USD
SEK  Euribor  ÄP indeks -0,29%
12,04 EEK 1,65 EEK 1,141 1072,30 Glaskek otsib abi pankrotist

Vladimir Oberšneideri suurosalusega Glaskek ebaõnnestus saneerimisega ja taotleb nüüd enda pankrotti. Saneerimis- nõustaja sõnul käib aknatootjal kohustus- te koorem üle jõu, siiski loodetakse mullu 117 miljonit krooni kahjumit teeninud et- EDUKA ETTEVÕTJA AJALEHT tevõte investori abil jalule aidata. 8

| Kolmapäev, 28. juuli 2010 | nr 134 (4084) | 35 kr (2,24 eurot) | ARVAMUS

Väike valit- semistasu ei Tooli muuda pen- sionifondi edukamaks, mida suurem on valit- semistasu firmad määr, seda paremad on tulemused.

Peeter Schamardin, ei taha Sampo Panga investeerimisvald- konna spetsialist 19 INVESTOR 7 võlgu panka 91st ei lä- binud pankade stressitesti. Es- maspäeval said vundamendi pan- gandust ohjelda- vad reeglid. 20–21 maksta LISAKS GASELL 10–11 Dividendidega ei Eesti Energia ähvardab jätta priisata PUHKUS 12 elektrita BREMi hallatavad Pere loodud tähe- torn Viljandimaal äri- ja tootmishooned. 4–5 EHITUS 14 Šabloonvärvid toovad tuppa elu  Toomas Toolile kuuluv BREM Kinnisvarahooldus käitub võlgu jäänud klientidega karmilt TÖÖSTUS  ning seetõttu üritavad kliendid maksta oma arved korrektselt. Nüüd ähvardab neid aga 16 siiski elektrita jäämine, sest BREM on jätnud ise Eesti Energiale arved tasumata. Väiketootjat aitab Foto: Andras Kralla nutikas müügitöö

Käo ettevõte ostis Kihutajatele võib tulla Kütuseturult korjas Thulema kaubamärgi suurem maks suurima kasumi Neste Maksusoodustuseks Ligi miljoni krooni eest oman- Kui justiitsministeeriumis val- Neste mullu teenitud 102- datud Thulema kaubamärk ai- minud eelnõu jõustub, siis miljoniline kasum oli Eesti kü- viimased päevad tab Kitmanil laiendada haa- luuakse 2012. aastaks avalik tuseturul suurim, samas jäi see ret mööblitootmises, põhjen- karistuste register, mis annaks firma 2008. aasta tulemuse- Alates 1. augustist on inves- ga. Mandatum Life’i juhi Imre das Kitmani üks omanikest Jüri kindlustusfirmadele võimaluse le alla. Statoil teenis küll poo- teerimisriskiga elukindlus- Madisoni sõnul on muudatuse Käo pankrotistunud mööbli- liiklusrikkujatelt rohkem raha le väiksema kasumi, kuid pü-  Mandatum Life’i juhatuse tuslepingu alusel saadud tulu eel tulumaksuvabade lepingu- tootja kaubamärgi ostu. 2 küsida. 9 sis varasemal kasumijoonel. 7 esimees Imre Madison maksustatud tulumaksu- te sõlmimise arv kasvanud. 6

aripaev.ee Kas liikluseeskirja rikkujate nimed peavad olema avalikud? Tule kommenteeri veebiküljel Äripäev 28. juuli 2010 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] 2 PÄEVA NÄGU Ksenija Balta esimene eestlaste medalilootus põrus Barcelonas alanud kergejõus- Kvalifikatsiooninorm oli 6,65 tiku EMil esimese Eesti sport- meetrit. lasena võistlema asunud ja Balta on ainus Eesti sportlane, üheks meie medalilootuseks kes võistleb EMil kahel alal. Li- olnud Ksenija Balta põrus eile saks kaugushüppele tuleb ta kaugushüppe kvalifikatsioo- starti ka 200 meetri jooksus, nivõistlusel ja lõppvõistluse- kuid sel alal on tema võimalu- 5MIN le ei pääsenud. Balta parimaks sed kolme parema hulka jõuda tulemuseks jäi 6,53 meetrit. tagasihoidlikud.

ÜKS KÜSIMUS
Ettevõtjad Enn Veskimä- Pööningud gi ja Jüri Käo. Eesti Energia plaanitav Foto: Raul Mee võimas tuulepark muu- soojaks! daks elektrienergia kalli- www.omafassaad.ee maks. Kas olete TRANSPORT ress on pilet.elektriraudtee.ee. valmis Elektriraudtee läheb Esialgne süsteemi plaanitud kasutuselevõtu kuupäev on 6. taastuvenergia üle kiipkaartidele september. Elektriraudtee läheb sügisel eest senisest üle piletimüügisüsteemile, mis POLIITIKA Tootmine Kitman ostis Thulema kaubamärgi põhineb puutevabal kiipkaar- Rahvaliidul annetajad rohkem dil, millele saab peale laadida raha, võimaldades reisijal kaar- avalikustamata maksma? diga rongist sõidupilet soeta- Rahvaliit pole siiani erakonna Käo laiendab haaret da. Kõiki tehinguid saab sõidu- kodulehele üles pannud teise kaardiga teha peagi nii rongis kvartali annetajate nimekirja. kui ka internetis. Ainsa eran- Rahvaliidu vastne peasekretär dina ei hakka ettevõte müü- Lauri Vitsut põhjendas aruan- mööblitööstuses ma ühe korra pileteid interne- de puudumist hiljuti toimunud
Andres Puksov, Sanlindi tis. Piletimüügikeskkonna aad- võimuvahetusega. juhatuse esimees Kuna Thulema kaubamärk välja erinevate büroo- ja ühis- on inimeste seas tuntud, ai- kondliku mööbli seeriatega, MIS ON MIS len selle poolt, et tab see Kitmanil laiendada lisas ta. toota tuleb kesk- end ühiskondliku ja büroo- Kitman O Veskimägi peab
 konnasõbrali- mööbli valdkonnas, põhjen- Ekspordib oma toodangut kult, ja kui mul on võima- das Kitmani üks omanikest kaubamärki ebaoluliseks Soome, Taani, Rootsi, Saksa- lik rohkem maksta, et ai- Jüri Käo pankrotistunud ASi Standard omanik ja juha- maale, Prantsusmaale, Vene- data emakest maad ja loo- Thulema kaubamärgi ostu. tuse esimees Enn Veskimägi maale ning Lätti. Aastas too- dust tulevastele põlvkon- lausus, et paljas kaubamärk, detud kaubandussisustust dadele säilitada, siis olen “Thulema kaubamärk an- millel ei ole tooteid taga, pole paigaldatakse üle 250 000 6HLILGHMD nõus seda tegema. Häirib nab selleks täiendavaid võima- midagi väärt, sest märk iseene- m². SDEHULSXUXVWDMDWH see, et taastuvenergiatasu lusi,” lisas Käo. Kitman osales sest ei müü.
Ettevõtte ainuomanik on on mõne aastaga nii palju tema sõnul ainult kaubamär- Veskimägi kinnitusel pol- valdusfirma NG Investeerin- PN tõusnud, kuid ilmselt tea- gi enampakkumisel. “Meid nud Standardil mingit hu- gud, selle suuromanikeks on tud huvigrupid on selle väl- tervikvara ei huvitanud, sest vi pankrotistunud Thulema Jüri Käo, Enn Kunila ja And- 6HLILOXNNXGHDYDPLQH ja võidelnud. Kitmanil on kõik vajalikud vastu. res Järving. Kitmani grupi tootmisseadmed olemas. See “Eks seal tehti viimaste aas- käive mullu oli 142 miljonit ZZZZHOOGRQHHH
Tarmo Plank, Tarplani firma, kes ostis Thulema ter- tate jooksul kõik selleks, et se- krooni, mis oli 16% väiksem Kaubanduse juhatuse vikvara, vajas ilmselt eelkõi- da huvi mitte tekitada,” põh- võrreldes 2008. aastaga. Eel- esimees ge tootmisseadmeid,” selgitas jendas Veskimägi. “Sisuliselt mise aasta lõpetas ettevõte ettevõtja. laastati firma ära ja paremad 2,3 miljoni kroonise kahjumi- raegu toovad paar Suurettevõtja sõnul hak- jõud on lahkunud. Ja kindlas- ga. 2008. aastal teeniti kasu- Pankrot Pesutootja maksejõuetu Pfirmat Eestisse tuuli- kavad nad tulevikus kasu- ti pole Thulema kaubamärgil mit 7,8 miljonit krooni. kuid, mida saab ini- tama kaubamärki Thulema praegu enam sellist väärtust, mene oma majapidamisse Furniture ilmselt uutel too- mis tal oli veel mõned aastad Kohus kuulutas välja üles panna või osta naabri- detel. tagasi.” mist ning säilinud on tööko- ga kahasse – veel lõbusam. Thulema vara müük oli hal- had. Ettevõtte kõige suurem Lauma pankroti Neid just hakatakse turu- Kitman loodab Thulema durile kui helesinine unistus, väärtus on oskustöölised. Ma le tooma, saartel on juba prestiižile ütles Thulema pankrotihal- tean, mida tähendaks sellises mõned üleval ja pean tõsist Kitmani juhi Ilo Rannu sõnul dur Tiina Mitt. Tal õnnestus kohas nagu Kose tootmise lõ- Läti Liepaja kohus kuulu- jooksul oma pretensioone esi- plaani see ka endale suvi- toetab Thulema kaubamärk müüa kaubamärk Thulema petamine ja inimeste laiali- tas möödunud nädala kol- tada. Maksejõuetuks tunnista- lasse muretseda. Kitmani pikaajalist strateegi- Furniture 0,5 miljoni krooni- saatmine.” mapäeval välja aktsiaseltsi mist taotles Edgars Murans. Taastuvenergiatasu on list plaani laienemaks enam sest alghinnast ligi kaks kor- Miti kinnitusel osales Lauma pankroti. Riigifirma Lauma registree- meile kui tarbijatele küsi- ühiskondliku ja büroomööb- da kõrgema hinnaga ehk 0,9 Thulema kaubamärgi enam- riti 1991. aastal, 1994 sai ette- mata peale pandud. Ole- li turul. miljoniga. pakkumisel kaks ostjat ja Läti maksejõuetuse regist- võttest aktsiaselts. 2005 asu- me talupoja tüüpi ja neela- “Thulema kaubamärk aitab “Kõige olulisem on aga see, Thulema tervikvara enampak- risse on tehtud kanne Lauma tas Lauma kaks tütarettevõtet, me kõik alla. Lätlane meie tõsta meie konkurentsivõimet et Thulema tervikvara ostja jät- kumisel üks ostja, kes oli nõus maksejõuetuks tunnistami- mis kannavad nimesid Lauma kõrval tõstab märksa roh- ja võita märksa suuremaid pro- kab tootmist,” rõhutas Mitt. ostma tervikvara alghinna ehk se kohta, vahendas rus.db.lv. Lingerie ja Lauma Fabrics. kem pead. jekte,” sõnas Rannu. Plaanime “Thulema oli saneerimisel ja 10 miljoni krooniga. Võlausaldajad saavad kuu aja aripaev.ee Thulema kaubamärgiga tulla tänu sellele on jätkanud toot- Väinu Rozental

Inglismaa (UK) › BeNeLux › Saksamaa › Prantsusmaa Täis- ja osakoormate import-eksport megahaagistega AS Olbtar › www.olbtar.ee › [email protected] › 731 1791 › 53 334 417

Peatoimetaja: Toimetus: Reklaamiosakond: Tellimine ja levi: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- Meelis Mandel e-post: [email protected] e-post: [email protected], e-post: [email protected], hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea- Väljaandja: AS Äripäev tel: (372) 667 0111, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 tel: (372) 667 0099, begraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn faks: (372) 667 0265 Seminarid ja käsiraamatud: või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teo- faks: (372) 667 0300 sed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edas- telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, Korrespondent Tartus tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine internetis tamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõus- faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Väinu Rozental, Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: www.aripaev.ee/tellimine olekuta keelatud. Trükk AS Kroonpress [email protected] tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Äripäev veebis: www.aripaev.ee Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] 28. juuli 2010 Äripäev 5 MINUTIT 3 NUMBER ÄRIPÄEV OOTAB LOE VEEBIST REEDEL Valik suureneb Lugejate lemmikud Ekspordi toetamise EMT kõrval asub tõenäoli- Eesti Energia plaanib 23mil- selt kultustelefone iPhone jardilist tuuleparki (3875) vajalikkusest rääkides Eestis müüma ka Tele2. Mo- Glaskek taotleb enda pank- biilsideoperaator seda infot rotti (3761) unustatakse ära, et enamik ise küll veel eile ei kinnita- Eesti Energia lülitab Too- 10 nud, aga sahinate kohaselt mas Tooli hoonetes elektri väl- ettevõtteid tegutseb siseturul. miljardi krooni eest tehti kin- tehakse Eestit puudutav ot- ja (3491) nisvaratehinguid 2010. aasta sus Stockholmis kohe pä- esimesel poolel. rast seda, kui Rootsis lõpeb puhkusteperiood. www.aripaev.ee loe Äripäevast

Laevaehitus Laienev BLRT pürib laevaehitajate kõrgliigasse MOBIIL 2008. aastal oli 55%, mis on Apple’i uus iPhone olnud ka viimase kümne aas- BLRT ahvatleb Venemaad külastavaid laevu ta lõikes kõrgeim näitaja. Ma- tuleb reedel müüki dalaim näitaja (28%) kuulub Arvuti- ja telefonitootja aastasse 2004. BLRT Grupp tahab hakata ta juunist, kui BLRT ostis ette- Hiljuti Apple’i uus telefon iPhone 4 remontima Läänemere äär- võtte 240 miljoni krooni eest. lõpetas tuleb reedel müügile 17 rii- HANGE seid Venemaa sadamaid kü- Toona ostu kommenteerides BLRT Gruppi gis, teiste hulgas Soomes, Eesti euroarvestid lastavaid laevu, teatas et- ütles Berman, et selle tehin- kuuluv Turku Rootsis, Taanis ja Norras. tevõtte juht ja suuromanik guga tõusis BLRT laevaehita- Repairyard toodetakse Hiinas Fjodor Berman eile. jate kõrgliigasse. Soome teha- Akadeemik STATISTIKA Eesti leibkondadele tasuta ses on olemas tingimused, mis Fjodorovi Eesti sõiduautod jagatavad eurokalkulaatorid “Venemaal on viimastel võimaldavad remontida kõi- ümberehitus- valmivad Hiinas. Ligi viie mil- aastatel valminud mitu Lää- ki Läänemerel sõitvaid laevu. tööd. vananevad joni kroonise hanke tulemus nemere-äärset sadamat, nagu Kuivdoki pikkus on 265 ning Foto: BLRT Võrreldes eelmise aasta juu- jõuab eestlaste postkasti- Ust-Luga, Võssotsk ning Pri- laius 70 meetrit. niga on selle aasta juunis desse novembris. morsk. Neid sadamaid külas- Viimati tegi Turku Repair- Eestis arvele võetud sõidu- EAS ja rahandusministee- tavate laevade teekond möö- yard Vene polaaruurimise li- MIS ON MIS autode hulgas uute osakaal rium allkirjastasid 4,79 mil- dub suhteliselt lähedalt meie pulaeva Akadeemik Fjodoro- kahanenud poolelt kolman- joni krooni suuruse lepin- Soome laevaremondiettevõt- vi remont- ja ümberehitustöid, BLRT Grupp dikule, ilmneb maanteeame- gu Hiina ettevõttega Putian test. Nüüd ongi ühe arengu- valmistamaks laeva ette küm- Põhilised tegevusalad on Ukrainas, Venemaal, Soomes ti liiklusregistri büroo and- Hanjiang Bai Li Electronic suunana kavas heita pilk kõne- nendi suurimaks uurimisret- laevaehitus, laevaremont, ja Norras. metest. Plastic Co Limited eurokalku- alusele turule,” selgitas ta. keks Arktikasse. Soomes Rau- metalltarindite valmistamine, Eesti on BLRT Grupi firma- Kui 2009. aastal võeti Eestis laatorite hankimiseks. Kalku- Bermani sõnul on neile ma laevatehases ehitatud alus metallide müük, sadama- ja des tööl ligi 2000 töötajat. arvele 1920 sõiduautot , mil- laatorid jõuavad Eestisse no- kuuluva Turku Repairyardi põ- kuulub Venemaa Arktika ja An- stividoriteenused, masinaehi- Piiritagused tütarettevõted lest uusi oli 982 ehk 51%, siis vembri alguseks ning saade- hilised kliendid Soome alused, tarktika teadus-uurimisinsti- tus, vanametalli töötlemine, pakuvad tööd rohkem kui selle aasta juunis võeti arvele takse seejärel otsepostitu- samuti Neste Oil, Tallink ning tuudile. autotranspordi teenused, me- 3000-le inimesele. 2561 sõiduautot, millest uusi se teel koos eurole ülemine- Viking Line. Riiklikul hankel võidetud ditsiiniliste- ning tööstusgaa- Viimati liideti hruppi Lee- oli aga vaid 35%. kut tutvustava infomaterja- Läänemere suurimat kuiv- projekti maksumus oli üle viie side müük. dus Klaipedas asuv Balti riiki- Uute autode osakaal arve- liga kõikidele Eesti leibkon- dokki omav Turku Repairyard miljoni euro. Gruppi kuulub 62 tütaret- de suurim laevaehitaja Baltija, levõetud sõiduautode seas dadele. kuulub BLRT Gruppi 2007. aas- aripaev.ee tevõtet Eestis, Lätis, Leedus, kus töötab ligi 1200 inimest. Ehitus Aastaga järsk kukkumine TTP raskes kahjumis

Kunagine Ehitusfirmade TOPide liider ja üks Ees- NUMBER ti edukamaid ettevõtteid TTP AS pidi eelmisel aas- tal leppima üle paariküm- nemiljonilise kahjumiga, 34% veel 2008. aastal oldi to- langes aastaga TTP käi- sinaga kasumis, ilmneb ve – 82 miljonilt kroonilt firma andmetest. 2008. aastal 54 miljonile kroonile mullu. Majandusaasta aruandest selgub, et kui 2008. aastal teenis firma kasumit veidi Kohustused aga samal üle 12 miljoni krooni, siis ajal kasvasid 49 miljonilt 2009. aastal oli tulemuseks kroonilt 79 miljonile krooni- kahjum 21,6 miljonit kroo- le ehk 63%. ni. Ärikasumist 9,7 miljonit Tallinna Piritale ja mu- krooni aastal 2008 sai 2009 jalegi elurajoone ise arenda- aastal ärikahjum 20,7 miljo- nud ja ehitanud firma oli nit krooni. 2005. ja 2006. aasta Äripäe- Firma varad jäid üsna sta- va Ehitusfirmade TOPide lii- biilseks, kasvades 458 mil- der, samuti 2005. aasta Eesti jonilt kroonilt 468 miljoni- Edukamate Ettevõtete TOP le kroonile. Omakapital ka- 100 teise koha omanik. hanes 409 miljonilt kroo- Firma omanikud on Tiit nilt 388 miljonile kroonile Aava ja Peeter Puusepp. ehk 5%. ehitusuudised.ee

Kohtutäitur Priit Petter müüb 6. augustil 2010. a kell 13.00 toimuval enampakkumisel HELE PUHM’ile ja ALARI PUHM´ile kuuluva KINNISASJA, MAATULUNDUSMAA, Harju Maakohtu kinnistusosakond registriosa nr 4138302, asukohaga, Harjumaa, Viimsi vald, Laiaküla, Lilleoru A-94, katastritunnus 89001:010:1157. Alghind enampakkumisel on 2 745 000.00 (kaks miljonit seitsesada nelikümmend viis tuhat) krooni. Kinnisasjaga tutvumine toimub 05.08.2010 kl 17.00.

Enampakkumine toimub kohtutäituri büroos, aadressil: Tornimäe 7-008, (7. korrus) Tallinnas. Müüdava objektiga tutvumiseks teatada kohtutäiturile üks päev oma soovist ette; e-post: [email protected] Lisainformatsioon telefonil 687 8455; www.ametlikudteadaanded.ee Äripäev 28. juuli 2010 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0338, e-post [email protected] UUDIS4 Toomas Tooli võlavaidluse Ähvardus Mitu ärihoonet võib peatselt jääda elektrivooluta

