Väljaandja: Albu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 163, 1543

Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine

Vastu võetud 20.05.2004 nr 13

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2, Albu Vallavolikogu 20. aprilli 2000. a määruse nr 11 «Albu valla põhimäärus» § 6 lõike 3, Albu Vallavolikogu 24. mai 2002. a määruse nr 17 «Albu valla põhimääruse muutmine» ja Albu Vallavolikogu 17. oktoobri 2002. a määrusega nr 21 kinnitatud «Albu valla arengukava vastuvõtmine», Albu Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 (juurde lisatud) juhindudes Albu valla arengukavast. 2.Määrus jõustub 1. juunil 2004. a.

Volikogu esimees Jüri KOMMUSAAR

Kinnitatud Albu Vallavolikogu 20. mai 2004. a määrusega nr 13

ALBU KÜLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2007 Sissejuhatav kokkuvõte Albu külaasub Järvamaal Albu vallas ja on 409 elanikuga (tegelik ~320) valla kõige suurem asula, mida on esmakordselt mainitud 1282. a. Olles erinevatel aegadel nii mõisa süda kui ka kolhoosikeskus, on küla võrdlemisi tihedalt asustatud. Külas on olemas põhikool, lasteaed, rahvamaja (sportimisvõimalusega), raamatukogu, avalik internetipunkt, noortetuba, sidejaoskond, arstipunkt, kaks kauplust. Külas tegutsevates ettevõtetes töötab natuke enam kui 1/3 küla tööealistest elanikest. Albu küla kompaktse hoonestusega Männiküla ja Ojaküla ühisveevärk ja -kanalisatsioon on amortiseerunud ja vajab ümbervahetamist. Bussiühendus võimaldab küla elanikel ainult viiel päeval nädalas üks kord päevas käia Paides ning sõita viiel hommikul ja kahel õhtul nädalas Aegviitu rongi peale. Albu maastik on maakonnaplaneeringuga määratletud väärtuslike maastike II klassi. Albu küla arengukava koostamise töörühmakuulusid Ester Valdvee, Agu Sammelselg, Raivo Saluste, Kristjan Sommer, Ave Jätsa, Varje Piilik, Jüri Kommusaar, Aare Lippasaar. Arengukava koostamiseks olid järgmised põhjendused: • määratleda küla olukord, vajadused ja huvid ning kavandada küla areng; • arendada ühistegevust; • hankida külaelu arendamiseks lisavahendeid fondidest. Arengukava koostati ajavahemikul 14. jaanuar kuni 17. aprill 2004. a. 14. jaanuar – algatusrühma moodustamine, arengukava koostamise kavandamine ja külakoosoleku ettevalmistamine; 17. jaanuar – I külakoosolek, arengukava koostamise algatamine, töörühma moodustamine, olukorra analüüs; 14. jaanuar – 5. märts – andmete kogumine ja analüüs, töörühma poolt arengustrateegia kavandamine; 05. märts – 17. märts – arengukava esimese variandi koostamine; 25. märts – 8. aprill – arengukava tutvustamine, ettepanekute esitamine; 9. – 17. aprill – etttepanekute läbiarutamine ja arengukava täiendatud variandi koostamine; 17. aprill – II külakoosolek, arengukava avalik arutelu, arengukava vastuvõtmine. Küla arengukava on koostatud aastateks 2004–2007 ning arengusuunad aastani 2014. Arengukava koosneb järgmistest osadest: Küla kirjeldus ja tänane olukord

Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine Leht 1 / 14 Visioon Albu külas aastal 2014 Albu küla arengueelistused ja saavutatava tulemuse lühikirjeldus Albu küla tegevuskava aastateks 2004–2007 Arengukaval on järgmised lisad: Albu küla tugevused, nõrkused, võimalused, ohud (SWOT) Mis teeb külast küla? Hetkeseisu hinnang Albu küla kaart. Küla arengu põhieesmärkon muuta Albu küla atraktiivseks ja turvaliseks ning arenenud infrastruktuuri ja keskkonnasäästliku ettevõtlusega elu-, töö- ja külastuspaigaks.

