EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut

Mihkel Seedre

VÄLJARAIUTAVA PUIDU KOGUS JA SELLE ENERGEETILINE VÄÄRTUS HILISEMA VALGUSTUSRAIE NÄITEL THE QUANTITY AND ENERGETIC VALUE OF FELLED WOOD ON THE EXAMPLE OF SUBSEQUENT CLEANING

Bakalaureusetöö metsatööstuse erialal

Metsanduse õppekava

Juhendaja: lektor Vahur Kurvits, MSc

Tartu 2017

1

Lõputöö koostasin iseseisvalt. Kõigile töös kasutatud teiste autorite töödele ja andmeallikatele on viidatud. Kinnitan, et annan oma intellektuaalomandi varalised õigused lõputöö tulemuste suhtes üle Eesti Maaülikoolile.

...... kuupäev /nimi / allkiri /

Tunnistan lõputöö kaitsmisvalmiks.

Juhendaja:

kuupäev /nimi / allkiri / ......

2

Mina, Mihkel Seedre (isikukood 39109252752)

1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö Loodusliku tekkega lehtpuistu raievaliku analüüs, mille juhendaja on Vahur Kurvits,

1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;

2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor ______allkiri

Tartus,

3

Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte

Kreutzwaldi 1, Tartu 51014

Autor: Mihkel Seedre Õppekava: Metsatööstus

Pealkiri: Väljaraiutava puidu kogus ja selle energeetiline väärtus hilisema valgustusraie näitel

Lehekülgi: 38 Jooniseid: 7 Tabeleid: 5 Lisasid: 7

Osakond: Metsatööstus Uurimisvaldkond: Metsatööstus Juhendaja(d): Lektor Vahur KurvitsKaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2017

Põlva maakonnas, Vastse-Kuuste vallas, Lootvina külas (87201:001:0160) eraldusel 102 asub 12-aastane hariliku haava puistu. Töö eesmärk on uurida hilisema valgustusraie näitel maharaiutava ja mahajäetava puidu kogust ning milline näeb puistu välja enne ja pärast valgustusraiet. Valgustusraie toimus 2016 aasta mai alguses. Töö jaoks tehti 1,3 hektari suurusel langil 3 ringproovitükki, igaüks suurusega 100 m2. Igal ringproovitükil mõõdeti puude arv, diameeter enne ja pärast raiet. Samuti mõõdeti ja kaaluti peale raiet ka maha raiutud ja maha jäetud puidu kogus.

Andmete töötlus ja analüüs viidi läbi Microsoft Exceli keskkonnas. Andmete analüüsi käigus selgus, et valgustusraie käigus raiuti välja ligikaudu 2000 puud hektari kohta. Valgustusraie eesmärk oli langile jätta ligikaudu 2500 puud hektari kohta ning see eesmärk saavutati. Raidmeid tekkis sellest 24,85 tonni. Kuna niiskusesisaldus oli 57%, siis absoluutkuivana teeb see 14,16 tonni raidmeid.

Tulemuste põhjal määrati raiutud ja maha jäetud puidule energeetiline väärtus. Uuringutest selgus, et koos puidus oleva niiskusega jäi hektari kohta maha vedelema 41,8 MWh energiat.

Märksõnad: Valgustusraie, ringproovitükid, lehtpuupuistu, haab.

4

Estonian University of Life Sciences Abstract of Bachelor's Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Mihkel Seedre Specialty: Forestry Title: The quantity and energetic value of felled wood on the example of subsequent cleaning Pages: 38 Figures: 7 Tables: 5 Appendixes: 7 Department: Forest Industry Field of research: Forest Industry Supervisors: Lecturer Vahur Kurvits Place and date: Tartu, 2017 A 12-year-old aspen stand is situated on allocation 102 (87201:001:0160) in the village of Lootvina, Vastse-Kuuste parish, Põlva county. The purpose of this paper is to examine the quantity of felled and abandoned wood, taking subsequent cleaning as an example, and what the stand looks like before and after cleaning. The cleaning took place in the beginning of May 2016.

For this research, three circular plots, each sized 100 m2, were constructed on a 1.3 hectare size cutting area. On each circular plot the number and diameter of trees were measured before and after logging. Also, the amount of felled and abandoned wood was measured and weighed after logging. Data processing and analysis was conducted in Microsoft Excel. Data analysis showed, that about 2000 trees per hectare were felled during the cleaning. The goal of the cleaning was to leave approximately 2500 trees per hectare on the cutting area, which was achieved. This produced 24.85 tonnes of cutting waste. Since the moisture content was 57%, it makes for 14.16 tonnes of absolute dry cutting waste. Based on the results, energetic value was assigned to the felled and abandoned wood. Research showed, that including the moisture in the wood, 41.8 MWh worth of energy was left behind per hectare.

Keywords: Cleaning of a stand, circular plots, hardwood stand, aspen.

5

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 8 1. HOOLDUSRAIE ...... 9 1.1 Hooldusraie olemus ...... 9 1.2 Hooldusraie eesmärk ...... 9 1.3 Valgustusraie olemusest ...... 10 2. HAAB...... 12 2.1 Üldine iseloomustus ...... 12 2.2 Kasvatamise majanduslikud eesmärgid ...... 14 2.2.1 Hooldamine ...... 14 3. RMK PÕLVAMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021 JA VALGUSTUSRAIE RAIEMAHT EESTIS AASTAL 2015 ...... 16 3.1 Maakasutus ...... 16 3.2 Looduslikud tingimused ...... 17 3.3 Loodusväärtused ...... 18 3.4 Metsaressurss ...... 18 3.5 Metsauuendus...... 18 3.6 Metsade jagunemine majandamiskategooriate lõikes (%) ...... 19 3.7 Metsamaa pindala jagunemine haava peapuuliigi lõikes ...... 19 3.8 Raiemaht ...... 19 4. TÖÖ METOODIKA ...... 20 4.1 Katseala kirjeldus ja varasemad takseerandmed ...... 20 4.2 Välitööd ...... 21 4.2.1 Proovitükkide esmased mõõtmised ...... 22 4.2.3 Proovitükkidel tehtud valgustusraie järgsed mõõtmised ...... 22 4.3 Kameraaltööd ...... 25 4.3.1 Proovide ettevalmistamine ...... 25 4.3.2. Arvutused ...... 26 4.3.2.3 Kuivmassi leidmine ...... 27 4.4 Energiasisalduse leidmine ...... 27 5. TULEMUSED JA ARUTELU ...... 28

6

5.1 Raie eelsed takseerandmed ...... 28 5.2 Raiejärgsed takseerandmed ja maha jäetud puidu kogus ...... 28 5.3 Absoluutkaalu ja kuivaine koguse leidmine ...... 29 5.4 Haavikute energeetiline produktsioon ...... 29 5.4.1 Energiasisaldus proovitükkidel ja hektari kohta...... 30 6. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ...... 31 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 32 LISAD ...... 35

7

SISSEJUHATUS

Tänapäeval tuntakse aina suuremat huvi taastuvate loodusvarade vastu. See on tingitud fossiilsete kütuste varude vähenemisest ning liigsete heitgaaside paiskamisest atmosfääri, millest on ka tekkinud "kasvuhoone efekt". Inimene areneb ning samuti suurenevad tema teadmised keskkonnast. Maailm on probleemi teadvustamas ning proovitakse leida alternatiive. Üks nendest alternatiividest on raidmed. Antud harul on suur potentsiaal ning see on ülemaailmne suurenev trend.

