Lüganuse Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arengukava Aastateks 2012-2023

LÜGANUSE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS 2012-2023

TALLINN, LÜGANUSE 2012

SISUKORD..

1 Sissejuhatus ...... 5 2 Õiguslik baas...... 5 3 ÜVK arengukava koostamise alusdokumendid …………………………..10 3.1 Kooskõla Viru- Peipsi Alamvesikonna veemajanduskavadega...... 11 3.1.1 Keskkonnaeesmärgid joogiveevarustuses ……...... …13 3.1.2. Keskkonnaeesmärgid reostuse vältimisel ja kontrolli teostamisel ………...13 3.1.3. Reovee nõuetekohane kogumine ja puhastamine…………………….…….14 3.1.4. Loomafarmide korrastamine keskkonnanõuetele vastavaks……………….14 3.1.5. Jääkreostuse lokaliseerimine ja ohustustamine vältimaks ohtlike ainete emissiooni vette…………………………………………….…………...... 14 3.1.6. Hajureostuse piiramine………………………………………………..…... 14 3.1.7. Põhjavee seisundi hinnang ja põhjaveehoiu keskkonnaeesmärgid…………15 3.1.8. Veemajanduskava majandusanalüüsi kokkuvõte ja soovitused edaspidiseks…………………………………………………………………15 3.1.8.1. Meetmekava………………………………………………………………...16 3.1.8.1.1. Joogivee kava…………………………………..……………………..…….16 3.1.8.1.2. Kanalisatsioon ja reovee puhastamine………………………………..…….16 3.1.8.1.3. Loomafarmide korrastamine………………………………………………..17 3.2. “Ida-Virumaa valdade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise /rekonstrueerimise teostatavusuuring“ Lüganuse valda puudutavas osas ....17 3.2.1. Keskkonnamõjude esialgne hinnang ...... 17 4. Kooskõla planeeringute ja arengukavadega ……………………………….18 4.1. Ida-Virumaa maakonnaplaneering ………………………………………...18 4.2. Kooskõla Lüganuse valla üldplaneeringu ja arengukavaga……………….19 4.2.1. Olemasolevad planeeringud ja arengukavad.……………………………….19 4.2.2. Lüganuse valla üldplaneering …………………………………………….19 4.2.3 Lüganuse valla arengukava aastateks 2009-2015...... 19 4.2.3.1 Keskkonnaseisund ...... 19 4.2.3.2 Elamumajandus ...... 20 4.2.3.3 Veevarustus, kanalisatsioon, prügimajandus ...... 20 4.2.4 Üldplaneeringust ja arengukavast tulenevad järeldused VK süsteemide olukorra ja arengute kohta ...... 21 4.2.5 Lüganuse valla detailplaneeringud seisuga oktoober 2012...... 21 4.2.5.1 Üldised nõuded detailplaneeringu ÜVK osale ...... 24 5 Reovee kogumisalad ...... 25 5.1. Vee- ja kanalisatsioonivõrgu rajamise põhimõtted väljaspool reovee kogumisala ...... 28 5.2. Kogumiskaevude tühjendamine ...... 28 6 Lüganuse valla ülevaade ……...... 28 6.1. Lähteandmed ...... 28 6.2. Asukoht ...... 29 6.3. Valla geograafia ...... 29 6.4 Tähtsamad tegevusharud ...... 29 6.5 Elanikkond ...... 29 7 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse osutamise põhimõtted ...... 29 7.1 Lüganuse valla vee-ettevõtja ...... 30 7.2 Vee erikasutusluba ...... 30 7.3 Tuletõrje veevarustus ...... 30

7.4 Teenuse hind ja hinna kujunemine…...... 30 7.4.1. Teenuse hind…………………………………………………………………..30 8 Veevarustuse ja kanalisatsiooni olemasoleva olukorra kirjeldus ...... 31 8.1 Veevarustus ...... 31 8.1.1 Vee tootmine ...... 31 8.1.1.1 Veehaarded ja veetöötlus...... 31 8.1.1.2 Vee kvaliteet ...... 36 8.1.1.3 Veemahutid- ja tornid ...... 37 8.1.1.4 Veepumplad ...... 37 8.1.2 Veevõrk ...... 37 8.1.3 Tuletõrjeveevarustuse korraldus ...... 37 8.1.4 Põhilised puudused ...... 37 8.2 Reoveekanalisatsioon ...... 37 8.2.1 Kanalisatsioonivõrk ...... 37 8.2.2 Pumplad ja survetorud ...... 38 8.2.3 Reoveepuhastid ...... 38 8.2.4 Põhilised puudused ...... 39 8.3 Sademeveekanalisatsiooni lühiülevaade ...... 40 9 Teenuste kirjeldus ...... 40 9.1 Tarbijad ...... 40 9.2 Veevarustus ...... 40 9.3 Reoveekanalisatsioon ...... 41 10 Perspektiivhinnang ...... 41 10.1 Ajaskaala ...... 41 10.2 Teeninduse eesmärgid ...... 41 10.3 Elanikkonna prognoos ...... 42 10.4 Tarbimise prognoos ...... 42 10.5 Prognoositud veebilanss ...... 43 10.6 Prognoositud heitveebilanss ...... 43 10.7 Prognoositud reostuskoormused ...... 43 11 Investeeringute kava ...... 44 11.1 Projektide kirjeldused ...... 44 11.1.1 Dimensioneerimise alused ja üldised nõuded ...... 44 11.1.2 Projekt nr 1:Puurkaevude vee radioloogiliste näitajate uuring………………..45 11.1.3 Projekt nr 2: Lüganuse aleviku veevarustus ...... 45 11.1.3.1 Projekt nr 2.1: Veevõrgu rekonstrueerimine ja rajamine...... 45 11.1.3.2 Projekt nr 2.2 Veevõrgu rajamine Lüganuse aleviku „tagaküla“ ossa ...... 45 11.1.3 Projekt nr 3: Lüganuse aleviku kanalisatsioon ...... 45 11.1.4.1 Projekt nr 3.1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja rajamine …………………………………………...... …...... 45 11.1.4.2 Projekt nr 3.2 Olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine ja fosforiärastuse lisamine……………………………………………………46 11.1.5 Projekt nr 4: Kopli küla veevarustus ...... ……46 11.1.5.1 Projekt nr 4.1: Veevõrgu rajamine...... …..46 11.1.6 Projekt nr 5: Purtse küla veevarustus ...... ……46 11.1.6.1 Projekt nr 5.1 Kortermajade veetorustike rekonstrueerimine………………46 11.1.6.2 Projekt nr 5.2 Sigala puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ……………..….46 11.1.6.3 Projekt nr 5.3 Sigala puurkaevu veetorustike renoveerimine………………46 11.1.6.4 Projekt nr 5.4 Uute veetorustike rajamine individuaalelamute liitumiseks Purtse Küla puurkaev-pumplaga ja Sigala puurkaevuga……….…47

11.1.7 Projekt nr 6: Varja küla veevarustus ...... 47 11.1.7.1 Projekt nr 6.1: Veevõrgu rekonstrueerimine ja rajamine…………………..47 11.1.8 Projekt nr 7: Irvala küla veevarustus…………………………………….…..47 11.1.8.1 Projekt nr 7.1: Veevõrgu rajamine………………………………………….47 11.1.9 Projekt nr 8: Purtse küla kanalisatsioon………………………………….…..47 11.1.9.1 Projekt nr 8.1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine………………………………47 11.1.10 Projekt nr: 9 Varja küla kanalisatsioon……………………………………47 11.1.10.1 Projekt nr 9.1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine…………………………….47 11.2 Lüganuse valla investeeringute koondtabel ja projekti efekt ...... ….....48 11.2.1 Lüganuse valla investeeringud ...... 48 11.2.2 Projekti efekt ...... 48 11.3. Investeeringute finantseerimine……………………………………………...48 12 ÜVK arendamise etapid ...... ……49 12.1 I etapp ...... 49 12.2. Esimese etapi tööd…………………………………………………………..50 12.3 II etapp ...... 50 12.4 III etapp ...... 51 12.5. Teise ja kolmanda etapi tööd ……………………………………………….51 13 Kokkuvõte …...... 52

Lisad : Lüganuse ÜVK jooniste tingmärgid Lüganuse ÜVK joonis VK-1.1 “Lüganuse lõunaosa” Lüganuse ÜVK joonis VK-1.2 “Lüganuse põhjaosa” Lüganuse ÜVK joonis VK - 2 “Purtse” Lüganuse ÜVK joonis VK - 3 “Varja” Lüganuse ÜVK joonis VK - 4 “Irvala”

1. Sissejuhatus.

Lüganuse valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava on esmalt koostatud 2007 aastal valla tellimusel (leping Nr KL11/1) OÜ Inseneriteenused poolt ning üle vaadatud ja täiendatud 2012.aastal Lüganuse vallavalitsuse poolt..

Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalistsiooni seduse (ÜVVKS) § 4 tuleb ÜVK arendamise kava üle vaadata vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajadusel seda korrigeerida. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada.

ÜVK arandamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Keskkonnaameti ja Tervisekaitseametiga.

ÜVK arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga.

Lüganuse valla ühisveevärki ja –kanalisatsiooni arendatakse ja rajatakse Lüganuse Vallavolikogu poolt kinnitatud ÜVK arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust.

Käesolev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on Lüganuse valla arengukava ja üldplaneeringu lisa. Lüganuse valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava vaadatakse üle ja vajadusel täiendatakse edaspidi jätkuvalt vähemalt iga nelja aasta järel. Käesolevat arengukava täiendatakse või muudetakse kooskõlas muudatustega seadusandluses, Viru alamvesikonna veemajanduskavas, valla üldplaneeringus ja arengukavas.

Käesoleva dokumendi eeldatavateks kasutajateks on Lüganuse vallas tegutsevad vee- ettevõtted ja Lüganuse valla ametnikud, kes kasutavad seda alusena edasiste investeeringute planeerimisel, samuti potentsiaalsed finantseerijad.

ÜVK arendamise kava eesmärgiks on anda lühiülevaade Lüganuse valla vee-ettevõttele hooldada olevate veevarustuse ja kanalisatsiooniobjektide praegusest seisukorrast ning koostada investeerimisprogrammide prioriteetnimekiri, ning selle baasil koostada investeeringute kava 12 aastaks, s.o. aastani 2023. Pikaajalisest investeeringute kava on jagatud II etapiks: I etapp investeeringute kava lähemaks 4 aastaks II etapp investeeringute kava lähemaks 8 aastaks III etapp investeeringute kava lähemaks 12 aastaks

Käesolev Lüganuse valla ÜVK arendamise kava sisaldab: 1. ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte ; 2. dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi ; 3. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust . . 2 Õiguslik baas.

11. 05. 1994. aastal vastu võetud ja järgnevalt korduvalt täiendatud Veeseaduse ülesandeks on: _ sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogude ökoloogilise tasakaalu tagamine; _ reguleerida vee kasutamist ja kaitset ning maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. 14. 06. 1993. aastal vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduvat. 1999. aasta 22. märtsil jõustus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Vastavalt seadusele: _ rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon (ÜVK) kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVKA) alusel; _ ÜVKA koostatakse vähemalt 12 aastase perioodi kohta, seda tuleb uuendada iga 4 aasta tagant ja see peab sisaldama: o ÜVK –aga kaetud ala ulatuse piiritlemist; o hinnangut ÜVK rajamise maksumuse kohta; o üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti; o sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelisi seoseid. o ÜVK –aga kaetaval alal peab ÜVK omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust. Minimaalsed keskkonnanõuded survetegurite mõju vähendamiseks on määratud õigusaktidega. Õigusaktid, näiteks heidete või tõkestusrajatiste piiramiseks, kehtestatakse tavaliselt juba aset leidnud negatiivsete keskkonnamuutuste järel. Olulisimad seadusandlikud aktid ja nende mõju käesoleva veemajanduskava eesmärkidele on esitatud alljärgnevas loetelus. _ Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258), mida täiendab keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määrus nr 73 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Määrusega kehtestatakse nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistu, millel on vastavalt Looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. _ Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004. a määrus nr 342 Vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded. Määrus reguleerib tõkestusrajatiste tekitatava veetaseme muutmise aspekte, nõuab kaladele läbipääsu tagamist, sanitaarvooluhulga tagamist, turbiinide peavooludele tõkete püstitamist kalade kaitseks jm. _ Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr. 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. (RT I 2001, 69, 424). Määrus seab heitvee pH, ohtlike ainete ja teiste reoainete sisalduse ning BHT piirväärtused, samuti reovee nõutava

6 puhastusastme. Kõige kriitilisemad Viru ja Peipsi vesikondades on nõuded üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldusele ning BHT-le heitvees. _ keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrus nr 65 Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine (RTL 1998,346/347, 1432; 1999, 167, 2446); _ Vabariigi Valitsuse 28. 08. 2001. a määrus Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Määruse eesmärk on muu hulgas vooluvetele avaldatava antropogeense surve vähendamine. Määrus kehtestab piirnormid ja muud nõuded mineraalse lämmastikväetise kasutamisele, veekaitsenõuded tahke ja vedela mineraalväetise hoidlatele, nõuded sõnniku ja virtsa käitlemiseks, nõuded siloladustamiskohtadele ning nõuded silomahlale ja vadakule; _ Vabariigi Valitsuse 16. 05. 2001. a määrus nr 172 Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded ( RT I 2001, 47, 262; RT I 2001, 99, 628); _ keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded ( RTL 2004, 56, 938; RTL 2004, 108, 1720); _ Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (RT I 2001, 47, 261); _ Keskkonnaministri 24. detsembri 1996.a. määrus nr. 64 Veekaitsenõuete kehtestamine maaparandussüsteemide väljavalikul, ehitamisel ja ekspluateerimisel. Looduskeskkonnale negatiivsete mõjude vähendamiseks on määruses ette nähtud abinõud, mis võimaldaks lahendada keskkonnakaitselisi probleeme. Nende abinõude eesmärk on lokaliseerida võimalik toitainete väljakanne, säilitada ökoloogilist stabiilsust ning kaitsta põllumajanduslikult kasutatavaid maid tootmise negatiivsete tagajärgede eest. _ EL Loodusdirektiivi (92/43/EEC; 21.05.1992) alusel tehtud Natura 2000 alade valik Eesti veekogudel. Veekogude määramine Natura alade hulka ei määratle küll otseselt veekogu kaitse nõudeid, kuid need tulenevad kaitstavate liikide keskkonnavajadustest ja määratakse kaitsekorralduse kavade või analoogiliste dokumentidega. Minimaalseks keskkonnanõudeks survetegurite ohjamisel osas on õigusaktide täitmine. Need viis määrust reguleerivad olulisemate punkt- ja hajuallikate koormusi ning jõgede füüsilist muutmist. Halva ja keskmise kvaliteediga veekogumite valgaladel võib osutuda vajalikuks minimaalsetest keskkonnanõuetest rangemate nõuete kehtestamine, kui minimaalsete nõuete täitmisest ei piisa veekogumi hea seisundi saavutamiseks. Kuna väikejärvede ja Peipsi puhul on oht, et aastaks 2015 ei saavutata head seisundit, siis tuleb neid mõjutavatele puhastusseadmetele seada täiendavad nõuded fosfori vähendamise osas. Edaspidi võib vajalikuks osutuda ka täiendavate nõuete rakendamine sõnniku käitlemisele kaitsmata põhjaveega aladel ja väikejärvede ümbruses. Lisaks uute paisude vältimisele tuleb tagada kalade paremad liikumis- ja sigimisvõimalused jõgedes, mis on nende kudealad. _ Joogivee kvaliteedinõuded. Vastavalt EL Joogiveedirektiivile (98/83/EÜ 03.11.98) on joogivee kvaliteedinõuded määratletud sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369; 2002, 84, 1299 (edaspidi “määrus nr 82”)) ja joogiveeallika sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusega nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (RTL 2003, 9, 100; edaspidi “määrus nr 1”). o Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa piirsisaldusi. Keemilistest näitajatest esineb sagedamini piirsisalduse ületamist nitraadi

