopa meistriks tulnud slovakitarile Zsuzsanna Molnarile. korralikule maastikumaratonile kohaselt juba rohkem tõsisemat maastikusõitu. Lisandunud on 4kilomeetrine katsumus. Mara- kilomeetrine Tamme karjääri toni põhisõidu 45 km läbimine singel, mida läbitakse vahetult eeldab juba üle keskmise füü- pärast starti ja teist pidi enne silist ja tehnilist vormi. Lisaks fi nišit. Lisaks on veel lisandu- põhisõidule on samaaegselt Marta maadleb nud metsa- ja põllulõike. Sõidu kuni 15aastastele lastele 4,5ki- keskosas läbitakse 4kilomeet- lomeetrine minimaraton. Järva rine Koeru suusarada. Mara- Rattamaratonil on plaanis tõsi- toni lõpuosas on pärast singlit selt kanda kinnitada vabariigi Võllaste terviseradadel viimane rattamaratonide hulgas. maailmameistrivõistlustel ARNIKA TEGELMANN viis aastat. „Liiga vara alustada Hooaja viimane võistlus tõi medaleid pole hea, siis saab isu ruttu täis. Ambla maadleja Mar- Maadlus on raske ala, organism Marta Pajula tulemusi aastal 2018 Põlva Spordikeskuses toi- hooaja viimaseks võistluseks. ta Pajula (17) või- ja keha väsivad ära,“ teab ka ise Eesti meistrivõistlused naistemaadluses 1. koht (U18) Eesti meistrivõistlused naistemaadluses 1. koht (U20) musid 5. mail Põlva maakonna Võistlustest võttis osa ka kaheksa tis maikuus Makedoo- maadlusega tegelenud treener lahtised meistrivõistlused vaba- Järva valla võistlejat, kellest kuus öelda. Viie aasta eest Piksare Eesti meistrivõistlused naistemaadluses 1.koht nias Euroopa meistri- maadluses, ühtlasi olid need ka lõpetasid võistluse medaliga. juures alustanud 20 tüdrukust, Euroopa meistrivõistlused naistemaadluses (U18) 3. Koht võistlustel kadettide tema esimesest tüdrukute gru- Ats Pajula tulemused aasta 2018, tema on ka tubli vanuseklassis kaalu- pist, on vastu pidanud neli. maadleja. Tulemused (noored): kategoorias kuni 69 Tema sõnul on Marta trum- Eesit meistrivõistlused Kreeka-rooma maadluses 2. -26 kg: Karl Kirsimets (Koeru) 6. koht kilogrammi pronks- bid töö- ja võidutahe ning tah- koht U18 -38 kg: Timor Arusaar (Järva-Jaani) 1. koht, Rasmus medali. 3. juulil oota- tejõud. „Ta on sellise suhtumi- Eesit meistrivõistlused Kreeka-rooma maadluses 2. sega iga treeneri unistus. Pigem Peets (Koigi) 2. koht vad ees maailma- koht U16 peab teda trennis tagasi hoid- -42 kg: Lauri Kallas (Koeru) 2. koht Eesit meistrivõistlused vabamaadluses 2. koht U16 meistrivõistlused Hor- ma. Õnneks pole tal suuremaid -70 kg: Elmar Braks (Koeru) 1. koht vaatias. vigastusi olnud,“ ütleb Piksar. +70 kg: Andri Matrov (Koeru) 3. koht, Kennet Künnarpuu See aasta on olnud üle kõige. aastat vanemad. Aga hakkame Alaga tegelema motivee- (Järva-Jaani) 6. koht On tavaline kolmapäeva õh- Lisaks Eesti meistrivõistluste valmistuma juunioride MM- rib edu. „Ma olen selles hea. Täiskasvanud: tu. Kell on kaheksa, äsja on lõp- esikohtadele tõi Marta koju iks, mis toimub 2019. aastal Trennides saan end välja elada. -86 kg: Kalvi Arusaar (Järva-Jaani) 3. koht, Kennet Kün- penud trenn Tapa spordiklubis ka EMi pronksi ja peoga võite Tallinnas,“ ütles Piksar. „Mui- Harjutame palju võtteid. Mõni narpuu (Järva-Jaani) 4. koht ja treener Martin Piksar saab väiksematelt