“Siin on ikka kuulda olnud, Kadri Paas kuidas kas või pisikese võla pä- [email protected] rast ei lasta enam ruumidesse või plommitakse ruumid kin- ni,” tähendab baaripidaja. Anne Oja Aas maksab keskmiselt [email protected] paar-kolm tuhat krooni kuus elektri eest. Suviti natuke roh- Pärnu maantee alguses, kem. “Oleks BREM või Eesti loetud sammude kaugu- Energia meile vähemalt öel- sel vabadussõja võidusam- nudki, et on probleeme. Aga bast asub pronksiöö ajal ei. Muudkui maksame, aga ik- üheks hävingu sümboliks ka võib elekter kaduda,” mu- saanud Westmani äri. Selle retseb Aas. suuromanik ja juhataja Ar- vi Villemson ei ole kuulnud- Tooli firmagi nimekirjas ki, et tema ettevõtte kaas- Samas hoones asuva Araxese omaniku Freier Projekti ehk alkoholipoe töötajad on samu- Toomas Tooliga seotud fir- ti teadmatuses ning kuulevad ma võlgnevuse tõttu võib esimest korda Äripäevalt, et ta augusti alguses elektrist võivad nädala pärast pimedas ilma jääda. poes istuda. “Miks? BREM ei maksa? “Või nii… Esimest korda Miks ta siis ei maksa?” on töö- kuulen teie käest. Kes seda üt- tajad nõutud. “Meie ju oleme les? Eesti Energia. Selge. Hea, alati maksnud,” märgib üks et helistasite. Pean nüüd siis neist. BREMi käest küsima, mis eda- Nad vaatavad aadresside ni- si saab. Meie oleme alati kõik mekirja, kust 2. augustil võib arved igatahes korralikult ära Eesti Energia halvimal juhul maksnud,” lisas Villemson, elektri välja lülitada. “Näe, hääles nördimus. pean meie Pae tänava poodi ka Eile teatas Eesti Energia, et helistama. Nende aadress on kavatseb Toomas Toolile kuu- ka võlgnike nimekirjas,” eh- luva OÜ BREM Kinnisvara- matas üks töötajaist, kiirusta- hooldus tarbimiskohad jätta des tagaruumi. vooluta. Elektrivoolu väljalüli- Eesti Energia eile avalikus- tamisega alustatakse esmas- tatud BREMi võlgnikaadres- päeval, 2. augustil ning esime- side nimekirjas on kurioosu- sena jäävad elektrita BREMi mina ka ettevõtte enda pea- halduses olevad tootmis- ja äri- kontori asupaik Tulika täna- dagi valesti. Selle tühja, ai- võetakse. Tootmine pole meil hul, kui elektrit harukontoris ressil tehtud ähvarduse teoks objektid. val. Samas ärihoones paikneb nult üht arvutit sisaldava ruu- õnneks BREMiga seotud, kuid ei ole, jääb kontor mõistagi su- tegema. veel kaks Toomas Tooli ettevõ- mi eest tasume kuus 200–300 arvutid kontoris töötavad ju letuks,” teatas SEB, kommen- Eesti Energia pole aga ai- Baaripidaja murelik tet: kinnisvaraga tegelevad AS krooni elektri eest. Meil on kõik elektriga. Oleme siin ju- teerides mõju Pae 74 asuvale nus, kellel on BREM Kinnis- Lasnamäel, aadressil Vikerla- Esmar ja OÜ Freier Projekt. Raplas ka kontor. Sama suur ba olnud aastaid ja pole kuna- harukontorile. varahoolduse vastu nõue. 1SG se 23 asuvas kaubanduskesku- Kui Esmari klaasuste vahelt ruum ja kuus arvutit kogu aeg gi BREMile võlgu olnud. Ma ei Ehitus OÜ juht Janek Mugu üt- ses baari pidav Erika Aas kuu- sisse piilume, juhendab noor järel. Seal maksame alla 100 tea, kas tohib niimoodi elekt- Peetakse läbirääkimisi les, et BREM Kinnisvarahool- lis BREMi võlavallatustest raa- mees vanemat, arvuti taga is- krooni kuus,” imestab Nauri. rit ära võtta. Varem pole mida- “Praegu saab vastata seda, et dus on tema firmale võlgu 400 diost. Keset päeva ei ole Erika tuvat prouat. “Palun, praegu gi sellist olnud, et keegi oleks läbirääkimised kõigi osapool- 000 krooni. “Tahan järgmisel baaris ühtki külastajat, külm- ei ole sobiv hetk. Ei jää me mi- BREMil karmi haldaja maine BREMi ähvardanud,” oli Saks te ehk siis hoone omaniku, nädalal pankrotiavalduse sis- kapid ja konditsioneer aga dagi elektrist ilma,” lisas Too- Samas on äriühing BREMile hämmingus. BREMi ja Eesti Energia vahel se viia,” ütles Mugu. huugavad. li noor alluv. kõik arved õigeaegselt tasu- “Ettevõtteid on siin pal- käivad. Maxima on kõik oma “Minu jaoks ei ole ta (Too- “Ma sain ikka täieliku šo- Korrus kõrgemal istub suu- nud, sest ka Nauri annab mõis- ju ja ma ei tea, et keegi siin arved korralikult tasunud. mas Tool – toim) mitte kee- ki! Meie oleme iga kuu korra- res inimtühjas kontoriruumis ta, et BREMiga arvete õigsu- BREMile võlgu oleks. Neil on Kaupluse loodame igal juhul gi, olgu ta nii rikas kui tahes,” likult arveid maksnud, aga ik- Dream Capitali juhatuse lii- se ja täpsuse pärast kembel- endal kõik tegemata, aastaid töös hoida ja seda ka siis, kui lausus Mugu ja lisas, et nii ik- kagi võime elektrita jääda. Ma ge Anne Nauri. “Juba pikemat da ei tasu. Olevat kaunis karm pole majas remonti tehtud. esmaspäevaks kokkulepeteni ka inimesi petta ei saa, nagu ei kujuta ette, mis siin niimoo- aega on õhus olnud märgid, et haldur. Haldureid vahetatakse pide- ei jõuta. Selleks võib kasuta- tema Tool petab. di sellise kuumaga saab. Jahu- midagi võib juhtuda. See pank- Suur-Sõjamäe 33 kontori- valt, kuid ilmselt ei luba oma- da näiteks generaatorit,” kom- BREM Kinnisvarahoolduse tusseadmed on kogu aeg pisti- rotiähvardus ja… (AS Tallinna ruume rentiva keskkonnateh- nik ja juhid sellele sentigi ku- menteeris Maxima Tallinnas juht Raigo Roosimäe lehe trük- kus,” oli Aas ärevil. Küte nõuab BREM Kinnisva- nikafirma Fertil ASi juhatuse lutada,” ütles ta. aadressil Vikerlase 23 tegutse- kimineku ajaks kommentaari Baaripidaja väitel on BREM rahoolduse pankrotti – toim). liige Tiiu Saks rääkis telefo- “Loodetavasti jõuavad ren- va kaupluse tulevikuväljavaa- ei andnud. Samuti ei õnnestu- ise alati olnud parasjagu afe- Kahtlustan, et ka elektri eest niusutluses: “No see on igata- dileandja ning Eesti Energia teid, kui Eesti Energia peaks nud Äripäeval saada kommen- ristliku käitumisega haldur. maksmise arveldusega on mi- hes suur jama, kui elekter ära enne siiski kokkuleppele. Ju- eile Toomas Tooli firma aad- taari Toomas Toolilt. toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0338, e-post [email protected] 28. juuli 2010 Äripäev UUDIS 5 TSITAAT NUMBER KUUPÄEV Juba pikemat aega on õhus ol- ”nud märgid, et midagi 3 13.07 võib juhtuda.
miljonit krooni oli Toomas Toolile kuuluvate BREMi-nimeliste
saatis Eesti Energia BREMile võrguühenduse katkestamise Anne Nauri, firmade maksuvõlg kokku eilse seisuga. BREMi firmadest ei ole hoiatuse, põhjuseks üha paisuv võlgnevus. Nüüd ähvardab ette- Dream Capitali juhatuse liige maksuvõlga BREM Elamispindadel ja BREM Kinnisvarabürool. võtte tarbimiskohti vooluta jäämine.

Eesti Energial raske jõuda kokkuleppele

BREM on Eesti Energiale ohvrid võlgu alates tänavu veeb- KES ON KES TAUST ruarist ja võlgnevuse sum- Toomas Tool Keda ähardab elektrita jäämine? ma on pidevalt kasva- nud. Vaatamata sellele, et
286 miljoni krooni suuru-
Baltplasti tootmishooned, tor, Paekivi apteek, energiafirma on pakkunud seks hindas Äripäeva toime- Tallinn, Suur-Sõjamäe 27a Tallinn, Pae 74 BREMile erinevaid võimalu- tus eelmisel aastal ilmunud
Tootmishooned Kristiine
Tootmishooned, mis on ren- si võlgnevuse likvideerimi- rikaste edetabelis Toomas keskuse läheduses, ditud arvukatele väikefirma- seks, sh võla tasumist mak- Tooli vara. Sellega oli Tool Tallinn, Ülase 11 ja 15 dele, segraafiku alusel, pole kok- 105. kohal.
Kaubanduskeskus, kus asub Tallinn, Suur-Sõjamäe 33 kulepet siiani saavutatud,
Tema vara väärtus on aga Maxima kauplus,
Lohusalu konverentsikeskus teatas Eesti Energia eile. kindlasti suurem, sest suur Tallinn, Vikerlase 23 Harjumaal osa varast asub väljaspool
Äriruumid, kus asub ka
Äriruumid, sh Molly Malone’i Võlgnevuses olevate tar- Eestit. BREMi kontor, pubi, bimiskohtade võrguühendu-
Samuti ei olnud edetabe- Tallinn, Tulika 15/17 Tallinn, Mündi 2 se katkestamise hoiatuse saa- li koostamise ajal Toolil osa-
Büroohoone, kus asub
Videomati kasiino, tis Eesti Energia BREMile 13. lust börsifirmas Silvano, mil- Westmani kauplus, Tallinn, Pae 72 juulil, väljalülitamine algab 2. le väärtus on viimasel aastal Tallinn, Pärnu mnt 19 augustist. jõudsalt kasvanud.
Äriruumid, sh SEB harukon- Allikas: Äripäev, Eesti Energia Energiafirma teatel on nad valmis jätkama läbirääkimisi BREMiga võlgnevuse tasumi- ge Margus Rink eile väljasta- tanud BREM Kinnisvarahool- ma ellujäämine sõltub oma- se osas ning taastama BREMi tud pressiteates. dus on Tallinna suurima tu- niku tahtest ettevõttesse raha objektide elektriga varustami- Kui Eesti Energia lepinguli- ruosaga kinnisvara ja hoonete juurde panna. se pärast võlgade maksmise ne klient, näiteks kinnistu hal- haldamise ja hooldusega tege- Audiitor kirjutas, et BREM kokkuleppe sõlmimist. dusfirma, jääb elektri eest võl- lev ettevõte, mis 2004. aastast Kinnisvarahoolduse bilansis gu, käivitub tema suhtes võla- kuulub SIA Baltic Real Estate on nõudeid ja ettemakseid ligi Haldajat tuleb kontrollida menetlus. Tekkinud võlgnevu- Management’ile. 35,3 miljonit krooni, kuid ra- Eesti Energia soovitab kõigil sest teavitab energiafirma es- 2008. aastal oli ettevõtte ha võimaliku laekumise koh- eraisikutel ja ettevõtetel, kes malt klienti ning kui sellele ei käive ligi 86 miljonit krooni, ta auditi käigus piisavalt tõen- otse Eesti Energiaga ei arvel- reageerita, saadetakse elekt- teeniti 819 363 krooni kasu- deid ei leitud. da, vaid teevad seda haldus- ri väljalülitamise hoiatus. Kui mit, mis oli aga 54 protsenti Kui BREM oleks hinnanud firma või ühistu kaudu, kont- ka pärast hoiatust elektriar- väiksem kui 2007. aastal, mil nõuded ostjate vastu ebatõe- rollida, kas kinnistu haldaja vet ei tasuta, lülitatakse elek- kasumit teeniti 1,8 miljonit näoliselt laekuvateks, oleks et- või omanik tasub teenusepak- ter välja. krooni. 2009. aasta aruannet tevõtte lühiajalised kohustu- kujale tarbitud elektri ja muu- Äripäev kirjutas juuli algu- pole ettevõte veel äriregistri- sed olnud 2008. aasta lõpu sei- de kommunaalteenuste eest. ses, et Tallinna Küte nõuab le esitanud. suga 46 miljonit krooni, käibe- “See aitab välistada olukordi, BREM Kinnisvarahoolduse vara 13,4 miljonit krooni ning kus haldaja võlgade tõttu jääb pankrotti. Nõue tuleb Harju Audiitor hoiatas ettevõtte omakapital 32,5 mil- arveid korralikult tasunud tar- maakohtus arutusele 18. au- Audiitor Eva Veinberg kirju- joni krooniga negatiivne, mis bija teenustest siiski ilma,” üt- gustil. tas 2008. aasta majandusaas- ei vastaks äriseadustiku nõue- les Eesti Energia juhatuse lii- 1997. aastal tegevust alus- ta aruannet hinnates, et fir- tele, märkis audiitor.

Lasnamäel Vikerlase 23 kaubanduskeskuses baari pidav Erika Aas oli elektrist ilmajäämisest kuuldes ehmunud, sest jahutusseadmed ju pea- vad selle kuumaga kogu aeg töös olema.

Dream Kapitali juhatu- se liige Anne Nauri kaht- lustas, et elektri eest maksmise arveldusega on midagi valesti. Ka tema firma pole BREMile kunagi võlgu jäänud. Fotod: Erik Prozes Äripäev 28. juuli 2010 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] 6 UUDIS

Mandatum Life on juhi Imre Madisoni teatel müüjate puhkused lepingute sõlmimise pärast augustisse lükanud. Foto: Andras Kralla Tulumaksusoodustuse rong lahkub mõne päeva pärast Muudatus Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu tulu saab maksu

oodata ilmselt sellel nädalal,” vi kasvu seadusemuudatustelt kontolt rohkem raha välja, kui Jaana Pikalev märkis Madison. Võrreldes ta- lähtuvalt täheldatud. on sinna sisse pannud. KUUPÄEV TSITAAT [email protected] vakuudega on juulis sõlmitud Sampo Pangast, kus te- SEB Elu- ja Pensionikind- uute investeerimisriskiga elu- hakse koostööd Mandatum lustuse juhatuse liikme Maa- Lepingu sisu Kui muidu on 1. august kindlustuslepingute arv viie- Life’iga, kinnitati, et kliendid rika Liivamägi sõnul on inves- 01.08 ja eesmärk see päev, millal investeeri- kordistunud. on kasutanud päris usinasti teerimisriskiga elukindlustus- on ikkagi raha misriskiga elukindlustus- Mandatum Life viitab oma võimalust veel tulumaksusoo- lepingu näol tegemist inves-
selle päevani sõlmitud le- ” lepingu alusel saadud tulu pakkumises klientidele, et neil dustusest kasu lõigata. teerimisfondidega, kus lepin- pingute suhtes keshtib mak- kogumine, mitte tu- maksustatakse tulumak- on ka lepingust taganemiseks gu sõlmija saab ise otsustada, suvabastus, mille kohaselt ei suga, siis pakuvad firmad aega kuni selle aasta 14. no- Aastavahetusel murrang millal ja kui palju raha ta sisse maksustata investeerimis- lumaksuvabastuse võimalust tähtaega edasi vembrini, see annab kliendi- “Ise arvame samas, et olulise maksab ning milliseid väärt- riskiga elukindlustuslepingu saamine. lükata. le kuni oktoobri lõpuni mõtle- läbimurde teeb eraisikust in- pabereid ta 12 aasta jooksul alusel saadud tulu, kui sellise Ivar Raav, Swedbanki eraisi- misaega sobiva investeerimis- vestori väärtpaberitesse sääst- soetab või maha müüb. “See- lepingu sõlmimisest on möö- kute investeerimistoodete Mandatum Life’i juhatuse strateegia valimiseks. Muul ju- mise harjumuse tekkimisel in- tõttu sobivad need lepingud dunud vähemalt 12 aastat. valdkonnajuht esimees Imre Madison rääkis, hul leping katkeb. vesteerimiskonto süsteem,” eeskätt neile, kes kavatsevad et nad on tulumaksusoodustu- lausus Sampo Panga perso- pikaajalisemalt investeerida,” PANE TÄHELE se muutumise eel müügiperso- Swedbank muutust ei näe naal- ja jaepanganduse direk- sõnas ta. nali puhkused juulist augus- Swedbanki eraisikute inves- tor Tõnu Vanajuur.
Enne 1. augustit 2010 sõl- rimiskasumi tulumaksukohus- tisse nihutanud ja seda põhju- teerimistoodete valdkonna- Sellega viitas ta seaduse- SEB: sõlmijaid on rohkem mitud investeerimiskindlus- tus on võimalik edasi lükata, sel, et klientide huvi tulumak- juht Ivar Raav lausus, et ne- muudatusele, mis jõustub järg- SEB tootenimistus on kaks in- tuse lepingutele kehtib kuni kuni kasum reinvesteeritakse suvabu lepinguid sõlmida on mad pole muudatustest lähtu- mise aasta 1. jaanuaril, kui ka vesteerimisriskiga elukindlus- 31.12.2023 lepinguga teeni- investeerimiskonto kaudu. olnud suur. valt eraldi kampaaniat lepin- eraisikutest investoritele hak- tustoodet – Kasvuportfell Juu- tud kasumi tulumaksuvabas-
Investeerimiskindlustuse 3. “Juulis näeme trendi, kus gute sõlmimiseks teinud, sest kab kehtima tulumaksusoo- nior ja Kasvuportfell. tus juhul, kui leping on olnud samba lepingud ei ole seotud iga nädalaga oleme sõlminud lepingu sisu ja eesmärk on ik- dustus, kui nad teenitud tulu Liivamägi sõnul on võrrel- jõus vähemalt 12 aastat. investeerimiskonto süsteemi- üha rohkem uusi investeeri- kagi raha kogumine, mitte tu- edasi investeerivad. Tulumak- des eelnevate perioodidega
Pärast 1. augustit sõlmitud ga kehtestatud tulumaksu ar- misriskiga elukindlustusle- lumaksuvabastuse saamine. sukohustus tekib alles siis, kui märgata lepingute sõlmimi- investeerimiskindlustuse le- vestamise põhimõtetega. pinguid ja nädala rekordit on Tema sõnul pole ka otsest hu- investor võtab investeerimis- se kasvu. pingutega teenitud investee- Allikas: Mandatum Life Insurance toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] 28. juuli 2010 Äripäev UUDIS 7

Euroliit Mureks pangandus ja vaalad Kütus Firmajuhid ootavad mullusega sarnast või veidi paremat müüki Island sai kutse Kütusefirmadest teenis liitumiskõnelustele Euroopa Liidu välisminist- mullu suurima kasumi Neste rid on ametlikult andnud NUMBER rohelise tule Islandi liitu- miskõneluste alustami- Eelmisel aastal teenis Ees- seks. tis tegutsevatest kütuse- TULEMUSED Kütusefirmad 60% firmadest suurima kasumi Ministrid nõustusid liitu-
islandlastest oli juulis Neste, see jäi aga aasta va- Neste tegi turu suurimale kasumlikkusega ära miskõnelusi alustama, kuid tehtud küsitluste andme- rasemale alla, Statoil suu-
kütusemüüjate 2009. a majandustulemused, mln kroonides turuosad, protsentides tunnistasid, et rahva leige tel Euroopa Liiduga liitumi- tis kasumi hoida varasemas
poolehoid võib saada po- se vastu. Veel novembris oli suurusjärgus. käive kasum teised Statoil tentsiaalseks takistuseks, see näitaja 54 protsenti. 30 mis tuleb ületada, kirjutas “Arvestades üldist jaetar- Statoil 2700 Statoil 51 Financial Times. bimise vähenemist, võib tule- Neste 2157 Neste 102 Teiseks pingeallikaks või- kokkuvarisemisega seotud mustega rahule jääda,” nen- vad kujuneda finantsteenu- kahjud. tis Neste Eesti ASi peadirektor Alexela 1781 -149 Alexela sed ning kindlasti avalda- Keskkonnaküsimused, Ivar Kohv. Neste kasum jäi 17 Olerex Olerex 19 Neste takse Islandile survet hüvi- eriti vaalandus, võivad sa- protsendi võrra alla aasta va- 1200 tamaks Suurbritanniale ja muti vastuolulisteks teema- rasemale. Ole- 25 Allikas: kütusemüüjad Alexela Hollandile seoses Icesave’i deks osutuda. aripaev.ee Eesti Statoil seevastu suu- rex tis oma mullust kasumit tu- namullusega samas suurusjär- püsimist tegevus- ning finants- eesmärgid saavutatakse ja se- kukkunud või kukkuva turu Kütus Ka kulud kasvasid gus hoida, jäädes vaid 0,5 prot- kulude vähendamisega. da suuresti tänu varasemate tingimustest lähtuvalt,” kom- senti alla. Oma telereklaamis rütmi- aastate investeeringutele. menteeris Alexela Oili juha- keksust laulev Olerex kasvatas Tanklate hulgale tuginedes tuse esimees Ain Kuusik. Te- Rosneft tegi kasumis Neste kaotas käibes kasumit mullu 4 miljoni kroo- end suurimaks tanklaketiks ma sõnul olid ka 2010. aasta Statoilist rohkem ni võrra, käive jäi varasemaks. nimetava Alexela Oili mullune esimes poolaasta tulemused ja käibes hiigelhüppe Kui Statoili käive kahanes aas- ““Olerexi rütmikeks” tõi meie käive kahanes ja kahjum suu- ootuspäraselt mitte väga opti- taga 20 protsenti, siis Neste pi- seni kõige edukama kampaa- renes aastaga märkimisväär- mistlikud. di käibes alla andma 28 prot- niana juurde tuhandeid uusi selt. Varasema ligi 2,3 miljardi Alexelal on järgmisel aas- Venemaa suurima nafta- guselt 1,6 miljardilt, vahen- senti. Käibe vähenemist põh- püsikliente,” ütles Olerexi üks krooni asemel oli käive mullu tal plaanis kahe uue automaat- tootja OAO Rosnefti ka- das Wall Street Journal. Naf- jendas Kohv suurte hinnakõi- omanikke Antti Moppel. Käi- 1,8 miljardit ning 55,8 miljoni tankla ehitamine Tallinna ja sum kasvas teises kvarta- takompanii käive hüppas 41 kumistega. be kahanemine tulenes tema kroonine kahjum paisus 2009. Harjumaale. Neste plaanib sel lis ligi 60 protsenti. protsenti, 15,4 miljardi dol- Kuna praegune ärikesk- sõnul naftatoodete odavne- aastal 149 miljonini. aastal investeerida umbes sa- larini. kond on Kohvi sõnul läinud misest. ma palju kui mullu – 34,5 mil- Põhjuseks nafta kõrgem Suurema toodanguga aastaga sarnane, suuri hüp- Olerex on tänavu alates tei- Alexela käivet kahandas jonit krooni – või veidi vähem. hind ja suurem tootmismaht kaasnevad aga ka suuremad peid Neste selle aasta tulemus- sest kvartalist müügimahte Läti tütre müük Statoili suurimad investeerin- Vankori naftaväljal. kulud, mida ilmestab 19prot- tes ei ennusta. kasvatanud. “Näeme, et Eesti “Meil vähendas käivet eelkõige gud on seotud teenindusjaa- Londoni börsil noteeritud sendiline kapitalikulutuste Suurima turuosaga ASi Ees- majandus hakkab kriisist toi- 2009. aasta suvel toimunud Lä- made tehnoloogiliste seadme- Rosnefti puhaskasum kasvas kasv kvartali jooksul, 2 mil- ti Statoili peadirektor Helle buma,” ütles Moppel, kinnita- ti tütarettevõtte müük. Hinda- te uuendamisega ja eurole üle- 2,6 miljardi dollarini aastata- jardi dollarini. aripaev.ee Kirs-Toiger põhjendas kasumi des, et selleks aastaks seatud sime alla ka oma põhivara just minekuga. Kadrin Karner

AS NARVA ELAMUVALDUS Üks maailma edukamaid majanduslehti Äripäev kuulub kuulutab välja Skandinaavia suurimale kirjastuskontsernile Bonnier, Peaga mis tegutseb enam kui kümnes riigis. KIRJALIKU AVALIKU ENAMPAKKUMISE Äripäev on teinud ettevõttes vajalikud sisemised reformid tegutsemaks langeval turul ning on alustanud kinnisvara võõrandamiseks turupositsiooni kindlustamist ja laiendamist. aadressil Kevade 17, Narva töötaja katastritunnusega 51105:004:0021, pindalaga 3665 m2, maakasutuse eesmärk – 100% tootmismaa, kinnisvara reaalosadeks on kahekorruseline administratiivhoo- Äripäev otsib reklaamiosakonda ne kasuliku pinnaga 201,1 m2 ja garaaziboksid kasuliku pinnaga 960,9 m2, alghin- naga 1 100 000 000 (üks miljon ükssada tuhat Eesti krooni).

Määratud on järgmised lisatingimused kinnisvara võõrandamiseks: REKLAAMI- – müüdava kinnisvara tasuta rent tähtajaga kuni 31.12.2013 ASile Narva Elamuvaldus. Tasu enampakkumises osalemise eest on 5000 krooni, garantiisumma on 20 000 krooni.

TOIMETAJAT, Enampakkumisest kinnisvara võõrandamiseks võivad osa võtta füüsilised ja juriidilised isi- kes hakkab vastutama reklaamitellimuste kud, kellele ei laiene seadusega kehtestatud piirangud kinnisasja omamiseks. õigeaegse ja korrektsel kujul ilmumise eest. Kinnisvara võõrandamiseks korraldatud kirjalikus avalikus enampakkumises osalemiseks tuleb 18. augustiks 2010. a kella 16ks esitada aadressil Kevade 17, Narva, kinnises ümbri- kus pakkumine (ümbrikule märkida ainult vara nimetus, mille suhtes ostmispakkumine te- hakse).