(piirsisaldus 50 mg/l), nitriti (0,50 mg/l), fluoriidide (1,5 mg/l) osas. o Joogivesi loetakse kvaliteedinõuetele vastavaks, kui mikrobioloogilised, keemilised, radioloogilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad (edaspidi indikaatorid) ei ületa piirsisaldusi. Tuntumad indikaatornäitajad on raud, ammoonium, elektrijuhtivus, kloriid ja sulfaat. Vesi kvaliteedinõuetele vastav, kui selle hägusus, maitse, lõhn ja värvus on tarbijale vastuvõtmatu. Kambriumi-vendi veekihi puhul on oluline ka radionukleiidide sisaldus. Lubatud efektiivdoosi indikaatornäitajaks on vastavalt direktiivile 98/83 EC 0,1 mS/a. o Õigusaktidega on piirsisaldused määratud ainult enamlevinud ioonide ja ohtlike ainete osas. Asjakohane järelevalve peab tagama, et vesi on tervisele ohutu ka muude võimalike looduslike ioonide (näiteks Ba) ja ohtlike ainete (näiteks fenoolide) osas. o Enne meetmete rakendamist tuleb täpsustada, kas vesi on joogiks kõlbmatu veekihis või rikneb teel tarbijani. Põhjuse selgitamiseks tuleb esmalt võtta veeproovid puurkaevust, trassist ja tarbija kraanist. _ Olulisemad joogivee piirsisaldused o mikrobioloogiline reostus – ühisveevärk Coli PMÜ/100 ml peab olema 0 o fluoriid 1,5 mg/l o nitraadid 50 mg/l o benseen 1 mikrog/l o fenool (põlevkivi päritoluga) 1 mikrog/l o efektiivdoos 0,10 mSV aastas o raud 0,2 mg/l o kloriidid 250 mg/l o Ba 2 mg/l _ Põhjavee seisundi keskkonnanormid. Põhjavee seisundi keskkonnanormid on määratud Keskkonnaministri 10. mai 2004. a määruses nr 47 Põhjaveekogumite veeklassid, põhjaveekogumite veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord. Põhjaveekogumi kvalitatiivset ja kvantitatiivset seisundit väljendavad veeklassid on: o hea – looduslik ja looduslähedane vesi; o halb – inimtegevuse tagajärjel reostunud või tugevalt mõjutatud vesi. Füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi on põhjaveekogumi veeklass halb, kui alljärgnevalt esitatud hea põhjaveekogumi veeklassi kvaliteedinäitajate väärtustele vastab vähem kui 90% põhjaveekogumi seirevõrgu vaatluspunktidest saadud kvaliteedinäitajate väärtustest. Põhjaveekogumi hea veeklassi kvaliteedinormid (vastama peab 90% analüüsidest): 1) lahustunud ainete kontsentratsioon mõõdetuna elektrijuhtivuse kaudu ei näita inimtegevusest tingitud reostust või soolase vee sissetungi; 2) kloriid-iooni sisaldus ei näita inimtegevusest tingitud reostust või soolase vee sissetungi; 3) nitraat-iooni sisaldus ei ületa 50 mg/l ja nitraatide sisalduse suurenemistendents ei põhjusta põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi olulist halvenemist;

4) ammoonium-iooni sisaldus ei ületa looduslikult aeroobses põhjavees 0,5 mg/l või ei ületa looduslikult anaeroobses veekeskkonnas 1,5 mg/l või kui kvaliteedinäitaja väärtuse ületamise korral on tõestatud ammooniumi looduslik päritolu põhjavees; 5) taimekaitsevahendite sisaldus ei ületa 0,1 μg/l; 6) pH on vahemikus 6–9; 7) lahustunud hapniku sisaldus ei näita inimtegevusest tingitud vähenemistendentsi või vee oksüdeeritavus on <= 5 mg/l O2; 8) puuduvad veekeskkonnale ohtlikud ained või nende sisaldus ei ületa keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a määruses nr 12 «Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid» (RTL 2004, 40, 662) esitatud veekeskkonnale ohtlike ainete piirväärtusi või kui selles punktis nimetatud õigusaktis esitatud veekeskkonnale ohtlike ainete põhjavees esinemise korral on tõestatud nende ainete looduslik päritolu. _ Põhjaveekogumi kvantitatiivne seisund. Põhjaveekogum kuulub kvantiteedinäitajate väärtuste järgi heasse põhjaveekogumi veeklassi, kui põhjavesi vastab kõigile järgmistele kvantiteedinäitajate väärtustele: 1) põhjavee kasutamine on väiksem kinnitatud põhjaveevarudest või vesikonna majanduskava koostamise käigus määratud põhjaveekogumi looduslikust ressursist; 2) põhjaveetaseme muutustest tingitud põhjavee voolusuuna muutused ei põhjusta soolase vee sissetungi põhjaveekogumisse; 3) puudub pikaajaline põhjaveetaseme alanemistendents ja põhjaveetaseme alanemine ei põhjusta põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi olulist halvenemist; 4) inimtegevusest tingitud põhjaveetaseme alanemist esines vähem kui 10%- l põhjaveekogumi seirevõrgu vaatluspunktides. Põhjaveekogumi veeklass määratakse halvima põhjaveekogumi veeklassile vastava kvaliteedi- või kvantiteedinäitaja väärtuse järgi. _ Kasutuseesmärkidest tulenevad keskkonnanormid pinnavee kvaliteedile. Vooluveekogude kasutuseesmärgist tulenevad nõuded vee kvaliteedile on reguleeritud veeseaduse ja järgmiste õigusaktidega: o sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (RTL 2003, 9, 100); o Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a määrus nr 247 Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele (RT I 2000, 64, 407). o Õigusaktidega määratud keskkonnanormid vee kvaliteedile. Vooluveekogude veekvaliteet ja kaitse kord on määratud veeseaduse ja järgmiste õigusaktidega: o keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrus nr 58 Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad (RTL 2002, 118, 1714); o keskkonnaministri 22. juuni 2001. a määrus nr 33 Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord (RTL 2001, 81, 1108) – toitainete kontsentratsioonide sageduse juures on erinevalt sellest määrusest käesolevas projektis 90% nõue viidud 50% peale; o keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a määrus nr 12 Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid (RTL, 16.04.2004, 40,

662); o keskkonnaministri 11. märtsi 2005. a määrus nr 17 Ohtlike ainete piirnormid pinna- ja merevees (RTL, 22.03.2005, 32, 447).

3. ÜVK arengukava koostamise alusdokumendid

Ida-Viru Maavalitsuse poolt 1998. aastal koostatud Ida-Virumaa maakonnaplaneering.

OÜ Maaplaneeringud poolt 1999. aastal koostatud Lüganusa valla üldplaneering.

Lüganuse valla arengukava 2009-2015

Viru alamvesikonna veemajanduskava. 2006.

Viru Vesi AS (Inseneritööd OÜ) poolt 2007.a. koostatud Lüganuse valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava.

Viru Vesi AS ja OÜ Projektikeskus poolt 2006.a. koostatud „Ida-Virumaa valdade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise/rekonstrueerimise teostatavusuuring“

3.1 Kooskõla Viru- Peipsi Alamvesikonna veemajanduskavadega

Lüganuse vald kuulub Viru Alamvesikonda.

Eesti Vesikondade piirid

Viru-Peipsi alamvesikonna kaart

Viru alamvesikonna veemajanduskava on lühendatud väljavõte põhjalikumast Viru-Peipsi veemajanduspiirkonna veemajanduskava eelnõust. Veepoliitika raamdirektiivi (VRD) põhimõtteks on vesikonnakeskne veemajandus. Vastavalt VRDle tuleb igale vesikonnale koostada veemajanduskava, mis määratleb, kuidas saavutada aastaks 2015 ja edaspidi iga kuue 6 aasta jooksul vesikonnale seatud eesmärke. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2001. a. määrusega nr. 124 kehtestatud „Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine“ järgi kuulub Viru alamvesikond Ida-Eesti vesikonda. Viru alamvesikond hõlmab kas osaliselt või tervikuna 3 maakonda, 9 linna ja 27 valda. Viru alamvesikonda jäävad omavalitsused Ida-Virumaal tervenisti: Alajõe, Aseri, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme,Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Sonda, Toila ja Vaivara vallad; Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva-Jõesuu, Narva, Püssi, Sillamäe linnad. Suures osas: Tudulinna vald ja väiksemas osas Avinurme vald. 2000. a rahvaloenduse alusel elas Viru alamvesikonnas alaliselt 230 000-240 000 inimest (allikas www.stat.ee, 17.10.2005). Viru alamvesikonna veemajanduskava on kinnitatud keskkonnaministri 21.detsember 2006 käskkirjaga nr. 1388. Järgnevalt on toodud väljavõtted Viru alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärkidest, mis on olulised ka Lüganuse valla ÜVK seisukohalt.

3.1.1. Keskkonnaeesmärgid joogiveevarustuses

Tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi kogu elanikkonnale: joogivesi peab olema kättesaadav ja ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid;

Väljaspool järjekorda tuleb lahendada tervisele ohtlikke komponente (laiemalt levinud on fluor, mõnedes veehaaretes ka boor) sisaldavat joogivett kasutatavate ühisveevärkide vee vastavusse viimine joogivee nõuetega;

Tagada kõigile tiheasustusalade elanikele võimalus ühisveevärgiga liitumiseks;

Kaugemas perspektiivis peab ühisveevarustuse (mida kasutavad enam kui 50 inimest) vesi vastama kõigile kvaliteedinõuetele: olema nähtavalt puhas ja hea maitsega; vastama nõuetele indikaatornäitajate osas, olema tehnilistele normidele vastav;

Väiksemate külade ja hajaasustuse osas tuleb aastaks (2014) korrastada veevarustus vähemalt rahuldavale tasemele: tagatud peab olema joogiveevarustus tervisele ohutu joogiveega, seda ka ohtlike ainetega reostunud aladel ja piirkondades ja perioodiliselt kuivavate kaevudega majapidamistes.

3.1.2. Keskkonnaeesmärgid reostuse vältimisel ja kontrolli teostamisel.

Esmaseks eesmärgiks on oluliste reostusallikate praegu kehtivate keskkonnanõuetega vastavusse viimine. Edaspidi pole välistatud keskkonnanõuete karmistamine reostunud või erilist kaitset vajavates piirkondades.

Tuleb tagada reostajate poolt rahastatav asjakohane omaseire, mis suuremate reostajate puhul laieneb “toruotsa” seirelt ka mõjutatava veekeskkonna seirele (suublaseire, põhjavee seire objekti mõjupiirkonnas).

3.1.3. Reovee nõuetekohane kogumine ja puhastamine.

Aastaks 2014 tagada: kõigile tiheasustusalade (reoveekogumisalade) elanikele võimalus liituda ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga; kõige halvemas seisus olevate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide (torustikud, pumbajaamad, puhastid) nõuetega vastavusse viimine; veekogudesse või pinnasesse juhitava heitvee nõuetekohane puhastamine;

Piirkondades, kus vee hea seisundi saavutamiseks ei piisa eeltoodud eesmärkide täitmisest tuleb tagada: hajaasustuse kanalisatsioonilahenduste veekogude keskkonnaseisundist lähtuv puhastusefekt; minimaalsete keskkonnanõuetega võrreldes täiendav fosforiärastus heitveest; vanade biotiikide ja heitveest pärineva fosforirikka mudaga reostunud alade puhastamine.

3.1.4. Loomafarmide korrastamine keskkonnanõuetele vastavaks.

Vee reostamise vältimiseks tuleb tagada veekaitsenõuetest kinnipidamine loomafarmides:

tagada nõuetekohased sõnnikuhoidlad kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi;

kindlustada kogu sõnniku õigeaegne ja keskkonnanõuete kohane laotamine;

vältida silomahla sattumist veekogudesse ja põhjavette;

tagada heitvee nõuetekohane käitlemine loomafarmides.

3.1.5. Jääkreostuse lokaliseerimine ja ohutustamine vältimaks ohtlike ainete emissiooni vette.

ohutustada kohalikud jääkreostuskolded vastavalt kohalike omavalitsuste taotlustele.

3.1.6. Hajureostuse piiramine.

tagada hajureostuse hoidmine sellisel tasemel, et see ei ohustaks vee head seisundit ega veeelustiku soodsaid elutingimusi; tagada maapinnalähedase põhjavee ja väikeste vooluveekogude ja väikejärvede valdavalt hea seisund põllumajandustootmisaladel. Optimeerida väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine taimekas-vatuse ja veekaitse eesmärkidest lähtudes; Vältida reostunud põhjavee ja pinnaveega ala suurenemist Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas.

3.1.7. Põhjavee seisundi hinnang ja põhjaveehoiu keskkonnaeesmärgid.

Viru alamvesikonnas on halvas seisundis Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum, halvas seisundis ala võib laieneda koos kaevandatava ala suurenemisega. Jääkreostuskollete ümbruses on see põhjaveekogum reostunud ohtlike ainetega, mis on hajunud laiale alale põlevkivikaevanduste kaudu. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi hea seisundi saavutamine ei ole kindlasti lähemate aastakümnete jooksul võimalik. Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi vee infiltreerumine Ordoviitsium- Kambriumi põhjavette rikete ja amortiseerunud puuraukude kaudu on põhjustanud üksikutes kaevudes sulfaatide sisalduse suurenemist ja fenoolide leidumist. Ülejäänud põhjaveekogumite hea seisundi säilimine sõltub nende avamusala majandusarengust ja sellega koos rakendatavatest veekaitsemeetmetest.

Põhjaveekogumi Hea seisund Füüsikalis- Kvantitatiivsete KOKKU nimetus on riski all keemiliste näitajate järgi kvaliteedinäitajate järgi Kambriumi-Vendi JAH HEA HEA HEA Gdovi põhjaveekogum Kambriumi-Vendi JAH HEA HEA HEA Voronka põhjaveekogum Ordoviitsiumi- EI HEA HEA HEA Kambriumi põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru JAH HEA HEA HEA põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru Hea seisund HALB HALB HAL põlevkivibasseini pole saavutatav B põhjaveekogum Siluri-Ordoviitsiumi JAH HEA HEA HEA ühendatud põhjaveekogumi Ida-Eesti ala

Kesk-Alam-Devoni JAH HEA HEA HEA põhjaveekogum Kvaternaari Vasavere JAH HEA HEA HEA põhjaveekogum

Üldine keskkonnaeesmärk on põhjaveekogumite hea seisundi säilitamine ja põhjavee säästlik kasutamine, sealhulgas: vältida põhjavee reostuse laienemist hajureostuse ja punktreostusallikate mõjul; kindlustada põhjaveevarude säästev kasutamine lähtudes kinnitatud põhjaveevarust või põhjaveeressursist; tagada vajalik veekaitserežiim põhjaveehaarete sanitaarkaitsealadel ja toitealadel; puhastada nõuetekohaselt otselaskude kaudu põhjavette suunatav heitvesi.

3.1.8. Veemajanduskava majandusanalüüsi kokkuvõte ja soovitused edaspidiseks.

Olemasolev statistiline materjal ja kogemus võimaldab sisuliselt hinnata ainult vee- ja kanalisatsiooniteenuste majanduslikke aspekte. Võib teha järgmised järeldused: veevarustuse ja kanalisatsisooniteenuste kulude katmise tase Viru veemajanduspiirkonnas on 80 %; lähiaastastel pole oodata olulist elanikkonna veeteenuse kulude katte paranemist kuna veeteenuse hinna tõstmine on võimalik vaid tiheasustusega piirkondades; maapiirkondade omavalitsused pole võimelised nõuetekohast ühisveevärki ja kanalisatsiooni ainult omavahendite ja laenudega välja ehitama; kulude katmise taseme tõusu on võimalik prognoosida eelkõige tööstussektoris, mille osas saab kehtestada ka makse looduse keskkonnateenuse eest laiemas mõttes; koormuse suure osakaalu tõttu oleks vajalik saastaja maksab põhimõte ellu rakendada ka põllumajanduses, kuid see on sotsiaalmajanduslikult väga keerukas; põlevkivienergeetikas kannab loodus suure osa keskkonnakahjust rikutud veekogude, põhjavee ja maastike näol kuna põlevkivienergeetikast laekuvad saaste- ja ressursitasud suunatakse mujale; vooluveekogude tõkestamisega seotud keskkonnakulude hindamine toimub tugevasti muudetud veekogude määramise testi käigus; majanduslikult kõige kuluefektiivsem on ennetavate meetmete sihipärane rakendamine.

3.1.8.1. Meetmekava

Meetmekava koosneb põhimeetmetest (Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidega määratletud asjakohaste keskkonnanõuete täitmisest) ja lisameetmetest, kui minimaalsete keskkonnanõuete täitmisest ei piisa vee hea seisundi saavutamiseks ja kogu elanikkonnale ohutu keskkonna ja elustiku soodsa seisundi tagamiseks. Põhimeetmete hulka on lülitatud selgete ja oluliste mittevastavuste likvideerimine.

3.1.8.1.1. Joogivee kava.

Põhimeetmed. Joogivee vastavusse viimine direktiiviga 80/778/EMÜ (parandatud 98/83/EÜ) ja Eesti õigusaktidega Viru alamvesikonnas maksab 2006.a. hinnangu järgi 1 miljard krooni Ligi 80% kulutustest läheb veevõrkude rekonstrueerimiseks ja uute torustike rajamiseks.

Lisameetmed, hajaasustuse veevarustus. Senini ei arvestata investeeringute planeerimisel “päris maaelanikku” – hajali ja pisikülades elavaid inimesi, kes jäävad alla joogivee direktiivi 50 inimese künnist, kuid kannatavad veepuuduse all või peavad kasutama reostunud vett. Võrdse kohtlemise seisukohalt lähtudes on meetmekavasse lülitatud kuivade kaevude asendamine, ohtlike ainetega reostunud põhjaveega jääkreostuskollete ümbruses elavate inimeste varustamine tervisele ohutu joogiveega, intensiivse põllumajandusega piirkodades asuvate üksiktarbijate madalate reostunud kaevude asendamine või veevõrkude rajamine.