Eestis majandatakse metsa väga intensiivselt. Raiest saadav palk, kütte- ja paberipuu on hinnatud kuid raidmetest ei ole varasemalt väga lugu peetud. Tänapäeval on küll kasutusel vajalikud masinad, mis hõlbustavad hakkpuidu tootmist, kuid valgustusraie puhul jääb siiski peaaegu kogu raiutud materjal langile.

Antud probleemi vastu tekkis huvi töö autoril, kui kooli kõrvalt tehti metsas tööd ning puututi kokku noore metsaga, kus oli toimunud hilisem valgustusraie. Töö tegijal tekkis küsimus, kui palju puitu peale raiet jäi langile ning mis võiks olla selle energeetiline väärtus. Töö eesmärkideks on välja selgitada puidu kogus mis valgustusraie käigus välja raiutakse ja mis on selle energeetiline väärtus.

Lõputöö jaoks vajalik informatsioon raie ja selle tulemuste kohta pärineb Põlva maakonnast. Katseala asub Vastse-Kuuste vallas, Lootvina külas, (87201:001:0160) eraldusel 102. Töö eesmärkide saavutamiseks tehti antud eraldusel vajalikud mõõtmis- ja kaalumistööd. Kogutud andmeid analüüsiti Eesti Maaülikooli puitkütuste laboris.

8

1. HOOLDUSRAIE

1.1 Hooldusraie olemus Hooldusraie on metsakasvatuslik võte, mille käigus eemaldatakse metsast mingi osa puid, mille tulemusena saadakse kvaliteetsem mets. Protsessi käigus kasutatakse ära puit, mis looduslikult raieringi jooksul välja langeb. Hooldusraieteks on harvendusraie, sanitaarraie ja valgustusraie. Tavaliselt puistu ei vaja hooldusraiet, kuid läbi aegade on sellest kujunenud üks peamisi metsakasvatuslikke võtteid. Antud raied on loomingulised kuna puuduvad kindlad normatiivid ja seadused. [4]

1.2 Hooldusraie eesmärk

Noore metsa hooldamise peamine eesmärk on suure tootlikkusega puistu kujundamine. Kesk- ja vanemaealiste puistute eesmärk aga iseharvenemisel surevate puude puidu kasutuselevõtt. Hooldusraiet tehes tuleb meeles pidada, et antud tegevuse käigus säiliks ja suureneks metsa kvaliteet [4].

Tulenevalt metsaseadusele, kuuluvad hooldusraiete alla valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie. 1) Valgustusraie on mõeldud puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks. 2) Harvendusraie on mõeldud metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks. 3) Sanitaarraie on mõeldud metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mitte kujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust. [4]

9

1.3 Valgustusraie olemusest

Valgustusraiet tehakse kuni 20 aasta vanuses metsas või kuni 8 cm keskmise diameetriga puistutes. Peamiseks ülesandeks on puistu liigilise koosseisu reguleerimine. Alles jäävad kasvukohale sobivad puuliigid. Selleks võib olla nii kultiveeritud puuliik kui ka looduslik uuendus. Peapuuliigi valikul lähtutakse metsa kasvukohatüübist. Kaaspuuliigid tuleb kasvama jätta sinna, kus peapuuliik puudub. Seda näiteks metsakultuuri rajamise halva kvaliteedi või ulukikahjustuste tõttu. Noorendike hooldamisel jäetakse kasvama ka need puu- ja põõsaliigid, mis ei sega peapuuliigi kasvu ja on ulukisöödaks [4].

Valgustusraiet tehakse noorendike hoolduseks. Peamisteks eesmärgiks on parandada valgus- ja toitetingimusi ning kujundada puistu liigilist koosseisu. Tulenevalt metsaseadusele on valgustusraie puhul tegemist hooldusraiega.

Valgustusraiet tuleb planeerida aegsasti ning arvestada tuleb ka metsa kasvukohatüüpi. Valgustusraiet peetakse üheks olulisemaks metsakasvatuslikuks võtteks. Sellega kujundatakse tulevikuks puistu liigilise koosseisu. Järgmine raieliik peale valgustusraiet on harvendusraie. Kui aga valgustusraiet ei tee, siis harvendusraie metsaomanikule mingisugust tulu ei anna.

Kõige parem aeg valgustusraie tegemiseks on varakevad ning hilissügis, kui metsas on lihtsam liikuda ning see ei sega seal pesitsevaid lindusid. Looduslikult tekkinud lehtpuumetsades ei ole mõistlik teha väga varakult esimest valgustusraiet. Metsal võiks vähemalt kümme aastat vanust olla. On olemas erandolukordi, kus loodus on andnud palju kuuske, sellisel juhul võib valgustusraiega varem pihta hakata. Üldiselt väga hea aeg valgustusraieks on aga kümne kuni viieteistkümne aastane mets. Valgustusraiet on võrreldud rohimisega. Kasvama jäävad terved ja elutugevad puud. Keskmiselt jääb peale valgustusraiet hektari kohta alles 2000 - 6000 puud. Väga tihedate noorendike puhul aga kuni 10 000 puud. [5]

10

Seevastu kui kultuuri rajatakse, pannakse kasvama 2000-6000 puud hektari kohta. Sellele lisandub looduslik uuendus ja kokku tuleb 10 000 – 50 000 puud hektari kohta. Küpses eas säilub 400-600 puud hektari kohta, seega 1-10% jääb alles ja 90-99% langeb välja. [4]

Kuni kahekümne aastane puistu on tihe. Heade tingimuste korral võib olla kuni 50 000 puud hektari kohta ja suure konkurentsi tõttu jäävad puud peenikeseks ja kasvutempo kannatab. Selle vältimiseks tuleb valgustusraiele mõelda varakult, tuleb arvestada kasvukohatüübi ning puistu liigilise koosseisuga. Tavapäraselt toimub esimene valgustusraie 4-6 aastaselt ning seda korratakse umbes 5 aasta pärast. [2]

Kui aga tegemist ei ole seganoorendikuga, siis esimese dekaadi jooksul ei ole vaja raiet teha. Teise valgustusraiega aga hakatakse puistu tihedust vähendama, et tagada ühtlasem puude asetus. Puuliigid, mis on üleliigsed, raiutakse välja. Eesmärk on kasvama jätta ainult kõige ilusamad, sirgemad ja korralikumad puud. Peale valgustusraiet peaks hektari kohta jääma alles kaks kuni kuus tuhat puud. Kui puistu on tihedam, võib-olla rohkemgi.