võistlustelt, viimati de, Marta vend Ats, meie klubi meeldib ja seda harjutan roh- Vaata ka http://maaspordikeskus.ee/?p=1909 mahti Martast rääkida. „Täna seljatas ta kolm vastast ja võitis poiss sai 14-15aastaste õpilaste kem. Seljavõite võtta aitavad oli kerge trenn, viis kilomeetrit esikoha 2. juunil Tartus toimu- vanuseklassis Eesti koondises- mõned nipid,“ ütleb ta. jooksu ja natuke maadlustehni- nud Georg Hackenschmidti se ja sõidab järgmisel nädalal Oma eeskuju Epp Mäega po- kat,“ ütleb ta ja selgtab, et Tapa mälestusvõistlustel. võistlema Ungarisse EM-ile.“ le ta ühes kaalus, aga trennides klubi tegeleb Kreeka-rooma Praegu teevad nad viimaseid Marta jõub igal õhtul koju on temaga maadelnud. „Ta on Väljaandja Järva Vallavalitsus maadlusega, aga naiste maadlus ettevalmistusi 3. juulil Horvaa- Märjandisse kella kaheksa pai- õpetanud jalgadest võtted ja Järva-Jaani, Pikk 56 on vabamaadlus. „Marta tree- tia pealinnas Zagrebis algavaks ku ja hakkab magama sättima, jalga minekuid,“ ütleb Marta Tiraaž 4300 nib igal õhtul ja Tapa gümnaa- MM-iks (samal ajal on kõik tei- et tõusta hommikul 6.30. Ta ja lisab, et Epu treenigpartner Toimetaja Arnika Tegelmann siumiga kokkuleppel teeb kaks sed poisid ja tüdrukud Muhus kinnitab, et ei tunne väsimust, Soome vabamaadleja Petra Olli Akende, uste ja muude [email protected] puidutoodete valmistamine korda nädalas trenni ka päeval, laagris) ja siis algab puhkus. sest jõuab pärast kooli (Marta on ka hea. Trükk AS Printall tellimuse peale. nädalavahetustel on võistlused „Uuesti alustame Martaga au- lõpetas Tapa gümnaasiumi 10. Marta kaugem plaan on pää- Toimetus ootab kaastöid iga kuu sƁƚĂŵĞƚƂƂůĞƟƐůĞƌŝ͘ ja laagrid. Muidu ei saa.“ gustis. Järgmine aasta ei saa klassi neljade-viitega) korraks seda olümpamängudele. Mitte Marta alustas treeneri sõnul kerge olema, sest ta võistleb siis koju tulla, magada ja siis trenni järgmistele (siis on ta veel liiga viimase täisnädala Tel 5565 8919 • [email protected] esmaspäevaks. Pikk tn 6, Ambla parajas vanuses, 12aastaselt ehk esimest aastat juunioride klas- minna. Vaba aega polegi, aga noor), vaid ülejärgmistele, mis on nüüdseks alaga tegelenud sis ja teised tüdrukud on paar mis sellega siin ikka teha? toimuvad 2024. aastal Pariisis. JUUNI 2018 SPORT 15 Vargamäe tõstjate võistlusrohke Eelmise kevade parimad kevadhooaja tulemusi kordasid saavutust 9. mail õhtupoolikul anti start AHTI UPPIN lemusega 24 kg (11+13) saades võistles Armas Reisel (Albu PK), Võitjateks osutusid: naistest Koeru 25. Kevadjooksule. Valla Koeru 25. SK Vargamäe vanemtreener 96,4 sp. Daniel osales üldse oma kes kk -69 kg saavutas 10 võistleja kk -53 kg Kaisa Kivirand tule- spordi ja rahvatervise spetsialist esimesel võistlusel ja seda kohe seas III koha tulemusega 185 kg musega 95 kg (43+52). Meestest Jaak Tammik ütles, et koos laste- Kevadjooksu Alates aprilli lõpust on SK välismaal. Treenerina polnud (80+105). 