3.1.8.1.2. Kanalisatsioon ja reovee puhastamine. Põhimeetmed katavad asulareoveedirektiivi (91/271/EMÜ) ja reoveesettedirektiivi (86/278/EMÜ) ning vastavate Eesti õigusaktide täitmiseks vajalikud meetmed.

Meetmekava keskendub suuremate kui 500 elanikuga asulate kanalisatsioonirajatiste

16 korrastamisele. Mõnedel juhtudel on lisatud ka väiksemad asulad. Kuna enamike omavalitsuste maksevõime on madal ning riigi ja Euroopa Liidu abi maht on piiratud, tuleb tööd teha järk-järgult. Torustike rekonstrueerimine on aeganõudev ja pidev protsess, mida saab lugeda kaugemas perspektiivis pigem torustiku hooldamiseks kui investeeringuks. Investeeringute kavas kuuluvad laiendamisele vaid torustikud, millega parandatakse elujärge kauaaegselt teenusega varustamata elanikel.

Lisameetmed: Väiksemate asumite ja hajaasustuse kanalisatsioonirajatiste toetamine.

3.1.8.1.3. Loomafarmide korrastamine.

Põhimeetmed: Loomafarmides tuleb nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) ja vastavate Eesti õigusaktide nõuetele vastavusse viia sõnniku ja silo hoiustamine ning kasutamine. Samuti vajab korrastamist reovee käitlus.

Lisameetmete rakendamine (näiteks suurema mahuga vedelsõnnikuhoidlate rajamine ja täiendavad kitsendused sõnniku laotamisel) on vajalik eelkõige kaitsmata põhjaveega aladel ja väikeste veekogude valgaladel. Nende vajalik maht selgub pärast põhimeetmete rakendamist.

3.2. “Ida-Virumaa valdade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise/rekonstrueerimise teostatavusuuring” Lüganuse valda puudutavas osas.

Teostatavusuuringus on väga põhjalikult käsitletud olemasolevaid ÜVK rajatisi ning on koostatud ühisveevärgi ja –kanalisastiooni väljaarendamiseks 3 alternatiivset varianti koos investeeringute programmi ja maksumusega. Teostatvusuuringus on investeeringud ette nähtud peamiselt olemasolevate rajatiste (torustikud, pumplad, reoveepuhastid) renoveerimisele. Teostatavusuuringus esitatud meetmete rakendamise tulemusena on saavutatavad jägmised eesmärgid: 1. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid viiakse vastavusse EL direktiivides ja Eesti Vabariigi seadusandluses toodud nõuetele (veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ); 2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kättesaadavus projektiga hõlmatud asulate elanikele; 3. Kvaliteetse joogvee tagamine; 4. Puhastamata reovee keskkonda juhtimise likvideerimine; 5. Keskkonda juhitava heitvee nõuetekohase puhtuse tagamine.

3.2.1. Keskkonnamõjude esialgne hinnang Ida Virumaa 11 valla VK eelprojekti raames (teostaja AS Viru Vesi) on tehtud keskkonna mõjude eelhinnang.

4 Kooskõla planeeringute ja arengukavadega 4.1. Ida-Virumaa maakonnaplaneering

Ida-Viru Maavalitsuse poolt 1998.aastal. koostatud Ida-Viru maakonna maakonnaplaneering on dokument, kus mitmepoolse (elanikkond - ettevõtted - omavalitsused - riigi keskvõim ja seadused) kokkuleppe tulemusena on fikseeritud maakonna tulevik abstraktsetest arenguvisioonidest kuni konkreetse tegevuskavani. Maakonnaplaneeringu eesmärkideks on: Inimeste ja ettevõtete vajaduste rahuldamine; Looduse ja ressursside ratsionaalne kasutamine ja säästmine; Maa- ja ruumikasutusega seotud konfliktide ennetamine ja lahendamine.

Maakonna veemajanduse kavandamisel, arendamisel ja süsteemsel korraldamisel lähtutakse Eesti keskkonnastrateegiast (1997.a.). Eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud veeressursid loodust oluliselt kahjustamata.

Maakonna veepoliitika ja üldine veekaitsealane tegevuskava põhieesmärgid on järgmised: põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse, et kindlustada põhjaveevarude püsiv kvaliteet ning tagada nende säästlik kasutamine ja kaitse; pinnaveekogude ja rannikumere kaitse, et vee ratsionaalse kasutamisega tagada siseveekogude ja rannikumere ökoloogiline tasakaal ning kalavarude ja vee-elustiku looduslik taastootmine.

Veevarustus Veetorustike (mahutite) halb seisukord (sagedane bakteriaalne saastatus) ning lubamatult kõrged torustike lekete ulatused - kuni 60 % põhjustavad sageli põhjaveehaarete töötamist kriitilisel piiril (Vasavere). Päevakorral on probleem tagada elanikkonnale kvaliteetne joogivesi vastavalt joogivee standardile EVS 663:1995, mis hakkas Eestis täies ulatuses kehtima alates 01.01.1998. Veetorustikud vajavad tõsist renoveerimist kõikides linnades, eeskätt Kohtla-Järvel ja Narvas, osalt ka Jõhvis, Sillamäel ning Püssis. Kanalisatsioon. Maakonnas on 51 puhastit. Koormusega üle 2000 m3/d on 6 bioloogilist puhastusseadet Võimsusega 200-2000 m3/d on 14 ja võimsusega 10-200 m3/d 32 biopuhastit. Lisaks biopuhastitele on mehaanilised puhastid. Karjääri- ja kaevandusvesi puhastatakse valdavalt mehaaniliselt, settebasseinides eemaldatakse hõljum, alles jääb sulfaatne reostus.

Maakonnale on iseloomulik põlevkivitööstusest tulenev suur fenoolide sisaldus reovees. Lõpetamisjärgus on kanalisatsioonisüsteem (Jõhvi pumbajaam koos vajalike komponentidega), suunamaks Jõhvi linna heitvett AS Kiviteri (2012.a. Järve Biopuhastus OÜ) puhastusseadmetesse, mis võtavad vastu Kohtla-Järve Järve linnaosa ja Kiviõli linna heitveed. See puhastusseade lõpeb süvamerelasuga 3 km kaugusel Saka rannast. On alustatud Kiviteri (2012.a. Järve Biopuhastus OÜ) puhastusseadmete renoveerimist, mis pärast seda suudaks vastu võtta ka suure reostusega tuhamägede veed. Terve rida väiksemaid reovete puhastusseadmeid ja kanalisatsioonirajatisi vajavad ümberehitamist ja renoveerimist: Toilas, Lüganusel, Maidlas, Iisakus, Aseris, Avinurmes, Vaivaras (Olgina), Lohusuus jne. Kanalisatsioonirajatised on halvas seisukorras Kiviõlis ja Püssis.

4.2. Kooskõla Lüganuse valla üldplaneeringu ja arengukavaga

4.2.1. Olemasolevad planeeringud ja arengukavad _ Lüganuse valla arengukava aastateks 2009 – 2015 _ Lüganuse valla üldplaneering. Vallas on olemas ÜVK eeskirjad

4.2.2. Lüganuse valla üldplaneering Lüganuse valla üldplaneering on algatatud 1998.aastal. Koostaja on Eesti Maauuringud. Lüganuse valla üldplaneering on saanud maavanema heakskiidu 20.05.2004 (kiri 9-7/2291). Kehtestatud Lüganuse vallavolikogu määrusega nr 32 28.07.2004. Vastavalt seadusele üle vaadatud ja jäetud muutmata Lüganuse vallavolikogu määrustega nr 13 29.03.2006 ja nr 9 25.03.2010. Selle tööga on hõlmatud kogu valla maafondi kasutusala määramine. Valla uus üldplaneering koostatakse kui on lõplikult selgunud uute arenguprojektide nimekiri. Põhimõtte järgi on vallas välja kujunenud kolm peamist ja suuremat keskust. Valla keskusteks on kujunenud Lüganuse, mis on ka valla keskus, Varja küla ja Purtse küla. Edasine valla areng koondub peamiselt nende keskuste ümber. Üldplaneeringus on Lüganuse vald tsoneeritud eraldi aladeks. Alad on näidatud Üldplaneeringule lisatud kaardil Ida Viru Maakond Lüganuse vald. Piirangud ja ettepanekud asulate tsoneerimiseks. Välja on eraldi toodud perspektiivsed elamuehituse ja suvilate detailplaneeringute alad. Need on järgmised: _ Moldova ja Aa asumite vahel, Soome lahe kaldal; _ Jabara külas ja Jabara Moldova külade vahel; _ Purtse külas.

4.2.3 Lüganuse valla arengukava aastateks 2009-2015 4.2.3.1 Keskkonnaseisund AS Repo Vabrikute (2012.a. Repo by Sorbes) põhiline tootmisterritoorium asub Püssi linna piires. Lüganuse valla territooriumile jäid puitkiudplaatide tehase reovete settebasseinid ja äravool Purtse jõkke. AS Repo Vabrikud sulgesid puitkiudplaatide tehase detsembris 2006. AS Repo Vabrikud pumpab oma reovee Järve Biopuhastus OÜ reoveepuhastisse Kohtla Järvel. AS Repo Vabrikud jäävad õhu saastajaks vahetu piirnemise tõttu Lüganuse vallaga. OÜ Sigwar on vähendanud oma reostust PRIA meetmete toel. Ida-Viru Teedvalitsuse Purtse jaoskonnast on saanud AS Talteri (2012.a. Lemminkäinen Eesti AS) allüksus ja nende reostus on oluliselt vähenenud. Puhastusseadmed on olemas AS Repo Vabrikutel (renoveeriti 2010-2011 survekanalisatsioon) Aa Hooldekodul, Purtse külal (2011), Lüganusel(1999) ja Varjal (2011). Lüganuse biopuhasti rajati 1999 tolleaegsete nõuete järgi ning sellel puudub fosforiärastus. Lüganuse valla keskkonnaseisundit mõjutavad kõige enam vahetult naabruses asuvad suurettevõtted (VKG; vähemal määral Kiviõli Keemiatööstus ja Aidu karjäär.). Olmejäätmete kogumiseks on sõlmitud lepingud OÜ Elkariniga. Lüganuse valla keskkonnaseisund sõltub palju ümberkaudse tööstuse

19 keskkonnaprojektide edukusest. Arengukavas ettenähtud meetmed keskkonna parendamiseks: _ Puhastusseadmete renoveerimine Lüganuse asulale või Lüganuse asula reovete juhtimine OÜ Järve Biopuhastus puhastusseadmetesse läbi Püssi reoveetoru; _ Varja puhastusseadmete renoveerimine 2004- 2005.a; (tänaseks täidetud). _ Purtse jõgikonna puhastamine ja hooldus koostöös Sonda vallaga, kaasates Euroopa Liidu struktuurfondid; _ Nõuetele vastava loomade matmispaiga ehitamine; _ Nõuetele vastavate sõnnikuhoidlate ehitamine farmide juurde; (tänaseks valdavalt täidetud). _ Ida- Viru Teedevalitsuse Purtse jaoskonnale ( Lemminkäinen Eesti AS) nõuetekohane liiva ja soola ladustamise ladu; _ Kooli tiigi puhastamine; _ Toomikoja tiigi puhastamine; _ Ajutise mitte ohtlike jäätmete hoidla rajamine. 4.2.3.2 Elamumajandus Lüganuse vallas on enamus elamispindu põllumajandusreformi käigus erastatud. Üldse on vallas 18 elumaja, elamispinnaga 5126,4 m² ja 573 eramaja. Vallale kuuluvaid kortereid on Lüganusel jäänud 2, Varial 1, Purtses 5. Purtses ja Lüganusel on moodustatud korteriühistuid, kes tegelevad elamute haldamisega. Arengukavas ettenähtud meetmed: _ tuleb leida lahendus uute sotsiaalkorterite rajamiseks. Kõige tõenäolisemaks on Lüganuse keskuses asuv ringhoone. Ringhoones asuvad ruumid tuleb renoveerida. Renoveeritavatest ruumidest ringhoone teisel korrusel tuleb välja ehitada 5 korterit uutele õpetajatele Lüganuse keskkooli. Ülejäänud ruumid leiavad kasutust lasteaed- algkoolina ja sotsiaalkorteriteks. _ korteriühistute moodustamine _ individuaalmajade ja suvilate ehitus äramärgitud üldplaneeringus. 4.2.3.3 Veevarustus, kanalisatsioon, prügimajandus Joogiveena kasutatakse põhiliselt kambrium- vendi, ordoviitsiumvendi ja ordoriitsiumi veehorisondi vett. Vallale põhiveevarusid ei ole kinnitatud. Territooriumil asub 37 puurkaevu, millest 13 on vee tarbimine üle 5 m³ ööpäevas. Viie kaevu valdaja on Lüganuse vallavalitsus. Arvelolevatest puurkaevudest on kolmeteistkümnel (13) veekasutusluba. Veemajanduse operaator on Kiviõli Vesi OÜ. Valda läbib Kiviõli- Püssi isevoolne kanalisatsioonitorustik ja Püssi- Kohtla- Järve ning Kohtla- Nõmme- Kohtla- Järve survetorustikud, mis viivad reoveed Kohtla- Järvele OÜ Järve Biopuhastus puhastusseadmetesse. Tänaseks päevaks on lõpule viidud Kohtla- Järvele OÜ Järve Biopuhastus puhastusseadmetesse viivate Kiviõli-Püssi isevoolse kanalisatsioonitorustiku ja Püssi –Kohtla-Järve surveturustiku renoveerimine. Individuaalmajadel lasub alates 2004 aastast kohustus sõlmida lepingud firmadega kes korraldaksid jäätmevedu. Konteinerite muretsemine on majaomanike kohustus. Vallal tuleb leida lahendus ohtlike jäätmete kokku korjamiseks elanikelt ja ladustamiseks selleks ettenähtud paikadesse. Selleks sõlmitakse leping vastavat litsentsi omava firmaga ja teavitatakse elanikkonda võimalusest vallalehe kaudu. (Tänaseks päevaks on Kiviõli regiooni omavalitsused ühiselt rajanud ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti Erras.) Samuti tuleb vallal leida võimalusi prügikonteinerite paigaldamiseks avalikesse kohtadesse. Eelkõige avalikesse randadesse (tänaseks teostatud) ja bussipeatustesse.

Suuremate mõõtmetega prügi ja jäätmete äraveoks pakub vald elanikele teenust regulaarselt 2 korda aastas- sügisel ja kevadel. Selleks lepitakse külade kaupa kokku prügi äraveo kuupäev ja tasustamine. Prügi äravedu on võimalik tellida valla käest muudel aegadel kokkuleppeliselt. Meetmed VK arendamiseks: _ veetrasside korrastamine ja sertifitseerimine; _ veetarbimise arvestuse sisseviimine- mõõturite paigaldamine; (tänaseks teostatud) _ veeressursi arvelevõtmine; _ Lüganuse reoveepumpla renoveerimine või ülevoolupumpla rajamine koos uue kanalisatsioonitrassiga; _ Varja ja Purtse puhastusseadmete renoveerimine.(tänaseks teostatud)

4.2.4 Üldplaneeringust ja arengukavast tulenevad järeldused VK süsteemide olukorra ja arengute kohta _ Lüganuse valla aladel asuvad perspektiivsed elamu ja suvilaarenduspiirkonnad, milledel perspektiivselt alustatakse arendustegevust. Vald peab arvestama sellega ka VK süsteemide arendamisel. _ Vallas on tarvis rajada uusi VK torustikke ja rajatisi. _ Läbi tuleb viia arengukavas toodud meetmed VK arendamiseks.