Valgustusraiest saadav puit tavaliselt kasutamist ei leia ja jääb tihti langile vedelema. Metsaomanikule võib metsa hooldamine minna kulukaks, kuid seda on vajalik teha, et hiljem oleks parem väljatulek. Väljaminekud on paratamatud, kuid juba esimeste harvendusraietega saab esimest tulu teenida. Valgustusraiega reeglina majanduslikku kasu kohe ei saa, kuna raiutava puidu metsast kokkuvedu on liialt kulukas ja saadav tulu ei kata seda ning seetõttu jääb tavaliselt puit metsa. Kui valgustusraie tegemata jätta, võivad väärtuslikumad puud kaotada kasvuruumi vähemväärtuslikele ja meie majanduslik tulu tulevikumetsas võib jääda oluliselt väiksemaks. [4]

11

2. HAAB

2.1 Üldine iseloomustus

Harilik haab (Populus tremula L.) on Eestis levinud puu, mis kasvab kuni 42 meetri kõrguseks. Eesti suurim haab on märgitud 40 meetriseks ja tüve ümbermõõdu järgi arvutatud rinnasdiameetriks 137cm. Haab on Eesti metsades üks valgusnõudlikumaid. See on ka põhjus, miks ta on tihti esimeses rindes ja laasub hästi. Siinse kliimaga on ta harjunud ning ei ole külmakartlik. Haab ei kasva madala viljakusega mullal, vaid ta eelistab viljakaid, parasniiskeid kuni ajutiselt liigniiskeid saviliiv- ja liivsavimuldasid. Haab kasvab kiiresti ehk aastaga tuleb pikkust juurde meetrijagu. [2]

Haaba iseloomustab bioloogiliste vormide rohkus, seda nii genotüübilt kui ka fenotüübilt. Eristatakse triploidset ja diploidset haaba. Triploidne on metsakasvatuslikult paremaks, kuna kasvab kiiremini ja on mädanikule vastupidavam kui diploidne. Koore värvi järgi peetakse roheliskoorelist vormi paremaks, sirgetüvelisemaks ja kiirekasvulisemaks. Puude värvus enamasti varieerub suuruse tõttu, kuna saab rohkem valgust ja klorofülli sisaldus koores on suurem. [7]

Keskkonnateabe Keskuse metsanduse aastaraamatu järgi on haab üks kiirekasvulisemaid puuliike, mille aastane juurdekasv hektari kohta on 5,5 tihumeetrit. Võrdluseks kuuske kasvab 6,4 tm/ha/a, halli leppa kasvab 6,3 tm/ha/a, kaske 5 tm/ha/a ja mändi kasvab 4,7 tm/ha/a. Kui metsaomanik aga tahab juurdekasvu näha rahas, siis tuleb korrutada mahuline juurdekasv hinnaga. Selle järgi on okaspuudel aga 2-3 kordne edumaa lehtpuude ees kuna nad on hinnaliselt tunduvalt tasuvamad. Lehtpuid peaks kasvatama 2-3 raieringi, et saada sama tulu [4]. Haaba tasub kasvatada naadi, sinilille, jänesekapsa, sõnajala ja angervaksa kasvukohatüübis, kuna need on värsketel või niisketel viljakatel saviliiv- ja

12 liivsavimuldadel. Metsanduse praktikud on öelnud, et haavad on vähem mädad niiskes, jõe lammidel ning rohkem mädanikku esineb künkal otsas kasvavatel haabadel. [7]

Haaval on mõistlik teha lõppraie ligikaudu 50 aastaselt. Haava juured on pinnalähedased ja annavad peale raiet juurevõsu ning selle abil ta looduslikult ka levib. Juurevõsud võivad levida kuni 25 meetri kaugusele. Puud on juurte kaudu ühenduses ja reageerivad puistu harvendamisele kiiresti. Väljaraiutud puude juured hakkavad teenindama allesjäänuid. Kännud elavad edasi ja kasvavad isegi jämedamaks. Haab koos männiga on üks parimaid harvendamisele reageerivaid puuliike. Haab on külmakindel, ainult noored juurevõsud, mis on tihti esimesel aastal 1-2 meetrit pikad, ei jõua alati puituda ja nende otsad võivad külmuda. [7]

Kui on aga soov peale raiet võimalikult vähe juurevõsu näha, siis paar aastat enne raiet tasub tüve pealt, rinna kõrguselt, koor eemaldada. Samuti töödeldakse kändusid arboritsiididega [1]. Keemilised meetodid ei ole tänapäeval üldiselt lubatud, välja arvatud erandolukorrad nagu näiteks haavakändude pritsimine või pintseldamine arboritsiididega (võsatõrjevahendiga) selle liigi ellimineerimiseks puistu, näiteks männiku, koosseisust [4].

Sama meetodit kasutatakse ka näiteks männikultuuris haabade likvideerimiseks. Haavad tuleb alati välja raiuda, sest haab on männi pigirooste vaheperemees. Haava juurevõsude tekke vältimiseks võib kände töödelda ka arboritsiididega. Haava loodusliku uuenduse tekke vältimiseks pärast lageraiet võib vanad haavad jätta kasvama, et juurtel puuduks stiimul juurevõsude ajamiseks, või rõngastatakse haavatüved viis aastat enne lageraiet, et puu sureks koos juurtega enne valgustustingimuste muutumist. [16]

Kahjustusi saab haab enamasti metsloomade ja seente kaudu. Seentest tuntuim on haavataelik, mis põhjustab sageli tüvemädanikku. See on haabade peamine kvaliteedi halvendaja. Puu nakatub sellega umbes 35 aasta vanuselt tüvevigastuse kaudu. Loomadest tekitavad suurimat kahju noorele haavale põdrad, metskitsed ja jänesed. Töö autori poolt tehtud piltidelt on näha, kuidas põder on pea kõiki puid kahjustanud. Haava enamusega puistuid on Eestis vähe. 2004 aasta seisuga oli kõigest 5,7% Eesti metsade pindalast ja 7,3% üldtagavarast [1].

13

2.2 Kasvatamise majanduslikud eesmärgid

Haaba on alati peetud väheväärtuslikuks puuliigiks ning enamasti on teda kasutatud küttematerjalina. Eestis on vähe puistuid, mille peapuuliigiks on haab. Haab on aga väga kiirekasvuline ning konkurentsivõimeline. Sellest tulenevalt annab ta lõppraietel saadavast puidust märkimisväärse osa. Haavaenamusega puistuid Eestis on vähe, ehk umbes viiskümmend tuhat hektarit, mis teeb kõigest 2,5% Eesti metsa pindalast [7].