Küla arengueesmärkide saavutamiseks on vajalik arendada nelja prioriteetset valdkonda(tähtsuse järjekorras): • füüsiline infrastruktuur; • ettevõtlus- ja töökeskkond; • sotsiaalne elukeskkond; • looduskeskkond. Füüsilise infrastruktuuri valdkonna arendamine on ülioluline ka teiste valdkondade arendamisel, tagamaks elementaarsed elu- ja ettevõtlustingimused külas ning vähendades mõju looduskeskkonnale. Kesksel kohal füüsilise infrastruktuuri valdkonnas on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja teede olukorra parandamine. Joogivee kvaliteet on tähtis elanike elulise vajaduse rahuldamiseks ning kanalisatsioon ja puhastusseadmed puhtama keskkonna ning ühtlasi ka Tallinnale puhtama joogivee tagamiseks. Teede olukorra parandamine on tähtis külaelanike liikumisvajaduste tõttu ning on ettevõtluse arengu, turistide külastatavuse ja rahvaarvu suurenemise üheks tingimuseks. Ettevõtlus- ja töökeskkonna valdkonnas on kesksel kohal ettevõtluse arenguks soodsate tingimuste loomine ja ettevõtluse arendamine olemasolevate ressursside (maa, hooned, inimesed, turismiobjektid, ilus loodus) baasil. Samuti ettevõtjate abistamine ja nõustamine. Nende meetmete rakendamisega kaasneks ka töökohtade arvu suurenemine. Sotsiaalse elukeskkonna valdkonnas on kesksel kohal vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine ning küla ühistegevuse aktiviseerimine. Looduskeskkonna valdkonnas on kesksel kohal Albu väärtusliku maastiku säilitamine ja heakorra parandamine. Arengukava valmimise protsesskoosnes järgmistest etappidest: • algatusrühma moodustamine; • arengukava koostamise plaani koostamine; • arengukava koostamise algatamine ja töörühma moodustamine; • planeerimisprotsess; • arengukava avalikustamine; • arengukava vastuvõtmine. Arengukava koostamist juhtis Ester Valdvee. Esimesel külakoosolekul viidi läbi SWOT-analüüsil põhinev olukorra hindamine ning tugevate ja nõrkade külgede ning võimaluste ja ohtude prioritiseerimine. Edasi järgnes rühmatöö, kus määratleti kriteeriumid, millest sõltub küla edukas areng ja hinnati hetkeseisu. SWOT- analüüsi tulemuste, olukorra analüüsi ja arenguks oluliste kriteeriumite hindamise alusel kujundati visioon, määratleti strateegilised eesmärgid ning koostati tegevuskava arengueelistuste kaupa. Arengukavas küla ajaloolise osa koostas Malle Pau ning külaelanikkonna analüüsi koostas Ivi Madisson. Ettevõtluse olukorra ja ettevõtjate tulevikuperspektiivi väljaselgitamiseks küsitleti küla ettevõtjaid (Agu Sammelselg). Samuti küsitleti külaelanikke nende hariduse, töötamise ja õppimise kohta andmete saamiseks (Ave Jätsa). Pärast arengukava avalikustamist toimus teine külakoosolek, kus pärast arengukava avalikku arutelu võeti arengukava vastu. Albu küla arengukava esitati Albu Vallavolikogule kinnitamiseks koos ettepanekuga arvestada Albu valla arengukavas Albu küla arengukavaga. Külakoosolekutel osales kokku 30 inimest ja viidi läbi 8 rühmatööd, kus oli aktiivselt kaasatud 9 inimest. Teavet edastati kogu külale Albu küla koduleheküljel http://www.hot.ee/albukyla/ja valla ajalehes Kodukaja. Lisaks edastasid töörühma liikmed teavet ja said tagasisidet suuliselt. Arengukava avalikustamise kohad olid Männi kauplus, Albu Sakke kauplus, Albu raamatukogu, Albu sidejaoskond, Albu Põhikool, Aru ja Otsa farmid, Albu vallamaja ning Albu küla kodulehekülg. Albu küla kirjeldus ja tänane olukord 1. Küla ajalugu Albu küla on esmakordselt mainitud 1282. a (Alpie). Paik on tuntuks saanud oma ordumõisa, ilusa pargi ja hulga mõisahäärberi juurde kuuluvate hoonete poolest. 1717.–1740. a töötas Albus vaeslastekool, kus anti mitmekülgset haridust ja rüütlikasvatust orbunud aadlilastele.

Leht 2 / 14 Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine 1861. a toimusid Albu mõisas verised sündmused. Talupoegade vastuhakk lõppes karistusoperatsiooniga, kus ihunuhtlust said ligi 50 ümbruskaudsete mõisate talupoega. Albu mõisnikud majandasid mõisa oskuslikult. Rajati mitmeid tootmishooneid – viinavabrik, meierei, karjalautu, hobusetalle ja laohooneid. Mitmed neist on säilinud tänapäevani või ümberehitatud, et päästa neid lagunemisohust. Nuumhärgi, noorloomi, piiritust turustati linnadesse sh Peterburi. Talude päriseksostmine algas 1870. a paiku. Uue sajandi alguse ärevad sündmused – vastuhakud, mõisate põletamised – jõudsid ka siia. Mõisavastaste meeleolude ässitajad said karistatud. Albu mõisas talupoegade seas vastuhakku õhutanud mehed Peeter Reinap ja Hans Peedov said surma ja nende poolehoidjad korraldasid neile matused suure rahvahulga toetusel. Pärast rahutusi, mis andsid tagasilöögi ka mõisamajandusele, hakati mõisale kuulunud Aru karjamõisa maid müüma soovijaile talukohtadeks. Nii sai alguse lähedalasuv Pangaküla (kuulub praegu Albu küla alla).