4.2.5 Lüganuse valla detailplaneeringud seisuga oktoober 2012 Lüganuse valla detailplaneeringute ülevaade:

Algtamise Asukoht Algataja Põhieesmärk Kehtestestamise kuupäev kuupäev

30.01.2003 Purtse H.Verrev planeerimine+ 28.04.2009 “Muinasjutu, sihtotstarbe muutmine jne. Sillaoru ja Vesiveski” (hüdroelektrijaama rajamine) 43701:002:0213 43701:001:0128 43701:002:0252

30.04.2003 Purtse M Urban sihtotst. muutm. 04.12.2003 “Suurkõrtsi”I mäetööstusmaaks 437:001:0054

19.08.2003 Lüganuse H.Verrev planeerimine+ “Kivimäe ja sihtotstarbe muutmine jne. Veskioru” (hüdroelektrijaama rajamine) 43701:001:0163 43701:002:0003

17.09.2003 Aa ranna Lüganuse VV sihtotstarbe muutmine 26.08.2004 43701:003:098 sotsiaalmaaks

24.10.2003 Liimala L.Kirbenjov krundi jagamine 2-eks 23.12.2003 “Merelaine” elamumaaks 43701:001:0197

04.12.2003 Matka AS Simon sihtotst.muutm 07.10.2004 “Murru” mäetööstusmaaks 43701:001:0167

04.12.2003 Purtse Landare OÜ kruntideks jagamine+ “Purtse sadama” sihtotstarbe muutmine 43701:002:0319 elamumaaks

26.02.2004 Varja OÜ Teko tuuleg. Park

22.04.2004 Purtse M.Urban sihtotstarbe muutmine 20.06.2006 “Suurkõrtsi” II mäetööstusmaaks 43701:001:0054

22.04.2004 Jabara OÜ Hektar-HK kruntideks jagamine+ “Uuetoa” sihtotstarbe muutmine 43701:002:0051 elamumaaks (4)

16.09.2004 Aa M.Mitti piirneva maa liitmine “Jevgenia” elamumaaks 43701:003:0431

07.10.2004 Lüganuse A.Veiser piirneva maa-ala liitmine 31.03.2005 “Kiviõli tee 21” elamumaaga 43701:004:0690

23.02.2005 Moldova M.Mõru sihtotstarbe muutmine 29.02.2006 “Mõru” elamumaaks 43701:002:0366 ja kruntideks jagamine (19)

13.05.2005 Purtse AS Hammer sihtotst.muutmine 22.12.2005 “Paavo III” mäetööstusmaks 43701:001:0132

23.11.2005 Lüganuse Lüganuse VV sihtotstarbe muutmine 16.05.2007 “Kiviõli tee 12” sotsiaalmaaks

29.02.2006 Liimala G.Liimal; K.Roos kruntideks jaotamine+ 10.06.2008 “Tooma ja sihtotstarbe muutmine Sepaoja” elamumaaks (12) 43701:001:0187 43701:001:0188 43701:001:0191 29.03.2006 Liimala V.Mamai sihtotstarbe muutmine “Aleksi” elamumaaks 43701:001:0212

29.03.2006 Lüganuse V.Palu sihtotstarbe muutmine

“Ärikoht ja Palu” elamumaaks 43701:004:0300 43701:004:0206

20.06.2006 Lohkuse S.Kiprušenkova kruntideks jagamine+ “Tammesalu” sihtotstarbe muutmine 43701:004:0205 elamumaaks

29.08.2006 Liimala E.Kaisla sihtotstarbe muutmine 29.01.2008 “Kaldapealse” elamumaaks 43701:001:0207

29.08.2006 Aa küla OÜ Eesti Era kruntideks jaotamine(15)+ “Kruusa ja sihtotstarbe muutmine Kruusiaugu” elamumaaks 43701:003:0006 43701:003:0281 43701:003:0282 43701:003:0283

29.08.2006 Jabara A.Taraskin kruntideks jaotamine+ “Keskküla” sihtotstarbe muutmine 43701:002.0920 elamumaaks

27.09.2006 Jabara S.Kirbenjov kruntideks jagamine+ lõpetetud “Sopi” sihtotstarbe muutmine oman. taotlusel 43701:002:0334 elamumaaks 30.06.2011

27.09.2006 Jabara K.Kuusmik kruntideks jagamine(4) 27.06.2007 “Mereäärse” sihtotstarbe muutmine 43701:002:0134 elamumaaks

15.11.2006 Lüganuse L.Jakovleva sihtotstarbe muutmine 17.04.2007 “Kiviõli tee 19” elamumaaks 43701:004:1180

07.03.2007 Liimala S.Paluvere sihtotstarbe muutmine “Katlasepa” elamumaaks 43701:001:0216 kruntideks jagamine

07.03.2007 Lohkuse SA Püssi Tööstusala ehitusõiguse määramine, “Maidla tee 7 kruntideks jaotamine I maatükk”

17.04.2007 Liimala OÜ Sundstrand kruntideks jaotamine 12.11.2008 “Pootsmani” sihtotstarbe muutmine 43701:001:0049 elamumaaks

17.04.2007 Lüganuse AS Põlluvara kruntideks jaotamine, 28.04.2009 “Jõeoru” sihtotstarbe muutmine

43701:004:0183 elamumaaks

16.05.2007 Liimala Ü.Niinepuu sihtotstarbe muutmine “Paju” elamumaaks, 43701:001:0248 kruntideks jaotamine

20.09.2007 Jabara E.Plauberk sihtotstarbe muutmine “Võrkmaa” elamumaaks 43701:002:0160 kruntideks jaotamine

20.09.2007 Purtse OÜ Sootalu sihtotstarbe muutmine “Posti” Kinnisvara elamumaaks 43701:001:0236 kruntideks jaotamine

20.09.2007 Aa Arvelt-Kalju sihtotstarbe muutmine “Uusõue” Uusõue elamumaaks 43701:003:0400 kruntideks jaotamine

20.11.2007 Moldova Katevara OÜ sihtotstarbe muutmine “Asta, elamumaaks, Üllari, kruntideks jaotamine Vendi.” 43701:002:0228 43701:002:0295 43701:002:0308

12.11.2008 Liimala Rauno Uusküla sihtotstarbe muutmine 25.03.2010 „Liimala ehtuskeeluv. vähendam. merevaatluspunkti“ planeerimine 43701:001:0189

07.10.2009 Moldova Kaili Sinimäe kruntideks jaotamine(5) 18.11.2010 „Allika“ sihtotstarbe muutmine 43701:003:0186

4.2.5.1. Üldised nõuded detailplaneeringu ÜVK osale

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) projekteerimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: Detailplaneeringu ÜVK osa peab järgima kogu piirkonna ÜVK skeemi. Juhul kui piirkonna skeemis olevate torustike kõrgused ei võimalda arendusalalt transportida reovett või sadevett isevoolselt, siis tuleb detailplaneeringus ette näha arendusalas pumpla(d), mis pumpavad reovee üldisesse võrku või sadevee puhul ka ühe variandina olemasolevasse suublasse. Pumplate rajamis– ja ekspluatatsioonikulud katavad arendusala elanikud. Detailplaneeringu ÜVK osa peab olema kooskõlastatud peale teiste asutuste ka kohalikus Keskkonnaametis. Ühisveevärk-ja kanalisatsioon nähakse kindlasti ette tiheasustusega arenduspiirkonda elanike arvuga alates 50 inimest. Muudel juhtudel lähtutakse Keskkonnaministri 15. mai 2003. a. määrusest nr. 48 “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid”

Kanalisatsioon ehitatakse lahkvoolsena s.o. eraldi sademetevee kanalisatsioon ja reoveekanalisatsioon. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon, sademetevee kanalisatsioon rajatakse arenduspiirkonna Avalike teede ja tänavate maa-alale. Elamukinnistuid läbivate võrkude ehitamine on keelatud. Pumplate, puhastite jt. kanalisatsiooni- ning veevõrkude rajatistele peab olema eraldatud detailplaneeringus omaette maa-ala, et rajatiste seaduses ettenähtud kujad oleksid tagatud. Detailplaneeringu projekt peab sisaldama elektrivarustuse liitumistingimusi. Detailplaneeringus tuleb kõikidele kommunikatsioonidele s.h. ka ÜVK torustikele ette näha nende rajamiseks vajalikud ja standardites näidatud vahekauguste järgimiseks vajalikud kulgemiskoridorid. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sademetevee kanalisatsiooni arendatakse nii, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal oleks võimalik tagada kõigi kinnistute veega varustamine ja heitvee ärajuhtimine vastavuses arendamise kavale. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise eest arenduspiirkonnas vastutab selle omanik (arendaja). Arenduspiirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning üksiku kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt paigaldatakse kuni üks meetrit kinnistu piirist väljapoole. Liitumispunktiks on veetorustikul peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka; Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev enne kinnistu piiri, kaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka; Veetorustik peab olema varustatud veemõõdusõlmega , mis paigaldatakse sisendustorule kohe pärast selle sisendit hoonesse, hoone kuiva köetavasse valgustatud ruumi, või erandina veemõõtekaevu. Kohalikule vee-ettevõtjale peab olema tagatud sinna sissepääs. Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga arenduspiirkonda ehitatakse lokaalne reoveepuhasti, mille puhastusvõimsuse osas arvestatakse võimalike naaberkinnistute arendusi. Võimalusel ühisveevärk ringistatakse. See tagab parema veekvaliteedi ning suurendab süsteemi töökindluse tarbijate veega varustamisel. Reovee kanalisatsioon, sademetevee kanalisatsiooni ning veetorustike ehitus teostatakse komplekselt. Tuletõrjevesi tagatakse looduslike veevõtukohtade kasutamisega. Kui see pole võimalik, siis renduspiirkondadesse tuletõrjeveevõtu mahuti (veevõtukoha) ehitamisega. Tuletõrjeveevõtu mahuti (veevõtukoha) projekt ja ehitus tuleb kooskõlastada valla ja kohaliku Päästeametiga..

5. Reovee kogumisalad

Vastavalt “Veeseadusele” on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt reostusallikaid reovee juhtimiseks kogumissüsteemide või kanalisatsiooni kaudu puhastamiseks reoveepuhastisse. Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid kehtestab keskkonnaminister ning reovee

kogumisalade piirid määratakse üldplaneeringuga. KKM määruse nr 48 “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid1” alusel tuleb reovee kogumisalad moodustada, kui: 1)1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 30 inimekvivalenti (ie), 2) karstialadel ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, kus 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 inimekvivalenti (ie), 3) karstialadel ja kaitsmata põhjaveega aladel, kus 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 inimekvivalenti (ie). Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumiga, s.o tuleb arvestada leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 50% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. Sisuliselt käsiteleb see alasid, kus paiknevad korruselamud (s.h kaitsmata põhjaveega alal üks korruselamu). Ühe inimekvivalendiga on võrdsustatud ühe inimese poolt põhjustatud keskmise ööpäevase veereostusega. Reovee kogumisalad määratakse valla üldplaneeringuga ning vald peab tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse. Kanalisatsiooni olemasolu reovee kogumisaladel ei tähenda ilmtingimata pikkade kanalisatsioonitorustikke ja kallite reoveepuhastite rajamist ühele-kahele korruselamule. Väikeste reovee koguste (sõltub inimeste arvust ja/või elamu mugavusastmest) puhul piisab tõenäoliselt ka majadegrupi peale rajatavast kogumiskaevust, mida tühjendatakse äraveoga lähimasse reoveepuhastisse. Oluliseks peaks pidama, et kogumiskaevud oleksid vettpidavad ning regulaarselt tühjendatavad. Keskkonnaministri 02.07.2009 käskirjaga nr 1080 on kinnitatud alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladeks Lüganuse vallas Lüganuse reoveekogumisala, Purtse reoveekogumisala ja Varja reoveekogumisala.

Lüganuse reoveekogumisala.

Purtse reoveekogumisala.

Varja reoveekogumisala.

5.1. Vee- ja kanalisatsioonivõrgu rajamise põhimõtted väljaspool reovee kogumisala Reovee kogumisalade moodustamise põhiliseks eesmärgiks on reovee pinnasesse imbumise vältimine ja seeläbi reoveega põhjavee reostuse välistamine ning selle eesmärgi saavutamiseks on majanduslikult otstarbekamad lahendused: _ veekindlad kogumiskaevud (ühiskanalisatsioonita külades üksikute korrusmajade, majadegruppide või külade kompaktsete osade reovee kogumiseks), _ ühiskanalisatsiooni paiknemise korral reovee kogumisala läheduse ja suurema majadegruppi korral on otstarbekam kogutav reovesi suunata lähedal paiknevasse ühiskanalisatsiooni või puhastada kohapeal. Reovee kogumisalade moodustamise ja sinna kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamise puhul on olulisem kogumisaladel paiknevate inimeste teadlikkus reovee kogumise vajalikkusest ja hilisem kogumissüsteemide hooldust konkreetse vee-ettevõtte poolt. Vältima peab olukorda, kus reovee kogumisalad määratakse ja reovee kogumissüsteemid rajatakse, kuid hiljem puudub ikkagi ülevaade reovee käitlemise kohta (kas tühjendatakse kogumismahuteid ning kui jah, siis kus toimub reovee edasine käitlemine).

Väljaspool reovee kogumisala on järgmised külad (elanike arv seisuga 01.05.2012):

Küla Elanike arv Aa 117 (s.h. hooldekodu 40) Liimala 67 Voorepera 53 Jabara 38 Irvala 34 Matka 32 Mustmätta 29 Moldova 24 Kopli 23 Lohkuse 8

5.2 Kogumiskaevude tühjendamine Osa Lüganuse valla elamute kanalisatsioon nii reoveekogumisaladel kui ka väljapool neid jääb ka peale ÜVK-s ettenähtud meetmeid tööle kogumiskaevude ja mahutite baasil. Lüganuse vallas ei rajata ka tulevikus sellise võimsusega reoveepuhastit, mille juurde võib vastavalt seadusandlusele rajada purgimissõlme. (Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (Vabariigi valitsuse määrus nr. 171 16.05.2007) näeb ette (§ 17 Purgimissõlme ehitusnõuded), et purgimissõlm on võimalik rajada reoveepuhastisse, mille jõudlus on minimaalselt 500 ie.). Purgimissõlm on olemas Lüganuse valla keskuses, Lüganuse aleviku vahetus läheduses Püssi linna territooriumil ( OÜ Järve Biopuhastuse Püssi reoveeülepumpla).

6 Lüganuse valla ülevaade

6.1. Lähteandmed

Käesolevas töös on kasutatud AS Viru Vesi poolt valminud Lüganuse valla VK eskiisprojekti andmeid ja kirjalikke lähteandmeid, mis on konsultandile loovutatud valla töötajate poolt. Kasutatud on andmeid ka Lüganuse valla koduleheküljelt www. lyganusevv.ee.

6.2 Asukoht Lüganuse asukoht Lüganuse vald asub Ida- Viru maakonna loodeosas Soome lahe rannikul. Valla pindala on 105 km², pikkus läänest itta 26 km ja laius põhjast lõunasse 10 km. Põhjas piirneb vald Soome lahega, läänes Aseri ja Sonda vallaga, lõunas Püssi linna ja Maidla vallaga ning idas Kohtla vallaga. Lähimad linnad on Püssi, Kiviõli 5 km, Kohtla - Järve 20 km, Jõhvi 28 km. Vallas on 13 küla. Keskuseks on Lüganuse alevik (ajalooliselt välja kujunenud kihelkonna keskus) 480 elanikuga (01.05.2012 andmed), kus asuvad kool, kirik, surnuaed ja muud asutused, järgnevad Purtse 316, Varja 132, Aa 117, Liimala 67, Voorepera 53, Jabara 38, Irvala 34, Matka 32, Mustmätta 29, Moldova 24, Kopli 23, ja Lohkuse 8 elanikuga. Kaugeim küla valla keskusest on Aa - 10 km. Enamus külad on kompaktselt välja ehitatud ning arenguvõimelised, kuna on olnud ajalooliselt kolhoosikeskused. Põhimõtte järgi on vallas välja kujunenud kolm peamist ja suuremat keskust. Valla keskusteks on kujunenud Lüganuse, mis on ka valla keskus, Varja küla ja Purtse küla. Edasine valla areng koondub peamiselt nende keskuste ümber. 6.3 Valla geograafia Lüganuse vald hõlmab osa Kirde-Eesti rannikulavast, mida liigestab Purtse jõe alamjooksu sügav org. Purtse jõe ääres ja mujal on aluspõhjapaljandeid, Uhakul leidub ka karsti. Soome lahe ääres panga jalamil on kohati kitsas riba rannikumadalikku. Silmapaistvaim pinnavorm on Purtses asuv Hiiemägi. Rohkesti on vanu rannavalle ja astanguid. Lavamaa madalad alad on laialdaselt soostunud - Hiiesoo. Loodusvaradest on olemas turvas, liiv, kruus, paas ja kalavarud. Esikohal on paas – Purtse - Matka paemurrus on paasi ca 200 - 300 tuh.m³. 6.4. Tähtsamad tegevusharud Olulisemad tegevusalad vallas on põllumajandus ja teenindus. 6.5 Elanikkond Seisuga 01.05.2012 elas Lüganuse vallas 1378 elanikku. Eelmisel aastal oli maavalitsuse andmetel Lüganuse üks vähestest valdadest, kelle rahvaarv on tõusnud. 6.5.1 Elanike vanuseline ja sooline struktuur Rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis (ÜVK koostamise ajal – siis kokku 1358):

Vanus aastates Mehed Naised 0 - 15 98 119 16 - 29 130 107 16 - 54 396 322 55 – 62 75 67 63 ja vanem 98 183 Kokku 667 691

7 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse osutamise

29 põhimõtted 7.1 Lüganuse valla vee-ettevõtja Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadmed ja trassid kuuluvad munitsipaalomandisse. Lüganuse valla veeoperaator on konkursi tulemusel Kiviõli Vesi OÜ asukohaga Vabaduse 23, Kiviõli 43125 Ida-Virumaa

7.2 Vee erikasutusluba Kehtiv vee erikasutusluba nr L.VV/318282 on OÜ-le Kiviõli Vesi välja antud 29.12.2009, muudetud 21.02.2012. Luba kehtib kuni 31.12.2014. Vee erikasutuse iseloomustuseks on Lüganuse, Varja, Purtse ja Purtse sigala puurkaevust põhjaveevõtt ja heitvee juhtimine Kohtla ja Purtse jõkke.