Kuna aga paberitööstus on arenenud, on samuti tekkinud suur nõudlus paberipuidu järele. Seetõttu on ka haab tänapäeval majanduslikult tasuvam, kuna haavast saab toota kvaliteetset paberit. Lisaks kasutatakse haaba laastplaatide, vineeri, tuletikkude tootmisel. Haava puit on halb soojusjuht, samuti pole pinde ega vaigueritust. Tänu sellele on haab hea viimistlusmaterjal ning samuti kasutatakse saunamaterjalide tootmisel. [7]

Metsade bioloogilise mitmekesisuse väärtustamisel on hakatud hindama vanu ja jämedaid haavaeksemplare elupaikadena mitmetele väheesinevatele putukatele ja haava koorel elavatele organismidele. [7]

2.2.1 Hooldamine

Kui eesmärgiks on saada haava puhtpuistu, siis esimesel kümnel aastal valgustusraiet üldiselt ei tehta. Juurevõsust tekkinud puud on kiire kasvuga, seda eriti algusaastatel. Hektari kohta võib olla tuhandeid juurevõsusid kuid suure osa neist söövad ära metsloomad. Kui esimestel aastatel teha valgustusraie, siis on suur tõenäosus, et metsloomad rikuvad noore metsa ära. Peale kümnendat aastat on mõistlik hõredamaks raiuda, kuid silmas tuleb pidada endiselt metsloomade poolt tehtavaid kahjustusi ja haabade loomulikku laasumist. Haab on toiduks paljudele erinevatele liikidele. Ulukikahjustuste vältimiseks peavad haavanoorendikud olema tihedad. Vastasel juhul tuleb oodata aastaid, enne kui kujuneb uus ja piisavalt tihe metsapõlv. [7] Tüvepuitu mädandavate seente negatiivse mõju vähendamiseks tuleb puistuid hoida alates kahekümnendast eluaastast hõredamana, et tüvede diameetri juurdekasv oleks suurem kui mädaniku leviku kiirus.

14

Tumenenud haavapuit ei tähenda kohe mädaniku levikut, vaid võib olla värvunud okste lagunemisel tekkivate humiinhapete sisseuhte tagajärjel tüvesse. Küll aga antud keskkond on soodne mütseeli arenguks. [7]

Hooldusraied 11-20 aasta vanuses noorendikus võib teha mõõdukalt hõredamaks, et puud laasuksid. Säilitada tuleb loodusliku uuendusena lisandunud kuuski ja väärislehtpuid. Endiselt tuleb arvestada, et kasvama jääks rohkem puid kui planeeritud kuna ulukid teevad endiselt kahju. [7]

Parim, mida haavikutele teha saab, on harvendusraie 20-30 aasta vanuses puistus. Sellega paraneb puude kasv ja kvaliteet. Antud vanuses on haava tüvi piisavalt laasunud (kuni kaheksa meetrit). Esimene harvendus peaks toimuma 20-25 aasta vanuselt. Ära tuleb raiuda põdra poolt kooritud puud. Võib raiuda ka ülevalitsevaid puid, kuid naaberpuud peavad olema elujõulised. Vastavalt L. Muiste soovitusele peaks haabade võre saama 2/3 ulatuses otsest päikesevalgust. Pikema võraga puudel on üldjuhul südamemädanikust nakatunud tüve osa lühem. [7]

Teine harvendus peaks toimuma 25-30 aastaselt. Meeles peab pidama, et harvendusraiete vahele jääks umbes 5 aastat. Harvendusraie eesmärk on kiirendada puude jämeduskasvu. Esmalt tuleb välja raiuda allajäänud ning kahjustatud puud. Selliste raiete miinuseks on aga turu puudumine peenemõõdulise haavapuidu järele ning küttepuu varumine ei ole tasuv. Kui aga esimesed harvendused on jäänud tegemata, siis üle 30 aastastes haavikutes raied enam ei aita, sest antud on mädaniku levik kiirem kui puude juurdekasv. Antud vanuses toimub puude raie sanitaarraie meetodil ning eemaldada tuleb haavataeliku ja vigastatud puud. [1:7]

Arvestades, kuidas haab reageerib hõrendamisele, on paljud uurijad arvamusel, et haab kasutab suurenenud kasvuruumi ära palju paremini kui teised puuliigid. Seetõttu on harvendusjärgselt näha ka kasvu kiirenemist ja taastumist. Haavikute puhul soovitatakse harvendamist teha just noorendikes. Võsutekkelise haava puhul loodetakse, et väheneb ka südamemädaniku kahjustus. Optimaalseks tiheduseks haavikute puhul peetakse 1000 kuni 1200 puud hektari kohta. Kuna aga põder teeb meie metsades haavale palju kahju, siis pole esimeses ja teises vanuseklassis haava harvendamine praktikas õigustatud. [12]

15

3. RMK PÕLVAMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021 JA VALGUSTUSRAIE RAIEMAHT EESTIS AASTAL 2015

3.1 Maakasutus

Põlvamaa metskonna maade üldpindala on 63 325 hektarit, mis koosneb 800 katastriüksusest. Põlvamaa metskonna maad hõlmavad riigimaad Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Võnnu ja Värska vallas. [3]

Joonis 1. Põlvamaa metskonna piirkonnakaart [3].

16

Põlvamaa metskonna üldpindala on 56 188 ha ja metsamaa moodustab sellest 85 %. Metskonnas on kokku 1702 metsakvartalit, mis jagunevad 31 608 eraldiseks. Metsamaa (46 274 ha) kõlvikuline jagunemine välja toodud joonisel 2. Mittemetsamaade (8879 ha) kõlvikuline jagunemine on esitatud joonisel 3.

Põlvamaa metskonna metsakvartalid on jagatud metsandikeks järgnevalt: Erastvere (8 530 ha), Ilumetsa (10 399 ha), Kiidjärve (10 329 ha), Orava (12 886 ha) ja Räpina (15 327 ha). [3]

Joonis 2 ja 3. Metsamaa ja mittemetsamaa kõlvikuline jagunemine [3].

3.2 Looduslikud tingimused

Põlva maakond on maastikuliselt mitmekesine, siin on esindatud kõik Lõuna-Eestile omased maastikutüübid: maakonna keskosas Kagu-Eesti lavamaa, lääneosas Otepää kõrgustik, idas Peipsi-äärne madalik ja kaguosas palumaa. Lavamaad lõikavad ürgorud, mille veerudel kõrguvad punakad liivakivipaljandid. Tuntumad neist on Ahja jõe äärsed taevaskojad ja paed ning Võhandu ja Piusa jõe äärsed müürid, mis on koos jõgede ja ürgorumaastikuga võetud kaitse alla. Ürgorgudevahelistel lavadel leidub siin-seal soid – näiteks Valgesoo ja Meenikunno. Põlvamaal on soode all ligi 10% territooriumist ja need tekkisid tuhandete pärast jääaega moodustunud järvede kinnikasvamisel. [3]

Põlvamaa on järvederikas – 128 järvest suurim on Meelva järv (78,7 ha), suhteliselt sügavad (üle 20 m) on Jõksi, Piigandi, Pikajärve ning Kooraste Suurjärv. Omapärane on Nohipalu Valgjärv, kus vee läbipaistvus suvel on 5-9 m. [3]

17

Samas on palju pruuniveelisi, suure huumusesisaldusega järvi. Tiheda jõgede ja nende ürgorgude võrgu tõttu on Põlvamaal palju pais- ja veskijärvi. Kooraste ehk Truuta ürgorus paiknevat Kooraste aheljärvestikku, kuhu kuulub 10 väikest järve, peetakse Eesti üheks suurejoonelisemaks ja ilusamaks.