261,48 sp. andis vanu- kk -50 kg võistelnud Maiko Ja- jooksudega oli osalejaid üle 150. parimad Vargamäe tõstjad osalenud kol- valikut, sest kui võistkondli- segrupis III koha karikavõidu. last tulemusega 87 kg (38+49) ja „Kuni viieaastased lapsed jook- mel võistlusel. Kaugeim sõit 27. kult auhinnalist kohta tahta, Järgmises vanusegrupis (2000 Armas Reisel kk -62 kg tulemu- sid 100 ja kuni seitsmeaastased Mehed aprillil oli sõpradele külla Läti- tuli Daniel trenni kutsuda ja ja varem sünd) võistles meilt sega 187 kg (87+100). Armas 200 meetrit. Stardi suurele ale- I Rauno Reinart 7.31 maale, Balvi. Sealne võistlus oli kuu enne võistlusi hakkasime Robin Kivirand, kes kehakaalus püstitas kolm Eesti rekordit vikuringile (umbes 2 km) andis II Kalvi Arusaar 7.47 kahepäevane (28 ja 29. aprilil) trenni tegema. 7aastane Daniel, -85kg saavutas III koha tulemu- vanusegrupis U23. Rebimises Koeru spordiveteran Uno Aan, III Janno Kupper 8.05 ja võistkondlik. Osalesid kol- kes ise kaalub kõigest 22 kg, sega 226 kg (100+126) 270,34 kaks, 86 kg ja 87 kg ning ko- kes tegi seda ka täpselt 25 aastat 4. Marek Koroljov 8.14 me Balti riigi tõstjad vanusest õppis ruttu tehnika selgeks ja sp. Robini võistlus ei sujunud gusummas 187 kg. Kahju, et tagasi,“ ütles ta. „Ilm oli ilus ja 5. Rauno Lagenõmm 8.28 sõltumata kehakaaludes. Kuues tõi klubile vajalikud punktid. kuidagi, rebimises sai algrasku- tõukamine ebaõnnestus. Nädal üritus õnnestus.“ 6. Silver Flink 8.33 vanusegrupis aga selgusid ka- Järgmises vanusegrupis (2007- se 100 kg üles alles kolmandal varem tõukas Armas 105 kg. Jooksu tehnilist poolt kor- 7. Karl Markus Ots 8.37 rikavõitjad sinclairi punktide 2008 sünd) võistles meie ridades katsel ja tõukamisel langetasi- Teisi tulemusi. Emma Ki- raldanud Toomas Aan lisas, et 8. Tevon Voltenberg 8.44 (sp) alusel. Kokkuvõttes saa- Jäneda Kooli 4. klassi poiss Eudor me algraskust 130 kg-lt 126 kg virand oli kk -53 kg kolmas jooksjaid oli, nagu tavaks saa- 9. Kerdo Kuldner 8. 45 vutas SK Vargamäe 12 võist- Velleramm. Tema saavutas keha- ja tõukasime ainult algraskuse, tulemusega 71 kg (30+41). 10 nud, üle 100 (lõpuprotokollis konna hulgas II koha 1167,48 kaalus -41 kg III koha tulemusega kuna paremasse õlga lõi valu. aastane Eudor Velleramm kk -40 sai aja kirja 111 jooksjat), uusi 10. Sebastian sp. Korraldaja spordikool oli 68 kg (28+40) 139,21 sp. Maiko Jalast (2006, Aravete kg uue isikliku rekordiga 70 kg rajarekordeid ei sündinud, aga Schönberg 8.50 seekord võistkondliku võistluse Vanusegrupis 2005-2006 saa- KK) saavutas kehakaalus -50 (29+41) oli neljas. Aleksander saavutust kordasid mõlemad eel- Naised korraldanud oma mätta otsast vutas Lehtse poiss Roomet Väli kg III koha tulemusega 86 kg Jermakov saavutas kk -50kg III mise aasta võtjad Rauno Reinart I Deivi Kõll 8. 23 vaadatuna ainult poistekeskse. vanusegrupis III koha 179,93 sp. (38+48) 151,6 sp. Tema punktid koha tulemusega 49 kg (20+29). ja Deivi Kõll. II Mari-Liis Pihlak 8.31 Nende klubis tüdrukuid pole Tema võistlus ei õnnestunud, meeskonna arvestusse ei läi- Tom Aunapuu kk -69 kg II koht Diplomeid jagus kõigile, me- III Irina Soidla 9.31 ja võistkondlikku arvestusse kuna ta oli tervise tõttu kümme nud, kuna samas vanusegrupis tulemusega 155 kg (70+85). Al- dalid said kaela kümme pari- 4. Karolina Kull 9.32 tüdrukuid ei arvestatud ja nad päeva rivist väljas. Kehakaalus võistles Roomet Väli, kes tegi lar Lelumees oli kk-85kg kuues mat meest ja naist, loosiauhindu 5. Grete Grünmann 9.37 võistlesid kahes vanusegrupis kuni 85 kg oli Roomet kuues, Maikost rohkem punkte. tulemusega 146 kg (63+83). Te- jagus pea pooltele jooksjatele. 