7.3 Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustus on vallas lahendatud olemasolevate tuletõrjeveevõtukohtadega ( Lüganuse alevikus Purtse jõest Kiviõli-poolse silla juurest lääne-pooselt küljelt; Kopli külas Kalmistu tee sillalt; Purtse külas kindluselamu juures asuvast tiigist; Liimala külas endise kalatööstuse silla juurest läänepoolselt küljelt; Aa külas kristliku laagri juurde viiva tee äärsest tiigist) ja talvisel ajal Lüganuse aleviku piiri lähedal Püssis asuvatest suure võimsusega hüdrantidest. (Püssi veevarustussüsteemid renoveeriti Euroopa Ühtekuuluvusfondi toel). 7.4 Teenuste hind ja hinna kujundamine Vee- ja kanalisatsiooni tariifid arvutab vee-ettevõte ja need kinnitab Lüganuse vallavolikogu. 7.4.1. Teenuse hind Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind moodustub: • abonenttasust; • tasust võetud vee eest; • tasust heitvee ärajuhtimise eest.

Teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Hind kehtestatakse vallavalitsuse poolt ning avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne hindade muutmist. Teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: • tootmiskulude katmine; • kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; • keskkonnakaitse ja -tasude tingimuste täitmine; • põhjendatud tulukus.

Teenuse hind ei tohi olla erinevate klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. See tähendab, et teenuse hind ega abonenttasu ei või erinevate tarbijate puhul olla erinev. Teenuse hinna arvutuse komponendid 1) elektrienergia kulu 2) amortisatsiooni kulu 2% aastas (rajamise kuludest, amortisatsiooniaeg 40 a.) 3) vee-erikasutustasu 4) saastetasu 5) töötasud 6) maksud töötasult 7) 5 % eelneva summalt remondikulude katteks

Tariifid Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind on kehtestatud Lüganuse Vallavalitsuse 29.05.2012.a. määrusega nr. 6 alljärgnevalt: (ilma käibemaksuta). (1) abonenttasu 0,54 eurot veearvesti kohta; (2) tasu ühisveevärgist võetud vee eest: 2.1 veemõõturiga tarbijatele 0,77 eurot 1 m3 eest 2.2 veemõõturita tarbijatele ühe elaniku kohta kuus 3,87 eurot 3) juriidilistele isikutele (välja arvatud korteriühistud) 0.88 eurot 1 m3 eest 3.1 tasu reovee ärajuhtimise eest: 3.1 veemõõturiga tarbijatele 0,77 eurot m3 eest 3.2 veemõõturita tarbijatele ühe elaniku kohta kuus 3,87 eurot

. 8 Veevarustuse ja kanalisatsiooni olemasoleva olukorra kirjeldus Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid on olemas Lüganuse alevikus, Purtse külas ja Varja külas. Joogiveena kasutatakse põhiliselt kambrium-vendi, ordoviitsiumkambriumi ja ordoriitsiumi veehorisondi vett. Territooriumil asub 37 puurkaevu, millest 13 on vee tarbimine üle 5 m³ ööpäevas. Viie kaevu valdaja on Lüganuse Vallavalitsus. Arvelolevatest puurkaevudest on kolmeteistkümnel (13) veekasutusluba. Veevarustuse teenust kasutavate klientide arv vallas kõigub 331 inimese ümber. Olemasolevad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid on vallas vaid Lüganuse alevikus, Purtse külas ja Varja külas. Käesoleva projektiga käsitletakse peale nende asulate veel Kopli ja Irvala külasid.

8.1 Veevarustus 8.1.1 Vee tootmine 8.1.1.1 Veehaarded ja veetöötlus Valla omanduses olevaid puurkaeve on 5. Puurkaevude sügavus kõigub 43–228 meetrini. Kasutatakse ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi veekomplekside põhjavett. Lüganuse alevik. Lüganusel on hetkel ühisveevärgi osana kasutusel üks puurkaev – Lüganuse PK2. Kehtiva vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt aastani 2014 6 000 m3/a ja 16 m3/d. Teine Lüganuse puurkaev PK1 on reservis. Lüganuse puurkaev PK2 (passi nr 1465, katastri nr 2332, kambrium - vendi veekompleks, sügavus 228 m) asub Lüganuse alevikus Papli tn 7/4 (umbes 150 m puurkaevust PK2). Pumpla maa on munitsipaalomandis. 2009. aastal on KIK-i toetusega puurkaev-pumpla rekonstrueeritud. Teostatud on järgmised tööd: *paigaldatud puurauku uus süvaveepumba komplekt (korpus NP-31C 4`` 3,0 kW mootoriga OPT 380 V (õli) SUMOTO) *rajatud uus maapealne pumplahoone kergkonstruktsioonidest ja kaetud seest ning väljast profiilplekiga. Hoone mõõdud on 3x5m ja kõrgus 2,7 m. Pumpla on varustatud metalluksega, puurkaevu kohale on paigaldatud luuk. Vundament on rajatud plaatvundamendina. Pumpla põrandasse on rajatud rauaeraldusfiltri pesuvete kogumiseks ja ärajuhtimiseks põrandakaev, millest läheb toru kanalisatsiooni õuevõrku. Pumpla on varustatud elektriradiaatorküttega ja loomuliku ventilatsiooniga.

*Pumplahoonesse on paigaldatud uued veetorustikud, veemõõdusõlm, sulg- ja reguleerarmatuur, veepuhastusseadmed, hüdrofor ning survetõsteseadmed (2 rõhutõstepumpa). Torud on materjalist PVC-U. Sulg- ja reguleerarmatuuriks on kuulkraanid. Aeratsioonimahutist juhitakse vesi läbi filtrite 2 survetõstepumbaga 2 x 3 m3/h, 5,5 bar tarbijatele; hoonesse on paigaldatud hüdrofoor koos automaatikaga *joogiveetöötlemise seadmeks on rauafiltrisüsteem AFL 70 AIR Duplex. Süsteem koosneb reaktsioonipaagist, kahest filtripaagist, kompressorist, doseerimissüsteemist ja kahest filtrisüsteemi kontrollerist.

Raua- ja managaaniühendite ning väävelvesiniku oksüdeerimiseks juhitakse reaktsioonipaagi sisendil vette suruõhku ja doseeritakse naatriuhüpokloriti lahust. Vajalik suruõhk saadakse kompressori abil. Naatriumhüpokloriti lahust doseeritakse doseerimispumbaga, impulsveemõõtjalt saadud info alusel. Reaktsioonipaagis toimub vee, õhu ja naatriumhüpokloriti ühtlane segunemine, mille käigus toimuval oksüdatsioonil muudetakse vees esinevad lahustunud, kahevalentsed rauaioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on mehaaniliselt filtreeritavad. Sarnaselt raua eemaldamisele toimub ka mangaani ja väävelvesiniku eraldus. Üleliigne õhk eemaldatakse ja vees esinevad gaasid eraldatakse aeratsioonimahuti õhufiltri ja õhutustorustiku kaudu. Filtripaakides asuv katalüütiline materjal töötab oksüdatsiooniprotsessi katalüsaatorina, võimaldades kiirendada õhuhapniku reageerimist hapendatavate ühenditega. Filtrimaterjali pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda sellest välja sinna kinnihaaratud raua, mangaani jm. osakesed. Läbipesuprotsessi juhtimiseks on filtripaagid varustatud tööstuskontrolleritega, mille automaatikataimer võimaldab filterseadet programeeritud ajal läbipesutsüklisse lülitada. Läbipesu toimumise aeg on vabalt programmeeritav. Filtrimaterjali läbipesu toimub filtrimisele vastupidises suunas ning selle käigus tõstetakse filtrimaterjal hõljuvasse olekusse ja uhutakse sinna filtrimistsüklis haaratud raua, mangaani jm osakesed kanalisatsiooni. Läbipesuks vajalik vesi juhitakse filtripaaki puurkaevupumba abil Seadme tehnilised andmed : Vooluhulk maksimaalne 8 m³/h; Loputustsükli vooluhulk: 8 m³/h; Töörõhk: 2 – 6 bar: Rõhukadu vooluhulgal: 0,3 – 0,8 bar Toruühendused sisse ja väljavoolul: 1 1/2” Toruühendused kanalisatsiooni: 11/2 “ Läbipesu vooluhulk: 2 x 2 m³ Loputuse kestus: ca 2 x 30 min; Loputusvesi: toorvesi puurkaevust Kompressori võimsus 1,5 kW Seadme komplekti kuuluvad: Aeratsioonimahuti V=2000 l 1 tk Filtripaak komposiit, D = 700 mm, H=2045 mm 2 tk Kontrollventiil Autotrol Magnum 1 1/2” 2 tk Õlivaba kompressor 1 tk Filtrimaterjal: Oksüdeeriva toimega materjal, kvartsliiv 2 x 365 l Doseerimispump 1 tk Impulsveemõõtja, DN40 1 tk Doseerimispaak, 60 l 1 tk *uus puurkaevpumpla on varustatud elektri ja automaatikaseadmetega. Puurkaevpump on

32 varustatud sujuvkäivitiga, II astme pumbad varustatud sagedusmuunduriga. Veemahutis paiknevad veenivoo tasemeandurid. II astme pumbad töötavad rõhuandurilt saadud info kohaselt. Puurkaevpump töötab vastavalt tasemeanduritele veemahutis. Infot töötleb keskne automaatikakontroller, mis võimaldab ka häireedastamist GSM modemiga. Jääkloorisisaldust tarbijateni jõudvas vees mõõdetakse jääkloori analüsaatoriga. *rajatud 157 jm veetrassi asula veetorustiku ühendamiseks uue pumbamajaga ; rajatud 157 m kanalisatsioonitrassi pumbamaja ühendamiseks asula kanalisatsioonivõrku veepuhastusseadme filtri pesuvete kanaliserimiseks; rajatud uuele pumbamajale elektritoiteliin.

Lüganuse puurkaev PK1 (passi nr A-6614, katastri nr 2331, kambrium - vendi veekompleks, sügavus 225 m) asub Lüganuse aleviku Papli tn 5A tootmishoone taga (aleviku keskel). Kehtiva vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt 28 000 m3/a ja 77 m3/d. Sanitaarkaitsetsoon 30 m ei ole tagatud. Juurdesõidutee on korras. Puurkaev asub hoones. Pumpla torustik on 2005. a. välja vahetatud - plastik DN50. Pumplast on 1 väljaviik. Torustiku armatuur: puurkaevust tulev toru on ühendatud hüdrofooriga, enne hüdrofoori on kuulkraan. Väljaviigu torul on veemõõtja, pärast mida on kuulkraan. Mudakoguja ja proovivõtukraan puuduvad. Enne mõõturit on sõel. Hoones on 2 hüdrofoori, millest üks on kasutusel. Hüdrofoorid on pooleldi hoones, pooleldi hoonest väljas muldes. Puurkaevu on paigaldatud 2005. a. pump (LOWARA) NPI8F5500W7. Pumba tootlikkus Q = 25 m³/h ja tõstekõrgus H = 101 mH2O. Elektri- ja automaatikaosa on amortiseerunud. Hoone on pooleldi maa - alune paekivist laotud seintega. Hoone üks külg on kokku ehitatud kõrvalasuva Palu Grupp OÜ-le kuuluva hoonega. Puurkaevu asukoht on ebasobiv – hoonete lähedal, nõuetekohast sanitaarkaitsetsooni ei saa moodustada. Purtse Sigala puurkaev (passi nr 3794, katastri nr 2233, kambrium - vendi veekompleks, sügavus 130 m) asub Purtse külas Tallinn-Narva mnt-st lõunapool Roberti kinnistu nurgas. Kehtiva vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt aastani 2014 6 000 m3/a ja 16 m3/d. Puurkaev asub hoones. Hoone on tellistest ehitis. Puhastusseadmed puuduvad. Manomeeter on olemas. On olemas hüdrofoor (1,5m3). Pumpla torustik on terasest DN50. Pumplast on 1 väljaviik. Torustiku armatuur: puurkaevust tuleval torul on proovivõtu kraan ja vene päritolu veemõõtja. Puurkaevu on paigaldatud 2001. a. pump NP17B. Pumba tootlikkus Q = 5 m³/h. Purtse Küla puurkaev (passi nr 2595, katastri nr 2227, kambrium - vendi veekompleks, sügavus 130 m) asub Purtse külas Tallinn-Narva mnt-st põhjapool korterelamute juures. Pumpla maa on munitsipaalomandis. Kehtiva vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt aastani 2014 10 000 m3/a ja 27 m3/d. 2009. aastal on KIK-i toetusega puurkaev-pumpla rekonstrueeritud. Teostatud on järgmised tööd: *paigaldatud puurauku uus süvaveepumba komplekt (korpus NP-24A 4``1,1 kW mootoriga OPT 380 V (õli) 1,1 kW SUMOTO) *rajatud uus maapealne pumplahoone, kergkonstruktsioonidest ja kaetud seest ning väljast profiilplekiga. Hoone mõõdud on 3x4m ja kõrgus 2,7 m. Pumpla on varustatud metalluksega, puurkaevu kohale on paigaldatud luuk. Vundament on rajatud plaatvundamendina. Pumpla põrandasse on rajatud rauaeraldusfiltri pesuvete kogumiseks ja ärajuhtimiseks põrandakaev, millest läheb toru kanalisatsiooni õuevõrku.

Pumpla on varustatud elektriradiaatorküttega ja loomuliku ventilatsiooniga. *Pumplahoonesse on paigaldatud uued veetorustikud, veemõõdusõlm, sulg- ja reguleerarmatuur, veepuhastusseadmed, hüdrofor ning survetõsteseadmed (2 rõhutõstepumpa). Torud on materjalist PVC-U. Sulg- ja reguleerarmatuuriks on kuulkraanid. Aeratsioonimahutist juhitakse vesi läbi filtrite 2 survetõstepumbaga 2 x 3 m3/h, 5,5 bar tarbijatele; hoonesse on paigaldatud hüdrofoor koos automaatikaga *joogiveetöötlemise seadmeks on rauafiltrisüsteem AFL 40 AIR Duplex. Süsteem koosneb reaktsioonipaagist, kahest filtripaagist, kompressorist, doseerimissüsteemist ja kahest filtrisüsteemi kontrollerist. Raua- ja managaaniühendite ning väävelvesiniku oksüdeerimiseks juhitakse reaktsioonipaagi sisendil vette suruõhku ja doseeritakse naatriuhüpokloriti lahust. Vajalik suruõhk saadakse kompressori abil. Naatriumhüpokloriti lahust doseeritakse doseerimispumbaga, impulsveemõõtjalt saadud info alusel. Reaktsioonipaagis toimub vee, õhu ja naatriumhüpokloriti ühtlane segunemine, mille käigus toimuval oksüdatsioonil uudetakse vees esinevad lahustunud, kahevalentsed rauaioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on mehaaniliselt filtreeritavad. Sarnaselt raua eemaldamisele toimub ka mangaani ja väävelvesiniku eraldus. Üleliigne õhk eemaldatakse ja vees esinevad gaasid eraldatakse aeratsioonimahuti õhufiltri ja õhutustorustiku kaudu. Filtripaakides asuv katalüütiline materjal töötab oksüdatsiooniprotsessi katalüsaatorina, võimaldades kiirendada õhuhapniku reageerimist hapendatavate ühenditega. Filtrimaterjali pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda sellest välja sinna kinnihaaratud raua, mangaani jm. osakesed. Läbipesuprotsessi juhtimiseks on filtripaagid varustatud tööstuskontrolleritega, mille automaatikataimer võimaldab filterseadet programeeritud ajal läbipesutsüklisse lülitada. Läbipesu toimumise aeg on vabalt programmeeritav. Filtrimaterjali läbipesu toimub filtrimisele vastupidises suunas ning selle käigus tõstetakse filtrimaterjal hõljuvasse olekusse ja uhutakse sinna filtrimistsüklis haaratud raua, mangaani jm osakesed kanalisatsiooni. Läbipesuks vajalik vesi juhitakse filtripaaki puurkaevupumba abil Seadme tehnilised andmed : Vooluhulk maksimaalne 2,3 m³/h; Loputustsükli vooluhulk: 3 m³/h; Töörõhk: 2 – 6 bar: Rõhukadu vooluhulgal: 0,3 – 0,8 bar Toruühendused sisse ja väljavoolul: 1” Toruühendused kanalisatsiooni: 1“ Läbipesu vooluhulk: 2 x 1 m³ Loputuse kestus: ca 2 x 30 min; Loputusvesi: toorvesi puurkaevust Kompressori võimsus 1,5 kW Seadme komplekti kuuluvad: Aeratsioonimahuti V=1500 l 1 tk Filtripaak komposiit, D = 410 mm, H=1700 mm 2 tk Kontrollventiil Autotrol Performa“ 2 tk Õlivaba kompressor 1 tk Filtrimaterjal: Oksüdeeriva toimega materjal, kvartsliiv 2 x 150 l Doseerimispump 1 tk Impulsveemõõtja, DN40 1 tk Doseerimispaak, 60 l 1 tk *uus puurkaevpumpla on varustatud elektri ja automaatikaseadmetega. Puurkaevpump on