Jõed, nagu näiteks Ahja, Võhandu, Lutsu, Orajõgi on kohati kiire vooluga ja kärestikulised. Läänes ulatub maakonna territoorium Otepää kõrgustikule, kus reljeef on väga vahelduv. Maakonna kõrgeim koht on Laanemägi (211 m). [3]

3.3 Loodusväärtused

Põlvamaal on palju maastikukaitsealasid. Märkimisväärsemad on Mustoja maastikukaitseala, Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks moodustatud Meenikunno maastikukaitseala. Suurim vaatamisväärsus on Suur-Taevaskoda ja Akste looduskaitseala. Metskonna metsamaast 7% moodustavad seetõttu rangelt kaitstavad ja 16% majandamispiirangutega alad. [3]

3.4 Metsaressurss

Põlvamaa metskonnas metsadest ülekaaluka enamuse moodustavad palumetsad (54%), teine levinum tüübirühm on laanemetsad (25%). Puuliikidest on levinuim mänd, teisel kohal on kask. [3]

3.5 Metsauuendus

Põlvamaa metskonnas uuendati 2011. aastal metsa kokku 274,52 hektaril. Sellest istutus moodustas 246,88 ha ja külv 17,69. Kõige enam istutati mändi – 144,65 ha, kuuske istutati 100,79 ha, kaske istutati 1,44 ha. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine külviga 1,33 ha - ja istutamisega 8,62 ha. [3]

18

3.6 Metsade jagunemine majandamiskategooriate lõikes (%)

Põlvamaa metskonna metsamaa pindalast 75,8% moodustab majandatav metsa osa. Majandatava metsamaa pindala on 35 063 ha, mille tagavara on 6 808 000 tm. Metsamaa keskmine tagavara on 194 tm/ha. Metsamaa hinnanguline juurdekasv on 186 000 (tm/a). Metsamaa hinnanguline juurdekasv on 5,3 tm/ha/a. Põlvamaa metskonna metsamaa pindalast 17,1% moodustab majanduspiirangutega metsa osa. Piirangutega metsamaa pindala on 7902 ha. Metsamaa tagavara on 1 806 000 tm. Metsamaa keskmine tagavara on 229 tm/ha. Metsamaa hinnanguline juurdekasv on 43 000 tm/ha. Metsamaa hinnanguline juurdekasv on 5,5 tm/ha/a. Rangelt kaitstavat metsa ala on 7,1% pindalast. Rangelt kaitstavaid metsasid on 3309 ha. Metsamaa tagavara on 846 000 tm. Keskmine tagavara on 256 tm/ha. Hinnanguline juurdekasv on 14 000 tm/a ja hinnanguline juurdekasv 4,3 tm/ha/a. [3]

3.7 Metsamaa pindala jagunemine haava peapuuliigi lõikes Peapuuliigi järgi arvestades on Põlvamaa metskonnas 3,1% haavikuid. Suurem osa sellest ehk 83,5% ehk 1211 hektarit haava peapuuliigiga puistutest asub majandatavates metsades. 163 hektarit ehk 11,2% haavikutest asub majanduspiirangutega metsades. Ülejäänud 5,2% ehk 76 hektarit haava peapuuliigiga puistuid asub aga rangelt kaitstavates metsades. [3]

3.8 Raiemaht Igal aastal teostatud raiemahtude kohta koostatakse RMK-s aruanne, mis kajastab aasta jooksul teostatud metsaraie pindala hektarites ja raiemahtu kuupmeetrites.

Valgustusraiega raiutakse ainult mittelikviidset puitu. Antud puitu ei müüda ning see jääb noorendikku, mis lagunedes rikastab mulda. Aruannetest saadud raiemaht leitakse arvutuslikult. Teostatud valgustusraiete pindala hektarites korrutatakse keskmise väljaraiega ehk 12 m3/ha kohta. Aastal 2015 teostati valgustusraiet 19 769 hektaril, millest arvutuslikult jäi lankidele 237 224 m3 puitu. Põlvamaal seejuures teostati valgustusraiet 1237 hektaril, millest jäi lankidele arvutuslikult 14 843 m3 puitu. [3]

Erinevate raiete mahtude võrdluseks on RMK poolt tehtud tabelid (Lisad 1-2).

19

4. TÖÖ METOODIKA 4.1 Katseala kirjeldus ja varasemad takseerandmed

Töös uuritava katseala andmed on saadud Södra metsa metsaülema Tarmo Vahteri kaudu. Esmased takseerimised on koostanud Einu Huik aastal 2009. Katseala asub Põlva maakonnas, Vastse-Kuuste vallas, Lootvina külas (87201:001:0160) eraldusel 102. Antud eraldise suurus on 1,3 hektarit. Kasvukohatüüp on jänesekapsa- mustika ning peapuuliigiks oli tollal määratud kask. Varasematest tehtud töödest teostati aastal 2002 lageraie ning on peale seda looduslikult uuenenud. Uuenemise käigus on looduslikult võimust võtnud haab ning vähesel määral on kasvamas ka kaske ja leppa.

Esimene valgustusraie antud langil toimus aastal 2012, mille käigus saavutati haava puhtpuistu ning peapuuliik oli siis 8 aastane. Teise ehk hilisema valgustusraie uurimiseks teostati 2016 aasta mais valgustusraie ning kohe peale seda inventeeriti töö autori poolt raiejärgne seisukord.

Tabel 1. Eralduse takseerandmed metsaregistris:

Kõrgus Puid hektari Rinne % Puuliik Vanus (m) kohta 1 90 Ks 5 1,5 1800 1 10 Ku 5 1 200 Y 80 Ma 80 25 8 Y 20 Ks 65 24 2

Tabelist 1 selgub, et taksaatori andmed on valed, sest lageraie käigus antud puuliigid eemaldati ning loodusliku uuenemise tagajärjel võttis võimust haab. Ilmselt on käidud eralduse piiril, kuna kõrval tükil oli tõesti palju kaske ja kuuske. Probleemi lahendamiseks võttis töö autor ühendust ka Södra metsade metsaülema Tarmo Vahteriga, kes peale takseerimist nõustus autori poolt võetud uute takseerandmetega.

20

Tabel 2. Raie-eelne puistu koosseis

Rinne % Puuliik Vanus Kõrgus Puid hektari kohta 1 98 Hb 12 9 4366 1 1 Ks 10 7 40 1 1 Lm 10 7 50

4.2 Välitööd

Käesoleva bakalaureusetöö jaoks vajalikud raie-eelsed mõõtmised tehti 2015 aasta sügisel ning valgustusraie järgsed mõõtmised tehti 2016 aasta mais. Kuna varasemalt oli Södra metsades tegutsedes vajalikud kontaktid olemas, siis võeti ühendust sealse metsaülema Tarmo Vahteriga. Tema kaudu leiti sobiv lank, kus teostatigi tööks vajalikku hilisemat valgustusraiet.