6. Nora Valk 9.49 sinclairi punktide alusel. Meie tulemusega 152 kg (70+82). Nädala pärast 5. mail võistle- malt kõik uued rekordid. Tubli, Koeru piirkonnajuht Toomas ainus neiu Kaisa Kivirand Vanusegrupis 2003-2004 sime Ida-Virumaal, Tammikul harjutab regulaarselt. Kõige ras- Tammik ütles, et jooksu toeta- 7. Siret Pärtel 9.50 (Tamsalu GÜM) saavutas III võistles meilt Tom Aunapuu, sealse SK Edu rahvusvaheli- kem poiss, 12 aastane, Roomet sid, nagu tavaliselt, kohalikud 8. Eva-Maria koha vanemate neidude (2004 kes kehakaalus -62 kg saavutas sel KV, kus osalesid nelja riigi Väli võistles kk -94 kg ja saavutas ettevõtted AS Konesko, OÜ Raudsepp 9.50 ja varem sünd) tulemusega 90 4. koha 14 võistleja seas, tule- tõstjad. Lisaks Balti riikidele ka tulemusega 168 kg (75+93) II SirLoin, OÜ Matkapesa, Koe- 9. Airka Heinaste 9.58 kg (40+50) ja 134,67 sp. Ab- musega 153 kg (68+85), mis tõstjad Venemaalt, Kaliningra- koha. Temalt tõukamises ja ko- ru Konsum, Koeru Apteek ja 10. Elisabet Suun 10.04 soluutarvestuses oli Kaisa III, andis 220,12 sp. Hiljem selgus, dist. Meil läks hästi. Klubi tõst- gusummas isiklik rekord. juuksur, M.Põder Koeru ham- tänutäheks uhke karikas. et võita vanusegrupis III koht jad püstitasid ridamisi isiklike Auhinnalauda sai meilt kaks baravi, Koeru Kommunaal, aja- Meie võistkonda kuulusid: oleks ikka vaja 90kg tõugata. rekordeid, mida oligi oodata. noort: neidudest vanuseklassis kiri Jooksja, Ülo Jammer ja Tiiu te vahel,“ ütles Tammik. Jooksu Daniel Purk (2009 sünd ja noo- See oli meil plaanis, aga Tom ei Seekord võitsime kolmes keha- U17 Kaisa Kivirand III koht Enni. „Jooksu parim naine ja peakorraldaja on Koeru spordi- remad, Albu PK), kes saavutas saanud raskust rinnale. kaalus ja võitjad said tänutäheks ja poistest U17 Armas Reisel mees said osaühingult Loud'n klubi. „Me ei paku konkurentsi kehakaalus -33 kg 6. koha tu- Vanusegrupis 2001-2002 uhked suured karikad. I koht. Live Promotions Estonia koos- Maijooksule, vaid korraldame töös JFKga kahe päeva pääsmed seda eeskätt oma piirkonna rah- Väinjärve veepeole, kolm pääset vale, kuigi ka väljaspoolt tulijad Väinjärve veepeole läks loosimisele ka kõigi osaleja- on teretulnud.“

Sel aastal täitub Väinjärve Veepeo algusest 52 aastat ning meil on eriti hea meel teile teatada, et sel aastal toome Veepeo teieni täiesti uues kuues! Väinjärve kaunisse ümbrusesse ootame teid lausa kaheks päevaks – 27.–28. juulini. Traditsiooni kohaselt kuuluvad programmi loomulikult jooksuvõistlus, kalapüük ja ülejärve ujumine. Paneme rõhku nii vanema generatsiooni artistidele, kuid loomulikult keskendume ka uuemale muusikale ning pidu kestab erinevalt eelnevatest aastatest hommikutundideni! Kui otsid oma suvepäevadesse head muusikat, maitsvat toitu, aktiivset puhkust ning parimat seltskonda, siis on selleks parim just Väinjärve Veepidu! Kahel päeval astuvad üles APELSIN, NANCY, KOIT TOO- ME, GENKA ja DJ PAUL OJA, BEEBILÕUST, 5MIINUST, PÕHJA-TALLINN, MARJU LÄNIK. PILETIHINNAD : 1 Päeva pilet 15€ 2 Päeva pilet 20€ Lastele vanuses kuni 7.eluaastat (k.a) sissepääs tasuta. Ühe päeva pilet võimaldab üritusele valitud kuupäeval ühe- kordset sissepääsu (2.päeva piletiga on sissepääs korduv). Piletid tulevad müüki kohapeal peaväravasse. Lisaküsimusi üldinfo kohta ootame aadressil [email protected] ning kaubitsejate infot saate [email protected] kaudu. Veeda oma suve kõige meeldejäävamad ja ägedamad päevad Väinjärve Veepeol! 