34 varustatud sujuvkäivitiga, II astme pumbad varustatud sagedusmuunduriga. Veemahutis paiknevad veenivoo tasemeandurid. II astme pumbad töötavad rõhuandurilt saadud info kohaselt. Puurkaevpump töötab vastavalt tasemeanduritele veemahutis. Infot töötleb keskne automaatikakontroller, mis võimaldab ka häireedastamist GSM modemiga. Jääkloorisisaldust tarbijateni jõudvas vees mõõdetakse jääkloori analüsaatoriga

Varja küla Varja puurkaev PK1 (passi nr 3068, katastri nr 2238, ordoviitsium - kambriumi veekompleks, sügavus 43 m) asub Varja külas umbes 160 m Tallinn-Narva mnt-st korterelamute läheduses. Pumpla maa on munitsipaalomandis Kehtiva vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt aastani 2014 10 000 m3/a ja 27 m3/d. 2009. aastal on KIK-i toetusega puurkaev-pumpla rekonstrueeritud. Teostatud on järgmised tööd: *paigaldatud puurauku uus süvaveepumba komplekt (korpus NP-24A 4``1,1 kW mootoriga OPT 380 V (õli) 1,1 kW SUMOTO) *rajatud uus maapealne pumplahoone, kergkonstruktsioonidest ja kaetud seest ning väljast profiilplekiga. Hoone mõõdud on 3x4m ja kõrgus 2,7 m. Pumpla on varustatud metalluksega, puurkaevu kohale on paigaldatud luuk. Vundament on rajatud plaatvundamendina. Pumpla põrandasse on rajatud rauaeraldusfiltri pesuvete kogumiseks ja ärajuhtimiseks põrandakaev, millest läheb toru kanalisatsiooni õuevõrku. Pumpla on varustatud elektriradiaatorküttega ja loomuliku ventilatsiooniga. *Pumplahoonesse on paigaldatud uued veetorustikud, veemõõdusõlm, sulg- ja reguleerarmatuur, veepuhastusseadmed, hüdrofor ning survetõsteseadmed (2 rõhutõstepumpa). Torud on materjalist PVC-U. Sulg- ja reguleerarmatuuriks on kuulkraanid. Aeratsioonimahutist juhitakse vesi läbi filtrite 2 survetõstepumbaga 2 x 3 m3/h, 5,5 bar tarbijatele; hoonesse on paigaldatud hüdrofoor koos automaatikaga *joogiveetöötlemise seadmeks on rauafiltrisüsteem AFL 40 AIR Duplex. Süsteem koosneb reaktsioonipaagist, kahest filtripaagist, kompressorist, doseerimissüsteemist ja kahest filtrisüsteemi kontrollerist. Raua- ja managaaniühendite ning väävelvesiniku oksüdeerimiseks juhitakse reaktsioonipaagi sisendil vette suruõhku ja doseeritakse naatriuhüpokloriti lahust. Vajalik suruõhk saadakse kompressori abil. Naatriumhüpokloriti lahust doseeritakse doseerimispumbaga, impulsveemõõtjalt saadud info alusel. Reaktsioonipaagis toimub vee, õhu ja naatriumhüpokloriti ühtlane segunemine, mille käigus toimuval oksüdatsioonil uudetakse vees esinevad lahustunud, kahevalentsed rauaioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on mehaaniliselt filtreeritavad. Sarnaselt raua eemaldamisele toimub ka mangaani ja väävelvesiniku eraldus. Üleliigne õhk eemaldatakse ja vees esinevad gaasid eraldatakse aeratsioonimahuti õhufiltri ja õhutustorustiku kaudu. Filtripaakides asuv katalüütiline materjal töötab oksüdatsiooniprotsessi katalüsaatorina, võimaldades kiirendada õhuhapniku reageerimist hapendatavate ühenditega. Filtrimaterjali pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda sellest välja sinna kinnihaaratud raua, mangaani jm. osakesed. Läbipesuprotsessi juhtimiseks on filtripaagid varustatud tööstuskontrolleritega, mille automaatikataimer võimaldab filterseadet programeeritud ajal läbipesutsüklisse lülitada. Läbipesu toimumise aeg on vabalt programmeeritav. Filtrimaterjali läbipesu toimub filtrimisele vastupidises suunas ning selle käigus tõstetakse filtrimaterjal hõljuvasse olekusse ja uhutakse sinna filtrimistsüklis haaratud raua, mangaani jm osakesed kanalisatsiooni.

Läbipesuks vajalik vesi juhitakse filtripaaki puurkaevupumba abil Seadme tehnilised andmed : Vooluhulk maksimaalne 2,3 m³/h; Loputustsükli vooluhulk: 3 m³/h; Töörõhk: 2 – 6 bar: Rõhukadu vooluhulgal: 0,3 – 0,8 bar Toruühendused sisse ja väljavoolul: 1” Toruühendused kanalisatsiooni: 1“ Läbipesu vooluhulk: 2 x 1 m³ Loputuse kestus: ca 2 x 30 min; Loputusvesi: toorvesi puurkaevust Kompressori võimsus 1,5 kW Seadme komplekti kuuluvad: Aeratsioonimahuti V=1500 l 1 tk Filtripaak komposiit, D = 410 mm, H=1700 mm 2 tk Kontrollventiil Autotrol Performa“ 2 tk Õlivaba kompressor 1 tk Filtrimaterjal: Oksüdeeriva toimega materjal, kvartsliiv 2 x 150 l Doseerimispump 1 tk Impulsveemõõtja, DN40 1 tk Doseerimispaak, 60 l 1 tk *uus puurkaevpumpla on varustatud elektri ja automaatikaseadmetega. Puurkaevpump on varustatud sujuvkäivitiga, II astme pumbad varustatud sagedusmuunduriga. Veemahutis paiknevad veenivoo tasemeandurid. II astme pumbad töötavad rõhuandurilt saadud info kohaselt. Puurkaevpump töötab vastavalt tasemeanduritele veemahutis. Infot töötleb keskne automaatikakontroller, mis võimaldab ka häireedastamist GSM modemiga. Jääkloorisisaldust tarbijateni jõudvas vees mõõdetakse jääkloori analüsaatoriga

8.1.1.2 Vee kvaliteet Varasemate analüüside kohaselt ületas Lüganuse alevikus raua ja mangaani sisaldus Lüganuse puurkaevus PK2 mõnevõrra Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määruses nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” lubatud piirsisaldust. Puurkaevu Lüganuse PK1 kohta varasemad analüüsid puudusid. Purtse puurkaevudest oli varasemate analüüside järgi rauda ja mangaani mitu korda lubatust rohkem Küla puurkaevu võrgus, võrgust oli leitud ka väga palju Coli-laadseid baktereid. Sigala puurkaevu kohta varasemad analüüsid puudusid. Varja puurkaevus ületas raua ja mangaani sisaldus varasemate analüüside kohaselt võrgus lubatud piirnormi isegi kuni 15 korda. 2006.a. teostatud täiendavate analüüside kohaselt ületas raua sisaldus vaid Purtse Sigala puurkaevus ja Varja puurkaevus Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määruses nr. 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid lubatud piirsisaldust. Mangaani oli üle lubatu Purtse Küla puurkaevus, baariumi sisaldus on peaaegu kolm korda suurem lubatust puurkaevudes Lüganuse PK2 ja Purtse Küla PK. Purtse Sigala puurkaevust oli leitud ka Coli-laadseid baktereid vähesel määral. 2006.a. võeti veeproovid ka radionukliidide sisalduse määramiseks. Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusega nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded on normeeritud efektiivdoos ja triitiumisisaldus. Efektiivdoosi lubatud piirnorm on 0,1 mSv/aastas. Veeproovid analüüsiti Läti Radioaktiivse Aine Katselaboris. Analüüsid näitasid lubatust kõrgemat efektiivdoosi Lüganuse PK2 puurkaevus (0,33 mSv/aastas) ja

Purtse Küla puurkaevus (0,33 mSv/aastas). Kuna efektiivdoos on indikaatornäitaja, siis normist vähesel määral suurem näitaja ei põhjusta tervisekahjustusi. Samuti pole riiklikul tasandil vastu võetud otsust, kas enamus kambrium-vendi veekihi puurkaevudest, kus üldjuhul see näitaja on üle normi, tuleks seega sulgeda kui joogivee allikad. Kuna triitiumisisaldus põhjavees on väga väike ja siiani tehtud uurimisandmetel eranditult alla määramistundlikkust, siis neid määranguid ei tehtud.

8.1.1.3 Veemahutid- ja tornid Lüganuse vallas veetorne ega veemahuteid ei ole. 8.1.1.4 Veepumplad Lüganuse vallas II astme pumplaid pole. Projektis käsitletavad puurkaev-pumplad on kirjeldatud peatükis 6.1.1.1.

8.1.2 Veevõrk Lüganuse alevik Lüganuse aleviku olemasoleva veevõrgu pikkus on 3 km. Läbimõõdud DN75- DN25. Materjalideks malm ja plast. Torud on ehitatud aastatel 1974 – 2004, seega vanus umbes 8 – 38 aastat. Torustik suures osas amortiseerunud. Arvutuslik veekadude osakaal on 29 %. Purtse küla Purtse külas on 2 eraldi veevõrku. Sigala puurkaevu veevõrk asub Tallinn-Narva mntst lõunapool. Selle veevõrgu pikkus on umbes 1,5 km. Läbimõõdud DN100-DN25. Materjalideks malm ja plast. Torustik suures osas amortiseerunud. Purtse Küla puurkaevu veevõrk asub põhjapool Tallinn-Narva mnt-st. Selle veevõrgu pikkus on umbes 350 m. Läbimõõdud DN50-DN25. Materjalideks malm ja plast. Torustik suures osas amortiseerunud. Arvutuslik veekadude osakaal on Purtses 45 %. Varja küla Varja küla olemasoleva veevõrgu pikkus on umbes 650 m. Läbimõõdud DN100- DN25. Materjalideks malm ja plast. Torustik suures osas amortiseerunud.

8.1.3 Tuletõrjeveevarustuse korraldus Tuletõrje veevarustus on vallas lahendatud olemasolevate tuletõrjeveevõtukohtadega ( Lüganuse alevikus Purtse jõest Kiviõli-poolse silla juurest lääne-pooselt küljelt; Kopli külas Kalmistu tee sillalt; Purtse külas kindluselamu juures asuvast tiigist; Liimala külas endise kalatööstuse silla juurest läänepoolselt küljelt; Aa külas kristliku laagri juurde viiva tee äärsest tiigist) ja talvisel ajal Lüganuse aleviku piiri lähedal Püssis asuvatest suure võimsusega hüdrantidest. (Püssi veevarustussüsteemid renoveeriti Euroopa Ühtekuuluvusfondi toel).

8.1.4 Põhilised puudused Veevarustussüsteemide põhilisteks puudusteks on: _ vana torustiku halb kvaliteet, mistõttu esinevad suured lekked _ suur rauasisaldus põhjavees

8.2. Reoveekanalisatsioon 8.2.1. Kanalisatsioonivõrk Lüganuse alevik Ühiskanalisatsiooniga on haaratud Lüganuse alevikus Kiviõli tee ja Papli tn

37 korterelamud ning kooli hooned. Papli tn elamute reoveed juhitakse kanalisatsioonipumplasse Lüganuse KP ja pumbatakse vallamaja juurde isevoolsesse De200 kanalisatsioonitorusse. Koolimaja ja Kiviõli tee korterelamute reoveed juhitakse isevoolselt otse Lüganuse reoveepuhastile. Asula kanaliseerimata osas kasutatakse imb- ja kogumiskaeve. Kuna kogumiskaevud on suures osas lagunenud, siis toimivad ka need juba tegelikult imbkaevudena. Olemasolevate kanalisatsioonitorude materjaliks on enamjaolt PVC kuna 1999. aastal on enamus kanalisatsioonitorusid rekonstrueeritud s.h. Lüganuse KP-st alguse saav survetorustik. Läbimõõdud on DN100 – DN200. Isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on umbes 1 km. 1999.a. rajatud survekanalisatsioonil 320 jm. Purtse küla Purtse külas on ühiskanalisatsiooniga varustatud kõik korterelamud. Olemasolevad kanalisatsioonitorud on 150 mm läbimõõduga keraamilised torud. Kanalisatsioonitorustiku pikkus umbes 0,5 km. Korterelamute reoveed juhitakse isevoolselt Purtse reoveepuhastisse. Varja küla Varja külas on ühiskanalisatsiooniga varustatud kõik korterelamud. Olemasolevate kanalisatsioonitorude läbimõõdud on DN100 – DN150. Materjalideks asbotsement ja malm. Kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on umbes 0,65 km. Reoveed juhitakse isevoolselt Varja reoveepuhastisse. 8.2.2 Pumplad ja survetorud Lüganuse alevik Lüganuse alevikus on üks kanalisatsioonipumpla, mis asub Papli tn 5 territooriumil. Pumpla on rajatud 1999. aastal. Pumpla omanik on Lüganuse Vallavalitsus. Pumplasse kogutakse Papli tn kortermajade, ridaelamu ja Papli 5 hoonete reoveed. Pumpla asub kaevus (reservuaari maht V=10m3). Pumplasse on paigaldatud 2005. aastal firma ABS sukelpump AS 0830M13/40 Q=45 m3/h, H=9,8m. Veemõõtjat ei ole. Juurdesõidutee olemas. Pumpla eelvooluks on Lüganuse aleviku puhasti. Survetoru pikkus on 320 m. Survetoru suubub vallamaja juurde isevoolsesse kanalisatsiooni. Survetoru De110 on ehitatud 1999.aastal. Purtse küla Purtse külas kanalisatsioonipumplaid ei ole. Varja küla Varja külas kanalisatsioonipumplaid ei ole.

8.2.3 Reoveepuhastid Lüganuse alevik Lüganuse aleviku reoveepuhasti asub aadressil Kiviõli tee 23a. Maa on munitsipaalomandis. Puhasti on rajatud 1999. aastal. Reoveepuhastuseks kasutatakse nõrgbiofiltrit BIOCLERE 280. Projekteeritud tootlikkus on 70 m3/d ja 16,8 kgBHT7/d. Puhasti teenindab Lüganuse aleviku korrusmaju ja munitsipaalobjekte (kool jms). Heitveesuublaks on Kohtla jõgi. Kehtiva vee erikasutusloa alusel on lubatud heitvee vooluhulk aastas 28 000 m3. Lüganuse heitvete hulk 2011. aastal oli 7 036 m3. Puhasti heitveesuubla Kohtla jõgi ei ole reostustundlik suubla vastavalt Keskkonnaministri 16.11.1998 määrusele nr. 65 Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi.

Purtse küla 2011. aastal on KIK-i toetusega rekonstrueeritud Purte küla reoveepuhasti. Vana, amortiseerunud ja tänapäeva nõuetele mittevastavalt puhastanud reoveepuhasti koos

38 teenindushoonetega lammutati; paigaldati uus biopuhasti BioFix 15 koos kanalisatsioonipumpla, võre, järelsetitiga; teostati elektriühendus; rajati puhasti plats koos piirdeaia ja teega, teostati haljastustööd. Uude puhastisse suunati Purtse kortermajade reoveed. Projekti elluviimise tulemusena on Purtses uus reoveepuhasti, millesse on suunatud küla keskuses kompaktselt paiknevate (korter)elamute reovesi. Heitveesuublaks on Purtse jõgi, mis omakorda suubub Soome lahte. Purtse jõgi on reostustundlik suubla vastavalt Keskkonnaministri 16.11.1998 määrusele nr. 65 Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi. Kehtiva vee erikasutusloa alusel on lubatud heitvee vooluhulk aastas 13 125 m3. Purtse heitvete hulk 2011. aastal oli Kiviõli Vee andmetel 958 m3.

Varja küla 2011. aastal on KIK-i toetusega rajatud Varja külasse reoveepuhasti. Varja külasse rajati reoveepuhasti 1960-ndate lõpus. 1980-ndate lõpuks oli see puhasti amortiseerunud, ei töötanud ning oli kasutusel kogumiskaevuna. 1990-ndate algusest 2011. aastani veeti Varja reoveed kogumiskaevust Purtse puhastisse. 2011. a. reoveepuhasti ja -pumpla jäänused likvideeriti; paigaldati uus biopuhasti BioFix 9 koos reoveepumpla, võre, järelsetitiga; teostati elektriühendus; rajati puhasti plats koos piirdeaia ja teega, teostati haljastustööd Uude puhastisse suunati Varja kortermajade reoveed. Projekti elluviimise tulemusena on Varjal uus reoveepuhasti, millesse on suunatud küla keskuses kompaktselt paiknevate (korter)elamute reovesi. Heitveesuublaks on Varja oja, mis omakorda suubub Kohtla (Roodu) jõkke ning sealt edasi Purtse jõe kaudu Soome lahte. Kohtla jõgi ei ole reostustundlik suubla vastavalt Keskkonnaministri 16.11.1998 määrusele nr. 65 Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi. Kehtiva vee erikasutusloa alusel on lubatud heitvee vooluhulk aastas 7 875 m3. Varjas formeeruvate heitvete hulk 2012. a. I poolaastal oli Kiviõli Vee andmetel 650 m3.