Uurimisala jaoks tehti antud eraldisele kolm ringproovitükki ning üksteisest võimalikult kaugele, et saaks põhjalikuma ülevaate.

Ringproovitüki keskel olevale puule kinnitati nöörid, mis tõmmati 5,64m kaugusele tsentrist. See tekitas ringi pindalaks 100 ruutmeetrit. Ring oli jaotatud nööridega sektoriteks, et oleks parem mõõta seal olevate puude arvu. Diameetrid mõõdeti vastavalt 1,3m kõrguselt juurekaelast. Peale valgustusraiet oli töö protsess analoogne, kuid lisaks leiti ka maha raiutud puude kaal.

Joonis 4. Ringproovitüki mõõtmised enne valgustusraiet (Autori foto)

21

4.2.1 Proovitükkide esmased mõõtmised

Raie-eelsete andmete saamiseks mõõdeti proovitükkides puude arv ning nende diameeter. Iga ringproovitüki puhul leidis töö autor vajalikud takseertunnused, mille abil saab eraldusest soovitud ülevaate. Ringproovitükkide kaupa leiti keskmine diameeter ja puude arv nii proovitüki kui hektari kohta. Puude keskmine diameeter arvutati aritmeetilise keskmise leidmisega. Kuna ringproovitüki suurus on 100m2, siis hektari kohta info saamiseks korrutati proovitükil olev puude arv sajaga.

Joonis 5. Ringproovitüki mõõtmised enne valgustusraiet (Autori foto)

4.2.3 Proovitükkidel tehtud valgustusraie järgsed mõõtmised

Töö autor teostas 2016 aasta juunikuus raiejärgsed mõõtmised. Raie pidi toimuma aasta varem kuid teadmata põhjustel lükati seda edasi. Välitöö eesmärk oli leida puistu uued keskmised rinnasdiameetrid, raiejärgne puude arv ning maha jäetud puidu kogus.

Valgustusraie käigus maha raiutud puidu kogus leiti kaalumismeetodiga. Kaalumismeetodi jaoks asetati maa peale laud, millele peal oli kaal koos taburetiga.

Taburet oli kaalu peal jalad ülespoole, et sinna vahele saaks asetada kõik proovitükil maha lõigatud puud. Kogu proovitükis olev maha langetatud puit kaaluti ning igal mõõtmistulemusel lahutati maha kaalul oleva tabureti kaal.

22

Joonis 6. Ringproovitükilt raiutud puidu kaalumine (Autori foto)

Laboratoorsete tööde jaoks võeti igalt proovitükilt 20 kilogrammi langetatud puitu, eraldi 5 kilogrammiste alamproovidena. Kokku võeti kameraaltööde jaoks 60 kilogrammi materjali.

23

Joonis 7. Ringproovitükilt kogutud raidmed (Autori foto)

24

4.3 Kameraaltööd

4.3.1 Proovide ettevalmistamine

Alamproovid toimetati Kreutzwaldi 56-4 laborisse, kus alamproovid purustati oksapurustiga sobiva fraktsiooniga suuruseks.

Enne kuivatamist kaaluti niiske puit üle, et saada algmass ning asetati alamproovid eraldi proovitükkidelt saadud materjali kaupa kuivatuskappi. Proove kuivatati nädal aega, seejärel jahutati eksikaatoris, kaaluti üle ning leiti absoluutkaal.

Kütteväärtus leiti kasutades Biokütuse kasutaja käsiraamatut [11]. Antud raamatus on välja toodud enamlevinud puuliikide kuivaine alumine kütteväärtus ning haava puhul koos kogu tüvega on see 18,65 MJ/kg.

Laboratoorsetel töödel aitas kaasa MI arendusjuht Linnar Pärn.

25

4.3.2. Arvutused

Käesoleva töö andmeanalüüsiks on kasutatud programmi Microsoft Excel Office Professional Plus 2013, töö koostamiseks on kasutatud tekstitöötlusprogrammi Microsoft Word Office Professional Plus 2013 ning töö on koostatud ja vormistatud EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudis kasutusel oleva juhendi “Lõputöö vormistamise nõuded” järgi [17].

4.3.2.1 Proovitükkide pindala

Proovitükkide raadius oli 5,64m, mis teeb ringi pindalaks 100m2. Hektari kohta puude tagavara saamiseks tuleb proovitükis olev puude arv korrutada sajaga.

4.3.2.2 Absoluutkaalu leidmine Niiskussisaldus leiti järgneva valemiga [15].

(4.1)

26

4.3.2.3 Kuivmassi leidmine

Kuivmassi saamiseks oli vaja ringproovitükkidest saadud maha raiutud puidu kaal leida. Proovitükkidest tulnud alamproovidest arvestati maha kuivatamise käigus eraldunud niiskus ning saadi kuivmass. Kuna oli teada iga ringproovitüki kohta maha raiutud puidu kaal, siis seda arvestades leiti kui palju kuivmassi on hektari kohta.

4.4 Energiasisalduse leidmine

Energiasisalduse leidmiseks kasutati järgmist valemit [14]:

(4.2)

NCV - niiske materjali kütteväärtus MJ/kg W - puidu niiskussisaldus h - vesiniku sisaldus (reeglina 6%)

27

5. TULEMUSED JA ARUTELU

5.1 Raie eelsed takseerandmed Raie-eelse mõõtmise tulemused näitavad, et keskmine diameeter on 10,52cm. Puid ringproovitüki kohta keskmiselt on 43,6 ning hektari kohta 4366. Teisi puuliike proovitükkidel ei esinenud või oli mõni üksik, kuna teised puuliigid asusid tüki ääres ning piirnesid uue eraldusega.

Raie-eelsed takseerandmed on välja toodud Lisas 7, mis kujutab eraldisel asuvate proovitükkide takseertunnuseid.

5.2 Raiejärgsed takseerandmed ja maha jäetud puidu kogus

Raiejärgsed takseerandmed on esitatud Tabelis 3. Tulemused on sarnaselt eelnevale toodud kolme ringproovitüki kaupa.

Tabel 3. Ringproovitükkide raie järgsed takseerandmed.

Keskmine D Maha jäetud puidu kogus (kg) Prt Puuliik (cm) Puude arv Puid hektari kohta peale raiet 1. Hb 11,0 ± 0,22 28 2800 248,7 2. Hb 11,1 ± 0,32 21 2100 254,5 3. Hb 10,8 ± 0,22 22 2200 242,3

Tabelist 3 on näha puude arv ja mahajäetud puidu kogus peale raiet. Esimeses ringproovitükis raiuti välja 20 puud, teises proovitükis 22 puud ja kolmandas 18 puud. Eesmärgiks oli, et puid peale raiet oleks ligikaudu 2500 hektari kohta ning nagu näha, see eesmärk saavutati.