Kandidaadilt ootame: Pakkumises peab olema kinnitatud nõusolek lisatingimustega ning sellele peavad olema li- • hea suhtlemisoskust, korrektsust, tasakaalukust, satud allkirjeldatud dokumendid: kohusetundlikkust ja pingetaluvust 1. Konkreetne ja lõplik ostuhinna pakkumine Eesti kroonides, kirjutatud numbritega ja • arvutioskust (Word, Excel, Outlook) sõnadega. • inglise, vene või saksa keele oskust suhtlustasandil 2. Registreerimiskaardi ning kehtiva põhikirja koopiad, mis on kinnitatud äriregistri ori- • valmisolekut meeskonnatööks ginaalpitsatiga; põhikirjajärgne kompetentse organi otsus enampakkumises osalemi- se kohta kinnisvara soetamiseks kindlaksmääratud tingimustel ning volituste andmise kohta esindajale, passi koopia (füüsilised isikud). Omalt poolt pakume: 3. Arvelduskonto number, selle omaniku nimetus ning panga nimetus tagatissumma • väljaõpet ja tasuta koolitusi tagastamiseks enampakkumises mitte võitnud osalejatele. • kaasaegseid töövahendeid ja -keskkonda 4. Maksekorralduste koopiad garantiisumma ning osalemistasu maksmise kohta. • rõõmsameelseid ja toetavaid töökaaslasi • karjäärivõimalusi Enampakkumise võitja makstud garantiisummat arvestatakse tasaarvelduse korras tema • võimalust ülisoodsalt sportida ja vaba aega veeta poolt ostuhinna maksmisel. Notariaalse müügilepingu sõlmimisel kannab kõik lepingu sõl- mimisega kaasnevad kulud ostja. Enampakkumises osalemise tasu ei tagastata. Enampakkumises osalemise tasu ning garantiisumma peavad laekuma ASi Narva Elamu- valdus arvelduskontole nr 10562000111003 SEB Pangas mitte hiljem kui kolm tööpäeva enne pakkumiste esitamist. Sooviavaldus ja CV märgusõnaga “reklaamitoimetaja” palume saata 16. augustini aadressil Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn või e-postiga Pakkumisümbrikute avamine toimub aadressil Kevade 17, Narva, 19. augustil kell 10.00. [email protected]. Info telefonil 667 0196, Toomas Truuverk Kogu vajaliku informatsiooni võib saada telefonil 566 37104. Ruumide ülevaatus toimub 6. augustil 2010. a kell 10.00. Äripäev 28. juuli 2010 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] 8 UUDIS

LENNUNDUS likult Tallinna lähedal – Vää- Tuhapilv näppas na-Jõesuu, Muraste, Luige, Muuga – ja hinnaklassis 500 lennuliikluse tulusid 000–600 000 krooni,” selgi- Islandil aprillis pursanud vul- tas kinnisvarakonsultant ja kaanituha tõttu jäi ASil Len- maakler Olmer Õigus. nuliiklusteenindus arvestus- likult teenimata tulusid 4 mil- KINNISVARA joni krooni ulatuses, ilmnes Kinnisvaratehingute ettevõtte teatest. Puhaska- sumiks kujunes 8,7 miljonit arv jätkas kasvu
Glaskek krooni. Maa-ameti ametlikel andme- avas ehitus- 2010. aasta esimesel poolel tel sooritati Eestis tänavu tei- buumi lõpus läbis Tallinna lennuinfopiir- ses kvartalis 10 624 kinnis- Tartu lähedal konda 76 212 lendu, mis on varatehingut koguväärtuses Haagel 160 1,0% rohkem kui 2009. aas- ligi 5,46 miljardit krooni, mida miljonit ta sama perioodil. Lennuliik- on veidi rohkem kui aasta ta- krooni maks- lus Euroopas kahanes samal gasi, mil samal perioodil soo- ma läinud ajal 1% võrra. ritati 9844 tehingut 5,34 mil- puitakende jardit krooni eest. tehase, mis KINNISVARA on praegu- Hinnas pool miljonit TÖÖTUS seks suletud. Foto: Väinu Rozental maksvad suvilad Soome töötus Võrreldes eelmise suve vaik- mullusel tasemel eluga on sellel suvel suvi- Soomes püsis töötus eelmise lad üsna minev kaup, ilmnes aasta tasemel, teatas statis- 1Partner Kinnisvara ülevaa- tikaamet. test. Juunis oli Soomes töötuse Kinnisvarakonsultant ja määr 8,8 protsenti, mis on maakler Ville Värk nentis, et 0,2 protsendipunkti võrra vä- Glaskek taotleb huvi all on eelkõige Vääna- hem kui aasta tagasi. Kok- Jõesuu ja Muuga. “Suvilate ku oli registreeritud töötuid vastu on huvi suurem võima- 276 000. Ehitus Varad kahanesid pea 50% Arco Ehituse kasum enda pankrotti Kui tervendamis- või komp- Tootmine romisskava ei pakutaks, saaks VÕRDLUS muutus kahjumiks rahuldada vaid tagatud nõu- ded, lisas ta. “Pakkudes komp- Aknatootja vajus järjest sügavamasse auku Arco Ehituse 2008. aasta Tehas hiljem ärikahjum 13,4 miljo- romissi, on võimalik rahulda-
Glaskeki majandustulemused, mln kroonides üle paarimiljonilisest ka- nit krooni. Firma varad ka- da ka teiste, tagamata nõuete- käive kasum sumist sai 2009. aastaks hanesid samade perioodide ootab ga võlausaldajate nõudeid. Kui ligi paarikümnemiljoniline võrdluses 48% ehk tasemelt saneerimismenetluses vähen- 1000 25 kahjum, käive taandus sa- 130,2 miljonit krooni taseme- dati nõudeid 53 protsenti, et 800 0 mal ajal pea kolmandiku, le 67,7 miljonit krooni. Rootsi firma suudaks neid rahuldada, 2005 2006 2007 2008 2009 ilmneb firma andmetest. Samal ajal kahanesid ka siis pankrotimenetluses tuleb 600 -25 kohustused 110,4 miljonilt neid vähendada veel rohkem,” 413 Firma majandusaasta aru- kroonilt 69,6 miljonile kroo- investorit rääkis Tross. 400 -50 andest selgub, et kui 2008. nile. Omakapitala aga va- Saneerimisnõustaja kin- aastal oli Arco Ehitus OÜ jus miinusesse: aastal 2008 nitas, et ettevõte sulges Valga 200 -75 käive 407,3 miljonit krooni, oli see 19,8 miljonit krooni, Kadrin Karner esinduse ning tootmine Tar- 0 -100 siis 2009. aastal oli see 274,8 aastal 2009 aga -1,8 miljonit [email protected] tu tehases on lõppenud ning 2005 2006 2007 2008 2009 -117 miljonit krooni ehk 32,5% krooni. suur osa töötajaid koondatud. Allikas: AS Glaskek väiksem. Arco Ehitus OÜ kuulub Ehitusbuumi ajal üle mil- Kui palju täpselt, Tross öelda 2008. aastal teenis firma Arco Vara Gruppi. Firma põ- jardi krooni käivet teinud ei osanud. “Esindusi otseselt ei kasumit 2,3 miljonit kroo- hitegevus on tsiviilehituse aknatootja Glaskek ei saa- suleta, aga need antakse eda- ni, mis aastal 2009 paraku peatöövõtt, keskkonnaalas- nud abi ka saneerimisest ja si edasimüüjatele või diilerite- NUMBER KOMMENTAAR pöördus kahjumiks suuruse- te ehituste ehitamine ja re- taotleb nüüd enda pankrot- le ja alles jäävad keskused Tar- ga 17,9 miljonit krooni. konstrueerimine ning tee- ti, sest ei suuda kohustuste tus, Pärnus, Jõhvis ja Tallin- ankrotimenetlus on 7 miljoni kroonisest ärika- tööd nii peatöövõtu kui ka koormaga toime tulla. nas,” rääkis Tross. Ploomulik ja ainuvõi- aripaev.ee 9,7 sumist aastal 2008 sai aasta alltöövõtu korras. malik asjade areng, “Olukord on selline, kus Glaskek ootab jõukat
miljoni kroonini ulatus eilse juhul kui saneerimine ei Glaskek peab oma saneerimis- välisinvestorit seisuga Glaskeki maksuvõlg, ole mingil põhjusel võima- menetluse lõpetama ja pank- Praegu ei ole Glaskekil ilma millele lisandub 405 000 lik. Swedbanki jaoks on te- rotimenetluse algatama sel- investori abita võimalik jätka- krooni intresse. gemist ootuspärase protses- leks, et oma tervendamist jät- ta ning seetõttu ka aktiivset siga, mis toetab Swedbank kata,” ütles Glaskeki saneeri- müügitegevust ei toimu, lisas Liisingu varem esitatud misnõustaja Urmas Tross. Ta ta. “Täidetakse olemasolevaid TAUST pankrotiavaldust, põhjusel, põhjendas otsust sellega, et tellimusi, kuid teatud ajali-
Glaskeki saneerimise al- et Glaskek on maksejõuetu. saneerimismenetluses esita- se nihkega. Põhitootmine toi- gatas 17. märtsil Harju maa- Kui rahavoog ettevõtte äri- tud tähtajad ei võimalda nii mub praegu juba Lätis,” rääkis kohus firma juhatuse aval- tegevusest on olnud negatiiv- suure ettevõtte puhul saneeri- saneerimisnõustaja. duse ja suurima võlausaldaja ne, siis tehase seiskumine ei mist läbi viia. Väidetavat Glaskeki vastu Swedbanki nõusolekul. ole otseselt negatiivne sünd- huvi tundvat investorit prae-
Swedbankile kuulub 75% mus, kuna ettevõtte varali- Saneerimiskavast saab gused sündmused ega ka kõigist nõuetest aknatoot- se seisu halvenemine ei jät- kompromisskava Swedbank Liisingu esitatud ja vastu. ku. Alati on võimalik kaalu- Trossi sõnul esitatakse pank- pankrotiavaldus kohutanud
5. juulil jättis Harju maako- da pankrotiprotsessis aga rotiavaldus kohtule tõenäoli- ei ole. “Olemas on, nagu ka va- hus rahuldamata Swedbanki ettevõtte tegevuse jätkamise selt homme. “Koos juhtkon- rem räägitud, Rootsi päritolu ja Swedbank Liisingu avaldu- võimalust. naga ja nende avaldusega eel- investor, kes ei tule tehaseid sed Glaskeki saneerimisme- Hannes Veskimäe, Swedbanki duslikult ikkagi palutakse vaatama enne kui augusti tei- netluse lõpetamiseks. Balti panganduse kõrgendatud pankrot välja kuulutada, sest ses pooles,” rääkis Tross. Kui-
1. mail pikendati Glaskeki äririski juhtimise divisjoni projek- olukorda muutmata Glaskek gi Swedbanki pankrotiaval- saneerimiskava vastuvõtmi- tide juht oma kohustuste koormat täi- dus Glaskeki vastu tõi kaasa se tähtaega 18. augustini. ta ei suuda,” märkis saneeri- nii mõnegi lepingu ülesütle-
Majandusaasta aruandes MIS ON MIS misnõustaja. mise, on investoril põhimõt- nimetas ettevõte mulluse AS Glaskek Saneerimiskava kirjutatak- teline huvi endiselt olemas, 117 miljoni kroonise kahju- se Trossi sõnul ümber komp- märkis ta. mi olulisena mõjutajana 50,8
Asutati 1992. aastal. Prae- romisskavaks, kus võimalik Glaskeki juhatuse esimeest miljoni krooni eest tehtud guseks on Glaskekist kuju- kohustuste hulk fikseeritakse Meelis Põldalt ei õnnestunud mahakandmisi bilansis. nenud rahvusvaheline kont- pankrotiotsuse seisuga. “Ko- kommentaari saada. Nõukogu
Võrreldes 2008. aasta lõpu sern. hustused võivad pisut kasva- esimees Vladimir Oberšneider seisuga suutis Glaskek mul-
2007. aasta novembris Tar- da,” selgitas Tross, kuidas ta ütles, et viibib puhkusel ega te- lu oma rohkem kui 342 miljo- tu lähedal Haagel avatud näeb tervendamist pankro- gele firma asjadega, mistõttu ni kroonist laenukoormat vä- puitakende tehas oli Balti- ti kaudu. ta kommentaari ei anna. hendada 40 miljoni võrra. maade suurim. toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] 28. juuli 2010 Äripäev UUDIS 9

Uuring Eestist on näiteks Orkla Kalevi uue omanikuna TÖÖSTUS Materjalitootmine Toidu- ja tarbekauba tootjad aasta lõpus parem Võrreldes selle aasta esi- WćƌŶƵ>ŝŶŶĂǀĂůŝƚƐƵƐĞŵĂũĂŶĚƵƐŽƐĂŬŽŶĚ alustasid väiksemate ühinemistega mese poole, eriti aga esi- ŵƺƺďĂǀĂůŝŬƵůŬŝƌũĂůŝŬƵůĞŶĂŵͲ mese kvartaliga peaks selle ƉĂŬŬƵŵŝƐĞůWćƌŶƵůŝŶŶĂůĞŬƵƵůƵǀĂĚ aasta teine pool tulema ehi- Toiduaine- ja esmatarbe- tusmaterjalide tootmises kaupade tootmises ning TSITAAT parem, aasta ise vast väik- ^ŝdĂĂƐƚƵƐƌĂǀŝŬĞƐŬƵƐ^ƁƉƌƵƐ jaekaubanduses on elav- se miinusega, loodab Ees- nenud ettevõtete ühinemi- Mitmes maailma riigis peavad ti Ehitusmaterjalide Tootja- ;ƌĞŐŝƐƚƌŝŬŽŽĚϭϬϯϱϴϳϮϱͿĂŬƚƐŝĂĚ sed ja ülevõtmised, selgus hinnad veel langema, et ostjate ja te Liidu tegevdirektor Enno KPMG uuringust. Ühinemi- Rebane. ͻĞŶĂŵƉĂŬŬƵŵŝƐĞĂůŐŚŝŶĚϮϬϬϬϬϬϬϬŬƌŽŽŶŝ͖ ne hoogustub lähiaastail müüjate ootused kooskõlas oleksid. “Hoonete ehitust ju eri- ͻƚĂŐĂƟƐƌĂŚĂϮϬϬϬϬϬϬŬƌŽŽŶŝ͘ veelgi. ” ti pole, on vaid infrastruk- Virgo Süsi, KPMG finantsnõustaja tuuritööd, mida toetatakse Konsolideerumine on kõi- euroliidu rahast. Pigem on WćƌŶƵůŝŶŶĂůĞŬƵƵůƵďϭϬϬйĂŬƚƐŝĂƚĞƐƚ;ϯϴϬĂŬƚƐŝĂƚͿ͘ ge aktiivsem arenevate riikide nõustaja Virgo Süsi. “Siiani on vestoritele on Süsi sõnul rah- ehitusmaterjalide tootmine ŬƚƐŝĂŶŝŵŝǀććƌƚƵƐŽŶϭϬϬϬϬŬƌŽŽŶŝ͘ majandustes, näiteks Hiinas, toimunud pigem suhteliselt vusvaheliselt silma jäänud ka nukras seisus. Eksportijatel ^ŝdĂĂƐƚƵƐƌĂǀŝŬĞƐŬƵƐ^ƁƉƌƵƐƉƁŚŝƚĞŐĞǀƵƐĂůĂŽŶƌĂǀŝͲ Indias ja Argentinas ning mei- väikesed tehingud ning kon- private equity ettevõtete suu- on veidi parem kui siseturul ũĂŵĂũƵƚƵƐƚĞĞŶƵƐƚĞŽƐƵƚĂŵŝŶĞ͕ůŝƐĂŬƐƚŽŝƚůƵƐƚĂŵŝŶĞ͕ le lähematest riikidest Poo- solideerumised, kuid investo- renenud aktiivsus. olijatel,” selgitas Rebane. ůƁƁŐĂƐƚƵƐͲũĂŝůƵƉƌŽƚƐĞĚƵƵƌŝĚĞƉĂŬŬƵŵŝŶĞŶŝŶŐ las ja Venemaal, selgus KPMG rite riskitundlikkuse vähene- Tehingute vähesuse taga on “Kui eelmine aasta oli ma- ƌƵƵŵŝĚĞƌĞŶƟŵŝŶĞŬŽŶǀĞƌĞŶƚƐŝĚĞŬƐũĂƐĞŵŝŶĂƌŝĚĞŬƐ͘ värskest uuringust. Kesk- ja misel on paaril järgmisel aas- ühe olulise põhjusena erine- terjalitootmises katstroofi- Ida-Euroopa riike iseloomus- tal oodata tehingute hoogus- vus müüjate ning ostjate näge- line, siis nüüd on lootust, et tab suhteliselt hea toimetulek tumist, kuna ettevõtted po- mus ettevõtete väärtusest. Sü- selle aasta teine pool võiks dĂĂƐƚƵƐƌĂǀŝŬĞƐŬƵƐĂƐƵďWćƌŶƵƌĂŶŶĂƌĂũŽŽŶŝƐƉĂƌŬŝĚĞ majanduslangusega ning suu- sitsioneerivad end strateegili- si sõnul peavad mitmes maa- eelmise aasta taustal tulla ũĂƉƵŝĞƐƚĞĞĚĞŬĞƐŬĞůʹϭϬϬŵĞĞƚƌŝŬĂƵŐƵƐĞůƌĂŶŶĂƐƚũĂ remad väljavaated piiriüles- selt uutele turgudele ning üri- ilma riigis hinnad veel lange- väikese plussiga,” lootis ta. ϭϬŵŝŶƵƟůŝƐĞũĂůƵƚƵƐŬćŝŐƵŬĂƵŐƵƐĞůŬĞƐŬůŝŶŶĂƐƚ͘ teks tehinguteks. tavad parandada oma margi- ma, et ostjate ja müüjate ootu- Selle aasta esimeses kvar- “Esimeste majanduse sta- naale.” sed kooskõlas oleksid. “Kuid talis kahanes ehitusmater- WĂŬŬƵŵŝƐĞĚĞƐŝƚĂĚĂŚŝůũĞŵĂůƚϭϲ͘ĂƵŐƵƐƟůϮϬϭϬ biliseerumise märkide tekki- Süsi sõnul võib Eesti näitel hindade kohanemine on juba jalide turg 20%. misel hakkasid ettenägelikud sellest sektorist mainida Orkla käivitunud ning uute tehingu- “Kui muu majandus juba ŬĞůůϭϯ͘ϬϬWćƌŶƵ>ŝŶŶĂǀĂůŝƚƐƵƐĞŝŶĨŽůĂƵĚĂWćƌŶƵƐ͕ ettevõtted juba uueks majan- laienemist Eesti magusaturule te väljavaated paranevad iga vaikselt toibub, siis ehitus- ^ƵƵƌͲ^ĞƉĂϭϲ͕ϴϬϬϵϴWćƌŶƵ͘ dusolukorraks valmistuma,” Kalevi ostu näol. kuuga,” lisas ta. turul seda veel ei näe,” lisas kommenteeris KPMG finants- Lisaks strateegilistele in- aripaev.ee Rebane. /ŶĨŽĂŬƚƐŝĂƐĞůƚƐŝdĂĂƐƚƵƐƌĂǀŝŬĞƐŬƵƐ^ƁƉƌƵƐ͕ƉĂŬŬƵͲ ŵŝƐƚĞĞƐŝƚĂŵŝƐĞ͕ĞŶĂŵƉĂŬŬƵŵŝƐĞůćďŝǀŝŝŵŝƐĞ͕ŵƺƺŐŝͲ ůĞƉŝŶŐƵƐƁůŵŝŵŝƐĞ͕ŽƐƚƵŚŝŶŶĂũĂƚĂŐĂƟƐƌĂŚĂƚĂƐƵŵŝƐĞ Seadus Otsest seost liiklusrikkumiste ja õnnetuste vahel pole tuvastatud ŶŝŶŐĞŶĂŵƉĂŬŬƵŵŝƐĞǀƁŝƚũĂƉŽŽůƚŵƺƺŐŝůĞƉŝŶŐƵ ŵŝƩĞƐƁůŵŝŵŝƐĞůŬĂĂƐŶĞǀĂƚĞŬŽŚƵƐƚƵƐƚĞŬŽŚƚĂWćƌŶƵ Kuritegude register võib ůŝŶŶĂŬŽĚƵůĞŚĞůǁǁǁ͘ƉĂƌŶƵ͘ĞĞͬůŝŶŶĂǀĂƌĂ͕ƚƂƂƉćĞͲ ǀĂĚĞů^ƵƵƌͲ^ĞƉĂϭϲ͕WćƌŶƵƐƚƵďĂϮϭϵǀƁŝƚĞůĞĨŽŶŝĚĞů kindlustusmakset kergitada ϰϰϰϴϯϬϯ͕ϱϭϱϰϬϴϱ͕ĞͲƉŽƐƚŵĂũĂŶĚƵƐΛůǀ͘ƉĂƌŶƵ͘ĞĞ͘ ǁǁǁ͘ƉĂƌŶƵ͘ĞĞ Kui justiitsministeeriumis valminud eelnõu jõustub, KOMMENTAAR siis luuakse 2012. aastaks avalik karistuste register, una seaduse järgi ei mis annaks näiteks kindlus- Kole jõustunud lahen- tusfirmadele võimaluse liik- did väärteo- ja kri- Farmi PRO haagised lusrikkujatelt rohkem raha minaalmenetluses deli- küsida. kaatsed isikuandmed ning / ATV-d / motikad nende avaldamise kohus- “Need, kes korralikult sõi- tus tuleneb selgelt seadu- davad ega riku eeskirju, mak- sest, siis ei ole ka kuidagi savad teiste rikkumised kin- põhjendatud praegune olu- ni. Praegu normaalsed inime- kord, et jõustunud kohtu- sed mingil määral kannatavad otsus on avalik, kuid juur- ja maksavad igal aastal roh- depääs sellele samale ava- kem kui mõned, kes sõidavad likule teabele karistusre- Sandwich paneelid, täis peaga, eirates kõiki reeg- gistris mitte. kinnitusdetailid, leid,” rääkis Credo Kindlustus- Karistusregistri struk- maaklerid OÜ omanik Peeter tuur võrreldes kehtiva sea- kandvad profiilid Toomsoo. dusega tegelikult ei muutu KERNU KÄRUKESKUS AS Pärnu Kalur Holding Tema hinnangul oleks loo- – jäävad alles nii karistus- J. W. Jannseni 33, 80044 Pärnu www.haagisekeskus.ee giline, et korduvad liiklusees- register kui ka karistusre- tel 443 1880, 50 15 874, Asume 38 km
51 87 003; faks 443 1874 kirja rikkujad maksaksid suu- Eelnõu järgi saaksid liiklusrikkumised internetis kõigile nähta- gistri arhiiv, kus säilitatak- e-post [email protected] Tallinnast Pärnu suunas remat kindlustusraha. Juhul vaks. Foto: Erik Prozes se andmeid isikute karis- Tel 53 000 872 kui riiklik karistuste regis- tatuse kohta. Peamine eri- ggg`Qb^e[Q\ebUU [email protected] ter luuakse, kasutaks seda ka nevus on see, et karistusre- Toomsoo. se Fondi juhatuse liikme And- selle eest, kui palju ja millise gistri avalikele andmetele Vastupidisel seisukohal oli res Piirsalu sõnul on võima- sagedusega analoogsesse ris- luuakse võimalus elektroo- Ergo Kindlustus. Ergo trans- lik, et kindlustustusriski hin- kigruppi kuuluja keskmiselt niliseks juurdepääsuks e- pordikindlustuse osakonna ju- damiseks ei hakata rikkumis- kahju tekitab,” ütles Piirsalu. toimiku süsteemi kaudu. hataja Tanel Kurs ütles, et kii- te teavet kasutama, sest mu- Eelnõu järgi oleks karis- ruseületamine ja liikluskahju- jal maailmas on tehtud uurin- Rikkumisi mitmes kaalus tusregistri andmed üldju- de tekitamine ei ole alati ühe- guid, mis kinnitavad, et rikku- Tallink Takso juht Alger Holz- hul tõepoolest kõigile ava- /$$'85,' selt seotud. “Mõni liikluses miste ja õnnetuste vahel selget mann rääkis, et talle ei meeldi, likud, kuid siin nähak- aeglane või vähese kogemuse- seost ei ole. kui kõik pääseksid registrist se siiski ette ka väga konk- (ULQHYDGPXGHOLG ga, kuid lubatud kiirusel sõitev Teisalt rääkis Piirsalu, et kuritegusid uurima. “Näiteks reetsed erandid. juht võib tekitada samaväärset kui kindlustusselts leiab, et nooruses on liiklusrikkumi- Näiteks väljastatakse hOHW||YDKHQGL kahju, kui näiteks 10 kilomeet- tõsine liiklusrikkumine, na- si uljaspäisuse tõttu rohkem. andmeid alaealiste isikute rit tunnis lubatust kiiremini gu joobes juhtimine, foori kee- Hiljem võib-olla neid nii palju kohta ainult seaduses sä- sõitja,” lausus ta. lava tule alt läbisõit või kiiruse enam ei tule,” ütles Holzmann. testatud juhtudel ja korras, ületamine, on tema jaoks olu- Seoses sellega peaks tema hin- samuti kehtivad endiselt Ergo: olulised muud asjad line riski suurendav asjaolu, nangul olema kehtestatud pe- juurdepääsupiirangud ka- Seetõttu ei näe Ergo karistus- siis ta seda ka oma teenuse riood, mil rikkumised regist- ristusregistri arhiiviand- registri andmete kaasamist hinnastamisel arvesse võtab. rist kaoks. Ta tõi näiteks, et metele. liikluskindlustuse hinna ku- Piirsalu hinnangul annaks kiiruse ületamine võiks olla Lisaks peab päringu te- jundamisse mõtet. Kursi sõ- see kindlustusseltsile konku- registris lühiajalisem märge. gija ennast ID-kaardiga nul mõjutab kõige enam liik- rentsieelise, kui n-ö halbadelt “Purjus peaga juhtimine on identifitseerima. luskindlustuse hinda kahjude klientidelt nõutakse rohkem eriti raske liiklusrikkumine, Anonüümseid pärin- sagedus, juhi vanus ja sõiduki raha ja headelt vähem. “Tee- seal võib olla periood pikem,” guid ei ole võimalik teha. ZZZVDPLHH Diana Kõmmus, justiitsminis- mark ning mudel. nuse hinnastamine muutub nentis Holzmann. $66$0,7XOH6DXHWHOVDPL#VDPLHH Ka Eesti Liikluskindlustu- riskikesksemaks – maksad Katariina Krjutškova teeriumi pressiesindaja Äripäev 28. juuli 2010 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0338, e-post [email protected] GASELL10 | kiiresti arenevad ettevõtted | Gasellid dividendidega ei