8.2.4 Põhilised puudused Lüganuse alevik _ Suur osa asula elanikkonnast on ühiskanalisatsiooniga varustamata – kogumiskaevude kasutamine toob kaasa täiendavat keskkonnareostust (lubamatu reovee immutamine pinnasesse) _ Reoveepuhastil puudub fosforiärastus. Purtse küla _ Suur osa külaelanikest on hajaasustuse tõttu ühiskanalisatsiooniga varustamata – kogumiskaevude kasutamine toob kaasa täiendavat keskkonnareostust (lubamatu reovee immutamine pinnasesse) Varja küla _ Suur osa osa külaelanikest on hajaasustuse tõttu ühiskanalisatsiooniga varustamata – kogumiskaevude kasutamine toob kaasa täiendavat keskkonnareostust (lubamatu reovee immutamine pinnasesse)

8.3 Sademeveekanalisatsiooni lühiülevaade

Sademeveekanalisatsioon puudub kõigis vaadeldavates asulates ja tulevikus pole seda plaanis ka rajada. Rajamine on ebaotstarbekas, kuna külad on valdavalt hajaasustusega.

9 Teenuste kirjeldus 9.1 Tarbijad Lüganuse alevik Tarbijaid on Lüganusel hetkel 177 elanikku, s.h. 7 korterelamut, 16 ühepereelamut, 7 ettevõtet. Ühiskanalisatsiooniga on haaratud Lüganuse alevikus Kiviõli tee ja Papli tn korterelamud, mõned ettevõtted ning koolimaja. Purtse küla Purtses (Purtse Küla puurkaev) on tarbijate arv hetkel 66 elanikku, 4 korterelamut, 1 ühepereelamu, 1 ettevõte. Kanaliseeritud on 4 korterelamut. Purtses (Purtse Sigala puurkaev) on tarbijate arv hetkel 12 elanikku, 1 korterelamu, 6 ühepereelamut, 2 ettevõtet. Varja küla Varjal on tarbijate arv hetkel 41 elanikku, 5 korterelamut, 1 ühepereelamu, 2 ettevõtet. Kanaliseeritud on 5 korterelamut ja ühissaun. 9.2 Veevarustus Lüganuse alevik Kiviõli Vee andmetel oli puurkaevu toodang Lüganuse alevikus aastatel 2009 – 2011 järgnev: Lüganuse aleviku puurkaevu toodang aastatel 2009 - 2011 Aasta Lüganuse PK1, m3 2009 8601 2010 8012 2011 7036 Lüganusel toodetud vee kogus 2011. aastal oli Kiviõli Vee andmetel 7036 m3/a ehk umbes 20 m3/d. Kiviõli Veest saadud tarbimisandmete põhjal saime elanike ühiktarbimiseks 80 l/d/in. Sel juhul olid veekaod arvutuslikult umbes 5,8 m3/d, mis moodustab 29 % toodetud veekogusest. Purtse küla Kiviõli Vee andmetel oli puurkaevude toodang Purtse külas aastatel 2009 - 2011 järgnev: Purtse küla puurkaevude toodang aastatel 2009 - 2011 Aasta Purtse Küla PK m3 Purtse Sigala PK m3 2009 2174 2225 2010 1915 2008 2011 2012 2867 Purtses toodetud vee kogus 2011. aastal oli valla andmetel 4 879 m3/a, millest 2 012 m3 oli Purtse Küla puurkaevu toodang ja 2 867 m3 Purtse Sigala puurkaevu toodang. Keskmine Purtses toodetav veekogus oli umbes 13,4 m3/d. Sellest 0,3 m3/d moodustas ettevõtete tarbimine. Kiviõli Veest saadud tarbimisandmete põhjal saime elanike ühiktarbimiseks 110 l/d/in. Sel juhul olid veekaod arvutuslikult umbes 6,1 m3/d, mis moodustab 45 % toodetud veekogusest. Varja küla Kiviõli Vee andmetel oli puurkaevude toodang Varja külas aastatel 2009 - 2011 järgnev: Varja küla puurkaevu toodang aastatel 2009 - 2011 Aasta Varja PK1, m3 2009 1716

2010 908 2011 967 Keskmine toodetud vee kogus oli valla andmetel 2011.aastal 967 m3/a ehk umbes 2,7 m3/d. Elanike ühiktarbimiseks tuli 60 l/d/in. 2010 aastal on veetootmine langenud võrreldes 2009 aasta tootmisega ligi 50 %. Ilmselt on puurkaev-pumpla renoveerimistööd ja veetrasside remont andnud häid tulemusi veekadude vähendamisel, sest tarbijate arv ei ole muutunud.

9.3 Reoveekanalisatsioon

Lüganuse alevik Lüganuse aleviku reoveepuhastis puhastati 2011. aastal 5256 m3 heitvett, mis teeb umbes 14,4 m3/d. Viimase kolme aasta heitveekogused on toodud alljärgnevas tabelis. Lüganuse reoveepuhastis puhastatud heitvee kogused Aasta Lüganuse RVP, m3 2009 6463 2010 6092 2011 5256

Purtse küla Purtse küla reoveepuhastis puhastati 2011. aastal 958 m3 heitvett, mis teeb umbes 2,6 m3/d. Viimase kolme aasta heitveekogused on toodud alljärgnevas tabelis. Purtse reoveepuhastis puhastatud heitvee kogused Aasta Purtse RVP, m3 2009 947 2010 658 2011 958

Varja küla Varjale 2011 rajatud reoveepuhastis puhastatud heitvee kogused Varja reoveepuhasti heitvee hulk kvartaalselt Varjal 2012 I- 300 II- 350

10 Perspektiivhinnang 10.1 Ajaskaala Olemasoleva olukorra kirjeldamisel on kasutatud Kiviõli Vee poolt loovutatud 2009 – 2011 aastate andmeid. Prognoose aastaks 2015 ehk peale projekti kasutatakse seadmete dimensioneerimiseks, mille eluiga on 20 aastat. Prognoose aastaks 2035 ehk pikaajalist prognoosi kasutatakse torustike dimensioneerimiseks, kuna nende eluiga peab olema 50 aastat.

10.2 Teeninduse eesmärgid Tööde tulemusena tuleb saavutada alltoodud eesmärgid: _ veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimine EL direktiivides ja Eesti Vabariigi seadusandluses toodud nõuetele

(Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ)); _ ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kättesaadavaks tegemine projektiga hõlmatud asulate elanikele; _ kvaliteetse joogivee tagamine; _ puhastamata reovee keskkonda juhtimise likvideerimine; _ keskkonda juhitava heitvee nõuetekohase puhtuse tagamine. Üldkokkuvõttes vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine ja rekonstrueerimine vähendavad keskkonnareostust vallas ja loovad meeldiva elukeskkonna nii praegustele kui tulevastele elanikele. 10.3 Elanikkonna prognoos Valla arvates elanike arv Lüganuse alevikus aastaks 2015 ehk peale projekti ei kasva ja pikaks perspektiivis ehk aastaks 2035 kasvab elanike arv 5 %. Purtses, Varja ja Kopli külas elanike arv ei kasva. Irvala külas kasvab aastaks 2035 umbes 10 %. Elanikkonna prognoos Lüganuse valla projektipiirkondades Asula 2015 2035 Lüganuse alevik 480 elanikku 504 elanikku Purtse küla 310 elanikku 310 elanikku Varja küla 150 elanikku 150 elanikku Irvala küla 34 elanikku 37 elanikku Kopli küla 23 elanikku 23 elanikku

10.4 Tarbimise prognoos Tarbimise prognoosil on võetud aluseks, et üks inimene tarbib 100 l/d ning et see arv tulevikus ei muutu. Lüganusel, Purtses ja Varjal suureneb ka ettevõtete tarbimine, kuna mõned ettevõtted pole ühisveevärgiga liitunud ja kasutavad praegu oma puurkaeve ning ette on näha ka ettevõtete lisandumist neisse asulatesse. Arvestatud on ka kadudega – rekonstrueeritud võrk peale projekti keskmiselt 10-18 % (2015) ja pikemas perspektiivis (2035) 20-23 % võrku pumbatavast veest). Lüganuse aleviku toodetava vee kogus oleks aastaks 2035 umbes 68,3 m3/d koos kadudega, mis moodustavad 23 % võrku pumbatavast veest. 2035. aastaks on veevarustusega liidetud 90 % aleviku elanikkonnast ehk 454 inimest. Kõigis asulate tarbimisprognoosides võetud elaniku tarbimiseks 100 l/d, seega saame elanike tarbimiseks Lüganusel 45,4 m3/d. Arvestame, et ka praegu oma puurkaevudest vett võtvad ettevõtted liituvad ühisveevärgiga, saame ettevõtete tarbimiseks 4,6 m3/d. Purtse külas toodetava vee kogus oleks aastaks 2035 umbes 18,2 m3/d koos kadudega, mis moodustavad 23 % võrku pumbatavast veest. 2035.aastaks on ühisveevärgiga liidetud 38 % küla elanikkonnast ehk 117 inimest. Võttes elaniku tarbimiseks 100 l/d, saame elanike tarbimiseks 11,7 m3/d. Varja külas toodetava vee kogus oleks aastaks 2035 umbes 55 m3/d koos kadudega, mis oleks 23 % võrku pumbatavast veest. 2035.aastaks on prognoositud tarbijate kasvu 75 %-ni küla elanikkonnast ehk 113 elanikku. Võttes elaniku tarbimiseks 100 l/d, saame elanike tarbimiseks 11,3 m3/d. Kopli küla on planeeritud ühendada Lüganuse veevarustussüsteemiga. Aastaks 2035 oleks vajalik toodang umbes 2,7 m3/d koos kadudega, mis oleks 18 % võrku pumbatavast veest. Irvala küla veevarustus on planeeritud Kiviõli linna veevõrgust (De63) Liiva- Männiku-Graniidi tn ristist. Irvala küla prognoositud veetarve aastaks 2015 oleks umbes 3,9 m3/d koos kadudega (10 %). 2035. aastaks oleks prognoositud veetarve umbes 4,7 m3/d koos kadudega (18 %). Veevõrguga liitumine tagataks sellega umbes

20 kinnistule Irvala külas.

10.5 Prognoositud veebilanss Vastavalt antud projektile peaks 2015. aastaks olema ÜVV-ga liitunud keskmiselt 74 % ning 2035. aastaks 76 % valla elanikest. Arvestatud on ka veekadudega peale projekti ja pikemas perspektiivis. Veebilanss käsitletavates asulates oleks tulevikus sellistel tingimustel järgmine: Prognoositud veebilanss Lüganuse valla projektipiirkondades Asula 2015, m3/d 2035, m3/d Lüganuse alevik kokku 56,4 61,5 - Elanikud 43,2 45,4 - Ettevõtted 4,6 4,6 - Kaod 11 1 15,7 Purtse küla kokku 19,1 20,9 - Elanikud 13,5 13,5 - Ettevõtted 2,3 2,3 - Kaod 3,3 5,1 Varja küla kokku 16,0 16,7 - Elanikud 11,3 11,3 - Ettevõtted 2,3 2,3 - Kaod 2,4 3,1 Kopli küla kokku 2,7 2,8 - Elanikud 2,3 2,3 - Ettevõtted 0 0 - Kaod 0,4 0,5 Irvala küla kokku 3,9 4,7 - Elanikud 3,5 3,9 - Ettevõtted 0 0 - Kaod 0,4 0,8

“Veeseaduse” § 12 lõike 6 alusel ja Põhjaveekomisjoni 02.12.2005. a ettepanekul (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale põhjaveevarude arvestusele on kinnitatud Ida-Virumaal põhjaveevarud. Kinnitatud põhjaveevarud on kantud riigi Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistusse. Keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a määruse nr 9 “ Põhjaveevaru hindamise kord“ alusel jaguneb põhjaveevaru uurituse detailsusest sõltuvalt tarbevaruks T1 või T2 või prognoosvaruks P. Lüganuse valla prognoosvaru aastani 2020 on O-C veekihist 300 m3/d, V2gd veekihist 200 m3/d ja V2vr veekihist 100 m3/d. Prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade andmisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel.

10.6 Prognoositud heitveebilanss Eeldame, et heitveebilanss on sama kui veebilanss – kogu toodetav vesi kanaliseeritakse; veekaod tasandatakse infiltratsiooni tõttu.

10.7 Prognoositud reostuskoormused Reostuskoormuste arvutamisel on eeldatud, et üks inimene tekitab 60 g BHT7/d ning et vaadeldavates asulates ei ole suure reostuskoormusega tööstust ega peeta suuremal

43 hulgal koduloomi. Samuti eeldame, et ühiskanalisatsioonisüsteemiga on 2015. aastaks liitunud 73 % ning 2035. aastaks 76 % valla elanikest.. Ettevõtete reostuskoormuseks on võetud umbes 30 % elanike poolt tekitatavast reostusest. Sellisel juhul on prognoositud reostuskoormused järgmised:

Prognoositud reostuskoormused Lüganuse valla projektipiirkondades (kgBHT7/d) Asula Reostuskoormus 2015. a. Reostuskoormus 2035. a. Lüganuse alevik kokku 28 30 - Elanikud 27 29 - Ettevõtted 1 1 Purtse küla kokku 7 7 - Elanikud 7 7 - Ettevõtted 0,5 0,5 Varja küla kokku 6,5 6,5 - Elanikud 6 6 - Ettevõtted 0,5 0,5

11. Investeeringute kava

11. 1 Projektide kirjeldused

11.1.1 Dimensioneerimise alused ja üldised nõuded

Asulate veevärgi dimensioneerimisel on võetud aluseks EPN 18.5.3 Ühisveevärk. Osa 3. Veevärgi projekteerimine, millega on tagatud arvutuslik veevajadus ja vajalik vabarõhk. Veevärgi torude materjal on PE. Joogiveetorustike minimaalne surveklass peab olema PN10. Prognoositud tarbimine elaniku kohta on 100 l/d. Ühiskanalisatsiooni dimensioneerimisel on võetud aluseks EPN 18.6 Ühiskanalisatsioonivõrk, millega on tagatud torustiku läbilaskevõime ning ummistuste vältimine. Kanalisatsioonivõrgu torude materjal on PVC. Kõik kinnistuühendused teostatakse vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele. Majaühendused, mida ei ole näidatud joonistel, on ühendused ühepereelamutega või elamute hoonetega, mis asuvad oma kinnistul. Üldiselt teostatakse sellised majaühenduspunktid veele ja kanalisatsioonile tsoonis kuni 1 m kinnistu piirist. Oma hooneteni rajab kinnistuomanik vee- ja kanalisatsioonitorustiku ise. Veetorude majaühendused teostatakse sadula või kolmikuga väljavõttena peatorustikust. Väljavõttetorustiku läbimõõt on De32. Veetorustik lõpeb kuni 1 m kinnistu piirist DN25/32 maakraaniga (varustatud spindli ja kapega), mida saab avada ja sulgeda spetsiaalse võtmega. Kanalisatsiooni majaühendus teostatakse samuti kuni 1 meetri kaugusel kinnistu piirist. Ühendus teostatakse eraldi kaevuga reovee kanalisatsiooni peatorustikul. Võib olla ka nii, et ühte ühenduskaevu jooksevad mitme maja reoveed. Väljavõttetorustiku läbimõõt on De160, lõpetatakse kolmikuga, millest tuuakse maapinnale vaatlustoru

De100, mis varustatakse korgiga. Kui Tellija ei soovi või Majaomanik ei ole nõus valmis ehitama torustikku kinnistul asuvate hooneteni (hooneni) või ühendama olemasolevat kinnistu kanalisatsioonitorustikku, suletakse ühendustoru lõpp korgiga. Kui liituval kinnistul puudub kanalisatsioon, siis ühendustoru kinnistu poolne ots ja vaatlustoru ots suletakse korgiga.

11.1.2 Projekt nr 1:Puurkaevude vee radioloogiliste näitajate uuring Lüganuse aleviku puurkaevu PK1, Purtse Küla puurkaevu (katastri nr 2227) ja Varja puurkaevu vee radioloogiliste näitajate uuringu läbiviimine ja ülenormatiivsete tulemuste korral tegevused nende näitajate vähendamiseks.