28

5.3 Absoluutkaalu ja kuivaine koguse leidmine

Tabelist 4 on näha, et niiskuse osakaal metsast toodud puidul oli ligikaudu 57%. Kasvaval puul on niiskusesisaldus 40-60% ning sõltub kasvukohast, puuliigist, aastaajast [11]. Kui algne kaal mis kuivatusahju pandi, oli 5 kg, siis peale kuivatusprotsessi oli keskmine kaal 2,150 kg. Omakorda saadi teada kogu maha jäetud puidu kogus ilma niiskuseta. Peale valgustusraiet jäi maha ringproovitüki kohta keskmiselt 248,5 kg, mis hektari kohta teeb 24850 kg ehk 24,85 tonni biomassi. Arvestades, et niiskuse osakaal on ligikaudu 57%, siis absoluutkuiva raiejäätmete kogus peale valgustusraiet jäi hektari kohta maha 14164,5 kg ehk 14,1645 tonni.

Tabel 4. Puidu niiskusesisalduse leidmine

Enne Niiskussisaldus Prt Puuliik kuivatamist (g) Peale kuivatamist (g) % 1. Hb 5000 2141,5 ± 3,36 57,17% 2. Hb 5000 2148,3 ± 5,11 57,03% 4. Hb 5000 2160 ± 1,78 56,80%

5.4 Haavikute energeetiline produktsioon

Energeetilise väärtuse ehk kütteväärtuse all mõeldakse kütuse põlemisel vabanevat soojushulka. Kütteväärtust väljendatakse MJ/kg või kJ/kg.

Hakkpuidu kütteväärtus on 2,88 GJ/m3 (GJ-kütuse primaarenergia mõõtühik). Kütteväärtus saepurul on 2,16 GJ/m3 ja halupuidul 4,51 GJ/m3. Raiejäätmete hulgad sõltuvad seejuures raiutavast kogusest ja puuliigist. Üks GJ on võrdne 1000 MJ [11].

Absoluutkuiva tüve kütteväärtused olid harilikul kuusel 20,4 MJ/kg, arukasel 19,15 MJ/kg ja antud lõputöös vaja oleval haaval on 18,65 MJ/kg [12].

29

5.4.1 Energiasisaldus proovitükkidel ja hektari kohta

Kõigi proovitükkide energiasisaldused on koondatud Tabelis 5. Kõikide proovitükkide niiske materjali kütteväärtus on keskmiselt 1504,8 MJ ning hektari kohta teeb see 150479,2 MJ ehk 150,4792 GJ. Ümberarvutatuna megavatt-tundidesse teeb see 41,8 MWh.

Tabel 5. Energiasisaldus proovitükkidel ja hektari kohta

Proovitükk 1 2 3 Hektari kohta Niiske mass, kg 248,7 254,5 242,3 24850 Kuivmass, kg 106,5 109,4 104,7 10685 Keskmine niiskussisaldus, % 57,17 57,03 56,8 57 Pommkütteväärtus, MJ/kg 18,65 18,65 18,65 18,65 Niiske materjali kütteväärtus MJ/kg 6,022 6,050 6,095 Niiske materjali kütteväärtus proovitükis MJ 1497,7 1539,7 1476,9 150479,2 Niiske materjali kütteväärtus proovitükis MWh 0,42 0,43 0,41 41,80

Kõige rohkem energiat meie kliimas nõuab elukoht. Energiakulu eluasemel mõõdetakse kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas. Keskmisel eestlasel läheb energia tarbimiseks 240 kWh ehk 0,24 MWh ruutmeetri kohta aastas. Selles tulemis on arvestatud, et keskmiselt on elaniku kohta 30 ruutmeetrit elamispinda ehk kulutatakse ligikaudu 7200 kWh energiat aastas. Ümberarvutatuna megavatt-tundidesse teeb see 7,2 MWh ehk 36 MJ. Sisaldab see sooja vett, elektritarbimist, toasoojust. Sellest kolmveerand kulub eluruumide kütmiseks ning ülejäänud veerand kulub vee ja elektri peale [13]. Kui võtta uurimustööd kasutatud langilt hektari jagu valgustusraiega maha raiutud puitu, siis saaksime 41,8 MWh energiat. Keskmise eestlane saaks sellest aga soojusenergiat pea kuueks aastaks.

Näitena võib tuua veel lennukiga lendamise energiakulu. Euroopast Taimaale on ligikaudu 10 000 kilomeetrit. Lennuk vajab lendamiseks ühe inimese kohta keskmiselt 3 liitrit kütust 100 kilomeetri kohta. Taimaale edasi-tagasi lendamiseks kulub 600 liitrit kütust inimese kohta, mis teeb 5400 kWh (5,4MWh) energiat [13]. Raiejärgselt langile jäi aga ligikaudu 7,7 korda rohkem energiat.

Kolmanda näitena võib tuua autosõidu. Arvestame, et tööle sõiduks kulub 20 kilomeetrit ning keskmiselt kulutab auto 7 liitrit kütust 100 kilomeetri kohta. Ühe liitri kütuse primaarenergia sisaldus on ligikaudselt 9kWh. Kuna aastas 250 tööpäeva, siis aastane tööle edas-tagasi sõidu (250 päeva x 20km x 2) energiakulu on 6300 kWh. 1 kilomeetri läbimine aga nõuab 1kWh energiat ehk 10 000km läbimise energiakulu 10MWh aastas [13]. Langile jäi raiejärgselt ligikaudu 4 korda rohkem energiat.

30

6. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED

Käesoleva töö eesmärgiks oli loodusliku tekkega lehtpuistu raievaliku analüüsi kaudu selgitada kui palju puitu jääb langile pärast hilisemat valgustusraiet ning mis võiks olla selle energeetiline väärtus. Andmete kogumiseks otsiti loodusliku tekkega haava puistu, kus rajati ringproovitükid. Kõik proovitükkides olnud raidmed kaaluti ja analüüsiti laboris. Samuti määrati puistu tihedus enne ja pärast raiet.

Valgustusraie käigus raiuti välja ligikaudu 2000 puud hektari kohta. Valgustusraie eesmärk oli langile jätta ligikaudu 2500 puud hektari kohta ning see eesmärk saavutati. Raiejäätmeid tekkis sellest 24,85 tonni. Kuna niiskusesisaldus oli ligikaudu 57%, siis absoluutkuivana teeb see 14,16 tonni raidmeid.

Tulemuste põhjal määrati raiutud ja maha jäetud puidule energeetiline väärtus. Uuringutest selgus, et koos puidus oleva niiskusega jäi hektari kohta maha vedelema 41,8 MWh energiat.

31

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Vares, A., Tullus, A., Sibul, I. Lehtpuupuistute majandamine. Tartu. 19 lk. www.digar.ee/arhiiv/en/download/21777. [15.03.2016].

2. Erametsakeskus, Metsahooldamine, http://www.eramets.ee/toetused/noustamine/metsaomanikule/metsa-hooldamine/. [18.03.2016].

3. RMK Põlvamaa metskond... 2021), http://files.voog.com/0000/0004/9218/files/RMK_Polvamaa_MMK_20120801.pdf [18.03.2016].