Hansa Maakler OÜ juht ja omanik Andrus Allik tunnistas, et ta ei ole saanud dividende maksta, sest firmal on suur laenukoormus ja pank ei luba omanikutulu jagada. Foto: Erik Prozes toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0338, e-post [email protected] 28. juuli 2010 Äripäev GASELL 11 TSITAAT NUMBER Oleme investeerinud ka, praegu aga hoia- ”me puhvrit ja oleme püüd- 160
miljonit krooni jagas mullusest üle poole miljardi krooni nud töötajaid säilitada. ulatuvast kasumist omanikele laiali EKE Invest AS, sest saadi Andres Saar, Nord Projekti üks omanikest Ehituse ABC osaluse müügist erakorralist tulu. priiska, pigem säästavad Kasum Jaotamata dividendid aitavad likviidsust tagada

enam, et kiiresti kasvavad et- kaubandusega tegeleva Lux alles loetud päevad tagasi si- le omanikele laiali suisa 160 nul usuvad ettevõtte omani- Piret Reiljan tevõtted vajavad sageli rohkelt Eesti OÜ omanik Harti Pedak. senes firmasse veidi enam kui miljonit krooni. “EKE Invest kud, et firmas teenivad nende [email protected] laenuraha. Investeerida kavatseb ettevõte kolmandiku suuruse osaluse- on tegelikult pigem konser- kasumikroonid paremini, kui “Ei ole dividende maks- laienemisse nii välismaal kui ga poolakate riskikapitalifond vatiivne dividendide maksja, sealt välja võttes ja näiteks bör- Suurem osa kiiresti kas- nud ega maksa nüüd ka. Lae- ka Eestis. Küsimusele, millal Enterprise Investors. aga eelmise aasta suured divi- sile pannes. vavaid ettevõtteid panus- nukoormus on suur ja pangad firmast omanikutulu võtma Küsimusele, kas Webmedia dendid tõi Ehituse ABC osalu- Projekteerimisega tegelev tab pigem tagavara kogu- on selle ära keelanud, muidu hakatakse, vastas Pedak, et te- töötajad aastate jooksul teeni- se müügist saadud erakorra- ettevõte Nord Projekt on vii- misele kui omanike lahkele võtaks hea meelega,” nentis ma ega ka teised omanikud po- tud dividendidele hammast ei line tulu,” rääkis üks omani- mastel aastatel omanikele sta- nuumamisele dividendide- Decora kaupluste kinnisva- le sellele mõelnud, kuna prae- ihu, vastas Alamäe, et kõik akt- kest Toomas Arumäe. Ta lisas, biilselt dividende maksnud, ga. Iga teine Äripäeva vaa- ra haldava Hansa Maakler OÜ gu on teised motivaatorid. sionärid panustavad tuleviku- et kuna ettevõtte omanikud on mullu näiteks kaheksa miljo- deldud gasell pole viimase juht ja omanik Andrus Allik. le ning neile on selge, kuhu ta- finantsiliselt tugevad, siis di- nit krooni. Tänavuseks aas- nelja aasta jooksul senti- Kuni me pankade orjad oleme Investeerimine eelkõige hetakse jõuda. Millise eesmär- videndide jagamiseks survet taks aga dividende ei määra- gi omanikutulu välja maks- ja meil võlad kaelas on, otsus- “Meie plaan on selgelt ol- gi nimel aastaid dividendidest ei avaldata. tud. “Kui kasumit tuleb, siis nud. tavad pangad, sõnas ta. “Val- nud investeerimine. Oleme se- loobutakse? “Kasv, kasv, kasv,” oleme ikka mingi osa välja gust ei paista tunneli lõpus,” ni kogu kasumi reinvesteeri- teatas Alamäe. Dividende mõõdukalt maksnud, aga eelmisel aastal Prisket omanikutulu ei võe- pole ettevõtja praegu optimist- nud ja jätkame seda kindlas- Ei maksa arvata, et gasellid Arumäe kuulub ka teise ga- oli kasum väike,” märkis ette- ta peamiselt seetõttu, et kogu lik. Samas märkis Allik, et ise- ti ka lähematel aastatel,” sõ- sootuks dividendide maksmi- selli, Mõigu Ehituskoondise võtte üks omanikest Andres teenitud kasum või suur osa gi kui firma nüüd kohe pan- nas tarkvarafirma Webmedia sest hoiduvad. Äripäeva vaadel- omanike hulka. See ettevõte Saar. Jaotamata kasumi puh- sellest soovitakse firma kas- kade lõa otsast vabaks saaks, juht ja asutaja Priit Alamäe. dud firmadest suurem osa vii- on küll dividende maksnud, ver ulatub ettevõttel üle 40 mil- vu investeerida, teine oluline ei võtaks ta enne dividende, Webmedia omanike struk- mase nelja aasta jooksul siiski kuid vägagi mõõdukalt, mul- joni krooni ning on mõeldud põhjus on likviidsuspuhvri ko- kui masu läbi ja ettevõte taas tuur erineb mõnevõrra tava- rohkemal või vähemalt määral lu näiteks kolm miljonit kroo- likviidsuse tagamiseks. “Ole- gumine. Lisaks, alati polegi di- korralikku kasumit teenima pärasest, nimelt omab firmas omanikutulu jagas. ni enam kui 100miljonise jao- me kunagi investeerinud ka, videndide maksmine omani- hakkab. alla 10 protsendi jäävaid osa- Näiteks üle poole miljardi tamata kasumi juures. “Me ehitasime näiteks omale bü- ke ja juhtide vaba voli, kasumi “Investeerime teenitud ka- lusi hulk ettevõtte praegusi ja krooni ulatuva jaotamata ka- oleme, jah, konservatiivsed ol- roohoone. Praegu aga hoiame jagamise üle võivad kontrol- sumi edasi ja seetõttu pole di- endisi töötajaid ning seni on sumiga EKE Invest AS jagas nud, praegu on turul madal- puhvrit ja oleme püüdnud töö- li omada hoopis pangad. Seda vidende võtnud,” rääkis jae- puudunud suuromanik. Tõsi, eelmisel aastal oma paljude- seis ka,” nentis ta. Arumäe sõ- tajaid säilitada,” rääkis Saar.

VÕRDLUS NUMBER Gasellid hoiavad suurema osa kasumikroone ettevõttes
mln kr 17 gasell tegevusala makstud jaotamata 2009. a suuremad omanikud dividendid kasum aruandes
gaselli 30st artikli valimis 2006–2009 2009. a lõpus määratud olevast gasellist ei määranud dividendid eelmise aasta aruandes üld- EKE Invest AS kinnisvara 251 640 Koit Uus, Jaan Kabin, Lembit Kirsme jt se dividende. Põhjus on ilm- AS Tavid teenused 54 269 90* Alar Tamming, Kuno Rääk ne – firmade kasumid mul- Contimer OÜ ekspedeerimine 48 23 Jonathan Paul Sureda Tasis, Jüri Eerik, Dmitri Redkin lu valdavalt vähenesid ning Valga Group OÜ konsultatsioonid 37 192 Tiit Vähi jt ebakindlus tuleviku ees ei Prelvex AS tootmine 26 3 Tarmo Thomson, Erik Ratnik, Gunnar Vooremäe jt kipu veel hajuma. Telegrupp AS telekommunikatsioon 26 24 6 Kari Lorvi, Ivo Remmelg jt Wärtsilä BLRT Estonia OÜ teenused 24 22 9,9 Wärtsilä Technology Oy Ab (Soome), Fjodor Berman jt Millised gasellid Advokaadibüroo Sorainen AS õigusabi 21 35 12,5 Aku Johannes Sorainen selles võrdluses Waldchnep OÜ metallitööstus 20 17 5 Mart-Järvo Hirtentreu jt kajastuvad? Nord Projekt AS ehitus 19 41 Andres Saar, Meeli Truu, Laitila Arkkitehdit OY (Soome) Galv-Est AS metallitööstus 15 21 Andres Piiber, Heiki Laiverik, Ain Laiverik jt Äripäev valis tänavu jaanua- Rauameister AS metallitööstus 14 58 3 Võrdse osalusega seitse soomlasest eraisikut ris ilmunud Gaselli TOPist Baltic Workboats AS paadiehitus 13 67 3 Margus Vanaselja, Märten Vaikmaa välja 2008. aastal enim ka- Rantelon OÜ tootmine 11 33 1 Priit Kinks, Andres Taklaja sumit teeninud ettevõtted Mõigu Ehituskoondis AS kinnisvara 11 105 4 Aleksander Pajuri, Toomas Arumäe jt ja reastas neist 30 esimest UWEKO AS hulgikaubandus 11 62 3 Urmas Vompa, Eddy Lainurm viimase nelja aasta jooksul Voller AS ehitus 10 40 Andres Altpere, Toomas Telgma, Kalle Kuusk makstud dividendide suuru- DSD Trade OÜ hulgikaubandus 3 40 2,5 Sergei Onoprijuk, Denis Onoprijuk, Dmitri Onoprijuk se järgi. Silbet Metall AS masinatööstus 3 18 Jaan Meikup Mõni firma jäi sellest võrdlu- Kemasi Ehituse OÜ ehitus 2 65 2 Jevgeni Kiprušenkov, Svetlana Kiprušenkova sest kõrvale, kuna on nüüd- Mergo Holding OÜ kinnisvara 0 231 Ivar Valdmaa, Toomas Linamäe, Tõnu Soodla, Andrus Piir seks tegevuse lõpetanud või Pakri Tuulepark OÜ energeetika 0 100 23,5 Vardar Eurus A S (Norra), Freenergy AS polnud veel esitanud oma Säästke OÜ ehitusmaterjalitootmine 0 89 Commerz ApS (Taani) 2009. aasta aruannet. WebMedia AS infotehnoloogia 0 73 Töötajad ja Enterprise Investors (Poola) Hansa Maakler OÜ kinnisvara 0 66 Andrus Allik Papiniidu Projekt AS kinnisvara 0 55 Mati Polli, Tiit Kuuli, Maido Kiviorg Lux Eesti OÜ jaekaubandus 0 55 Harti Pedak jt InVision Software OÜ infotehnoloogia 0 53 InVision Software AG (Saksamaa) Taanimets AS metsamajandus 0 40 Randan A/S (Taani) Otto Bock Estonia AS tootmine 0 35 Otto Bock Scandinavia Aktiebolag (Rootsi)

* Tavidi juht Kuno Rääk tegi aktsionäridele ettepaneku võtta 270 mln kr jaotamata kasum välja võrdsetes osades kolme järgneva majandusaasta jooksul. Allikas: Äripäeva Gaselli TOP 2010, majandusaasta aruanded, äriregister Äripäev 28. juuli 2010 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected] 12 MIS ON MIS Viljandimaa
Keskus: Viljandi
Inimeste arv: 54 500
Pindala: 3500 km²
Turismiinfo: Viljandi turismiinfokeskus, Vabaduse plats 6, Viljandi, tel 433 0442, PUHKUS e-post: [email protected]
Karksi-Nuia turismiinfokeskus, Viljandi mnt 1, Karksi-Nuia, tel 433 5527, [email protected]
Kasulikud lingid: www.viljandimaa.ee/turismiinfo, | suvi Valgamaal | üritused | majutus | www.karksi.ee, www.southestonia.info, www.visitestonia.com, www.mulgi.karksi.ee

TASUB MINNA Suveüritused Viljandimaal
Jäääär “Kaunite kohtade Ugala teatri suveetendus kontserdid” 29.07 Tuhalaa- 06.–29.08 Männiku metsata- nes, Karksi vallas lus, piletid: 145–195 krooni Tähetorn lennutab Piletid: 125 krooni, www.ugala.ee www.jaaaar.eu
Rock Ramp 2010 06.–7.08
XIV Võhma linna päevad ja Viljandi lossimägedes Kesk-Eesti laat 30.07 Võh- Piletid: 150–300 krooni mas. Piletid: 50–75 krooni www.rockramp.ee www.vohma.ee/linnapaevad
“Hümn armastusele” Silvi
Mõisaküla kodukandipäe- Vrait ja Raivo Tafenau bänd vad 2010 30.07–1.08 Mõi- 06.08 Olustvere tallihoo- sakülas vis Suure-Jaani vallas, piletid www.moisakyla.ee 100 krooni
Mulgimaa pealinna www.kultuur.net akordionfest 31.07 Abja-Pa-
Seitse häält – Birgit Õige- luojal meel, Noorkuu, Uku Suviste www.abjakultuurimaja.ee 21.08 Viljandis Kaevumäel,
Jaan Tätte “Tuulevaiksel piletid: 100–150 krooni ööl” 03.08 Viljandis Kaevu- www.kultuur.net mäel
Viljandi Jazziklubi suve- Piletid: eelmüügist 140–160, hooaeg – Rõõmus Re 26.08 toimumise päeval 150–175 Viljandis pubis Puhas Kuld www.kultuur.net Piletid: 25–50 krooni https://
“Väikesed vanamehed” kultuur.edu.ee/jazziklubi

MAAKONNA PÄRLID

Kondase keskus. Foto: Meeli Küttim

Vaatamist väärt
Lokaal City, Tartu 9,
Abja muuseum, Viljandi Pärnu mnt 4, Abja-Paluoja
Rannakohvik, Vesiflirdi
August Kitzbergi tubamuu- allee 3, Viljandi seum, Leeli küla, Karksi vald 10 ööbimiskohta
Kondase keskus, Pikk 8, Viljandi
Grand Hotel Viljandi,
Mõisaküla muuseum, Tartu 11, Viljandi, J.Sihveri 4, Mõisaküla tel: 435 5800, www.ghv.ee
Olustvere mõis ja park,
Peetrimõisa Villa, Pirni 4, Olustvere, Suure-Jaani vald Viljandi, tel: 434 3000, www.
Pärimusmuusika Ait, hot.ee/peetrimoisavilla Tasuja pst 6, Viljandi
Käbi puhkemaja, Ainja,
Soomaa rahvuspark, Karksi vald, tel: 511 3861, Kõrtsi-Tõramaa, Kõpu vald www.puhkemaja.ee
Tarvastu linnuse varemed ja
Männimäe külalistemaja, kabel, Mustla, Tarvastu küla Riia mnt 52d, Viljandi,
Suislepa mõisahoone, tel: 435 4845, Suislepa, Suislepa küla www.mannimaja.ee
Bonifatiuse Gild,
Centrum Hotell, Tallinna Väike-Turu 8, Viljandi 24, Viljandi, tel 435 1100, 10 väärt söögikohta www.centrum.ee
Kopra talu, Tuhalaane,
Viljandi kohvik, Lossi 31, Karksi vald, tel 437 7888, Viljandi www.kopra.ee
Olustvere lossi kohvik,
Vanaõue puhkekeskus, Olustvere, Vihi, Suure-Jaani vald, Suure- Jaani vald tel: 521 2148,
Tegelaste tuba, Pikk 2b, Vil- www.vanaoue.ee jandi
Männiku metsatalu,
Centrum restoran, Tallinna Paistu vald, Intsu küla, 24, Viljandi tel 439 8540,
Kilpkonna trahter, Jaama 2, www.metsatalu.ee Abja-Paluoja
Endla hotell, Endla 9,
Grand Hotel Viljandi restoran, Viljandi, tel 433 5302, Tartu 11, Viljandi www.reinup.ee
Mulgi Kõrts, Pärnu mnt 14,
Hostel Ingeri, Pikk 2c, Abja Paluoja Viljandi, tel: 433 4414,
Isu Ait, Tartu 7c, Viljandi www.hostelingeri.ee toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected] 28. juuli 2010 Äripäev PUHKUS 13 TSITAAT NUMBER Suhtumine loodusteadustesse on pinnapealsemaks muutunud. Me ta- hamegi” panna inimesed mõtlema, et loo- 4
aastat kulus perekond dus on midagi kaunist ja väga keerulist. Noorkõivul tähetorni ehitami- seks, idee tekkis juba 11 aas- Oskar Noorkõiv, Tähetorni Orion looja tat tagasi. põllult kosmosesse Taevas Füüsika tuleb pere tähetornis katsetega koju kätte

“Alguses vaadati ikka ime- Signe Sillasoo likult, et millega see pererah- [email protected] vas siin muudkui tegeleb. Väga ei usutud sellesse ideesse, ent Viljandimaal asuv tähetorn kui asi lõpuks valmis sai, siis Orion pakub põnevat uudis- hakkasid õige pea ka esimesed tamist nii suurtele kui ka uudistajad tulema,” rääkis Os- väikestele. Lahke pererah- kar Noorkõivu abikaasa, mee- va eestvedamisel saab osa- dikuharidusega Anelle. leda rohketes füüsikakat- Kahepeale nad ettevõtmist setes, uurida tähti ja varsti ka veavad. Gruppidele kor- teha ka reise mikro- ja mak- raldatakse erineva pikkuse- romaailma. ga programme, ikka lähtu- valt huviliste vanusest ja gru- Olustveres asuv tähetorn on pi suurusest. perekond Noorkõivu pikaaeg- Katsete abil näitlikustatak- se töö tulemus. 11 aastat ta- se ja räägitakse lahti magne- gasi tulnud idee realiseerimi- tism, elekter, optika, soojus ne võttis aega neli aastat. Nii ja paljud teised teemad. Kok- kaua kestsid tähetorni ehitus- ku saab Oskar Noorkõivu sõ- tööd, millesse panustasid kõik nul katsevahenditest tulvil pereliikmed, ja katsevahendi- tähetornis huvilistele korral- te meisterdamine. dada ligi tuhat mitmesugust Alguses oli plaanis ehitada katset. väike tähetorn kodumaja ka- tusest läbi ja lihtsalt oma pe- Vooluga juuksed turri re tarbeks, rääkis idee autor Nii ongi Anelle ja Oskari eest-
Tähetornis saab juuksed ja eestvedaja, endine füüsika- vedamisel võimalik igaühel vooluga turri ajada, erinevaid õpetaja Oskar Noorkõiv. Pika- lasta endale elektrivoolu abiga tähti ja planeete uurida ning peale arenes mõte aga edasi, juuksed turri ajada, ise lihas- füüsika toel veel ligi 1000 tekkis tahtmine võtta asi suu- jõul elektrit toota, suurte mag- katset teha. remalt ette ja teha füüsika põ- netite abiga oma kehale naelad Fotod: Andres Haabu nevaks õppeaineks nii kõigile püsti panna, naabriga käest koolilastele kui ka muidu hu- kinni hoides väike surakas vilistele. elektrit saada, magnetite jõul ennast pöörlema panna. Muuseum silotorni Ja otse loomulikult ei puu- Idee oli algselt ehitada tähe- du ühes tähetornis ka kuu, eri- ja füüsikatarkusi jagavad õp- nevate taevakehade ja uduko- peruumid jahupunkrisse, ent gude vaatlemise võimalus. Suure-Jaani vald seda kahjuks Aga sellega asi ei piirdu. Pe- ära anda ei saanud. Leiti teine rerahval on ka suuri plaane, lahendus, idee autoritele pa- kuidas kõike pakutavat veel kuti kasutuseta vana silotor- huvitavamaks teha. Tuleva ni, mis nüüd pererahva hoovi- aasta algusest on ehk võimalik pealset ehib ja juba seitse aas- teha tähetornis reise ka mikro- tat huvilisi vastu võtab. ja makromaailma. Tänaseks ongi huvi ettevõt- Arvuti abiga saab suurem mise vastu üpris suureks kas- hulk inimesi vaadelda korra- vanud. Sel kevadel käis tähe- ga ekraanilt näiteks teleskoo- TAUST NUMBER torni külastamas terve hulk bi vahendusel taevakehi või 2745.- TomTom XXL IQ-R (EU 42) klassiekskursioone, samuti siis vastupidi mikroskoobi Tähetorn Orion teeb tähetorn koostööd maa- all näiteks veetilka või inime- Olustvere, Suure-Jaani vald, - suur 5" ekraan konna koolidega, kelle neljan- se silma, selgitas Oskar Noor- Viljandimaa, tel: 55 561 772 1000 - kogu Euroopa kaart date klasside õpilased nende kõiv ideed. http://orion.planet.ee/Tahe-
katset on võimalik tähe- - teekonna koostamine juures õppepäevi käivad veet- Arvutisimulatsiooni ja heli- torn_Orion tornis läbi viia. - kiiruskaamerad (ka Eesti) mas ja tarkusi taga ajamas. seadmete abil plaanitakse kor-
tähetornis on võimalik Samas näeb hoovi peal ja tä- raldada ka lisaks vaatlusele ka vaadelda teleskoobiga kuud, hetornis loodusteaduste sala- n-ö reise kosmosesse, et kõike planeete ja udukogusid Eesti suurim valik naviseadmeid ja lisavarustust dusi uurimas ka perekondi ja maailmaruumis toimuvat veel
osaleda erinevates füüsi- kohe laost parimate hindadega, muidu huvilisi. lähemalt vaadelda. kakatsetes, mille teemaks hea nõu tasuta GPS seadmete ja kaartide rent. mehaanika, soojus, elekter, Vaata ja telli internetist www.palmtek.ee või tule Suur-Sõjamäe 42A, Tallinn
Olustveres asuv tähetorn valmis perekond Noor- magnetis, optika Avatud E-R 10-18, L 10-15 kõivu eestvedamisel nelja aastaga. Külalistele on
vaadata fotosid kosmo- tel 621 7529, [email protected] tähetorn tänaseks avatud olnud juba seitse aastat. sest Kaardimakse võimalus, järelmaks. Äripäev 28. juuli 2010 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected] EHITUS14 | ehitusmaterjalid | üldehitus | sisetööd |

Šab- loonvär- vimine on liht- ne: kasta tupsuta- ja värvi sisse, kata pind ja eemalda šabloon. Jälgima peab ainult, et värvid oleks õi- ged ega valguks šablooni vahele.