Projekt nr 2: Lüganuse aleviku veevarustus 11.1.3.1 Projekt nr 2.1: Veevõrgu rekonstrueerimine ja rajamine Lüganuse aleviku olemasolevad veetorud rekonstrueeritakse ja tuuakse sellega ka võimalusel kinnistutest välja. Torustiku täpne asukoht määratakse kindlaks järgnevate projekteerimisstaadiumite käigus. Samas on Lüganuse alevikus palju riigimaanteid (nt Kiviõli tee, Lüganuse tee, Papli tn, Männiku tee ja Kivitee), kuhu ei tohi torusid paigaldada ( Ida-Viru Teedevalitsuse ja Maanteeameti tingimused) ja nii on paljudes kohtades torud kinnistute sisse planeeritud. Lüganuse aleviku veetorud on suures osas vananenud ning tuleb rekonstrueerida vähendamaks lekete protsenti. Samuti on projekti raames plaanis rajada uusi veetorusid, et liitumine ühisveevärgiga saaks võimalikult paljudele elanikele kättesaadavaks. Nii rekonstrueeritavate kui uute torustike materjaliks on PE PN10. Lüganuse aleviku veevarustus toimub Lüganuse PK1 baasil. Lüganuse alevikus rekonstrueeritaks I etapis magistraaltorustikud alates kirikust ja lõpetades kooli kinnistuga. Nende, rekonstrueeritavate magistraaltorustike kaudu saavad puhta joogivee ka kõik korterelamud ning trassi piirkonda jäävad eramud ja ettevõtted, samuti kaitseliidu malevkonna hoone, lasteaed, raamatukogu jms. Uus veetrass rajatakse Noortemajale ja Eakate Päevakeskusele. Lüganuse alevikus rekonstrueeritakse ning rajatakse uusi veetorustikke I etapis kokku 1123 meetri ulatuses (sealhulgas läbimõõduga De40 mm 583 jm ja läbimõõduga De50 mm 565 jm. II etapis renoveeritakse Pargitaguse, Pargi tänava ja nn. „Õunase“ piirkonna veetrassid. II etapis renoveeritakse ja rajatakse veetorustikke ca 2,3 km. Tänu veetorude rekonstrueerimisele ja ehitamisele: _ väheneb veekadude protsent _ paraneb vee kvaliteet (nt. Keskkooli hoonetes, kus praegu on vanade roostetavate veetorude tõttu joogivees ülenormatiivne raua sisaldus.) 11.1.3.2 Projekt nr 1.2 Veevõrgu rajamine Lüganuse aleviku „tagaküla“ ossa Projekti raames rajatakse renoveeritavatest Lüganuse aleviku ühisveevarustuse magistraaltorustikest veetrass „tagaküla“ individuaalelamute veevarustuse võimaldamiseks Lüganuse aleviku rekonstrueeritud puurkaev-pumplast. Projekti raames rajatakse ca 1,5 km uut veetorustikku De50 ja De 40. Rajatava torustiku materjaliks on PE PN10.

11.1.4 Projekt nr 3: Lüganuse aleviku kanalisatsioon 11.1.4.1 Projekt nr 3.1: Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja rajamine

Lüganuse alevikus kanaliseeritakse I etapis ühisveevarustust tarbivad ning seni kanaliseerimata hooned. Noortemaja ja Eakate Päevakeskuse hoone ühiskanalisatsiooniga liitmiseks rajatakse isevoolsed kanalisatsioonitorustikud koos kogumiskaevuga ning pumpla survekanalisatsioonitorustikuga kuni Kiviõli tee 10 juures asuva olemasoleva kanalisatsioonikaevuni, kust reoveed liiguvad edasi olemasolevat isevoolset kanalisatsioonitorustikku reoveepuhastini. Kiriku juures asuvad pastoraadihooned kanaliseeritakse pumpla ja survetorustikuga Papli tn. individuaalelamute juurde rajatavasse kanalisatsioonikaevu, kust edasi rajatakse isevoolne kanalisatsioonitorustik koos ühenduskaevudega Papli tn. individuaalelamutele. See rajatav kanalisatsiooniharu suubub olemasolevasse reoveepumplasse, kuhu suubuvad ka Lüganuse aleviku keskosas paiknevate kõigi kortermajade ja asutuste reoveed. Kokku rajatakse 381 m PE kanalisatsioonitorustikku De 110 ning rajatakse kaks reoveepumplat koos elektriühendustega. Tänu kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimisele suureneb kanalisatsiooni lekkekindlus ning uute kanalisatsioonitrasside rajamisega saavad ühiskanalisatsiooniga ühendatud seni kanaliseerimata Noortemaja ja Eakate Päevakeskus ja pastoraadihiooned.

11.1.4.2 Projekt nr 3.2: Olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine ja fosforiärastuse lisamine.

Projekti raames renoveeritakse olemasolev Lüganuse aleviku reoveepuhasti Bioclere 280 ning lisatakse sinna (puhasti rajamise ajal 1999.a. ei olnud nõutav) fosforiärastuse osa.

11.1.5 Projekt nr 4: Kopli küla veevarustus.

11.1.5.1 Projekt nr 4.1 : Veevõrgu rajamine

Projekti raames rajatakse renoveeritavatest Lüganuse aleviku ühisveevarustuse magistraaltorustikest veetrass Kopli küla veevarustuse võimaldamiseks Lüganuse aleviku rekonstrueeritud puurkaev-pumplast. Rajatakse ca 1,1 km uut veetorustikku De40 ja De 32. Rajatava torustiku materjaliks on PE PN10.

11.1.6 Projekt nr 5: Purtse küla veevarustus.

11.1.6.1 Projekt nr 5.1 Kortermajade veetorustike rekonstrueerimine.

Projekti raames renoveeritakse senised korterelamute ja kaupluse veetorud pikkusega ca 0,4 km. Rajatava torustiku läbimõõt De 50 ja De 40. Rajatava torustiku materjaliks on PE PN10.

11.1.6.2 Projekt nr 5.2 Sigala puurkaev-pumpla rekonstrueerimine

Projekti raames renoveeritakse Sigala puurkaev (passi nr 3794, katastri nr 2233, kambrium - vendi veekompleks, sügavus 130 m) ja varustatakse rauaeemaldusfiltritega.

11.1.6.3 Projekt nr 5.3 Sigala puurkaevu veetorustike renoveerimine.

Projekti raames renoveeritakse senised Sigala puurkaevust lähtuvad veetorud pikkusega ca 1,0 km. Rajatava torustiku läbimõõt De 50 ja De 40. Rajatava torustiku materjaliks on PE PN10.

11.1.6.4 Projekt nr 5.4 Uute veetorustike rajamine individuaalelamute liitumiseks Purtse Küla puurkaev-pumplaga ja Sigala puurkaevuga.

Projekti raames rajatakse uusi veetorusid pikkusega ca 2 km. Rajatava torustiku läbimõõt De 40 ja De 32. Rajatava torustiku materjaliks on PE PN10.

11.1.7 Projekt nr 6: Varja küla veevarustus

11.1.7.1 Projekt nr 6.1: Veevõrgu rekonstrueerimine ja rajamine

Projekti raames renoveeritakse senised Varja puurkaevust lähtuvad veetorud pikkusega ca 0,6 km., ning rajatakse uusi ca 2 km. Rajatava torustiku läbimõõt De 50 ja De 40. Rajatava torustiku materjaliks on PE PN10.

11.1.8 Projekt nr 7: Irvala küla veevarustus

11.1.8.1 Projekt nr 7.1: Veevõrgu rajamine

Irvala küla veevarustus on planeeritud Kiviõli linna veevõrgust (De63) Liiva- Männiku-Graniidi tänavate ristist. Rajatakse umbes 0,6 km veetorustikku.

11.1.9 Projekt nr 8: Purtse küla kanalisatsioon

11.1.9.1 Projekt nr 8.1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine . Projekti raames rajatakse Purtse reoveepuhastiga liitumiseks uusi PE kanalisatsioonitrasse (koos vajaliku arvu reoveepumplatega) pikkusega ca 0,4 km. Rajatava torustiku läbimõõt De 110.

11.1.10 Projekt nr 9: Varja küla kanalisatsioon

11.1.10.1 Projekt nr 9.1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine .

Projekti raames rajatakse Varja reoveepuhastiga liitumiseks uusi PE kanalisatsioonitrasse (koos vajaliku arvu reoveepumplatega) pikkusega ca 0,4 km. Rajatava torustiku läbimõõt De 110

11.2 Lüganuse valla investeeringute koondtabel ja projekti efekt.

11.2.1 Lüganuse valla investeeringud

Lüganuse valla vajalikud investeeringud on toodud järgnevas koondtabelis. Lähtunud on projekti investeeringute maksumuste osas 2012. a. I poolaasta ehitustööde reaalhindadest. Hinnad sisaldavad käibemaksu. Tabel : Lüganuse valla vajalike investeeringute koondtabel Jrk.nr. Projekti nimetus. Maksumus koos lisakuludega* . 1 Puurkaevude rekonstrueerimine 80 000 eur 2 Veevõrgu rekonstrueerimine 366 800 eur 3 Veevõrgu rajamine 231 200 eur 4 Kanalisatsioonivõrgu rajamine 110 000 eur 5 Reoveepuhasti rekonstrueerimine 150 000 eur Kokku 1 175 600 eur Lisakulud*: Uuringud, projekteerimine,ettenägematud kulud,projekti järelvalve 25%

11.2.2. Projekti efekt _ vee kvaliteet paraneb; _ veevõrgu laiendamisega suureneb elanike võimalus liituda ühisveevärgiga _ kanalisatsioonitorustike ja –kaevude renoveerimine vähendab sademevete infiltratsiooni torustikesse, vähendades puhastisse tuleva reovee kogust; väheneb reovee maasse imbumine ja paraneb sanitaarne olukord; _ ühiskanalisatsioonivõrgu laiendamisel väheneb ka põhjavee reostusallikate hulk – lekkivad kogumismahutid jms; _ elanike elukvaliteet tõuseb.

11.3. Investeeringute finantseerimine

Projektide mahud on saadud esialgse hinnangu alusel ja neid tuleb edasistes projektide staadiumites täpsustada. Lüganuse valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kaheteist aasta arengukava esialgne maksumus on 2012 a. I kvartali ehitushindadest tulenevalt on 1,2 milj. EUR. Rahastamise osas on planeeritud katta 85% projekti maksumusest mitmesuguste keskkonnainvesteeringute alaste toetustega ja 15% valla omafinantseeringust.

12 ÜVK arendamise etapid

12.1 I etapp

I etapp on mõeldud sooritada kõige esmased tööd vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisel ja rekonstrueerimisel. Etapi pikkuseks on tinglikult määratud 4 aastat ja ta on mõeldud ellu viia aastaks 2016. Selles etapis on kavas sooritada järgmised projektid: O Puurkaevude vee radioloogiliste näitajate uuring Lüganuse aleviku puurkaevu PK1, Purtse Küla puurkaevu (katastri nr 2227) ja Varja puurkaevu vee radioloogiliste näitajate uuringu läbiviimine ja ülenormatiivsete tulemuste korral tegevused nende näitajate vähendamiseks

_ Lüganuse alevik o Lüganuse alevikus rekonstrueeritakse magistraaltorustikud alates kirikust ja lõpetades kooli kinnistuga. Nende, rekonstrueeritavate magistraaltorustike kaudu saavad puhta joogivee ka kõik korterelamud ning trassi piirkonda jäävad eramud ja ettevõtted, samuti kaitseliidu malevkonna hoone, lasteaed, raamatukogu jms. Uus veetrass rajatakse Noortemajale ja Eakate Päevakeskusele. O Lüganuse alevikus kanaliseeritakse ühisveevarustust tarbivad ning seni kanaliseerimata hooned. Noortemaja ja Eakate Päevakeskuse hoone ühiskanalisatsiooniga liitmiseks rajatakse isevoolsed kanalisatsioonitorustikud koos kogumiskaevuga ning pumpla survekanalisatsioonitorustikuga kuni Kiviõli tee 10 juures asuva olemasoleva kanalisatsioonikaevuni, kust reoveed liiguvad edasi olemasolevat isevoolset kanalisatsioonitorustikku reoveepuhastini. Kiriku juures asuvad pastoraadihooned kanaliseeritakse pumpla ja survetorustikuga Papli tn. individuaalelamute juurde rajatavasse kanalisatsioonikaevu, kust edasi rajatakse isevoolne kanalisatsioonitorustik koos ühenduskaevudega Papli tn. individuaalelamutele. See rajatav kanalisatsiooniharu suubub olemasolevasse reoveepumplasse, kuhu suubuvad ka Lüganuse aleviku keskosas paiknevate kõigi kortermajade ja asutuste reoveed O Rajatakse renoveeritavatest Lüganuse aleviku ühisveevarustuse magistraaltorustikest veetrass „tagaküla“ individuaalelamute veevarustuse võimaldamiseks Lüganuse aleviku rekonstrueeritud puurkaev-pumplast. O Renoveeritakse olemasolev Lüganuse aleviku reoveepuhasti ning lisatakse sinna fosforiärastuse osa.

_ Kopli küla O Rajatakse renoveeritavatest Lüganuse aleviku ühisveevarustuse magistraaltorustikest veetrass kuivade salvkaevudega Kopli külla elamute veevarustuse võimaldamiseks Lüganuse aleviku rekonstrueeritud puurkaev-pumplast

_ Purtse küla O Purtse kortermajade piirkonna veetrasside renoveerimine;

12.2. Esimese etapi tööd Planeeritav esimese etapi pikkuseks on neli aastat s.o. 2012-2015.

I etapp Ühiku maksumus Hind Töö nimetus Kogus (eurot jm) (eurot)

Puurkaevude vee radioloogiliste näitajate uuring 3 puurkaevu 1000 Lüganuse aleviku 1123 jm; 1 teealune magistraalveetorustike renoveerimine ja läbiviik kinnisel uute veetorustike rajamine meetodil 130 000 Lüganuse aleviku kanalisatsioonitorustike ja 381 jm ; 2 reoveepumplate rajamine reoveepumplat 110 000 Lüganuse "tagakülla" veetrassi 64 rajamine 1500 jm 96 000 Lüganuse reoveepuhasti renoveerimine ja fosforiärastuse lisamine 1 kompl 150 000 Kopli külla ühisveevarustuse 64 torustiku viimine 1100 jm 70 400

Purtse kortermajade piirkonna veetrasside renoveerimine 400 jm 25 600 583 000 Kokku Maksumusele on lisatud 25% lisakulutusteks: projekterimis, projekti järelevalve ja ettenägematud kulud

12.3 II etapp II etapi tööd kuuluvad pikaajaliste investeeringute kavva ja on planeeritud teostada aastatel 2016-2019

_ Irvala küla o Veetorustiku ühendamine Kiviõli veevärgiga

_ Lüganuse alevik o Pargitaguse, Pargi tänava ja nn. „Õunase“ piirkonna veetrasside renoveerimine ja uute veetorustike rajamine individuaalelamute liitumiseks Lüganuse puurkaev-pumplaga

_ Purtse küla o Sigala puurkaevu renoveerimine ja varustatamine rauaeemaldusfiltritega. o Sigala puurkaevust lähtuvate veetorude renoveerimine o uute veetorustike rajamine individuaalelamute liitumiseks Purtse Küla puurkaev- pumplaga ja Sigala puurkaevuga.

_ Varja küla o uute veetorustike rajamine individuaalelamute liitumiseks Varja puurkaev-pumplaga

12.4 III etapp III etapi tööd kuuluvad pikaajaliste investeeringute kavva ja on planeeritud teostada aastatel 2020-2023 _ Lüganuse alevik, Purtse küla, Varja küla o Uute liitujate ühendamine vee- ja kanalisatsioonivõrguga;

12.5. Teise ja kolmanda etapi tööd

Planeeritav teise etapi pikkus on neli aastat s.o. 2016-2019 ja kolmanda etapi pikkus on neli aastat s.o. 2020-2023.

II ja III etapp

Ühiku maksu mus Maksu (eurot mus Töö nimetus Kogus jm, tk) (eurot) Irvala küla veetorustiku ühendamine 64 Kiviõli veevärgiga 600 jm 38 400 Veetorustike renoveerimine 64 Pargitagusel, Pargi tänaval ja "Õunase" piirkonnas 2300 jm 147 200 Purtse Sigala puurkaev-pumpla 80 000 renoveerimine 1 kompl. 80 000 Purtse Sigalast lähtuvate veetorude 64 renoveerimine 1000 64 000 64 Uute veetorustike rajamine individuaalelamute liitumiseks Purtse Küla ja Sigala puurkaev-pumplatega 2000 132 000 Uute veetorude rajamine 64 individuaalelamute liitumiseks Varja puurkaevuga 2000 132 000 KOKKU 593 600 Maksumusele on lisatud 25% lisakulutusteks: projekterimis, projekti järelevalve ja ettenägematud kulud

13. Kokkuvõte

Koostatud Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ei ole lõplik. ÜVK arendamise kava tuleb koos valla arengukavaga perioodiliselt üle vaadata ja vajadusel teha sellesse muudatusi ja täiendusi (kooskõlas muutustega majandustegevuses ja sotsiaalsfääris). ÜVK arendamise kavaga esitatud tegevuste maksumuste hindamisel on kasutatud Ida- Virumaa valdade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise/rekonstrueerimise teostatavusuuringus antud hinnangulist ja ehitustööde maksumust 2012.a. hindade alusel. Investeeringute tegelik maksumus selgub ehitusprojekti järgsete hinnapakkumiste käigus. Arvestades ehitusturu mahtude muutumist võivad käesolevas arengukavas toodud investeeringute maksumused suuresti erineda tegelikkust hinna kujunemisest. Investeeringute tasuvusaega on praktiliselt võimatu hinnata, sest see oleneb tehtava investeeringu mahust, objektist, tarbijate arvust ja teistest muutujatest. Põhjalik investeeringu maksumus ja tasuvusaja hindamine tuleb teostada peale konkreetse kavandatava meetme heakskiitmist.