Mõisa majandamine läks allamäge. Ka väikeste tööstuste (Mägede potilööv) rajamine ei andnud loodetud tulu. 1911/1912. a algas taas mõisamaade kruntideks mõõtmine ja müük. Mõisa keskosa ostis Richard von Harpe Ruilast. Mõisa üleandmine toimus 4. mail 1910. a. Põllumajandus edenes. Mõisal oli võimalus isegi tööd mehhaniseerida. Seda võimaldasid 29 hj aurukatel, 50-tolline viljapeksumasin. Piima töödeldi oma meiereis, hiljem Koltsi meiereis. Viinavabriku toodang viidi Aegviidu raudteejaama ja sealt edasi Tallinna või Venemaale. Algust tehti ühistegevusega. Koltsis 1910. a tegevust alustanud meierei – Albu Piimaühing – oli taluperemeeste poolt asutatud ühisettevõte. Tarbekaupadega varustasid maarahvast Kaubatarvitajate ühistu poolt asutatud kauplused (Järva-Madises). Põllumehed koondusid põllumeeste seltsidesse, vabatahtlike tuletõrjujate ühingutesse. Seltside tegevus rikastas maaelu. Albus tegutses pritsimeeste selts, mille viimased aktiivsed juhid olid Karl Lindberg ja Evald Valdvee. Endisest magasiaidast ümberehitatud pritsikuuris 60. aastate keskpaigani toimunud nn «džungli» peod olid tuntud ka Albust kaugemal. Tegutses perenaiste selts Salme Tuhermi eestvedamisel. Karl Lindbergi kodus oli väike raamatukogu. Kohaliku Albu kooli (asutatud 1921) õpetajad võtsid kohalikust kultuurielust aktiivselt osa. Õpetati näitemänge, tegutses kohalik laulukoor. 1914. a puhkenud I maailmasõda puudutas ka Albu rahvast. Sõtta võeti ju ligi 1/4 maal elavatest meestest. Sellele lisandusid kohustused osaleda kindlustustöödel ja moonavoorides. Sõja-aastatel sai maarahvale osaks nii punaste kui valgete terror. Albu ja lähedalasuvad külad nägid nii taanduvaid kui pealetungivaid võõrsõdureid. Nii üks kui teine nõudis talumehelt toitu, riideid ja täiendavaid varusid sõjapidamise jätkamiseks. Pärast sõja lõppu ja mõisate maa natsionaliseerimist jätkus hoogne talude rajamine. 1919–1939. a loodi Eestis 56 239 uut asundustalu. Uutele maasaajatele jagati 663 699 ha maad. Maa eest tasumiseks anti pangalaenu 60 aastaks. Albu küla territooriumil asuvad talud rajati enamuses just sellel perioodil. 1929. a alanud majanduskriis tõi tagasilööke, kuid järgmise kümne aasta jooksul suutis enamik talude omanikke raskustega toime tulla ja tootmise säilitada. Enamik Albu küla taluhooneid ongi ehitatud 1920.–1930. aastatel (Lippasaar, A. Vaht, O.Vaht, Lindberg, Palginõmm, Roos, Koitla jt). II maailmasõja ajal ei toimunud Albus märkimisväärseid purustusi ja kohapeal ei olnud ka lahingutegevust ega ohvreid. Talurahva elu jätkus rahulikus tempos kuni 1949. a kevadeni. Siis algas ka siin kolhooside asutamine. Kohapeal rajati kolhoosid: «Säde», «Jüriöö», «Tõde ja Õigus» ja «Leek». Kollektiivne majapidamine oli eesti talupojale võõras. Elu- ja tööstiil ning virelemine – mõisa köis, las lohiseb – kestis kuni 1960. a lõpuni. Siis oli juba märgata esimesi edusamme. Kodudes süttis elekter 1962. a sügisel. 1970. a ühinenud A. H. Tammsaare nimelises kolhoosis algasid hoogsad ehitustööd. Männile, praegusesse elamurajooni, kerkisid esimesed elamud, töökoda-garaaž. 1984–1988. a rajati Ojaküla, söökla-kauplus, masinakeskus, klubi. –Lehtmetsa tee kõva katte alla viimine sai teoks A. H. Tammsaare 100. sünnipäeva ettevalmistustööde käigus. 2. Küla paiknemine Albu küla asub Järva maakonnas Albu vallas, Kaalepi–Lehtmetsa maantee ning jõe ristumiskoha ümbruses pindalaga ca 1400 ha. Küla keskne koht on Albu mõisaansambel. Albu naaberküladeks on Pullevere, Järva-Madise, Soosalu, , ja külad Albu vallas ja Sääsküla küla Ambla vallas. Albu küla on elanike arvult valla suurim ja on üks valla kahest tähtsamast tõmbekeskusest. Maakonnakeskusesse Paidesse on meilt 33 km, Albu valla keskus Järva-Madise on 4 km kaugusel. Pealinna Tallinna on meilt otse Lehtmetsa– Alavere–Jüri kaudu 77 km. Külast lähevad teed Lehtmetsa, Kaalepi, Vetepere, ja Käravete suunas. Lähimad raudteejaamad on Jänedal – 18 km ja Aegviidus – 25 km. Bussiühendus on viiel päeval nädalas Aegviiduga ja maakonna keskuse Paidega 3. Küla looduslikud olud Albu küla paikneb Pandivere Veekaitseala lääneosas ning Kõrvemaa maastikulise rajooni idapiiril (Albukõrve). Küla läbib Jägala jõe üks lisajõgedest – Ambla jõgi, mis samuti varustab joogiveega Tallinna linna. Reljeef on

Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine Leht 3 / 14 lainjas. Küla kõige kõrgem punkt on Arumägi (88,6 m ü.m.p). Tornimäel (88,3 m ü.m.p) asub Eesti Vabariigi põhivõrgu geodeetiline punkt aastast 1935. Mäel kõrgus kuni 1970. aastate alguseni puidust triangulatsioonitorn. Küngastest on ilusamad Põrgumägi, Kangrumägi, Annemägi ning Kabelimägi, millel asuvad ka Albu mõisa kabeli varemed. Ambla jõe ääres on huvitavad Annukse allikad. Kaitsealune ja liigirikas Albu park paikneb kahel terrassil. Parki piirab ühest küljest Ambla jõgi, teisest küljest jõega ühendatud kraav ning kahest küljest Kaalepi–Lehtmetsa maantee. Albu mõisaansamblisse kuuluvad Albu mõisa peahoone, ait, park ja kivisild on tunnistatud arhitektuurimälestisteks. Albu maastik on maakonnaplaneeringuga määratletud väärtuslike maastike II klassi (s.o väga väärtuslik, maakondliku tähtsusega) alana. Alal hinnati kõige kõrgema hindega (3) järgmisi väärtusi: – kultuurilis-ajalooline (erinevatest ajalooperioodidest pärit elementide rohkus ja iseloomulikkus); – esteetiline (maastiku ilu, mitmekesisus ja hooldatus); – identiteedi (maastiku olulisus kohalikele elanikele ja tuntus väljaspool); Küla territoorium on määratud kaitsmata põhjaveega alaks, kus asub mitmeid karstivälju. Kaitsmata põhjaveega (nitraaditundlikul) alal on põllumajandustootmisele kehtestatud tegevuspiiranguid ning karstiväljadele piirangutega kaitsetsoonid. 4. Küla majandusliku olud Albu külas tegutseb 6 osaühingut, 1 aktsiaselts ja 15 füüsilisest isikust ettevõtjat. Nendest enamike tegevusaladeks on põllumajandussaaduste tootmine. Selline suund on olnud sellele külale iseloomulik juba aastasadu. Peale selle tegeldakse veel veterinaarteenuste osutamisega, metsamajanduslike teenustööde osutamisega, marjakasvatusega, ehitusteenuse osutamisega, korduvkasutusse minevate jäätmete ja klaastaara kokkuostuga, toidu- ja esmatarbekaupade jaemüügiga ja postiside teenuste osutamisega. Albu külas tegutsevates ettevõtetes saab tööd kokku 78 inimest, kellest 56 on Albu küla elanikud.