ASi Tikkurila koolituskeskuse juht Meelis Tarto näi- tab, et lisaks vormidele ja kujudele saab šablooniga ka terveid pilte ja näiteks loomi joonistada. Fotod: Veiko Tõkman Šabloonidega toale värske Värvimine Lihtsam muuta kui tapeeti 1. 2. 3. Üldised reeglid Töövahendid Šablooni valmistamine ja kinnitamine
Pinda tuleks vajadusel krun-
Šabloon. Paki hind algab
Šablooni valmistamiseks on jundi. Samuti on olemas pool- Liivi Tamm tida ja pahteldada. 170 kroonist, võib ka ise teha. kõige parem kasutada jäika ki- läbipaistvaid lasuurvärve, me- [email protected]
Värv tuleb valida vastavalt
Maalriteip/šablooniliim. let, hästi sobib nt grafoprojek- tallikvärve, metalliklasuure, Mõnusa ja isikupärase sei- ruumi eripärale (märg/kuiv).
Tupsutaja (švamm, poro- tori kile. peitse, lakke, helbeid, mida li- na saab väikese vaevanä-
Kui sein on juba eelnevalt loon).
Alustuseks valitakse sobiv satakse laki sisse, struktuur- gemisega šabloone kasuta- värvitud või lakitud, peab värvi
Puhastamiseks lapp, papi- kujund, olgu siis internetist, seid lisaaineid jt eritooteid. des, sest mööbli või tekstii- valima vastavalt aluspinnale. tükk. tapeedilt või ise välja mõeldes
Kui soovitakse seinale kanda lidega sobituv muster an-
Soovitav on siiski kasuta-
Kui pind on suurem ja šab- ning joonistatakse see kilele. üks element, siis alustuseks nab ruumile tervikliku välja- da vesialuselisi värve, mida on loon keerukam, võivad vajali-
Seejärel lõigatakse teravat tuleks välja valida täpne koht nägemise. olemas nii kuivadesse kui niis- kuks osutuda ka rull, pintsel, nuga kasutades šabloon kilest ja kinnitada šabloon maalri- ketesse ruumidesse, fassaa- värvivann, lood, mõõdulint. välja. “Tuleb vaid jälgida, et ei teibiga seinale. Üle seina rulluv muster või dile, puidule ja mineraalsetele tekiks ühendatud ringjoont,
Keerukamate šabloonide pu- detail on hea võimalus ruumi pindadele. Samuti on vesialu- Esimese muidu kukub see šabloonist hul võib kasutada spetsiaalset väljanägemist elavdada. Sa- selised lakid, peitsid ja õlid. välja,” selgitab Tarto. pihustatavat liimi, mis ei jäta mas on ülevärvimine ja teist-
Kui muster peaks katma ter- asjana tasub
Kujundeid saab joonista- seinale jälgi. Seda müüakse suguse lahenduse loomine võr- vet seina, siis peaks kindlas- teha väike proovi- da seinale ka maalriteibiga. On bürootarvete kauplustes. reldes tapeeditud seinaga ka ti enne välja mõõtma šablooni- ” olemas ka nn kõver maalriteip,
Šabloon peab olema kind- palju lihtsam. de asetused, et nurkades kole- värvimine, näiteks millega saabki seinale joonis- lalt kinnitatud, muidu võib värv ASi Tikkurila koolituskes- daid kohti ei tekiks. Selleks ja- tada kõverjooni. valguda šablooni vahele. kuse juht Meelis Tarto annab gatakse sein pooleks ja märgi- papitükile.
Eriti efektse tulemuse saab,
Pärast värvimist tuleks šab- nõu, kuidas šabloonvärvimist takse kahele poole kuni nurka- Meelis Tarto, Tikkurila kooli- kui kasutada seinal struktuur- loon kohe eemaldada, et see õigesti teha. deni šabloonide kohad. tuskeskuse juht värvi, mis loob ruumilise ku- seina külge ei kuivaks. toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected] 28. juuli 2010 Äripäev EHITUS 15 TSITAAT NUMBER LEMMIKUD ehitusuudised.ee loetuimad uudised Ehitus taastub tõesti ras-
TTP raskes kahjumis tõusu jätku kuni augusti lõ- Kunagine Ehitusfirmade TOPi puni. liider ja üks Eesti edukamaid
Arco Ehitus kukkus kahju- kelt, sest hiljuti mindi sel ettevõtteid pidi mullu paari- misse kümnemiljonilise kahjumiga Arco Ehituse 2008. aasta üle alal liiale. Aga üksiktegijail on leppima. paarimiljonilisest kasumist ”
Rehemaa: puiduturg sügi- sai 2009. aastaks ligi paa- 301
sel langeb..., aga kui palju? võimalik üldisi trende ennetada. miljoni kroonini olid jõudnud möödunud rikümnemiljoniline kahjum, nädalal pankrotti taotlenud endise juhtiva Puumarketi tegevjuht näeb käive taandus samal ajal pea Jürgen Ligi, rahandusminister. ÄP online-intervjuu 20.07 aknatootja Glaskeki laenukohustused. kevadel alanud puidu hinna- kolmandiku.

Elukeskkond Soome näidiselamud MATERJAL Venemaal on sisenõudlus nii Puiduturg sügisel suur,” kirjeldas Rehemaa ke- vadel alanud hinnatõusu. langeb “Tõenäoliselt sügisel hinnad Kuopio mess Puumarketi tegevjuht Mar- langevad, kuid kui palju, see ti Rehemaa näeb kevadel ala- on suur küsimärk,” nentis ta. nud puidu hinnatõusu jät- Praegu käib tootjate ja müü- ku kuni augusti lõpuni. “Suu- jate poolel puiduvarude opti- keskendub re tõenäosusega suvel hin- meerimine, sest hinnad kõi- natõus jätkub, sest saeves- guvad ja laia sortimenti on säästule kid on puhkusegraafikus ja keeruline müügis hoida. LUGEJA ARVAB Ligi: ehitus taastub liialduste tõttu raskel Selle aasta Soome elamu- messil Kuopios panustatak- MIS TOIMUB
2004–2007 laekus kinnis- peavad hoiustajatele intres- se kokkuhoiule. Ühe messi- Soome 41. vara käibemaksust riigi eel- si makstes tulumaksu kin- elamise omanikuks saami- elamumess arve kuhjaga täis, sest Ees- ni pidama... Miks venitatak- ne nõuab aga vähemalt ti Pank lasi Rootsi pankadel se ühistupankade tekkimist 6 miljonit krooni.
Aeg: kuni 15. augustini kolme aasta jooksul Eestis ja- nagu nätsu toolipõhja küljes?
Koht: Kuopio, Kesk-Soo- gada miljardeid. See oli räige
Mis puutub ehitussekto- Maju ei ole messil palju roh- mes, maa-ala 18 ha. Mõeldud kinnisvaraturu kallutamine ja rit, siis selle põhjast läbi löö- kem kui paaril eelneval aastal, koduks 14 000 inimesele. selline turu manipuleerimi- mine on ju riigi enda töö oma kuid siiski võib käimasolevat
Põhiteemad: väike ener- se ärahoidmine on Sinu töö- riigihankeseadusega mak- elamumessi juba ette pidada giatarbimine, hooldusvabad ülesanne. sumaksja raha pumpamine edukaks. aiad, kodune heaolu, ohutu
Ehitati 50% rohkem kui praakehitistesse alla mõistu- elukeskkond. normaalselt. Iial ei hakka kõik se vähempakkujate kaudu. Müük läks edukalt
Keskmine krundi suurus: noored eraldi elama. Meil os-
Kunstlikult tekitatud ehi- Võrreldes eelmise aastaga on 1070 m² teti 12 000 eluaset ehk sa- tus- ja kinnisvarabuumita, kõik messialal paiknevad hoo-
Majad: kokku 39 hoonet, mapalju kui oli noori aasta mis ergutas kogu majandust, ned valmis ning kõik, ühe neist 27 A-klassi elamut (tar- kohta, normaalne oleks 15 oleks Eestit tabanud krahh erandiga, ka sisustatud. bivad kuni 150 kWh/m² aas- aasta järel renoveerida, mit- juba 10 aastat tagasi. Ehitu- Messi teiseks päevaks oli tas), 2 passiivmaja (25 kWh/ te nullini maha ja uus nagu sel said ajutiselt tööd töötuks müümata veel vaid kolm ela- m² aastas) ja üks 0-energia USAs. jäänud põllumehed, tööstus- mut, vaatamata sellele, et ela- elamu.
Riik on olnud alati väga kii- töölised, kaevurid, mereme- mute ehitusmaksumused jäid
Hinnad: keskmiselt 624– valt pangandussektorit kaits- hed jne. Selleks ajaks olid valdavalt 5,5–13,3 miljoni kroo- 1560 kr/m², rannakrundid mas. Miks? Tegu pole ju riik- end ammendanud ka senised ni vahele. olid kallimad. Soodsaim mes- liku, isegi mitte rahvusli- majanduse alustalad metalli- Messimaju selle raha eest sikrunt 375 024 krooni, kal- ku pangaga? Samas ühistud äri ja erastamine. osta aga ei saa, kuna sellele li- leim 12,5 mln kr, Messimaja sandub veel krundi hind. 6–16 mln krooni. Muruniitmisest priiks Säästlikus peegeldub ka hool- mas perspektiivis, arvestades dusvabade aedade rajamises. vee ja elektri järjest kasvavat Tõsi, ligi 780 000kroonine hinda, ka säästa. Tänavakividest täiendav kulutus võrdub Eesti Tervisliku elukeskkonna parklad ilme mõistes keskmise elamu mak- teema raames on messil või- * sumusega, kuid messimaja- malik tutvuda ka elamuga, mis * teed de hindu arvestades jääb see lisaks tavapärasele küttele ja hoovid keskmiselt alla 10% kogumak- õhuvahetusele mõõdab ja re- * sumusest. guleerib automaatselt ka niis- ÕUEMEISTER OÜ Samas võimaldab see inves- kust ja süsihappegaasi hulka. Tallinnas tel 56 51 979 teering vabaneda muruniitmi- Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige www.ouemeister.ee 4. sest ja kastmisest ning pike- [email protected] Värvimine PUIDUBÖRS IGAL KOLMAPÄEVAL TEL 667 0069
Esimese asjana tasub teha ni äärte piirkonda seina alus- väike proovivärvimine, näiteks värvi. Siis pole nii suurt ohtu, kood materjal mõõdud (mm) kogus (tm) 1 tm hind (kr) kontaktandmed papitükile. et järgneva kihina peale kan- MÜÜK
Töö alustuseks kastetakse tav kujundit märkiv toon ääre tupsutaja värvi sisse, sobib nii alla valguks 025 saare, tamme, pöögi, lehise ja eri mõõdus kokkuleppel kokkuleppel tel 50 48 445, kase saematerjal; 52 76 943, spetsiaalne tööriist kui švam-
Kui šabloon on seina peale pöögist ja tammest sisevoodrilauad, [email protected] mitükist ise valmistatu. kinnitatud, võib esimese hoo- pärnapuust saunalauad;
Seejuures ei tohiks värvi lii- ga tunduda, et värvikiht on lii- tammest, saarest, pöögist ga ohtralt kasutada, sest mui- ga õhuke. Selle üle ei maksa siseseina voodrilauad du võib see valguda šablooni muretseda, õige efekt selgub eri mustritega ääre alla ja see rikub tulemu- alles siis, kui šabloon eemal- OST se kohe. datakse.
Liigne värv tupsutatak-
Kui ikkagi selgub, et värvi- kase saematerjal 25x75–150 piiramatu kokkuleppel tel 50 37 798, se kõrvale papitükile, ning al- kiht on õhuke, siis võib juba [email protected] les seejärel kantakse värv šab- kuivanud värvile šablooni sa- kase saematerjal 25x75- 150 piiramatu kokkuleppel [email protected] loonile. masse kohta kinnitada ning tel 50 38 551
Töötama peaks rahulikult, üle värvida. See variant on leht- ja oksapuu saematerjal erinevad mõõdud kokkuleppel kokkuleppel Lignator Timber OÜ ilma tupsutajat liiga kõvasti ikka parem kui šablooni alla Kalev Sild, tel 50 99 664, vastu seina surumata. valgunud värv, mis tähendab [email protected],
Suuremate kujundite puhul seda, et kogu šablooni osa tu- Kaimas Viimsalu võib kasutada ka sellist nip- leb uuesti alusvärviga katta tel 50 97 859, pi, et kanda kõigepealt šabloo- ning otsast alustada. [email protected] Äripäev 28. juuli 2010 toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected] TÖÖSTUS16 | tehnoloogia | materjalid | keskkond | Paindlik väiketootja püsib kriisis edukas Turustamine Nutikas müügitöö lubab suurtele kannale astuda

tat, aga samas ei vahetata äri- Ain Alvela partnerit mõne pisikese hin- KOMMENTAAR [email protected] naerinevuse pärast välja. “Eestis käib hinnasõda ka sun, et nende Toodangu turustamiseks mõne sendi pärast,” lisas ta. U(Doordec) jaoks ei ole peaks väiketootja olema “Rootsi ehitusturg on Eesti turule tulek väga ras- avatud ja paindlik, kindlas- omast vähemalt 15 korda suu- ke olnud, kuna sealsed töö- ti nähtav internetikanalites rem ja paremini organiseeri- tajad tegutsesid samal alal ning hoidma kõrget kvali- tud, ehkki muidugi on ka seal juba ka varasemast ning tä- teedi. praegu kriisi tunda.” nu sellele olid müügikanalid Suurim müügiprobleem, juba olemas. Rakveres tööriistu toot- mis Skandinaavia turule mi- Ka reklaamiga ei tar- va OÜ Kelluvabrik omanik ja nekul esile kerkib, on Orava vitsenud neil seepärast vä- juhataja Margus Orav ütles, arvates Hiina konkurentide- ga palju vaeva näha. Nad te- et omatoodanguga väljapoo- ga sammu pidamine, seda nii gutsevad Lõuna-Eestis ning le Eestit liikumiseks tuleks toote hinna kui ka mahu saa- sealkandis lõpetasid pal- alustada esmalt tööjõu kooli- vutamise kohapealt. jud suurettevõtetest konku- tamisest. Ta on seda meelt, et kvali- rendid oma tegevuse, tehes “Meie ala ei õpetata kut- teedi osas on Eesti tootjad tun- seega ruumi väiksematele, sekoolides,” märkis ta. “Tei- duvalt paremas olukorras kui aga tarbijatel on ju siiski va- seks peab leidma toote, mi- Hiina konkurendid. ja tooted kätte saada. Nii te- da saab lihtsate vahenditega kibki väiketootjatele võima- ja kiirelt toota; ja kolmandaks Hinna survel ei tohi lusi. tuleb tagada stabiilne toote- kvaliteeti alla tõmmata Kuldar Saun, ASi Valnes juhatuse kvaliteet.” OÜ Doordec müügijuht Aimar liige Orav lisas, et kõigi nende Jõgeva jutustab, et nende ette- kolme punktiga on ta tegele- võte on tihedalt seotud ehitus- NUMBER nud 15 aastat. “Müügikanalite valdkonnaga, kus praeguseks otsimine on üks keerukamaid hetkeks on üle käinud täielik ja aega nõudvamaid ja ka kulu- kaos. “Alapakkumiste tõttu kamaid etappe,” leidis ta. “Tih- objektidele on turult kadunud 91% tipeale võib koostöö sõltuda ka paljud firmad, hinnasurve tõt-
ostjatest uurib enne otse- mida tahavad,” räägib ta. “See- aja lubamisel,” märkis Jõgeva. limust peale mõnekümne lu- pisiasjadest või siis ühiste tut- tu kannatab paljudel juhtudel kontakti võtmist tootja taus- ga oluline on omada hästi lä- “Suur probleem on ka praegu- baduse ja õlalepatsutuse a la vuste olemasolust.” kvaliteet,” selgitas ta. “Klien- ta interneti või mõne muu ka- bi mõeldud kodulehte ja olla ne maksekultuur, kus mater- “küll on vahva toode”, küll aga di usalduse tagamise nimel nali kaudu. maksimaalselt nähtav inter- jalide hankijad üldjuhul toot- tuli massiliselt tellimusi Soo- Turule sisenemine nõuab oleme meie oma strateegias- netikanalites.” jatele krediiti ei müü ja teiselt mest, Rootsist, Norrast, Taa- kannatlikkust se sisse kirjutanud kolm võt- TSITAAT poolt ehitusettevõtted seavad nist, Suurbritanniast, Saksa- Ka turule sisenemine nõuab mesõna: kvaliteet, tähtaega- Maksekultuur tekitab tootja tellimuse esitamisel maalt, Prantsusmaalt, Lätist, Orava sõnul pikka meelt ja dest kinnipidamine ning too- Ettevõttes probleeme fakti ette, kus keelduvad ette- USAst, Austraaliast ja veel mit- kannatust. “Eesti äritava ja tearendus.” peaksid Jõgeva sõnul on väiketootjate- maksu maksmast ning püüa- melt poolt.” Skandinaavia äritava on kaks Turundusega seotud prob- le oluline olla paindlik ja pak- vad saada võimalikult pikka Ta ütles, et tellimused tu- eri asja,” on ta veendunud. leemidest toob Jõgeva välja eel- tootearendust, kuda võimalikult terviklik- maksetähtaega. Panka alusta- lid ja tulevad iseenesest näp- “Rootsis näiteks eelistatak- kõige selle, et väga kiirelt are- ” ke lahendusi ning kvaliteet- val väiketootjal asja ei ole.” pugi liigutamata ja seda täna- müüki ja turundust se äripartneriks ikka vana ja neb praegu turunduses inter- set kaupa. Varem FIEna maakividest se päevani. head tuttavat, mitte kusagilt neti turundus. juhtima erinevad “Praegu on suuremal osal fassaadiplokkide tootmise- “Reklaamile kulutasin viis mujalt riigist pärit ettevõtjat.” “91% ostjatest läheb enne tarnijatel laoseisud suhteli- ga tegelenud Ahti Mänd mär- aastat tagasi vaid kolme kuu Orav märkis, et äri alusta- kontakti võtmist veebisaidile inimesed. selt väikesed, see toob kaasa gib, et ei tegutse sel alal enam õhtupoolikud, saates perso- mine Rootsi ettevõttega võib ning 80% ostjatest valivad tei- Aimar Jõgeva, OÜ Doordec ka viivituse toodete valmista- ammu. naalseid e-kirju maailma laia- aega võtta kuni poolteist aas- se firma, kui nad ei leia kohe, müügijuht misel ja tellijale täpse tarne- “Eestist ei tulnud ühtegi tel- li,” jutustab ta. toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected] 28. juuli 2010 Äripäev TÖÖSTUS 17 TSITAAT KUUPÄEV Et ahvatleda tarbijat biodiis- lit paaki kallama, peaks sel- ”le hind olema vähemalt paar-kolm 13.08
algab Saaremaal kahepäevane looduskaitse ajaloole pühendatud konverents, kus räägitakse nii krooni tavakütusest odavam. looduskaitse ajaloost kui ka tänapäevast, meenutatakse endiseid looduskaitsjaid, antakse välja Taisto-Taimo Kängsepp, OÜ BioOil omanik teenetemärgid ning käiakse vaatamas Saaremaa kauneimaid kaitsealasid. KemikaalidVäetamine Lihtsalt kätte tulnud panevad saak annab tagasilöögi taimkatte vohama

Tartu Ülikooli bioloogia- doktori Riinu Rannapi hin- NUMBER TASUB TEADA nangul peitub looduslikke kooslusi laastava kurja juur
Taimekaitsevahendeid kasu- üha intensiivsemaks muu- tati 2008. a saagikuse tõstmi- tuvas põllumajanduses, sa- ligi 50 se nimel enim Viljandimaal – muti muutis nõukogude aja ligi 130 tonni, järgnesid Tartu- lõpus tehtud maaparandus
tonni lämmastiku-, fosfo- maa ja Lääne-Virumaa vasta- totaalselt maastikku. ri- ja kaaliumiühendeid viiak- valt 105 ja 101 tonniga. se Eestis aasta jooksul mine-
Kõige rohkem kasutavad tai- “Kemikaalidega väetamise raalväetistega pinnasesse. mekaitsevahendeid teravilja- tagajärg on selline, et taimes- kasvatajad, 2008. a kulus 542 tik hakkab vohama. Kui vanas- TSITAAT tonni kemikaale, järgnevad õli- ti võis rannaniit oma kümme kultuurid 194 tonniga. aastat pea hooldamata seista, Kui vanasti
Kõige kemikaalivabamalt siis nüüd kulub paar-kolm aas- kasvavad katmikaladel köögi- tat, et kõrkjad selle vallutak- võis ranna- viljad, nende väetamiseks ku- sid,” selgitab ta. niit oma kümme lus tunamullu 231 kilo taime- Rannap nentis, et raha eest ” kaitsevahendeid. pole võimalik ehedat loodust aastat pea hool-
Kõige rohkem kasutatakse tagasi osta nagu Hollandis damata seista, siis taimekaitsevahenditest umb- praegu püütakse teha n-ö kä- rohutõrjepreparaate. sitsi ühte sood taastades. “Nad nüüd kulub paar-
Raskemetalliühenditest kulutavad selleks kümneid kolm aastat, et ja toksilistest ainetest ka- miljoneid eurosid, kuid see sutatakse Eestis enim vas- on lootusetu üritus,” tõdes ta. kõrkjad selle vallu- ke (2008. a 28,4 t) ja kroomi “Miks peame me siin Eestis taksid (22 t). Osoonikihti lõhkuvatest uuesti kuuma pliiti katsuma, ainetest kasutatakse enim et kõrvetatud saada, kui pea Riinu Rannap, Tartu Ülikooli freooniühendeid (CFC ja HCFC) terve Euroopa on selle juba lä- bioloogiadoktori – ligemale 10 tonni aastas. bi teinud. Eesti võiks võtta sir- geselgse suuna ökoloogiliselt puhta põllumajanduse aren- mekasvatajale lihtne lahendus tis paneb vilja mühinal kasva- damisele.” ka põllumeestele, kes soovivad ma, muudab rohu rammusa- Kemikaalide kasutamine tehtud investeeringud võima- maks ning võimaldab sel moel on lisaks rohimistööst pääse- likult kiiresti tagasi teenida. kopsakamat teenistust. da soovivale talunikule või tai- Raha eest saab väetise ja väe- Ain Alvela

Rohkem suruõhku vähema energiakuluga ...