4. Aitsam, V. (2012). Metsaomaniku käsiraamat. SA Erametsakeskuse väljaanne. Tallinn. 288 lk.

5. Ehrpais, T. Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees. https://www.youtube.com/watch?v=_KNIb9YsPUA [10.03.2016].

7. Tullus, H., Vares, A. (2001). Lehtpuupuistute kasvatamine Eestis. Tartu. 131 lk.

8. Raiemahtude tabelid https://www.rmk.ee/metsa- majandamine/metsamajandus/raiemahu-arvestuse-kirjeldus [13.03.2016].

9. Liimand, I. (1995). Metsamajanduse ABC. Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskus. Tallinn. 55 lk.

11. Vares, V., Kask, Ü., Muiste, P., Pihu, T., Soosaar, S. (2005). Biokütuse kasutaja käsiraamat https://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/f/fa/Vares,_V._jt._Biok%C3%BCtuse_kasutaj a_kasiraamat.pdf [10.11.2016].

12. Tamm, Ü. (2000). Haab Eestis. Eesti Loodusfoto. Tartu. 237 lk.

13. Virkus, K. Keskmine energia tarbimine - http://www.iluskodu.ee/energia/artiklid/2013/enrg.php [20.03.2017].

32

14. Energiasisalduse valem - https://www.eecabusiness.govt.nz/WEKC/ncv_calculation_theory [20.03.2017].

15) Niiskusesisalduse valem - http://www.eramets.ee/wp- content/uploads/2013/02/2._puit.pdf [20.03.2017].

16. Sibul, I., Seemen, H., Jäärats, A., Kurm, M., Maaten, T., Kiviste, A., Pikk, J., Kask, R., Tullus, H., Kaimre, P., Nilson, A., Pärn, H., Korjus, H., Kangur, A., Sims, A., Paluots, T., Jõgiste, K., Karoles, K., Õunap, H., Pilt, E., Apuhtin, V., Voolma, K., Drenkhan, R., Randveer, T., Meikar, T. (2014). Mänd Eestis. Vali Press OÜ. Tartu. 516 lk.

17. Lõputöö vormistamise nõuded 2016 http://mi.emu.ee/userfiles/instituudid/mi/Oppimine/LOPUTOO_VORMISTAMISE_NOU DED.pdf [21.03.2017].

33

SUMMARY

The purpose of this research was to use the analysis of a naturally originated hardwood stand’s logging selection to explain how much wood was left on the cutting area after subsequent cleaning and what might be its energetic value.

For data collection, a naturally originated aspen stand was found, where the circular plots were constructed. All slash in the circular plots was weighed and analysed in a laboratory. Also, the density of the stand was fixed before and after logging.

Approximately 2000 trees per hectare were felled during the cleaning. The goal of the cleaning was to leave approximately 2500 trees per hectare on the cutting area, which was achieved. This produced 24.85 tonnes of cutting waste. Since the moisture content was 57%, it makes for 14.16 tonnes of absolute dry cutting waste.

Based on the results, energetic value was assigned to the felled and abandoned wood. Research showed, that including the moisture in the wood, 41.8 MWh worth of energy was left behind per hectare.

34

LISAD

35

Lisa 1. Raiestatistika aastal 2015 kogu Eesti

METSARAIE 2015. AASTA RMK kokku

Raieliik Raie riigimetsamaal kokku m3 pindala ha raiemaht sh. likv. sh. küte A B 1 2 3 4 Uuendusraie 01 10 471 3 026 303 2 702 056 355 206 sellest lageraie 02 10 387 3 014 833 2 691 815 353 842 Valikraie 03 0 0 0 0 Hooldusraie (read 05+06+07) 04 35 449 1 076 985 699 028 185 277 sh. valgustusraie 05 19 769 237 224 0 0 harvendusraie 06 9 339 723 116 601 132 133 000 sanitaarraie 07 6 342 116 645 97 896 52 278 Trassiraie 08 118 18 818 16 506 3 322 Raadamine 09 969 172 374 151 205 28 043

Kujundusraie 10 392 14 633 12 836 273

KOKKUEbaseaduslikud (read raied 11 21 3 801 3 334 2 000 01+03+04+08+09+10 +11) 12 47 420 4 312 914 3 584 966 574 122

Lisa 2. Raiestatistika aastal 2015 Põlvamaal

METSARAIE 2015. AASTA RMK kokku

Raieliik Raie riigimetsamaal kokku m3 pindala ha raiemaht sh. likv. sh. küte A B 1 2 3 4 Uuendusraie 01 590 209 440 187 000 17 319 sellest lageraie 02 578 207 955 185 674 17 303 Valikraie 03 0 0 0 0 Hooldusraie (read 05+06+07) 04 2 389 64 508 41 514 11 646 sh. valgustusraie 05 1 237 14 843 0 0 harvendusraie 06 477 38 304 31 920 5 919 sanitaarraie 07 675 11 361 9 594 5 727 Trassiraie 08 0 58 51 5 Raadamine 09 84 6 686 5 865 511

Kujundusraie 10 0 0 0 0

Ebaseaduslikud raied 11 0 102 89 53 KOKKU (read 01+03+04+08+09+10 +11) 12 3 063 280 793 234 519 29 535

36

Lisa 3. Raie eelsed puude diameetrid proovitükkidel

PRT 1 PRT 2 PRT 3 Ümbermõõt, cm Ümbermõõt, cm Ümbermõõt, cm 21 20 26 24 20 17 25 16 21 16 18 19 23 32 23 18 16 22 16 29 21 24 15 17 17 21 16 27 22 21 13 26 21 17 23 24 29 15 28 26 24 16 25 25 21 23 19 17 30 14 26 22 18 18 28 18 17 19 17 20 15 23 26 23 21 19 24 25 22 19 22 18 27 27 25 17 21 23 17 23 22 28 16 17 26 16 20 19 18 22 25 20 16 15 21 17 16 25 17 22 24 17 24 26 21 26 20 19

Lisa 4. Raiejärgsed puude diameetrid proovitükkidel

PRT 1 PRT 2 PRT 3 Ümbermõõt, cm Ümbermõõt, cm Ümbermõõt, cm 22 23 22 23 21 22 22 22 24 20 20 22 21 21 22 24 22 22 21 21 21 24 22 22 22 22 20 21 20 21 23 22 21 22 22 23 21 21 21 22 20 24 24 20 22 22 23 21 21 24 21 22 22 23 22 21 24 23 23 21 21 20 24 24 23 21

37

Lisa 5. Maha jäänud niiske puidu kogus peale valgustusraiet proovitükkidel.

Lisa 6. Peale kuivatamist saadud alamproovide kaalud (algne kaal 5 kilogrammi).

Lisa 7. Ringproovitükkide raie-eelsed takseerandmed.

Prt Puuliik Keskmine D (cm) Puude arv Puid hektari kohta 1. Hb 11,14 ± 0,86 48 4800 2. Hb 10,75 ± 0,63 43 4300 3. Hb 9,69 ± 0,43 40 4000

38