Kõige suurem ettevõte on Tammsaare osaühing, mis tegeleb piimakarja kasvatusega. Osaühing annab tööd 52 inimesele, kellest 35 on Albu küla elanikud. Kõik ettevõtted ja ettevõtjad on käesoleval momendil tegutsevad. Ettevõtluse laiendamist on ettevõtjad ise prognoosinud marjakasvatuses, turisminduses, põllumajandussaaduste tootmises ja jäätmekäitluses. Uusi ettevõtjaid või tegutsevate ettevõtjate uusi tegevusalasid praegu selgelt keegi välja öelnud ei ole, kuigi tegeldakse selles suunas (näiteks vaibakudumine, metallitööd, jäätmekäitlus, turismiteenuste osutamine jne. Kohapealne suurem ettevõte Tammsaare OÜ annab tööd 38 külaelanikule. OÜ Preskosa on hetkeks avanud ainult kaupluse, aga lähitulevikus avatavas vaibatöökojas leiab tööd umbes 25 inimest. Suur puudus on meestele kohapeal olevatest töökohtadest. Põhikoolis ja lasteaias töötab kokku 16 külaelanikku, kaupluses 1, sidejaoskonnas 1. Tööealisest elanikkonnast enamus on leidnud töö koduvallas. Töötuid on 15, kodus olevaid inimesi on 19 (valdavalt naised). Väljaspool Albu valda käib tööl 45 inimest. Albu külas asub põhikool, lastemängutuba, AIP, noortetuba, raamatukogu, sidejaoskond, arstipunkt, rahvamaja. Huvitegevust õpilastele korraldab põhikool, spordiringe SK Vargamäe ja rahvamaja. Täiskasvanutele töötab rahvamaja juures näite- ja rahvatantsuring, lastele solistide ring. Täienduskoolitust pakutakse ainult kooli juures (arvutikoolitus). 5. Küla infrastruktuur 5.1. Albu küla läbivad teed. Riigiteed: Kaalepi–Lehtmetsa (15141) kõvakattega tee 4,6 km lõik Albu–Otsa (15131) kõvakattega tee 1,5 km lõik Käravete–Albu (15146) kruusakattega tee 1,15 km lõik Vallateed: Albu–Ruustalu–Aru kruusakattega tee 3,32 km lõik. Albu–Pullevere kruusakattega tee 2,1 km lõik Albu–Mõnuvere kruusakattega tee 2,1 km lõik Erateed: Albu–Vulbi 1,1 km lõik 5.2. Elekter Küla läbivad 10 kV elektriliinid ja majapidamisteni lähevad 0,4 kV elektriliinid. Albu külas asub 9 alajaama. Alajaamad: K ü n k a alajaam (kuivati vastas), K a d a k a alajaam (mõisa juures), V a h u alajaam (vana töökoja juures), R o n g a alajaam (Käravete teeristi nurgas teepoolne), A l b u alajaam (kaalumaja juures), A l t p e r e alajaam (Männi asula taga), V a r e s e alajaam (Käravete teeristi kaupluse poolne), K r a a v i alajaam (Albu poe vastas), A r a k a alajaam (Ojaküla).