... ülemaailmselt tunnustatud SIGMA PROFILE´ga Kaeser’i lai ja kõrgekvaliteediline tooteprogramm sisaldab:
Lukutootja • Kruvikompressorid ASi Valnes juha- Kokkuhoid pärsib • Kolbkompressorid tuse liige Kuldar Saun kinnitas, • Teisaldatavad tootearendust ja müüki et väiketootja- diiselkompressorid tega koostöö • Juhtimiskeskused OÜ Doordec müügijuhi tud turundusstrateegiat,” üt- tegemine sujub • Rootor-puhurid Aimar Jõgeva sõnul peaksid les ta. hästi – nad on tootearenduse ideed tule- “Ettevõttes peaksid toote- usaldusväärsed, • Vaakumpumbad ma müügitiimilt. arendust, müüki ja turundust teevad oma • Suruõhu kuivatid juhtima erinevad inimesed – tööd korralikult ja fi ltrid Teiselt poolt peaks müügi- väikeettevõtete suureks prob- ning just tänu • Suruõhu tiimile aga tuge pakkuma häs- leemiks praegusel ajal ongi sellele kestavad käsitööriistad ti toimiv turundusmeeskond. just see, et üldjuhul on need teinekord “Pean hästi toimiva müügi kolm valdkonda ressursi puu- ka suurtest KAESER KOMPRESSORID kõige olulisemateks osadeks dumise tõttu kaetud ühe või konkurentidest Kesk tee 23, Jüri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa • Estonia pidevat tootearendust ning maksimaalselt kahe inime- kauem. Tel: +372 606 4290 • Faks: +372 606 4297 • E-post: [email protected] hästi läbi mõeldud ja koosta- sega.” Foto: Andres Haabu Äripäev 28. juuli 2010 toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 18 ÄRILAUSE ...mitmekor- distuvate fossiilkütuste” hinda- dega peavad hakka- ARVAMUS ma saama ka meie lapsed. Eero Saava, EE Taastuvenergia ASi projektijuht hinnatõusust | toimetuse seisukoht | kommentaarid | Äripäev, 26.07.2010

KÄSIRAAMATUTE FOORUM Maksud: nõuete loovutamine Ettevõte soovib oma gupoolte omavahelise kok- nõuded müüa teisele kuleppe küsimus. Seadus ettvõttele, nõuete eest seda ei reguleeri. küsitakse 1000 kroo- Siiski tuleb märkida, ni. Kas see 1000 kroo- et kui nõue võõrandatak- ni peab sisaldama käibe- se nõude enda väärtuses maksu? või nimiväärtusest odava- malt, ei ole tegemist teenu- ee, kas 1000 krooni se osutamisega, millest te- Snõuete müügist si- kib käibemaksuga mak- saldab käibemaksu sustatav käive. või lisatakse see, on tehin- KPMG Baltics AS

LOE JA KÜSI VEEBIS

kasiraamat.aripaev.ee Äripäeva käsiraamatute foorumis vastavad küsimustele töö- õiguse, maksude, raamatupidamise, ehituse ja kinnisvara, transpordi ja logistika ning sekretäritöö asjatundjad. Esita oma küsimus: [email protected]

LUGEJA ARVAB www.aripaev.ee

Eesti Energia plaanib selliselt, et kvoote ja piiran- guid üldse polnud. Selle tu- 23miljardilist lemusena ehitasid firmad nii tuuleparki palju päikeseenergiajaamu,
Asi kipub juba EE-l üle min- et lubatud toetuste maksmi- na muinasjutulistele võim- ne ajas neil riigieelarve tasa- sustele, millega reserv kae- kaalust välja. Taastuvenergia takse? Milleks meile üldse toetamine on hea, kuid seda siis põlevkivi ja tarbija tas- ei pea tegema läbi arutu sub- kust toetused uute katelde ja sideerimise. Kui on näha, et Roolijoodikud õlitehaste ehituseks? Pealegi hinnad nagunii võivad tõus- EE müüb ligi 25% elektrist vä- ta, siis pigem kehtestada fos- lismaale ja tavatarbijad maks- siilkütuse tootjatele (EE) lisa- ku aga nende investeerigud maks 20–40%, millest taas- ja välismaalaste lõbu kin- tuvenergia oleks prii. Siis on ni. 2013 oleme kõik vabal tu- firmadel isu arendada efek- häbiposti. Igavesti rul ja mina hakkan küll siis tiivset tootmist, mitte subsii- elektrit ostma Lätist, proovi- diumidele tuginevaid. gu keegi mult hakata küsima ustiitsministeeriumil on plaan muu- li vastu on olnud tahtmatu, ainukord- taastuvenergia toetusi sellis- Tuiksoo: õnneks meil Jta karistusregister avalikuks aastast JUHTKIRI ne, sest jälg rikkumisest jääb netiava- te võimsuste jaoks. 2012. Äripäev toetab seda mõtet, rustesse inimest terveks eluks jälitama.
Mulle meeldib. Eksportida seadusi osta ei saa. usume, et kui karistused on kõigile nä- See võib mõjutada nii liikluskindlustuse on vaja, raha jääb riiki. Kuid
Kõlaks paremini: kahjuks ha, aitab see vähendada rikkumisi. Karistus- maksumust, aga miks mitte ka näiteks kas tuuleenergia 20 aasta lõi- meil veel seadusi müüa ei Inimestele piirangud eriti meeldi, edasist karjääri – kui rikkumine on üle- kes jääb kasumisse või raja- saa, ainult vahetada. kuigi hulk reegleid on koostatud just val avalikus registris, pääsevad sellele li- mine on liiga kallis?
Arvestades Rahvaliidu rei- meie endi kaitsmiseks. Näiteks liiklus- register gi kindlustusseltsid, personaliotsingu-
See kvootide suurenda- tingut ja seda, et neil pole rii- eeskirjad. Enamikule on selge, et purjus- firmad jt inimese elukäiku mõjutada või- mine on libe tee. Hispaanias gikogus fraktsioonigi, siis päi rooli ei istuta. Ent liiga palju on neid, avalikuks ning vad firmad ja institutsioonid. kehtestati soodsad toetused neilt keegi tõenäoliselt enam kes üldistele reeglitele vilistavad. Kah- ” Ainult et kuidas vahet teha, kelle rik- päikeseenergia kasutamiseks seadusi ostma ei tulegi. juks pole roolijoodiklust ega ka sõiduki- kumine on ainukordne ja kellest saab sa- juhtide raskejalgsust suutnud ka karmid kindlustus- ririkkuja? See selgub ju kunagi hiljem. trahvid-karistused välja ravida. EESTI ÄRI LUGU 28. juuli seltsid võiksid Avalikust karistusregistrist ongi ehk Võtame siis appi avalikustamise. Sel- kõige suurem kasu nende esimeste kor- 1992 2005 les, kui inimene ei pea lugu kõige ele- dade ärahoidmises – need, kes ei taha
Eesti Panga käskkirja koha-
AS GO Group avas Tallinnas mentaarsematest üldistest reeglitest, küll liikluskind- oma elu ära rikkuda, austavad kaaslasi selt pöörati hoiused, mis olid reisikeskuse Balti Jaam koos seades oma tegevuse ja käitumisega oh- ja seadusi. suuremad kui 50 000 rubla, Shnelli hotelliga, investeerin- tu teiste inimeste elu, ei ole midagi deli- lustusmaksed kroonideks kursiga 10 rubla gu kogumaksumus oli 92 mil- kaatset, ning rikkuja ei saa andmekait- Võimalik, et karistusregistrisse satub = 1 kroon. jonit krooni. seseadusele tuginedes nõuda oma and- suur osa elanikkonnast. Aga ses pole ju
Reisibüroo Cassandra mete saladuses hoidmist. panna sõltu- süüdi avalik register. Kasutame siis kõi- 1998 uueks kaubamärgiks sai GO Nõukaajal oli Õhtulehes rubriik “01, ki mõjutusvahendeid, et asi nii kaugele
Tallinna börsil noteeriti ASi Travel Cassandra. 02, 03”, kus loeti üles nimeliselt need, vusse rikku- ei jõuaks – alates sellest registrist kuni Kalev aktsia; vabaturul ha- kes tabatud mingilt kurjalt teolt – röö- selleni, et kindlusmaksed hakkaks sõl- kati Kalevi aktsiaga kauple- 2006 vilt, purjuspäi roolist, lubatud sõidukii- tuma rikkumiste arvust. Kuigi sinivalge- ma 12.08.96; Kalevi (alates
Logistikafirma AS Smarten rust ületanud jne. Elukeskkond, maan- miste arvust. te autode nägemine pidi kõige paremini 2.03.09 ASi Luterma) aktsia Logistics alustas tööd oma teed ja teed kaasa arvatud, muutus tur- liiklusrikkumisi ära hoidma. Ja konstaa- lahkus börsilt 10.09.09. Rae vallas Assakul asuvas valisemaks küll rohkem tollases statis- ka teist-kolmandatki korda – lubadeta, bel võiks kohaliku roolijoodiku auto võt- 250 miljonit krooni maks- tikas kui ka argielus – avalikustamisest trahvid maksmata, istuvad nad jälle roo- med teinekord oma tasku hoiule võtta. 2000 vas logistikakeskuses, kus oli paraku palju abi ei olnud. lis. Kroonilistele rikkujatele ei lähe kor-
Balti Kindlustuse ASi kokku ligi 25 000 ruutmeetrit da ei hirmuäratavad reklaamid, kellegi LOE ÄRIPÄEVAST uueks ärinimeks sai BICO- lao- ja kontoripinda. Näeme praegu sageli teleekraanilt arvamus, trahvid ega trellidki. Öeldakse, Leks Kindlustuse AS (ala- krimisaadetes nägupidi inimesi, kes et sellist inimest parandab vaid haud. “Kuritegude register võib kindlustusmak- tes 16.08.01 kannab ärinime purjuspäi raske liiklusõnnetuse põhjus- Kahju on nendega sama saatust jaga- set kergitada” ERGO Kindlustuse AS). Väinu Rozental tanud. Näeme samu inimesi tihtipeale ma panna inimesed, kelle eksimus reeg-
lk 9 uudis tänases Äripäevas toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 28. juuli 2010 Äripäev ARVAMUS 19 NUMBER KÜSIMUS ž5,7((186(' UHNODDP#DULSDHYHHWHOHIRQ Kus on võrdsus?
QQV%`Q0:CI1`::I: %]1R:I1 VVJ%V$: Justiitsminister Rein Lang, kuhu jäi suure suuga lubatud TASUTA MAJANDUSAASTA ARUANNE avaliku ja erasektori töötaja- Kampaania kestab 14.07 kuni 13.08.2010 te võrdsus ses üheski asjas – Tutvu tingimustega: koondamishüvitistes? Erasek- www.hansaconsult.ee tori töötajail olid ju ka kehtivad Tel.6616417 35% töölepingud, mida uus tööle-
ainult moodustasid arvele võetud sõidukitest uued autod –
Mis silmist, see meelest pinguseadus paugupealt muu- teedel sõidavad vanemad autod. Kriisiaeg, ka näiteks soomla- – minister Rein Langi luba- tis. Täpselt samamoodi kohel- Müüa töötav sed ostavad vanemaid autosid, ise on aga mures liiklusturvali- dus kadus koos avaliku tee- gu seadus ka ametnikke – see- Hanhel Tehnika OÜ suse pärast – vanemate autodega on rohkem õnnetusi. nistuse seaduse eelnõuga. sama TLS kehtigu ka neile. kahjuritõrje (pankrotis) pankrotihaldur ettevõte. MÜÜB KINNISTU [email protected] TARTUMAAL Tõrvandis Tehno tee 6, Pensionifond ja valitsemistasu 4691 m2, ärimaa. Alghind 3,5 miljonit krooni. sa meie juures pen- (s.t olemasolevaid väärtpa- kus elus niimoodi pole, toot- Osioni koguvaid klien- VAHENDAB bereid ei müüda ega osteta lused erinevad fonditi üs- Enampakkumine toimub te on kurtnud, et kon- uusi), muutub fondi varade na palju. Sampo Pension 50 Peep Lillemäe ÕBs kureerivad pensionimüüjad rahaline väärtus. valitsemistasu erineb SEB Paldiski mnt 22, Tallinn hirmutavad neid Sampo pen- Olgu päeval 1 fondi maht Progressiivse ja Swedbank sionifondide liiga kõrgete va- näiteks 1 000 000 krooni ja K3 tasudest vähem kui 0,5% 30.07.2010 kell 11.00 litsemistasudega. Et selliseid päeval 2 näiteks 1 010 000 aastas. Arvestades tootlusi, Valmisfirmade müük, äri- ja mittetulundusühingute Täpne info
Peeter Schamardin, Sam- rumalusi ümber lükata, vaa- krooni. Igal päeval leitakse, on see tühine erinevus. asutamine tame kõigepealt, kuidas va- po Panga investeerimisvald- kui palju moodustab 0,01% Ametlikud Teadaanded Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik 08.07.2010, litsemistasu võetakse ja mil- konna spetsialist fondi varadest ning selle Kui võrrelda näiteks 50% www.wasp.ee list mõju see avaldab pensio- summa võrra vähendatakse aktsiaosalusega pensioni- [email protected] enampakkumisteated. nikogujale. Väited, nagu varade mahtu. Esimesel päe- fondide valitsemistasusid, Tel.6770155Tel. 6 77 01 55 wasp project Mob. 51 12 061 oleks mada- val oleks valitsemistasu suu- on olukord hoopis vastupidi- Valitsemistasu maksavad rus sel juhul 100 ja teisel 101 ne – mida kõrgem on valitse- kõik pensionifondi kliendid lamate valitsemis- krooni. Kord kuus tehakse mistasu määr, seda paremad (osakuomanikud) fondivalit- ” rahaülekanne fondi kontolt on fondide tulemused. Kõige tasudega fondidel sejale solidaarselt, vastavalt fondivalitseja kontole. kõrgemad valitsemistasud sellele, kui kaua ja kui palju eelis, ei pea senis- nimetatud kategoorias on: keegi fondis oma raha hoiab. Oluline on teada, et kõi- LHV Pensionifond L – 2.00% Valitsemistasu väljenda- te tulemuste põh- gi Eesti pensionifondide va- aastas; LHV Pensionifond XL takse tavaliselt protsentides jal küll paika. litsemistasud on arvutatud – 1.88% aastas; Sampo Pen- www.muruniiduk.ee aasta kohta, kuigi pensioni- fondide osakute puhasväär- sion 50 – 1.85% aastas Pärnu mnt 390/Salve 1a fondide prospektides on näi- vane valitsemistasu määr tuste (osakute hindade) sis- Tootluste esikolmik koos- Tallinn 11612 datud ka päevased valitse- korrutada päevade arvuga se. Valitsemistasu on fondi neb samadest fondidest, sa- Kasutatud ja Tel +372 652 6598 mistasu määrad. aastas saamegi valitsemista- tootlusest juba maha võetud mas järjekorras. Valitsemis- E-R 8.30 - 18.00 Iga päev arvutab fondi- su aastase määra. ja vaadates ajalehest fondi tasude poolt vastavalt neljan- valitseja fondi aktivate (ehk Olgu meie näites kasuta- tootlust, näeme puhast toot- dal ja viiendal kohal olevad uued rehvid L 10.00 - 14.00 fondi varade) turuväärtuse tava pensionifondi varad põ- lust, mida pole vaja enam Swedbank Pensionifond K3 P suletud põhjal selle konkreetse päe- hiliselt aktsiad ja võlakirjad, millegagi korrigeerida. ja SEB Progressiivne Pensio- ning valuveljed MÜÜK va valitsemistasu. Valitse- mis on ostetud osakuomani- Progressiivsete pensioni- nifondi jäävad tootluse osas HOOLDUS mistasu võetakse tavaliselt ke poolt fondi paigutatud ra- fondide valitsemistasud ma- vastavalt kuuendale ja viien- Linna suurim ladu REMONT üks kord kuus, korraga kõiki- ha eest. Väike osa fondi va- huvad kõik vahemikku 1,25– dale kohale. VARUOSAD de selle kuu päevade eest. rasid on jäetud rahana arve- 2,00%. Pikaajaliste tootlus- Loomulikult ei saa mine- www.kummiott.ee Selgitan näite abil, kui- le fondi pangakontole. Fon- te vahe on samal ajal 6% aas- viku tulemuste põhjal ennus- das valitsemistasu võetakse. di varade suurus muutub igal tas (2,67% kuni 8,67%). Va- tada tulevikku, kuid tänased Suur-Sõjamäe 14b, Tallinn; Oletame, et päevane valitse- päeval vastavalt sellele, kui- litsemistasu erinevused mõ- väited, justkui oleks mada- tel 646 5005, 50 21 921 mistasu on 0,01% päevas ehk das muutuvad aktsiate ja võ- jutaksid fondide tulemusi lamate valitsemistasudega aia-metsatehnika keskus 3,65% aastas. See on üks ja lakirjade hinnad. Isegi kui siis, kui kõigil fondidel oleks fondidel eelis, ei pea seniste seesama määr, sest kui päe- varade struktuur ei muutu ühesugune tootlus. Tegeli- tulemuste järgi küll paika.

Kitarriõppematerjalid ja eratunnid algajatele Maailmamajandus Iga lisašokk lükkaks majanduse taas vabalangusesse ning edasijõudnutele. Hea ja lihtne õpetus. Sobib kõigile. Vaata lähemalt Meie topeltlanguse päevad info tel 501 8644 www.kidrakool24.ee aailmamajandus, gus, mis 2010. aasta teise gion. Eurotsooni riigivõlga- Kasutatud Mmida on alates VAHENDAB kvartali andmetest juba nä- de probleemid võivad suure- 2008–2009. aasta ha on, kiireneb aasta teises neda, viies varade hinna kor- BÜROOMÖÖBEL langusest tohutute raha- ja pooles. Ükskõik millise tä- rigeerimise järgmise ringi ja eelarvepoliitiliste stiimuli- hestiku tähe USA majandus- finantsnakkuseni. Välistada te ja toetustega turgutatud, näitajad lõpuks moodusta- ei saa sedagi, et Iisrael rün- aeglustub tänavu järsult, sest vad, paistab tulemas olev dab 12 kuu jooksul Iraani. meetmete mõju kahaneb.
Nouriel Roubini, New Yorgi langusena. Eurotsoonis on See viiks naftahinnad tippu Veel hullem on, et kriisi toit- Ülikooli majandusprofessor väljavaade hullemgi. Kasv ja käivitaks 2008. aasta suve- nud liialdustega – liiga pal- Kinnitage võib aasta lõpuks olla nullilä- ga sarnase languse. ju võlgu ja turbofinantsee- hedane, kuna eelarvekärped rimist erasektoris – pole te- oma turva- avaldavad mõju ja aktsiatu- Kuna optimistide viirastus- geldud. vööd sõiduks väga rud kukuvad. Euro nõrgene- likud lootused kiirele V-ku- Erasektori finantsinten- ” mine parandab Euroopa vä- julisele taastumisele aurus- siivistuse vaigistamine on auklikul teel. liskaubandusbilanssi, kuid tuvad, on arenenud ilm pari- vaevu alanud. Lisaks toimub eelised tasaarvelduvad eks- mal juhul pikaajalises U-ku- arenenud riikides taas riigi- käivitub. Üleilmsel tasandil pordi ja USA ja Hiina kasvu- julises taastumises, mis nt sektoris ulatuslik laenuka- vajavad liiga palju kulutavad väljavaate kahanemisega. eurotsoonis ja Jaapanis võib Tähetorni 21, Tallinn pitali kasutamine, millega riigid – USA, Suurbritannia, Stsenaarium, kus USA kesta nii kaua, et venida L- E-R 10-17, L 11-14 kaasnevad tohutud eelarve- Hispaania, Kreeka jt – laenu- kasv äkki 1,5%ni langeb, eu- kujuliseks depressioonilaad- Tel 55 26 608 defitsiidid ja riigivõlad. kapitali kasutamise vähen- rotsoon ja Jaapan stagneeru- seks nähtuseks. Topeltlan- www. .ee damist. Liialt säästnud riigid vad ja Hiina majandus 8%st guse vältimine on keeruline. ehitusuudised.ee Parimal juhul seisame sil- – Hiina, tärkav Aasia, Sak- allapoole aeglustub, ei pruu- Üleilmse majanduse suur mitsi arenenud majandus- samaa ja Jaapan – ei kuluta gi üleilmset langust mõju- lootus on tärkavad turud, te pikaleveninud aneemilise aga rohkem, et kompensee- tada, kuid tundub võimalik. ent praegu läheb taastumine kasvuperioodiga, kui laenu- rida tarbimise langust. See- Igasugune lisašokk kallutaks neil vaevaliselt, kasv sõltub kapitali kasutamise vähen- ga on üleilmse kogunõudlu- ebastabiilse majanduse taga- suuresti arenenud riikide ku- damine leibkondades, pan- se taastumine nõrk ja madal- si vabalennul langusesse. lude kärpimisest. kades ja valitsustes tarbimi- dab majanduskasvu. Sellise šoki potentsiaal- Kinnitage oma turvavööd se ja investeeringute kaudu Maailmamajanduse lan- seid allikaid on terve lee- sõiduks väga auklikul teel. Äripäev 28. juuli 2010 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] 20 PÄEVA TEGIJA UBS +10,2% 20,0 INVESTOR 17,5 15,0

12,5 | börsid | aktsiad | fondid | 10,0 08 10 12 02 04 06

TSITAAT
Keskpankade keskpank Tänane kok- Bank for International Settlementi panganduse kulepe on järelevalve komitees lepiti põhjapanev saavu- kokku pankade reguleeri- ” mise vallas edasiminek. tus pangandussek- Fotod: AFP/Scanpix, Bloomberg tori tugevdamisel ja see peegeldab kriisist õpitut.

Jean-Claude Trichet, Euroopa Keskpanga juht ja Baseli komitee eesistuja

ankade jaoks tulevi- gandusreeglid seni, kuni ma- Pkus kehtima hakkavad jandused seisavad taas kind- reeglid hakkavad üha lamatel jalgadel. USA, Šveits enam ilmet võtma. Esmas- ja Suurbritannia seisid su- päeval pandi paika 27 riigi
Romet Kreek pi lahjendajate soovide vas- Pangad keskpankade ja finantsjärele- tu. Küll aga jõuti kompromis- valvete poolt raamid, millesse Kuigi pangad ja mõne- sini, et reeglid jõustuvad alles kirjutatakse reeglid. de maade finantsjäreleval- 2018. aastal. Uusi reegleid on panka- ved lobistasid kõvasti sel- dele tarvis, kuna Lehman le nimel, et kapitali alla ma- Huvitav, et suudeti kehtes- Brothersist veerema hakanud huks rohkem asju, said sin- tada lihtne ja selge võimen- lumepalliefekt näitas, et kui na ka eelnevate kahjumite dusnõue ehk 3 protsendi ree- pankadele uusi karmimaid maksutasaarveldused tule- gel, mis tähendab, et panga reegleid ei kehtestata, ei saa vaste perioodide kasumite ar- koguvarad ei tohi ületada 33- stressis ka välistada Suure Depressiooni vel, hüpoteekide maksete ko- kordset panga põhikapita- kordumist. gumise teenused ja vähemus- li (Tier 1 capital). Sinna arves- Reegleid täitma hakkavad osalused teistes pankades. tatakse ka väärtpaberid, mis pangad on vaoshoitult rahul, Siiski pandi piir ette, et need peaks laenuandjaid kaitsma kuna võrreldes varasema ka- ei tohi ületada 15 protsenti ootamatute kahjumite eest. vaga on kommertspankade- kogukapitalist. Reegel ühtlustab ka erinevaid le tehtud tõsiseid järeleand- raamatupidamisstandardeid misi. Eriti suurteks opositsionää- ja toob bilansivälised kohus- ilma testita Suurim saavutus, mille- rideks tugevama regulat- tused arvutusse sisse. Seda ni esmapäeval jõuti, oli see, siooni vastu olid Prantsus- mõõdikut hakatakse testi- et keskpangad suutsid defi- maa ja Saksamaa, kes püüdis ma 2013. aastast 2017. aasta- Regulatsioon Pangandust neerida mõiste “kapital” – detsembris läbi räägitut nõr- ni, kuid pangad peavad hak- mis sinna alla mahub ning gendada, kuna nende pangad kama avaldama oma võimen- mis mitte. Ka selles vallas tuli ja majandus ei suudaks välja dusnäitajaid juba 2015. aasta ohjeldavad kokkulepped valmimas kompromisslahendus. kannatada karmimaid pan- algusest. toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] 28. juuli 2010 Äripäev INVESTOR 21

KUUPÄEV INTRESS PANGANDUS Euribor (6 kuud) 1,141 UBSi kasumisse naasmine ületas kõik ootused 1,2 27. juuli Šveitsi pank UBS teenis tei- Kasumit toetas ka 595 miljo- ses kvartalis 2,01 miljardi fran- ni frangine tulu ta enda võla al- gi suuruse puhaskasumi, mis lahindamisest – pangad või- 1,1 märgib tugevat paranemist vad oma võla väärtuse vähe- aastataguselt 1,4miljardiliselt nedes seda alla hinnata, sest kahjumilt. võla teoreetiline tagasiostmi- 1,0 Tulemus ületas analüütikute ne muutub odavamaks. Sama 28.08 ootused, kes pidasid tõenäo- kehtib ka vastupidises suunas.
avaldavad kvartalitulemused International Paper, Newmont lisemaks 1,26 miljardi Šveitsi Panga tulud hüppas aastata- Mining, Eastman Kodak, Boeing, ConocoPhillips, Visa, Okmetic, 0,9 frangi suurust kasumit, vahen- gusega võrreldes 59 protsenti, Peugeot, Infineon Technologies, Deutsche Bahn ja Assa Abloy. 10 12 02 04 dab Wall Street Journal. 9,19 miljardile frangile.