16 JUUNI 2018 Reakuulutused Fekaalivedu Ostame Toyota ja Mercedes marki Müüa saetud ja lõhutud kuivi küt- Müüa saetud, lõhutud küttepuud! Järvamaal sõidukeid, võib ka pakkuda muid tepuid (30 cm, 40 cm ja 50 cm). Eri pikkused. Tel 558 4210 KUNO KERNU marke sõidukeid. Tel 5567 8016 Tel 504 5632 pütt suurusega 8 t ja 16 t, voolikud kuni 50 m HILLAR-AARE JÕGISALU Igasuguse elektroonika remont, Tellimine: 527 6087 Valeri ENN LAASTAU OÜ Estest PR ostab metsa- ja põl- Müüa tooreid küttepuid (lepp, arvutite remont. Täpsem info Hunting Grupp OÜ URMAS JALAKAS lumaad. Tel 504 5215, 514 5215, sanglepp, kask, okaspuu). Mõõ- web.zone.ee/teleriteremont/ ERIKA ALT [email protected] dud 25-60 cm, vastavalt kliendi Tel 5810 4539, Järva-Jaani AINO PÕLDVER soovile. Tel 501 3862 MILVI ORAV Sõiduautode kokkuost. Tuleme ko- Metsa korraldamine, hindamine ELSA KULLA hale üle Eesti. Tel 553 3060. Väga Müüa soodsalt 3-meetriseid küt- ja nõustamine alates 1993. AILI ARMUAND kiired tehingud! Raha kohe kätte! tepuid. Tel 507 4553 516 5071, Aarne

PUURKAEVUDE JA MAASOOJUS PUURAUKUDE PUURIMINE, PROJEKTEERIMINE NING HOOLDUS. MAAELU EDENDAMISE VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKU RAJAMINE, HOIU-LAENUÜHISTU kontoris: REOVEEMAHUTITE, SEPTIKUTE, BIOPUHASTITE, SÜVAVEEPUMPADE JA VEEFILTRITE JÄRVA-JAANIS • Kase tänav 1 • avatud T ja N 8.30-16.00 PAIGALDUS, HOOLDUS, MÜÜK. KOERUS • Paide tee 5 • avatud K ja R 8.30-13.00 [email protected] On võimalik tasuda KÕIGIL kõiki makseid sularahas: + 372 55 694 310 www.puurvesi.ee 9 Elektri-, prügi-, telefoni- ja üüriarved 9 Maamaksud ja riigilõivud 9 Ajalehtede tellimised ja kõik muud ülekanded! • Ülekandetasu sularahas alates 1.50 INFO 5300 7279

ANNAME LAENU KINNISVARA TAGATISEL! VALVESÜSTEEMIDE www.hoiulaenu.ee PAIGALDUS

Eesti Pagar on Eesti suurim pagaritööstusettevõte, mille kaubamärk kaunistab tootepakendeid alates 2004. aastast. Tänasel päeval töötab Paide tehase tootmises 220 inimest. HOIAME sinu VARAL e-post: [email protected] silma peal! mob: +372 5814 5848 OMALT POOLT PAKUME: tänapäevast töökeskkonda; head palka; ettevõttesiseseid soodustusi; • SÕIDU-, JA VEOAUTODE, PÕLLUMAJANDUS- hooajalist ja pikaajalist töösuhet; väljaõpet kohapeal. JA METSATEHNIKA REMONT • KEEVITUSTÖÖD FEKAALIVEDU Oled sobiv kandidaat, kui oled VÄLIKÄIMLATE RENT kohusetundlik ja vähemalt 18-aastane. • REHVITÖÖD (sõidu- ja veoautod, traktorid) tel. +372 452 2002 Lisainfo tel 384 9260, Albu, Järva vald •Tel 5198 9888 • Hunting Grupp OÜ e-mail:[email protected] www.fekaaliabi.ee [email protected].

Sobiv freespalkmaja telli Jänedalt Elumaja Suvila Saun *DUDDç või muu Aiamaja vajalik ehitis

palkmajad.ee Info: [email protected] | tel +372 5557 6606