Leht 4 / 14 Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine 5.3. Side Albu külas asub AS Eesti Post postkontor, mis teenindab nii Albu küla kui ka naaberkülade elanikke. Posti laialivedu toimub tööpäeviti iga majapidamise juurde individuaal-postkastidesse. Postkontori kaudu on võimalik kasutada ka mõningaid Ühispanga teenuseid. Külas asub analoogtelefonijaam, mis omab vaba mahtu. Olemasoleva vaskvõrgu piirkonnas on ISDN (digitaalne kõneside) ja ADSL (internet) ühenduste võimalus. Väljaspool vaskvõrgu piirkonda on telefoniühendused võimalikud raadiotelefonidega (RAS1000). Otsenähtavuse korral Aravete EMT masti on võimalik andmesideks (internet) kasutada RDSL ühendust. Olemas kõigi kolme mobiiloperaatori levi. 5.4. Vesi Tarbevesi saadakse 65…. 110 m sügavuste kaevude ülemordoviitsiumi põhjavee veelademest, millest saadav vesi on üldnõuetelt hea kvaliteediga. Albu asulas on kokku neli puurkaevu: Männikülas töökoja puurkaev sügavusega 75 m, Ojaküla puurkaev sügavusega 65 m, kontor-kaupluse puurkaev, endise sigala puurkaev sügavusega 70 m. Kuna alumiste veekihtide veeand on väike, siis on eriti aktuaalne pindmiste veerikaste veekihtide kvaliteedi säilitamine, mis on avatud inimtegevuse mõjule. Asula veetrassid on amortiseerunud ning vajavad ümbervahetamist. Veetorudest eraldub roostet, mis mõjutab vee kvaliteeti ning tekitab lekkeid. Veetrasside uuendamist peaks käsitlema koos kanalisatsioonitrasside ja biopuhastite uuendamise projektiga. 5.5. Kanalisatsioon Albu külas formeeruv reovesi juhitakse isevoolsena kolme reoveepumplasse ja pumbatakse neist kahte, keskasula ja Ojaküla vahel paiknevasse ning Männiküla põhjaservas paiknevasse bioloogilisse reoveepuhastisse. Keskasula puhasti BIO–100 on ehitatud 1984. a ja Männiküla puhasti BIO–50 on ehitatud 1979. aastal. Biopuhastite heitvee suublateks on Ambla jõgi. Asula kanalisatsioonisüsteemide tehniline seisukord on halb – esineb lekkimisi, ummistusi ja reoveepumplate rikkeid, mis võib mõjutada põhjavee kvaliteeti. Reoveepuhastite efektiivsust mõjutab pidevalt vähenev hüdrauliline koormus, mis ohustab väikese vooluhulgaga Ambla jõe kvaliteeti. Kõik reoveepumplad vajavad remonti ja nüüdisajastamist. OÜ Tammsaare masinatepesu platsi ja bensiinijaama kohtpuhastid lagunevad ning toimivad mitteefektiivselt. Arvestades inimeste tervise kaitse vajadust ja reostuse ohtu nii pinna- kui põhjaveele on eluliselt tähtis võimalikult kiiresti rekonstrueerida lekkivad kanalisatsioonid ja korraldada nõuetele vastav reovee bioloogiline puhastamine. Tänaseks on koostamisel Tallinna joogiveehaarde süsteemi veekaitse projekt, mis hõlmab ka Albu asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist. On koostatud projekti kirjeldus ja rahastamistaotluse koostamise lähteülesanne. 5.6. Jäätmed Tänasel päeval on asulas korraldatud olmejäätmete äravedu jäätmekäitlusfirma Ragn Sells AS vahenduse kaudu. Firma poolt on laiali jagatud ning korraldatud prügikonteinerite äravedu vastavalt kliendi tellimisele. Kahjuks pole kõik ettevõtjad ja majapidamised veel liitunud tsentraliseeritud jäätmekäitlussüsteemiga, vaid tegutsevad oma äranägemise järgi. Albu külas tegutseb jäätmekäitlusega tegelev ettevõtja A. Maasik, kes tegeleb klaastaara, plastpudelite, plekktaara jms. kokkuostuga. Valla poolt on korraldatud kord aastas suurekabariidiliste jäätmete ning ohtlike jäätmete tasuta äravedu. Korraldamata on loomsete jäätmete käitlemine, kuna vallas puudub nõuetekohane loomsete jäätmete matmispaik. Lahendust on oodata Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemistehase käikulaskmisega 2004. aastal. 5.7. Viidad, kaardid Külas on suunavad viidad mõisale, raamatukogule, avalikule internetipunktile, kauplusele, postkontorile. Albu pargi servas parkimisplatsil on Kõrvemaa kaart. Küla ühel ristteel puudub viit Tammsaare muuseumile. 5.8. Sotsiaalne infrastruktuur Sotsiaalse infrastruktuuri objektid külas: Albu mõisahoones asuvad põhikool ja avalik internetipunkt, Albu rahvamajas asuvad universaalsaaliga rahvamaja, lasteaed, raamatukogu, noortetuba, tõsteruum. Albu kontorihoones on pere- ja hambaarsti tööruumid ning postkontor. Kõik need objektid kuuluvad vallale. Seega on külaelanikel kooskäimisvõimalusi mitmeid. 6. Külaelanikkond, inimkapital Albu küla on hajaküla, kus 2 tihedama asustusega külaosa on Männiküla ja Ojaküla. Albu külas elab ~320 inimest, rahvastikuregistri andmete järgi 409. Elanike soolis-vanuseline jaotus on näha elanike vanuspüramiidilt (vt graafik 1).

Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine Leht 5 / 14 Graafik 1. Albu küla elanike vanuspüramiid, seisuga jaanuar 2004

Täiskasvanud elanikkonna jagunevus hariduse järgi (vt joonis 1)

Joonis 1 Algharidusega on valdavalt pensioniealised inimesed. Kahjuks on nende seas ka paar alla 20-aastast, kellel põhikool pooleli jäänud. Kõrgharidusega inimesi on kõige vähem. Väga suur osa küla elanikest on õpilased või üliõpilased (~ 80). Pärast põhihariduse omandamist jätkab enamus oma haridusteed Aravete Keskkoolis või kutsekoolides. Kõrgharidusega on 18, kõrgkoolides õpib hetkel 15 inimest (neist 6 töö kõrvalt). Lapsed moodustavad küla elanikkonnast 1/3, lasteaiaealisi on neist 30. Pensionäre on 60. 2003. aastal sündis Albu külla 8 last. Tööealisest elanikkonnast (~160 inimest) enamus on leidnud töö koduvallas. Suurim tööandja kohapeal on Tammsaare OÜ (38 inimest), valla asutustes töötab 22 inimest. Töötuid on 15, kodus olevaid inimesi on 19 (valdavalt naised). Väljaspool Albu valda käib tööl 45 inimest.