RAHA Reklaam Stressitest Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % oli farss pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt (10) püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Euroopas avaldati pankade Sampo Pank 0,25 0,25** 0,50 0,60 0,80 1,05 1,20 1,35 1,55 1,75 1000/5000(4) Swedbank*** 0,10 - - - 0,45 0,75 0,90 1,05 - - 3000 stressitesti tulemused, mil- Swedbank 0,30 0,40 0,50 0,80 0,95 1,10 - - 30000 lest loodeti messiast. Para- Tallinna Äripank 0,10 0,80 0,90 1,00 1,20 1,30 1,45 1,70 - 1000 ku ei ole isegi põhjust vaa- Tallinna Äripank (3) 0,10 1,20 1,25 1,35 1,50 1,70 1,85 2,10 - 1000 data, mis eeldusi stressi- Nordea Pank 0,1-0,25 0,40 0,50 0,60 0,85 1,00 1,15 - - 5000 Parex Pank kokkuleppel 2,50 - 2,80 3,50 3,50 4,00 4,00 4,00 1500 testis ette võeti, kuna kogu Marfin Pank Eesti 0,25 0,30 1,80 2,20 2,60 3,10 3,40 3,60 4,10 4,20 5000 see testimine oli suur farss. BIGBANK - - 1,40 1,50 1,55 2,90 2,90 3,50 3,90 4,20 5000 BIGBANK - - - - - 3,10 3,10 3,70 4,10 4,40 150 000 Pankade raamatupidami- DnB NORD Pank 0,25 (7) - 0,80 - 1,00 1,25 1,75 1,85 - - 5000 UniCredit Bank 0,25 (9) - 0,10 0,10 0,22 0,30 0,40 0,50 - - 5000/50000 (9) ses on võimalus omada sama SEB 0,20 0,25 0,70 0,75 0,85 1,05 1,20 1,35 1,45 1,65 2000* väärtpaberit kahel eri moel. LHV Pank 0,20 (10) 1,50 2,00 2,50 3,00 3,30 3,50 4,00 - 10000 Esiteks väärtpaber müügiks Snoras - - 5,50 5,50 5,50 5,75 6,00 6,25 6,50 6,50 - ehk pankade kauplemisraa- Krediidipank - 0,10 0,60 0,75 0,90 1,50 1,80 2,10 2,50 3,00 1000/3000(4) matud. Teine variant on seda tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR hoida panga investeerimispo- pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa sitsioonis, mida kirjeldatakse Sampo Pank 0,50 0,60 0,70 0,90 1,10 1,35 0,50 0,60 0,80 1,05 1,20 1,35 Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250 USD - - 0,45 0,75 0,90 1,05 190 EUR võlakirjade lunastamistähtaja- Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400 USD 0,40 0,50 0,60 0,90 1,05 1,20 6400 EUR ni hoidmisena. Tallinna Äripank 0,30 0,30 0,45 0,90 1,05 1,45 200 USD 0,50 0,65 0,75 1,05 1,20 1,45 200 EUR Euroopa pankade stressitest Nordea Pank 0,20 0,25 0,30 0,45 0,70 0,95 300 USD 0,30 0,40 0,55 0,85 1,00 1,15 320 EUR ei käsitlenud pankade inves- Parex Pank 2,00 - 2,50 2,70 3,00 3,50 100 USD 2,50 - 2,80 3,50 3,50 4,00 100 EUR Marfin Pank Eesti 0,70 1,00 1,25 1,50 1,75 2,10 500 USD 1,80 2,20 2,60 3,10 3,40 3,60 350 EUR teerimispositsioone, vaid ai- DnB NORD Pank 0,25 - 0,35 0,60 0,90 1,25 300 USD 0,80 - 1,00 1,25 1,75 1,85 300 EUR nult kauplemispositsioone, BIGBANK ------2,90 2,90 3,50 10 000 - 30 000 EUR kus hinnaguliselt on näiteks BIGBANK ------3,10 3,10 3,70 üle 30 000 EUR vaid 10% pankade käes oleatest UniCredit Bank 0,18 0,20 0,21 0,28 0,40 0,60 300/3000 USD(9) 0,30 0,35 0,37 0,40 0,55 0,70 300/3000 EUR (9) SEB 0,05 0,05 0,10 0,20 0,40 0,80 200 (USD) 0,20 0,30 0,45 0,75 0,90 1,25 200 EUR Kreeka võlakirjadest. Kuna se- LHV Pank 0,50 0,50 0,60 0,70 0,80 1,00 1000 USD 1,50 2,00 2,50 3,00 3,30 3,50 700 EUR da ei tehtud, ei oma stresstesti Snoras 1,75 1,75 1,75 2,00 2,25 2,50 - 4,20 4,20 4,20 4,30 4,40 4,50 - tulemused olulist väärtust. Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,60 0,90 1,20 100/200 USD(4) 0,60 0,75 0,90 1,50 1,80 2,10 100/200 EUR (4) Läbi kukkus seitse panka, kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik ***avades hoiuse internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt ükski nimi ei pannud üllatu- ma. Et aga vaid üks Kreeka Arvelduskonto, reservhoiuse ja kasutushoiuse intressid Pankade kontaktandmed pank läbi kukkus, näitab ise, % päevasaldolt klient hõbeklient kuldklient SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100 faks 737 7582, e-post: [email protected], kui mõistlik on sellest testist Nordea Pank Swedbank Liivalaia 8, Tallinn, tel (24h) 631 0310, www.bigbank.ee arvelduskonto, eraisikud e-post: [email protected] DnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, mingisuguseid järeldusi teha. EEK, EUR 0,10 0,10 0,10 Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, tel 686 8500, faks 686 8501, Stressitestis kukkusid lä- reservhoius, eraisikud tel 668 8088, faks 668 8089 e-post: [email protected], www.dnbnord.ee EEK 0,40 0,50 0,70 Nordea Pank Liivalaia 45/47, Tallinn, tel 628 3300, AS UniCredit Bank Eesti filiaal Liivalaia 13/15, bi pangad, kelle põhikapita- EUR 0,20 0,25 0,35 faks 628 3201 e-post: [email protected] Tallinn, tel 668 8357, www.unicreditbank.ee, linõue (Tier 1) ei küündinud Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, e-post: [email protected] 6 protsendini. Kui oleks ka- tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], LHV Pank Tartu mnt.2, tel. 680 0400, Marfin Pank Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, fax 680 0402, e-post: [email protected], www.lhv.ee sutatud 7protsendist nõuet, Raha väljamaksmine erakliendile 1päevase ja tel 680 2500, faks 680 2501 AB Bankas “Snoras” Eesti Filiaal Roosikrantsi 17, Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, Tallinn 10119 tel 627 2976 oleks läbi kukkunud 24 panka ärikliendile 14päevase etteteatamisega. faks 770 0001, e-post: [email protected] Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn, 91 testitust, kirjutas Morgan BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, tel 669 0941, faks 661 6037 Stanley Euroopa krediidistra- teegia juht Andrew Sheets. Ise- VALUUTA gi investeerimisportfellideta kukkunuks karmima näidu USD SEK GBP RUB alusel läbi iga neljas testitud Euroopa pank. 12,04 kr 1,655 kr 18,61 kr 0,398 kr Eesti Panga kursid 27.07 USA pankadele see eri- stabiilsemad rahaallikad kui valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK list koormat juurde tekitada teiste pankade hoiused. Ku- Araabia ÜE dirham AED 3,27693000 India ruupia INR 0,25764500 Mehhiko peeso MXN 0,95124700 Tuneesia dinaar TND 8,23923000 ei tohiks, kuna sealsed reeg- na stabiilse rahastamisreegli Argentina peeso ARS 3,06334000 Indoneesia ruupia IDR 0,00133509 Moldova leu MDL 0,98132100 Ukraina grivna UAH 1,52444000 lid on praegustele küllalt sar- kehtimahakkamist lükatakse Austraalia dollar AUD 10,88340000 Islandi kroon ISK 0,09934360 Norra kroon NOK 1,95603000 Ungari forint HUF 0,05489180 Brasiilia reaal BRL 6,82982000 Jaapani jeen JPY 0,13773400 Poola zlott PLN 3,89964000 USA dollar USD 12,03580000 nased. Küll aga võib see sun- edasi, said pangad, iseäranis Bulgaaria leev BGN 7,99990000 Kanada dollar CAD 11,67910000 Rootsi kroon SEK 1,65452000 Usbekistani somm UZS 0,00749640 dida paljusid Euroopa, aga ka Euroopa omad, hingamisruu- Egiptuse nael EGP 2,11050000 Kasahstani tenge KZT 0,08160170 Serbia dinaar RSD 0,14793400 Aserbaidžaani manat AZN 14,97930000 Euro EUR 15,64660000 Korea won KRW 0,01018090 Singapuri dollar SGD 8,83754000 Rumeenia leu RON 3,68610000 Aasia pankasid kapitali kaa- mi. Analüütikute hinnangul Gruusia lari GEL 6,54166000 Kuld (EEK/oz) XAU 14263,70000000 Suurbritannia nael GBP 18,61100000 Türgi liir TRY 7,94708000 sama. Ka riskiga kaalutud va- oleks pankadel läinud tarvis Hiina jüaan (renminbi) CNY 1,77586000 Leedu litt LTL 4,53157000 Šveitsi frank CHF 11,38730000 Uus-Meremaa dollar NZD 8,86199000 rade kapitalinõue jääb kehti- kuni 4 triljonit eurot uut pi- Hongkongi dollar HKD 1,54934000 LAVi rand ZAR 1,64024000 Taani kroon DKK 2,09914000 Valgevene uus rubla BYR 0,00404023 Horvaatia kuna HRK 2,15965000 Läti latt LVL 22,06390000 Tai baat THB 0,37395900 Venemaa rubla RUB 0,39794500 ma, kuid selle kalibreerimine kaajalist rahastamist. Iisraeli uus seekel ILS 3,15240000 Malaisia ringgit MYR 3,78070000 Taiwani dollar TWD 0,37594400 Venezuela boliivar VEF 2,80250000 seisab alles ees. Uute tuulte valguses näib IMF arveldusühik SDR 18,23610000 Maroko dirhem MAD 1,40621000 Tšehhi kroon CZK 0,62352300 jätkuvalt, et pangad vajavad Uue asjana kehtestatakse uut kapitali ja pikemaajalisi BÖRSIKAUBAD ka likviidsusenõuded. Lik- rahastamisallikaid, kuid nen- viidsuskatte nõue näitab, kui de hankimiseks on pankadel Kütused 27.07 Värvilised metallid 27.07 palju raha peab pank hoid- rohkem aega, kui varem kar- Rotterdami sadamates (CIF), USD/t USD/t Hea tellija! ma, et katta ära kuu aja jook- detud. ost müük Nafta* 77,13 Alumiinium 2020,0 2021,0 sul tekkivaid kohustusi. Pan- Kerge kütteõli 649-651** Nikkel 20410,0 20415,0 Kasutage puhkusel olles kade suurim võit tuli kogu Pangad on investeerimis- Masuut 439-441** Plii 1959,0 1960,0 Äripäeva tasuta Mootoribensiin 716-718** Tina 19230,0 19235,0 stabiilse rahastamismää- objektina jätkuvalt riskant- Diislikütus 676-678** Tsink 1883,0 1883,5 ümbersuunamise teenust. ra (net stable funding ratio) sed, kuna majanduse olu- * Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil Vask 6995,0 6995,5 osas, mis võrdleb nõutud lik- kord on olenevalt tegevus- USD/barrel, ** seisuga 26.07.2010 Saadame lehe aadressil, viidseid varasid 12 kuu jook- piirkonnast pigem keeruline Kohv 26.07 Väärismetallid 26.07 kus Te puhkuse ajal viibite! sul realiseeruvate kohustus- ning uute aktsiaemissioonide Arabica (USc)/lb 164,75 USD tr.oz te vastu. korral lahjeneb seniste oma- Saatke palun vastav info 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, allikas Bloomberg Kuld 1168,00 [email protected] või helistage Hõbe 18,16 nike osalus. Tegemist on sel- telefonil 667 0099. Suhkur 27.07 Plaatina 1560,00 Valitsuse hoiused liigita- gelt sektoriga, kus tuleks nop- Pallaadium 478,00 NB! Äripäev ilmub suvehooajal takse samale tasemele kui pida kirsid tordilt, mitte ter- valge suhkur (USD/t) 573,50 1 tr.oz = 31,105 g, Londoni fiksingud, (28.06– 13. 08) 3 korda nädalas. ettevõtete hoiused, mis on vet hõrgutist nahka panna. allikas Bloomberg allikas Bloomberg Äripäev 28. juuli 2010 toimetaja Romet Kreek , tel 667 0192, e-post [email protected] 22 INVESTOR INVESTEERIMISFONDID

TULEMUS INDEKSID Canon duubeldas kvartalikasumi RTSI Moskva WIG20 Poola BUX Ungari BET Rumeenia Canon avaldas eile juba kol- hendas Bloomberg. Tulemusi 1480,51 2481,99 manda järjestikuse kvartali- turgutas suurem fotokaame- 0,87% -0,52% 21 573,14 1,68% 5172,61 4,01% kasumi kasvu ning ületas ka rate müük ja kasvanud nõud- 2000 3000 30000 7000 kõik talle pandud ootused sä- lus printerite järele, mistõttu 25000 5600 ravalt. Canoni puhaskasum tõstis Canon aastast kaame- 1500 2250 20000 kahekordistus juuniga lõp- ramüügi prognoosi. Ettevõ- 4200 1000 1500 15000 penud kvartalis 67,6 miljar- te prognoosib selleaastaseks 2800 di jeenini (779 miljonit dol- kasumi kasvuks 82 protsen- 10000 500 750 larit), mis ületas jõuliselt ka ti, 240 miljardi jeenini, ning 5000 1400 analüütikute 58 miljardi jee- 17protsendilist käibe kasvu, 0 0 0 0 08 10 12 02 04 08 10 12 02 04 08 10 12 02 04 nise mediaanprognoosi, va- 3,75 triljoni jeenini. 08 10 12 02 04

FONDID Reklaam Avaron Asset Management 26.07 ERGO Funds 26.07 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Areneva Eur. Väikeettevõtete F A, EEK 46,31 47,96 47,02 - 6,53 25,99 - - 457 649 563 Avaroni Privaatportfell B, EEK 178,42 178,42 178,42 - 5,22 10,85 - - 49 516 193 ERGO Pensionifond 2P1, EEK 13,25 13,39 13,39 0,74 3,46 8,72 5,22 3,01 104168364,66 ERGO Pensionifond 2P2, EEK 16,05 16,21 16,21 4,08 6,65 19,51 -1,12 3,34 435137886,31 ERGO Pensionifond 3P1, EEK 12,32 12,57 12,45 0,00 7,05 18,43 0,00 0,00 6576547,17 ERGO Pensionifond 3P2, EEK 12,87 13,13 13,00 0,00 7,64 20,93 0,00 0,00 6741820,89 Compensa Life 26.07 ERGO Pensionifond 3P3, EEK 13,38 13,65 13,51 0,00 7,53 23,43 0,00 0,00 7577327,71 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht* aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Evli Funds 23.07 Kasvuportfell, EEK - - 17,02 - 13,70 40,00 -3,70 0,90 60 407 477 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht* Võlakirjaportfell, EUR - - 10,66 - 4,60 - - - 270 385 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat * Fondide mahu info on antud seisuga 31.05.2010 Evli Global B, EUR 8 8 8 - 4 16 -13 -2 14 456 808 Evli European High Yield B, EUR 170 170 170 - 8 26 6 6 324 865 830 Danske Capital AS, Danske Invest, Sampo Rahastoyhtiö Oy 26.07 Evli European Investment Grade B, EUR 151 151 151 - 4 11 5 3 276 685 351 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Evli Greater Russia B, EUR 198 198 198 - 25 85 -11 - 192 075 582 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat * Fondide mahu info on antud seisuga 30.04.2010

Sampo Pension 25, EEK 13,91 14,05 14,05 1,32 4,25 11,70 1,09 3,27 141 712 924 Sampo Pension 50, EEK 16,10 16,26 16,26 1,64 5,16 13,22 0,10 4,54 1 876 337 099 Finter Fund 26.07 Sampo Pension Intress, EEK 12,60 12,73 12,73 0,87 2,78 8,35 3,65 3,07 37 130 615 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Danske Invest Global Growth Fund, USD - - 13,55 0,00 10,34 -3,15 -9,54 0,00 1 110 004 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat * Info Danske fondide kohta on avaldatud veebilehtedel www.sampopank.ee, www.rahastot.fi ja www.danskeinvest.com CHF Bonds, CHF 119.68 125.12 120.89 5.30 1.15 4.63 2.00 0.36 - Dynamic Portfolio EUR 115.61 120.87 116.78 14.84 -5.32 1.46 -9.56 -1.05 - Fondivalitsejad tel 680 0401, faks 680 0403, Swedbank Investeerimisfondid AS EUR Bonds, EUR 353.57 369.64 357.14 9.09 -8.74 -10.29 -3.82 -1.96 - [email protected], Liivalaia 8, Tallinn 15 040, Emerging Markets, USD 205.2 214.52 207.27 34.72 -2.19 11.28 -18.34 0.35 - Avaron Asset Management www.gildbankers.com tel 631 0310, faks 6 310 410, Conservative Portfolio, CHF 351.14 367.1 354.69 7.84 -0.16 4.89 -4.21 -0.13 - Narva mnt 5–58, Tallinn 10117 [email protected] European Equities, EUR 96.7 101.1 97.68 27.13 -6.36 4.94 -19.10 -2.72 - tel 664 4205, faks 664 4201, AS GILD Property Asset Management www.swedbank.ee/fondid [email protected], www.avaron.ee Rävala pst 6, Tallinn 10143, US Equities, USD 68.53 71.64 69.22 - -0.88 7.32 - - - tel 680 0401, faks 680 0403, USD Bonds, USD 151.64 158.53 153.17 13.22 1.73 -0.31 -2.01 -1.79 - Danske Capital AS Maaklerifirmad Conservativ Portfolio, EUR 102.59 107.26 103.63 - -6.03 - - - - Narva mnt 11, Tallinn 15015, [email protected], tel 675 2295, faks 675 2895, www.gildrealestate.com Compensa Life Vienna Insurance [email protected], LHV Varahaldus AS Group SE LHV Varahaldus 26.07 www.sampopank.ee Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, Roosikrantsi 11, Tallinn tel 610 3000, faks 610 3010 ERGO Funds AS tel 680 0400, faks 680 0402, ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, [email protected], www.lhv.ee [email protected], aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat tel 610 6500, faks 610 6501, www.compensalife.ee Nordea Pensions Estonia AS [email protected], www.ergo.ee Liivalaia 45/47, Tallinn 10145 LHV Tartu mnt 2, Tallinn, Pensionifond L, EEK 18,73 18,92 18,92 3,33 7,09 18,85 2,10 7,46 705 536 627 Evli Securities, Varahaldus tel 710 1250, faks 710 1251 tel 680 0400, faks 680 0402 Pensionifond M, EEK 15,19 15,35 15,35 2,44 6,21 18,85 5,69 6,67 72 542 984 (Evli Fund Managment) [email protected], Marfin Pank Eesti AS Pärnu mnt 12, Pensionifond S, EEK 16,41 16,58 16,58 1,63 5,21 16,74 9,40 7,02 49 149 384 Tartu mnt 2, Tallinn 10145, www.nordea.ee Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 Pensionifond XL, EEK 15,89 16,05 16,05 3,67 5,73 17,07 2,19 7,06 183 917 012 tel 640 5720, faks 640 5701, Narva mnt 11, Tallinn, Pensionifond XS, EEK 15,05 15,20 15,20 1,63 5,21 16,80 8,44 6,26 25 289 360 [email protected], www.evli.ee Nordea Rahastoyhtiö Sampo Pank tel 630 2104 Täiendav Pensionifond, EEK 17,49 17,85 17,67 15,24 6,59 19,18 -1,62 5,66 40 668 248 Liivalaia 45/47, Tallinn 10145 Finter Fund Management tel 628 3300 SEB Enskilda Equities Tõusva Euroopa Alfa Fond A, EUR 4,12 4,20 4,12 - 8,38 27,46 -25,68 - 0 Company S.A. Tornimäe 2, Tallinn, 33, avenue J.F. Kennedy, Tõusva Euroopa Alfa Fond B, EEK 41,21 42,03 41,21 - 8,38 27,46 - - 7 828 620 Trigon Funds tel 665 6622, faks 665 6802 P.O. Box 91, L-2010 Luxembourg, Viru väljak 2, Metro Plaza 5. korrus, LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 6,33 6,53 6,40 - 2,69 6,40 - - 0 tel +352 44 10 1065 67 Tallinn 10 111, tel 667 9200, Mandatum Life Insurance Baltic SE LHV Pärsia Lahe Fond B, EEK 63,33 65,25 63,97 - 2,69 6,40 - - 61 349 561 faks +352 44 10 1060 02, faks 667 9201, Viru väljak 2, Tallinn. tel 681 2300, LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,07 8,23 8,15 - 4,03 12,62 - - 0 funds@finter.ch, [email protected], www.trn.ee [email protected], LHV Maailma Aktsiad Fond B, EEK 80,68 82,31 81,49 - 4,03 12,62 - - 17 039 860 www.finter.ch, esindaja Eestis AS Eesti www.mandatumlife.ee AS SEB Varahaldus Krediidipank, www.krediidipank.ee Tornimäe 2, Tallinn 15 010, Swedbank AS AS GILD Fund Management tel 665 6565, faks 665 7122, Liivalaia 8, Tallinn, Nordea Pensions Estonia 27.07 tel 631 0310, faks 631 0410 Tartu mnt 2, Tallinn 10145, [email protected], www.seb.ee ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Nordea Pensionifond A, EEK 12,76 12,89 12,89 0 3,73 13,81 0 0 204492974,91 Nordea Pensionifond A Pluss, EEK 10,32 10,42 10,42 0 3,49 0 0 0 21983641,07 Nordea Pensionifond B, EEK 12,29 12,41 12,41 0 3,18 10,77 0 0 56746270,5 Mõnus puhkus väärt raamatutega! Nordea Pensionifond C, EEK 11,70 11,82 11,82 0 2,76 8,57 0 0 12755368,85 Nordea Pensionifond Aktsiad 100 14,65 14,94 14,79 0 5,28 17,86 0 0 15419103,31 Soodsad suvepakkumised leiad www.raamatuklubi.aripaev.ee Nordea Investment Funds 26.07 ost müükmüük NAV% aasta tootlus (p.a) %* fondi maht Info ja tellimine fondi maht algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat tel 667 0108 või [email protected] Biotech Fund USD 9,26 9,26 9,26 - -6,37 -16,65 -0,04 10926852 Central & Eastern European Equity Fund EUR 10,68 10,68 10,68 - 42,21 -25,16 0,00 14144570 Danish Bond Fund DKK 323,49 323,49 323,49 - 6,01 20,23 19,49 150827997 Danish Equity Fund DKK 198,58 198,58 198,58 - 30,91 -17,27 17,86 83015170 Danish Kroner Reserve DKK 164,26 164,26 164,26 - 1,88 9,30 14,30 241924047 Danish Long Bond Fund DKK 221,06 221,06 221,06 - 10,60 25,32 22,30 110007579 Danish Mortgage Bond Fund DKK 189,85 189,85 189,85 - 6,72 21,18 21,40 747854538 Euro Bond Fund EUR 9,15 9,15 9,15 - 11,45 19,76 17,61 12425271 Euro Reserve EUR 13,88 13,88 13,88 - 6,36 -4,93 -0,25 12613960 European Alpha Fund EUR 7,05 7,05 7,05 - 21,34 0,00 0,00 26336764 European Corporate Bond Fund EUR 35,27 35,27 35,27 - 9,30 14,48 4,07 12343546 European Equity Fund EUR 13,96 13,96 13,96 - 23,00 -23,67 4,49 16389989 European Value Fund EUR 32,97 32,97 32,97 - 35,79 -24,61 6,03 754014151 Far Eastern Equity Fund USD 17,49 17,49 17,49 - 15,22 -23,69 34,08 124028453 Global Bond Fund (EUR) EUR 13,74 13,74 13,74 - 16,64 33,79 21,30 24129926 Global Equity Fund EUR 4,17 4,17 4,17 - 15,83 -27,60 -15,79 5229846 Global Stable Equity Fund EUR 8,41 8,41 8,41 - 10,66 -15,48 0,00 30597773 Global Stable Equity Fund Unhedged EUR 9,23 9,23 9,23 - 20,81 -24,10 0,00 18548109 Global Value Fund EUR 10,51 10,51 10,51 - 19,70 -21,39 -12,12 18814884 Japanese Value JPY 692 692 692 - 0,00 -45,43 -37,71 860682787 Nordic Equity Fund EUR 47,5 47,5 47,5 - 29,64 -29,40 22,25 460326222 Nordic Equity Small Cap Fund EUR 9 9 9 - 32,55 -14,69 0,00 10689537 North American Growth Fund USD 8,3 8,3 8,3 - 6,96 -20,35 -7,31 164223359 North American Value Fund USD 26,36 26,36 26,36 - 16,23 -40,02 -34,67 296236793 Norwegian Bond Fund NOK 167,73 167,73 167,73 - 4,79 18,97 17,07 1233912186 Norwegian Equity Fund NOK 116,34 116,34 116,34 - 22,71 -33,25 0,95 198950061 Norwegian Kroner Reserve NOK 171,63 171,63 171,63 - 2,94 13,07 19,21 541961839 Stable Return Fund EUR 11,29 11,29 11,29 - 8,14 3,67 0,00 25180628 Swedish Bond Fund SEK 240,9 240,9 240,9 - 7,08 18,37 15,31 541785012 Swedish Equity Fund SEK 182,83 182,83 182,83 - 22,16 -15,34 21,58 166352764 www.raamatuklubi.aripaev.ee Swedish Kroner Reserve SEK 176,25 176,25 176,25 - 0,99 8,30 12,87 909765190 US-Dollar Reserve USD 15,08 15,08 15,08 - 9,28 0,20 9,29 9679436 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] 28. juuli 2010 Äripäev INVESTEERIMISFONDID 23

NUMBER TULEMUS Deutsche Bank ületas analüütikute ootused Saksa suurim pank Deutsche Bank teenis teises kvartalis aastatagusega võrreldes 6,4% suurema, 1,16 miljardi eurose puhaskasumi. See ületas ana- 4,1 lüütikute oodatud 1,05 miljardi
triljonist dollarist enam kaubeldi aprillis keskmiselt valuutat, euro piiri. Kasumit aitasid vor- selgus keskpankade keskpanga uuringust. 2007. aastal kau- mistada elavnenud jaepangan- beldi valuutat 3,2 triljonit dollarit päevas. USAs kasvas oktoob- dus ja kasvanud tulu ülekanne- riga võrreldes kauplemine 12%, Londonis 15% ja Tokyos 16%. telt, vahendas Bloomberg.