Leht 6 / 14 Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine Viimastel aastatel on inimesed täiendanud end palju arvutikursustel. Albu Põhikooli juures on läbi viidud arvuti alg- ja jätkukursus, «Vaata maailma» koolitus, mille on läbinud ~30 inimest. Giidikoolituse on läbinud 4 inimest. 7. Külaelanike koostöö Albu külas toimub valla eestvedamisel mitmeid traditsioonilisi üritusi: Albu pargivõistlus Jaak Mae karikale; kunstisuve üritused (kunstipäev, näitused Albu mõisas); Albu valla sügisjooks; Indrek Liiva mälestusvõistlused sangpommis; noorte klassikalise tõstmise võistlused; mõisakontserdid.

Külal endal traditsioone pole välja kujunenud. Ühisteks ettevõtmisteks on kujunemas Ojaküla ja Männiküla heakorratalgud ja Männiküla jõulukuuse ehtimine. Albu külal ühtset külavanemat valitud ei ole. Kuna Albu küla koosneb kahest suuremast osakülast on Ojaküla valinud oma külavanemaks Leo Valdvee ja Männiküla Kristjan Sommeri. Külas tegutsevaid seltse, seltsinguid ja ühinguid on väga vähe. Aktiivselt tegutsevad on Spordiklubi Vargamäe ja MTÜ Albu Noortekeskus. Spordiklubi korraldab kõiki ülivallalisi spordiüritusi ja sporditööd vallas. Noortekeskus tegeleb noorte vaba aja sisustamisega, korraldab laste- ja noortelaagreid, koordineerib ja organiseerib noorte nõustamist jms. Noortekeskuse tegevusest võtavad osa Albu küla ja ümberkaudsete külade noored ning nende peamine tegevuskoht on Albu noortetuba.

Külal on mõningane side vallavalitsuse ja -volikoguga, mis on nähtavasti seotud mitmete vallavolikogu ja - vallavalitsuse liikmete elamisega külas. Kuid külal praktiliselt puudub koostöö teiste külade, ettevõtjate ja mittetulunduslike ühendustega. Samuti puuduvad koostöö ja sõprussidemed väljaspool valda. 8. Küla muutumine ja arengutendentsid Küla tööealiste elanike (eriti noorte) arv väheneb, kuna noored pärast hariduse omandamist töökohtade puuduse tõttu ei pöördu enam külla tagasi. Ettevõtetest laiendab loodetavasti oma tegevust OÜ Preskosa Albu vaibatöökoja avamisega. Põllumajandusettevõtlus nõuab lähiaastatel seoses Euroopa Liiduga ühinemisega ja tootmise seal kehtivate nõuetega vastavusse viimisega väga suuri rahalisi vahendeid investeeringuteks. Seetõttu on täna selle ala ettevõtjad ei oska kindlalt öelda, kas nad suudavad neid tingimusi täita ja jätkata. Tahe jätkamiseks on enamusel. Suurinvesteeringutest tuleb Albu Põhikooli ja küla ühise spordiväljaku rajamine. Albu külas on tootmishoonetest täiesti kasutamata Tammsaare OÜ-le kuuluv sigalakompleks. Albu vallale kuuluvas Albu kontorihoones on kasutamata 1/4 pinnast. Mitmed teised tootmishooned leiavad ka ainult osalist kasutust. Kuritegevuse valdkonnas on politsei andmetel toimunud mõningane kasv. 9. Küla käsitlevad õigusaktid 1. Albu valla 2003–2005 arengukava 2. Albu valla üldplaneering 3. Järvamaa maakonnaplaneering 4. Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu «Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused» alateema «Järvamaa väärtuslikud maastikud» 5. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Visioon Albu külast aastal 2014 • Albu küla on atraktiivne ja turvaline ning arenenud infrastruktuuri ja keskkonnsäästliku ettevõtlusega elu-, töö- ja külastuspaik. • Albu külas on mõisa ümber väljaarenenud südakeskus külarahva ja turistide teenindamiseks. • Külas on säilinud ja heakorrastatud Albu väärtuslik maastik.

Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine Leht 7 / 14 Albu küla arengueelistused ja saavutatava tulemuse lühikirjeldus Albu küla eelisarendatavad tegevusvaldkonnadon: • füüsiline infrastruktuur; • ettevõtlus- ja töökeskkond; • sotsiaalne elukeskkond; • looduskeskkond. Füüsilise infrastruktuuri valdkonna arendamine on ülioluline ka teiste valdkondade arendamisel, tagamaks elementaarsed elu- ja ettevõtlustingimused külas ning vähendades mõju looduskeskkonnale. Kesksel kohal füüsilise infrastruktuuri valdkonnas on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja teede olukorra parandamine. Joogivee kvaliteet on tähtis elanike elulise vajaduse rahuldamiseks ning kanalisatsioon ja puhastusseadmed puhtama keskkonna ning ühtlasi ka Tallinnale puhtama joogivee tagamiseks. Teede olukorra parandamine on tähtis külaelanike liikumisvajaduste tõttu ning on ettevõtluse arengu, turistide külastatavuse ja rahvaarvu suurenemise üheks tingimuseks. Ettevõtlus- ja töökeskkonna valdkonnas on kesksel kohal ettevõtluse arenguks soodsate tingimuste loomine ja ettevõtluse arendamine olemasolevate ressursside (maa, hooned, inimesed, turismiobjektid, ilus loodus) baasil. Samuti ettevõtjate abistamine ja nõustamine. Nende meetmete rakendamisega kaasneks ka töökohtade arvu suurenemine. Sotsiaalse elukeskkonna valdkonnas on kesksel kohal vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine ning küla ühistegevuse aktiviseerimine.