Mandatum Life 23.07 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Mandatum Life Konservatiivne, EUR 102,27 103,29 102,27 - 2,23 11,24 - - - Mandatum Life Tasakaalustatud, EUR 110,22 111,88 110,22 - 1,97 14,50 - - - Mandatum Life Agressiivne, EUR 127,39 129,94 127,39 - 5,79 22,69 - - -

Mandatum Life Fixed Income, EUR 124,72 125,34 124,72 - 5,72 13,34 - - - Mandatum Life Global Food, EUR 123,73 126,21 123,73 - 10,72 25,26 - - - Mandatum Life Emerging Opportunities, EUR115,13 117,43 115,13 - 11,86 - - - - Mandatum Life Global Equity, EUR 134,06 136,74 134,06 - 4,29 18,03 - - - Mandatum Life Europe Equity, EUR 150,34 153,35 150,34 - 8,04 23,23 - - -

Swedbank Investeerimisfondid AS 26.07 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pensionifond K1, EEK 11,47 11,58 11,58 6,34 2,11 4,43 0,16 0,03 395 952 860,59 Pensionifond K2, EEK 12,34 12,47 12,47 8,46 3,21 7,99 -3,63 -0,15 2 141 250 856,11 Pensionifond K3, EEK 14,05 14,19 14,19 11,79 5,04 12,78 -5,69 0,43 4 932 266 271,76 Pensionifond K4, EEK 10,34 10,45 10,45 0,00 4,21 39 772 695,54 Pensionifond V1, EEK 16,22 16,55 16,38 12,13 3,02 9,15 -6,01 -0,86 127 572 196,50 Pensionifond V2, EEK 12,33 12,58 12,46 15,84 4,72 13,55 -9,93 -0,88 228 674 673,51 Pensionifond V3, EEK 14,40 14,69 14,55 20,37 6,26 18,89 -14,75 -0,66 440 880 145,68

Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 4,66 4,78 4,71 0,76 43,45 -24,22 11015174,46 Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 82,94 85,04 83,78 30,25 11,70 36,64 -34,95 -11,71 524 068 538,20 Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 3,91 4,01 3,95 2,58 24,30 -38,53 13816872,25 Fondifond 100, EEK 87,65 89,86 88,54 9,36 28,28 -13,25 900491444,37 Fondifond 30, EEK 99,69 102,21 100,70 4,76 14,00 -3,28 213699750,75 Fondifond 60, EEK 93,90 96,27 94,84 6,95 20,46 -8,22 802461554,72 Venemaa Aktsiafond, EEK 1267,48 1299,49 1280,28 13,38 59,89 -16,80 4,64 957 853 396,04

AS SEB Varahaldus 26.07

ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

SEB Energiline Pf, EEK 10,80 10,91 10,91 0,00 3,29 0,00 0,00 0,00 33 557 342 SEB Konservatiivne Pf, EEK 13,12 13,26 13,26 1,23 4,69 9,56 5,40 2,95 599 369 998 SEB Optimaalne Pf, EEK 12,06 12,18 12,18 0,00 2,88 10,54 0,00 0,00 76 883 701 SEB Progressiivne Pf, EEK 13,88 14,02 14,02 4,76 4,34 11,76 -6,49 1,09 3 590 509 690 SEB Aktiivne Pf, EEK 12,91 13,17 13,04 27,75 7,10 22,14 -11,40 3,10 191 835 321 SEB Tasakaalukas Pf, EEK 16,42 16,75 16,59 12,12 4,29 10,69 -4,80 1,88 136 009 212

SEB Aktiivne Fondifond, EEK 5,94 6,06 6,00 29,22 2,00 16,90 -17,58 0,00 60 086 422 SEB Tasakaalukas Fondifond, EEK 9,26 9,45 9,36 15,12 1,93 11,27 -3,83 0,00 16 536 964 SEB Dünaamiline Fondifond EEK 9,42 9,61 9,51 22,20 1,32 13,91 -13,63 -2,03 96 015 948 SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 14,38 14,38 14,38 15,41 9,96 13,00 2,77 2,41 806 385 178 SEB Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 12,06 12,31 12,19 23,15 7,11 28,95 -5,15 0,00 60 541 949 SEBKasvufond, EEK 6,40 6,53 6,46 41,80 5,21 32,95 -12,35 4,88 375 783 330 SEB High Yield Bond Fund, EUR 795,53 795,53 795,53 N/A 34,06 22,52 0,00 0,00 2 990 381 Vahendatavad Fondid * SEB Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 5,73 25,80 10,83 26,91 -3,4 6,86 - SEB Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 2,01 47,07 7,54 29,53 -1,6 10,27 - SEB Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,40 19,39 4,4 7,75 -14,28 -4,9 - SEB Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 2,99 25,07 8,96 23,97 -6,88 -3,83 - SEB Asset Selection Fund, EUR - - 13,61 9,03 -1,88 0,84 6,83 0 - SEB Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 3,26 34,27 4,09 26,98 -8,55 7,08 - SEB Corporate Bond Fund, EUR - - 1,32 8,14 3,96 11,21 3,77 1,87 - SEB deLuxe - Multi Asset Balance - - 58,47 N/A 2,04 13,47 0 0 - SEB deLuxe - Multi Asset Defensive Plus - - 57,43 N/A 1,81 6,73 0 0 - SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 2,73 39,25 9,82 33,08 -13,75 5,56 - SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 3,04 46,27 18,47 61,24 -13,01 5,41 - SEB Ethical Europe Fund, EUR - - 1,97 26,86 0,39 16,06 -15,44 -2,18 - SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 1065,34 28,29 2,77 19,05 -16,37 -2,4 - SEB Europe Fund - - 2,88 27,36 1,85 18,28 -14,8 -1,49 - SEB Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,64 20,95 7,46 23,9 -9,62 -0,62 - SEB Medical Fund, EUR - - 2,36 15,14 1,36 15,52 -4,02 -2,68 - SEB Nordic Fund, EUR - - 6,31 29,70 12,66 29,9 -7,08 4,04 - SEB Russia Fund, EUR - - 10,06 51,31 13,76 62,53 -3,1 0 - SEB Short Bond Fund EUR - - 1,27 0,54 -0,13 -0,2 0,84 1,42 - SEB Strategy Aggressive Fund - - 38,85 N/A 4,55 0 0 0 - SEB Technology Fund, EUR - - 1,89 25,39 7,14 25,29 -1,69 0,15 - SEB Guarantee Fund 80, EUR - - 102,45 6,43 -6 -2,33 0 0 - SEB Nordic Small Cap Fund, EUR - - 139,20 N/A 3,28 34,02 0 0 - SEB Listed Private Equity Fund, EUR - - 141,00 N/A 9,47 39,3 0 0 - SEB Concept Biotechnology, EUR - - 27,57 N/A 8,97 16,87 0 0 - SEB High Yield, EUR - - 104,44 N/A 0 0 0 0 -

ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud SEB Likviidsusfond**, EEK 94,30 94,30 94,30 0,00 0,02 0,07 3,51 - 318 333 228

* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid

Trigon Funds 26.07 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EEK 133,39 137,48 136,12 42,70 5,65 39,04 0,00 0,00 239 435 510 Balkani Fond, EEK 126,68 131,19 128,61 39,65 13,93 35,57 -24,04 -1,96 195 756 785 Arenevate Turgude Finantssektori Fond 166,48 171,58 169,88 39,91 9,90 51,46 0,00 0,00 246 951 328 Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 72,26 74,83 73,36 36,46 3,41 33,18 -23,15 -6,29 136 827 104 Uus Euroopa Väärtusfond, EEK 155,15 160,66 157,51 35,17 13,20 32,93 -19,46 -4,99 120 192 057 Top 10 Fond, EEK 114,57 118,64 116,32 41,42 39,97 106,90 -7,66 0,00 48 286 906

** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve; Trigon Alternative Funds 26.07 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Aktiivne Alfa Fond, EEK 152,63 157,31 155,75 - 19,13 56,25 -3,87 - 265 257 052 OMX Tallinn OMX Helsinki OMX Stockholm Dow Jones Nasdaq 535,32 -0,19% 6689,71 0,16% 1061,36 0,18% 10 532,24 0,06% 2293,45 -0,13%

ÄP indeks 1072,30 B30 indeks 129,55 SEL NÄDALAL 52 nädalat 27. juuli 52 nädalat 27. juuli E 1500 -0,29% 150 0,11% Kinnisvara perioodi perioodi Logistika 1200 kõrgeim 120 kõrgeim Puhkus 1322,22 146,42 K Puhkus 900 madalaim 90 madalaim Ehitus Tööstus 600 612,15 60 84,18 Äripäeva indeks Balti 30 R Puhkepäev on arvutatud indeksisse 300 10 Tallinna börsil 30 kuulub 30 Eesti, enamkaubeldud Läti ja Leedu 28. juunist kuni 16. au- 28.07.2010 aktsia sulgemis- enimkaubeldud 0 0 gustini ilmub Äripäev 09 11 01 03 05 07 hinna põhjal 09 11 01 03 07 aktsiat Nr 134 (4084) kolm korda nädalas.

BÖRSID Tallinn 27.07 Helsingi 27.07 aktsia sulgemis- muutus käive, aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind, kr eelm, % kr P/E hind % min max

Arco Vara 61,65 -1,99 97 388 - Comptel 0,89 0,00 0,67 0,95 - Uus hobune, Baltika 11,27 0,00 133 598 - Elisa Comm. 15,28 -0,39 11,27 16,00 16,9 Ekspress Grupp 16,12 3,00 142 384 - Elcoteq SE 1,74 0,00 0,89 2,69 - Harju Elekter 34,74 -4,31 46 883 21,9 Finnair 4,44 0,23 3,52 4,78 - Järvevana 4,69 0,00 - - Fortum 17,61 -1,07 15,95 19,92 10,9 Merko Ehitus 106,55 -2,71 180 470 19,7 F-Secure 2,20 0,46 2,00 3,14 19,3 Nordecon 21,12 0,00 528 178 - Kemira 10,39 3,49 4,28 10,45 - Olympic EG 17,99 -3,36 2 158 273 - Metso 28,97 0,70 14,10 30,00 26,9 Premia Foods 12,36 -2,47 73 598 - Neste Oil 12,25 0,82 9,87 13,85 13,9 Silvano FG 27,38 0,00 197 885 23,0 Nokia 7,21 -0,76 6,59 11,82 27,7 uus sõiduhoog Tallink 9,39 1,70 717 084 - Outokumpu 13,09 1,47 10,92 17,88 - Tln Kaubamaja 66,03 0,48 5 037 545 - PKC Group 11,27 0,18 3,73 11,90 34,3 98 145,45 125,02 0,00 223 703 7,7 Sampo 19,00 1,12 14,19 20,23 14,1 Trigon PD 7,82 0,00 14 864 - Stockmann 26,60 0,42 14,42 30,50 21,1 Viisnurk 15,65 1,01 31 293 18,4 Stonesoft 0,71 0,00 0,38 1,19 - Uus Naftakompanii BP vahetas juhi Stora Enso 6,29 0,72 4,03 6,96 - P/E suhe – arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, Tieto 13,10 0,77 11,60 18,40 13,8 siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kohase) konsolideeritud UPM Kymmene 11,20 3,70 7,03 12,00 14,7 puhaskasumi põhjal YIT 17,14 0,94 8,68 17,96 24,5 ning ootab temalt suuri vägitegusid allikas Bloomberg, EUR tõi suhetesse ameeriklastega kamaluga teravaid nuge. Li- Riia 27.07 USA börsid 27.07 Silvia Viidik PÄEVA AKTSIA [email protected] saks aitas see veel enam rõhu- aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e BP -2,6% hind % min max hind % min max tada, et kohutava käkiga hak- Keegi pole täiuslik kõigil kama saanud ettevõte on vä- LASCO 0,37 -2,63 0,35 0,69 - Alcoa 11,19 -0,35 9,81 17,60 - aladel – ja särav teadlane ei Latvijas Gaze 5,35 1,91 3,82 6,00 - Altria Group 22,07 0,36 17,11 22,25 12,3 650 lismaine. SAF Tehnika 1,60 9,59 0,45 1,70 - Amazon.com 117,22 -1,00 77,51 151,09 48,7 pruugi olla võimekas nafta- Mississippis üles kasvanud Valmieras Fiberglass 0,57 -1,72 0,32 0,64 - American Express 44,71 -1,58 27,10 49,19 17,2 kompanii tippjuhina, nagu Dudley aga on oma sõnavõttu- Ventspils Nafta 1,35 2,27 0,87 1,80 - Apple 263,16 1,50 157,26 279,01 19,8 580 sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg, AT&T 26,11 0,58 23,78 28,73 11,6 näitas eilne Tony Haywardi des meenutanud toredaid pe- Vilnius 27.07 Bank of America 14,33 1,27 12,51 19,86 - BP juhi kohalt tagasiastu- rekondlikke väljasõite ranni- Boeing 69,37 0,76 41,43 76,00 36,9 510 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Carnival Corporation 34,82 -0,94 26,91 44,21 17,4 misest teatamine. kulähedastele saartele ning hind % min max Caterpillar 69,10 -1,27 41,30 72,83 28,3 sealseid kalastusretki. Muidu- Chevron Corporation 74,98 0,48 66,06 83,41 10,9 440 City Service 8,82 -0,79 4,17 9,83 - Cisco Systems 23,39 -0,93 20,68 27,74 19,0 Esmaspäeva õhtul toimu- gi sulatab see iga patriootliku Grigiškes 1,47 2,80 0,47 1,47 - Citigroup 4,21 1,33 2,56 5,43 - nud Briti naftakompanii nõu- ameeriklase südame. Invalda 3,05 0,00 1,42 3,71 - Coca-Cola 54,98 0,07 47,42 59,45 16,5 kogu koosolekul otsustati 370 Uue juhi töö saab olema Linas Agro 1,79 0,56 1,70 2,30 - Colgate-Palmolive 83,86 0,14 70,45 87,39 18,4 Snaige 0,68 0,00 0,37 1,17 - Dell 13,83 0,66 11,72 17,52 14,6 Haywardi lahkumine (omava- vaevaline, BP mainest pole pal- Rokiškio Suris 4,20 0,00 2,15 4,21 - eBay 21,18 0,19 19,06 28,37 14,2 helisel kokkuleppel) alates 1. 300 ju järel ja puhastamist vajab 09 11 01 03 05 07 TEO LT (Telekomas) 2,03 -0,49 1,19 2,47 - Exxon Mobil 60,81 0,70 55,94 76,54 13,6 oktoobrist. Tema järel astub suur tükk ookeanist ja ranni- sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg, FedEx 83,05 -0,41 63,54 97,75 22,0 Ford Motor 12,99 0,39 6,61 14,57 - ametisse uus juht, pikka ae- kupiirkonnast. Samuti on ta General Electric 16,30 1,00 12,03 19,70 15,0 ga ettevõtte erinevates polii- pälvinud suure usalduse – ko- Stockholm 27.07 Google 497,15 1,67 431,89 629,51 21,6 Hewlett-Packard 47,12 1,18 41,15 54,75 11,8 tiliselt keerulistes piirkonda- 406 hati tundub, et temast peaks aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max IBM 128,82 0,32 115,15 134,25 12,2 des tegevust juhtinud Robert aktsia hind, pennides kõigi ootuste järgi saama vä- Intel 21,54 -0,79 18,31 24,37 11,8 ABB 145,10 -2,42 123,04 157,72 - JP Morgan Chase 40,96 1,56 35,16 48,20 12,0 Dudley. hemalt uus Batman. Küsitav, Autoliv 420,60 0,91 219,00 425,00 - Johnson & Johnson 58,03 0,50 56,86 66,20 12,2 Kuna Hayward USA võimu- kui võimalik see on. Assa Abloy 165,30 -1,67 108,75 174,70 21,6 Kraft Foods 29,82 0,34 25,72 31,09 14,5 dega kohe kuidagi üht keelt lei- BP kaugemasse tulevik- AstraZeneca 362,80 2,66 303,00 381,70 - McDonalds 70,50 -0,52 53,88 71,84 16,2 17,2 Electrolux 164,40 0,55 127,00 200,40 11,0 Merck 35,39 0,34 28,69 41,56 10,6 da ei suutnud, on juba juunist ku annab paljutõotavat vürt- Ericsson 80,95 -0,06 65,25 90,45 60,6 Microsoft 26,12 0,07 22,73 31,58 12,4 sealset vihatormi rahustanud aastane muutus, % si Dudley huvi taastuvenergia Hennes & Mauritz 228,70 -0,35 190,25 251,50 20,4 3M 86,65 -0,77 67,98 90,52 15,4 Holmen 185,60 0,05 163,00 208,50 16,6 Nike 73,35 0,18 51,43 78,55 19,0 just Dudley. Varem viis aastat vastu, ta juhtis 1990ndate lõ- Investor 138,10 0,36 120,10 144,40 4,1 Oracle 24,54 -0,41 20,10 26,63 17,8 ka Venemaal BP üksust juhti- pul ka BP selle valla tegevusi. Nordea 72,45 2,04 59,30 79,10 13,8 PepsiCo 65,39 0,63 55,69 67,61 17,3 nud ning selle riigi teiste ener- Analüütikud on selle katast- Kui naftapuurimine ükskord Skanska 123,80 -0,40 96,49 135,03 14,3 Pfizer 15,18 1,06 14,00 20,36 7,1 SKF 140,50 -2,02 102,75 152,50 19,0 Procter & Gamble 62,91 0,62 39,37 64,58 16,6 giaettevõtete väikeseks paha- roofi valguses keemia ja inse- BP-le (või kõigile) keelatakse, SEB 49,52 1,85 38,34 53,00 36,6 Starbucks 25,13 -1,04 16,95 28,50 21,7 meeleks üsna edukaks kasva- neriteaduse kõrval ka ärijuh- võib sellest huvist ja oskusest Securitas 74,05 0,89 63,00 79,75 13,1 UPS 64,72 -0,25 51,90 70,89 22,8 Svenska Handelsb. 208,20 3,12 165,00 218,70 12,6 Wal-Mart Stores 51,13 0,00 47,77 56,27 13,6 tanud Dudley on poliitilise ja timist õppinud Dudley üheks õige palju kasu tulla. Swedbank 81,35 1,62 43,43 83,30 - Walt Disney 34,23 -0,49 24,89 37,98 17,7 ärilise survestamisega küllalt suuremaks varaks nimeta- Esialgu hakkab uus juht te- Tele2 128,00 -0,78 85,56 129,90 9,6 Wells Fargo 28,61 2,51 23,38 34,25 11,5 harjunud, et nüüd mõnevõrra nud tema ameerika aktsenti, gelema lähitulevikuga ning Yahoo! 14,03 -0,85 13,52 19,12 25,0 TeliaSonera 53,70 -0,28 43,20 54,35 11,8 leebemate ameeriklaste paha- sest doktorikraadiga geoloog just sellest sõltub kaugema tu- SEK, allikas Bloomberg USD, allikas Bloomberg meel hajutada. Haywardi inglisepärane kõne leviku realiseerimine. hinnad ja indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg

Zehnderi kütteveel põhinevad kiirguspaneelid võimaldavad oluliselt vähendada tootmis-, logistika-, Soovid kokku hoida spordi-, ning muude äri- ja ühiskondlike hoonete küttekulusid. Sarnaselt päikesekiirgusega vabaneb paneelide soojusenergia elektromagnetiliste lainete abil vaid pindadega kokkupuutes ega kasuta küttekuludelt üle 40%? soojusülekandeallikana õhku. Ruumi lakke paigutatud paneelid tagavad soovitud temperatuuri igas ruumi punktis. Lisaks energiasäästule on kiirguskütte lahendus oluliselt kasutajasõbralikum: kiirguspaneelid on hooldus-, tolmu-, ja müravabad ning tagavad parima sisekliima.

Võimalik Tunnetatav Tunnetatav energiasääst Kas pakub huvi? temperatuur temperatuur 18ºC 18ºC Küsi pakkumist oma hoone või rajatise kiirgusküttele ülemineku võimaluste kohta. Zehnder Eesti Õhu Õhu esindus teostab vajalikud tasuvusarvutused, koostab kiirgus- paneelide põhilahenduse ja nõustab temperatuur temperatuur 15ºC 21ºC võimaliku projekti läbiviimise juures. Zehnderi enam kui 50 aastane kogemus ning lugematu arv rahulolevaid kliente üle maailma võimaldavad pakkuda parimat küttelahendust, mis lisaks otseste Pindade Pindade temperatuur temperatuur Kiirgus- kulutuste vähendamisele tõstab ka hoone sisekliima kvaliteeti. 21ºC 15ºC m Ruumi kõrgus küte

Õhkküte Võta meiega ühendust: Anneli Saal - Zehnderi esindaja Eestis tel: 6 177 201, 53 424 147, e-mail: [email protected] www.zehnder.ee Kiirguskütte kasutamisel Õhkkütte kasutamisel Õhu temperatuur °C