Looduskeskkonna valdkonnas on kesksel kohal Albu väärtusliku maastiku säilitamine ja heakorra parandamine. Küla arengueesmärgidarengueelistuste kaupa toodud Albu küla tegevuskavas aastateks 2004–2007.

Eelisarendatavate valdkondade arendamisel saavutatava tulemuse lühikirjeldus. Füüsilise infrastruktuuri arendamise tulemusel on: • rekonstrueeritud Albu asula vee- ja kanalisatsioonisüsteem; • rajatud kõvakattega teed Tallinna, Aegviidu ja Aravete suunas; • paranenud mobiili, interneti ja telefoni kasutamise võimalused ja kvaliteet. Ettevõtlus- ja töökeskkonna arendamise tulemusel on: • võetud kasutusse vabad tootmis- ja eluruumid; • suurenenud tegutsevate ettevõtete ja töökohtade arv; • suurenenud pakutavate isikuteenuste ja turismitoodete valik. Sotsiaalse elukeskkonna arendamise tulemusel on: • suurenenud vaba aja veetmise valikuvõimalused; • suurenenud külas alaliste elanike arv; • aktiviseerunud ühistegevus külas; • suurenenud on elanike enesetäiendamise soov ja võimalused. Looduskeskkonna arendamise tulemusel on: • paranenud küla heakord; säilinud puhas loodus ning mitmekesine ajaloo- ja kultuuripärand. ALBU KÜLA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2004–2007 Arengueesmärgid Tegevused Teostajad Tähtaeg Finantsallikas Füüsiline infrastruktuur (teed, ühisveevärk, kanalisatsioon, elektrivarustus, side, ühistransport) Kompaktse Albu asula vee- ja vald 2007 vald + ELSF* + asustusega alal kanalisatsioonisüsteemi KIK* ühtne vee- ja rekonstrueerimine, kanalisatsioonisüsteemhõlmates ka koos tootmishooned veepuhastusjaamaga Hea bussiühendus Nõudluse küla 2004 suuremate väljaselgitamine keskustega lähiümbruses

Leht 8 / 14 Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine Nõudlusele vastava vald 2004 vald+reisijad bussiliikluse korraldamine. Heal tasemel Ettepanekute küla + vald 2004 sidesüsteemid tegemine mobiillevi (mobiil, internet, operaatoritele levi telefon) parandamiseks, Elionile analoogjaama vahetamiseks / korrastamiseks. Internetiühenduste populariseerimiseks võimaluste selgitamine, vajadusel lahendamine Teed korras ja Vajadustest ja küla pidev aastaringselt olukorrast järjepidev hooldatud teavitamine Kõnnitee koos Kõnnitee rajamine. vald 2007 vald+ELSF tänavavalgustusega mõisa ja elamutsooni vahel Kõvakattega tee Perila–Jäneda vald 2004– 2007 Tallinna, Aegviidu, tee ja Albu– Aravete suunas Aravete tee täies ulatuses kõvakatte alla viimiseks läbirääkimiste pidamine Korrastatud Küla ja lähiümbruse küla 2005 ELSF viidamajandus ja viitade ja infotahvlite bussiootepaviljonid ning küla skeemi valmistamine ja paigaldamine Männile küla + vald 2005 ELSF bussiootepaviljoni ehitamine Kompaktse Detailplaneeringu vald 2006 vald asustusega ala koostamine kohta olemas detailplaneering Tänavavalgustus Tänavavalgustuse vald 2005 vald+ELSF kompaktse projekti teostamine asustusega alal Ettevõtlus- ja töökeskkond Arenenud ettevõtlus Vabade ressurside küla + vald pidev eelkõige kohalike ja potentsiaalsete ressursside baasil ettevõtjate kokkuviimine Ettevõtluspäevade küla + vald 1x aastas vald + fondid korraldamine Männi majade 9 ja küla 2004 10 «omanike kaardi» koostamine On olemas turistidele Teenuse pakkujate küla + ettev. pidev ja kohalikele abistamine ruumide elanikele pakutavad leidmisel teenused (kauplused, toitlustus, majutus, juuksur jm isikuteenused)

Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine Leht 9 / 14 Pakutakse erinevaid Teede renoveerimine riik pidev riik turismitooteid Väljaspool küla külla vald + küla 2004 vald suunavate viitade paigaldamine. Turismiobjektide vald pidev vald korrasoleku tagamine. Turismiettevõtjatega vald + ettev. pidev koostöö korraldamine. Teenused Teenuse pakkujate küla + ettev.+ vald pidev ettevõtjatele abistamine ruumide (masinakeskus, leidmisel. autoremont, sepikoda jms) Hea maine Interneti küla pidev kodulehekülje loomine. Sümboolika konkursi küla 2004 küla korraldamine. Sotsiaalne elukeskkond Külas saab Lasteaia laiendamine vald 2004 kvaliteetset alus- söögitoa arvelt. ja põhiharidust (lasteaed, põhikool) Head võimalused Spordiväljaku küla + vald 2004 vald + sapard6 vaba aja veetmiseks rajamine. (raamatukogu, rahvamaja, AIP, noortetuba, toiduait, spordi- ja mänguväljak jms) Rahvamaja vald 2005 vald renoveerimine sh siseviimistluse uuendamine. Mänguplatsi küla + vald 2004 vald rajamine Männile Huvitegevuse küla 2004 nõudluse väljaselgitamine ja vajadusel huvaialaringide organiseerimine. Elamud renoveeritud Männi majade 9 ja küla 2004 ja asustatud 10 «omanike kaardi» koostamine. Ehitatud kuni Detailplaneeringu vald 2006 vald 10 väikeelamut koostamine. Arstiabi ja Arsti ukse vald 2004 vald apteegiteenus helikindluse parandamine. Apteegiteenuse küla 2004 saamiseks võimaluste väljaselgitamine. Toimib naabrivalve Infoürituse küla 2004 koostöös politseiga korraldamine. Külas on aktiivne Liikumisest küla 2005 ühistegevus ja «Kodukant» väljakujunenud osavõtmine. traditsioonid Ühistegevuse küla pidev korraldamine.

Leht 10 / 14 Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine Traditsiooniliste küla pidev ürituste korraldamises osalemine. MTÜ asutamine. küla 2004 Külaplats ja paisjärv Külaplatsi rajamine. küla 2005 (ujumiskoht) Paisjärve rajamiseks küla 2005 võimaluste väljaselgitamine. Mitmekesised Enesetäiendamisvajaduseteküla pidev koolitusfondid vabaharidus ja muud väljaselgitamine ning enesetäiendamise võimalusel kursuste võimalused organiseerimine. Looduskeskkond Albu väärtuslik Väärtusliku maastiku vald + küla 2005 pidev maastik koos hoolduskava loodus- ja ajalooliste koostamine ja sellele objektidega on vastav hooldamine. hooldatud Küla viitade vald + küla 2005 ELSF ja infotahvlite paigaldamine. Küla on Heakorratalgute küla 1x a. heakorrastatud korraldamine. Küla osalemine heakorrakonkursil. Toimub Jäätmete sorteerimise küla + vald 2006 keskkonnasäästlik propageerimine. loodusressursside kasutamine Keskkonnanõuete küla pidev täitmise jälgimine.

*ELSF-Euroopa Liidu struktuurifondid *KIK-Keskkonnainvesteeringute Keskus Arengukava lisad: ALBU KÜLA TUGEVUSED, NÕRKUSED, VÕIMALUSED, OHUD (SWOT) punktid Tugevused 14 Loodus on ilus 12 Rahvamaja (raamatukogu, lasteaed, avalik internetipunkt, sport) 12 Mõis, kool, mängutuba 11 Ajalooliselt tugev taust (mõis) 11 Ettevõtlus (ettevõtjaid on, arenguvõimalus, vallatoetus) 10 Kauplused (kauba valik) 10 Elukeskkond (perearst, side, arenev keskkond) 6 Paiknemine (Kesk-Eesti, valla keskuses) 5 Rahulik elukeskkond 3 Noor elanikkond 3 Noortetuba (noorsootöötaja) punktid Nõrkused 14 Arsti uks kostab läbi, apteeki pole, esmatarbe ravimeid ei saa kohapeal kätte 13 Elanike vähene aktiivsus, puudub ühtekuuluvustunne, tegusaid inimesi vähe, ühisettevõtmiste huvipuudus, vähe küla üritusi 12 Kvalifitseeritud tööjõu puudus

Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine Leht 11 / 14 11 Bussid (liiklus hõre, paviljonid viletsad) 11 Tööpuudus (töökohti vähe, elamispinda palju) 10 Teed (Tallinna ja Tapa suund pole tolmuvaba, hooldus halb) 10 Puudub spordiväljak, kohvik-baar 10 Puudub saun, keemiline puhastus, juuksur 9 Mobiilside (leviaugud), telefon (analoogjaam) 9 Tühjad hooned (korterid, sigala, amortiseerunud Männi majad) 6 Vähene teenuste hulk turistide teenindamiseks 6 Noorte lahkumine 5 Veetrassid amortiseerunud, kanalisatsioon puudulik (musta vee vedu puudub) 2 Pangaautomaati pole punktid Võimalused 14 Haldusreform (kiirem areng? Võimalused!) 13 Turism (toidutare, vaatamisväärsused, üritused, raba-, kanuumatkad, Vargamäe, ellujäämiskursused) 10 Valla ja küla hea koostöö 5 Rahalised toetused 5 Koolinoortele suve- ja talilaagrite korraldamine 3 Külade ühendusest osavõtmine (külavanema kaudu) 3 Tootmishooned punktid OHUD 14 Haldusreform (oht jääda ääremaaks, kooli sulgemine, taandareng) 10 Turvalisus üleüldine (seoses toidutarega) 9 Inimeste vähene arengusoov 8 Maakonna ääreala 1 Võõrrahvad (EL, narkoprobleemid)

Mis teeb külast küla?

Leht 12 / 14 Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine Leht 13 / 14 ALBU KÜLA HETKESEISU HINNANG 23.01.2004 hinnang näitaja märkused 8 Lasteaia ja põhikooli olemasolu ja Koolisöökla, lasteaed kitsas tegevus 7 Looduskaitse Vananenud biopuhasti, inimeste lohakus 7 Maine Progresseeruv 6 Vaba aja veetmine Kultuuriüritusi vähe, kino ja baari pole 6 Heakord Valla muruniitmine (+), inimeste lohakus, prügikaste vähe 5 Arstiabi, meditsiiniteenus Läbikostev uks, ravimite saadavus, suhtumine 5 Infrastruktuur Mobiililevi, kanalisatsioon, valgustus, vee kvaliteet 4 Ettevõtlus Võiks rohkem olla 4 Töökohad Kaugemal töötajad tahaks kohal olla 4 Turvalisus Abi kaugel, naabrivalve ei toimi, koerad 3 Teenused Söögikohta pole, juuksur puudu 3 Ühistegevus Inimesed passiivsed 2 Elamufond, ehitus Amortiseerunud elamud, tühjad korterid 2 Seltsitegevus Noortel toimiv, ülejäänutel vähene

kaart

Leht 14 / 14 Albu küla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine